Margus Karu "Nullpunkt" (20)

Margus Karu “ Nullpunkt ”
Raamatu “Nullpunkt” autor Margus Karu sündis 1984. aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirežii erialal töötas ta peamiselt reklaami-ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis ta oma asjad ning rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Samal ajal valmis tema esimene romaan “Nullpunkt.”
Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept , ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama .
Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. Noormees loodab, et uues koolis on kõik teisiti. Et ta saab endale tõelised sõbrad. Kodus ei ole tal kõik sugugi korