TEE ISA JUURDE Raimond Kaugver Tegelased: Jürgen Moorast Külliki Moorast/Suurhans (Jürgeni ema) Sten Suurhans (Jürgeni kasuisa) Eldor Moorast (Jürgeni pärisisa) väike Sten (Jürgeni kaasärikas) Reeni (Jürgeni kaasärikas, narkomaan, tüdruk) Raamat algab 25aastase Jürgeni jutustusega oma lapsepõlvest, meenutades aega, kui ta vanemad lahku läksid. Ta oli siis 7aastane. Ema rääkis Jürgenile, et isa lahkus teise naise pärast ja ei taha enam nendega koos elada. Üsna pea tutvustas ema Jürgenile Steni, kellest sai peagi nende pere liige. Sten vilunud poolehoiuvõitja ja isiksusehindajana kinkis Jürgenile ühe väikese laevukese oma kogust, mis Jürgenile väga meeldis. Jürgeni ema võttis Steni perekonnanime (Suurhans), kuid nagu hiljem välja tuleb oli ema vastu Steni tahtmisele Jürgen adopteerida, seega jäi Jürgenile oma isa perekonnanimi (Moorast). 9aastasena kohtub Jürgen juhuslikult tänava
Raamat räägib ühest mehest nimega Jürgen. Ta oli 25-aastane ning selles jutus meenutas ta oma lapsepõlve. Lugu algab sellega, kui ta oli umbes 7-aastane ning tema vanemad lahutasid. Ema põhjenduste järgi olevat isa uue naise leidnud. Üsna peagi peale seda kohtus Jürgen oma uue kasuisa Steniga. Nad hakkasid teineteisega üpris hästi läbi saama, mees tahtis isegi poissi adopteerida, aga ema keeldus sellest. Paar aastat hiljem kohtus ta ka juhuslikult oma pärisisaga, kes aitas ta ühest jamast miilitsatega välja. Sellel kohtumisel küsis laps ka teise naise kohta, kuid ei saanud eriliselt mingit vastust. Isa ja poja suhted olid alguses üpris külmad. Mõnda aega hiljem, ühel sügisel, haigestus Jürgeni ema leukeemiasse ning ta oli haiglas ravil. Poiss oli siis juba 15-aastane. Enne surma tuli nende vestlusest välja, et tegelikult ei lahkunud pärisisa teise naise pärast. Poisi ema ei soovinud lihtsalt enam kooselu. Samuti tahtis ta, et laps oma
Põnev Maailm...? Kunagi minu naabruses elas üks poiss ja mul on üks jutt temast. Nimi oli tal Jürgen. Ta oli nii koolis kui ka väljaspool seda väga korralik poiss. Ta õppis viitele. Kuid tema elu muutus kui ta ükskord pidi minema vanaema juurde, et talle mingit tähtsat pakki viia. Ta oli juba jõudnud umbes poolele teele, kui äkki nägi paari klassivenda ennast süstimas. Jürgen, kui väga uudishimulik poiss, läks kohe vaatama mida nad seal täpselt teevad, sest kaugelt ei olnud nii hästi näha. Kui ta jõudis sinna, siis ta oli väga imestunud nähes klassivendi narkot tõmbamas. Teised poisid aga hakkasid kohe ilusti seda asja reklaamima. Nad tahtsid, et ka Jürgen
tagaküljele nutma, klassikaaslased tulid sinna ja ma jooksin koju. 17. Panime kunstinäituse pilte üles, meil jäi esimene tund ära. Riks sodis piltide teistele pooltele teatud kehaosi, aga me jõudsime veel uued pildid panna. Triin andis Riksile õppetunni. 18. Argo sai Jürgenilt peksa. Mina ja Triin karjusime Jürgeni peale ja ta tahtis mind lüüa, aga Sven kaitses mind. 19. Koduteel kohtasin Argot, läksin tema juurde õppima. Ta ütles mulle, et Sven hoolib minust ja et ta oli Jürgenit ähvardanud. 20. Tegime etendust Lumivalgeke ja mul jäi füüsika õppimata, ma sain kahe. 21. Mu isa tuli mulle külla ja jättis meile 500 krooni. 22. Argo tegi plekkpurkidest pöialpoistele laternaid. 23. Tõin Jannu ka etendust vaatama ja kõik läks sujuvalt. 24
Alkeemia vennad Kadunud Ema Meie lugu toimub maailmas mida valitseb alkeemia. Täpsemalt räägime kahest vennast. Vanema nimi oli Sten ja noorema nimi Sikk. Nad olid kaotanud oma ema natuke aega tagasi ja isa oli nende juurest lahkunud, kui nad veel noored olid. Praegu valvab nende üle ainult naabrinaine. Nad olid juba väiksest peast alkeemiat õppinud ja üritasid seda täiustada kogu aeg. Lõpuks ühel päeval otsustasid nad teha midagi võimatut. Vennad otsustasid oma ema tagasi tuua. Sten oli just lõpetanud alkeemia ringi joonistamist, mis oli vajalik materjali transformeerumiseks. ''Ma olen valmis. Kas midagi on valesti?'' ''Ei.'' ''Ole Mureta, see on perfektne. Teeme ära.'' ''Nõus.'' Selle peale panid vennad käed ringi sisse ja valmistusid alkeemiaks. Ained ringi sees hakkasid transformeeruma. Vennad rõõmustasid. Alkeemia on teadus, kus üks saab aru aine ülesehitus
Kaur Kenderi arvates tähtsaim meie elus on raha ja tervis, sest kõik muu on võimalik osta . Taolisest positsioonist tulbki teose käsitluslaad. Tegelased on peamiselt karaktiriseeritud nagu raha, narkootikumide ja seksi sõltlased, kõik pöörleb selle ümber. Pole tähtis, kus või kellega tegelased on peaasi, et olesk raha, viina, kokaiini ja pakk kondoome. Oluliseks stseeniks võib pidada seda, kus Tom läks ööbima enda sõbra armukese juurde, kuna tal ei tulnud, midagi targemat pähe. Varahommikul äratas punapea(sõbra armuke) Tomi üles ja ütles, et ta peab ära minema. Tom lahkus kiiresti. Tema auto rattad olid ära varastatud. Ta istus väga kaua autos, ei teadnud kuhu minna ja kellele helistada. Tom ei tahtnud koju minna. See stseen tõestab, kui üksik peategelane on. Lk 91 katkend romaanist ,,Tom, ütle, kas sa oled õnnelik?" ,,Ma ei tea, päevi on igasuguseid, hetki on igasuguseid," pomisen ma.
Irmel küll võttis võõrasisa kingitusi vastu, kuid iial ei kasutanud neid, vaid kinkis edasi, seekord aga võttis ta hea meelega pileti vastu ning oli rõõmus, et lõpuks täitubki tema unistus. Nii nad jõudsid Moskvasse, kus neil tuli veeta terve päev, kuna lennuk Süüriasse pidi alles järgmisel hommikul õhku tõusma. Õhtul nad läksid hotelli baari, kus nende rühm plaanis veeta ühe toreda tutvumisõhtu. Samuti oli baaris palju teistest rahvustest inimesi. Ühel hetkel tuli Irmeli juurde armeenlane, kes palus teda tantsima. Irmel aga ütles ära ning see solvas meest. Mees, nagu kõik armeenlased oli harjunud kõike saama, mida vaid süda ihkab, ei oodanud, et keegi, eriti naisterahvas, julgeb talle ei öelda. Mees oli nii põikpäine, et ainult siis kui tuli veel üks armeenia keelt kõnelev inimene, jättis too Irmeli rahule. Järmisel päeval sõitsid nad bussiga lennujaama ning algaski nende reis. Esimesena nad jõudsid Damaskusesse, kus neid võttis vastu meeldiv kuumalaine
MERERÖÖVLIMÄNG SASS HENNO 2005 ILLUSTREERIJA: PENT TALVET TEGELASED STEN-ERIK on seitsme aastane poiss. Poiss on seiklushimuline ning abivalmis, heasüdamlik, taiplik. Sügisel läheb Miina Härma kooli (sinna läheb ka Maria). Poiss oskab lugeda ning arvutada. MARIA on kuue aastane, sünnipäev septembris. Elab koos Papaga (vanaisa). Vanemad on välismaale läinud ega osale tema elus. Iseloomult on tagasihoidlikum kui poiss. Kuid kohati julgem, näiteks pööningul julgustas Stennut. Põhilised iseloomuomadused on siirus, sõbralikkus, viisakus. ISA URMAS ei ole raamatus tihe tegelane. Isa lubab pojal teha asju mida ema ei luba, näiteks joonistada seinale. Vabal ajal tegeleb poisiga, selgitab maailma asju ja füüsika seadusi ehedate katsete näol. Kuigi veedab palju aega tööl, lööb välja tema poisilik pool. EMA- on pigem keelavas rollis kui armastav ema koha täitja. Käib loost läbi harva, ilma erilise kirjelduseta. Suhtuvad koos isaga sundüürnikesse halvustavalt
Kõik kommentaarid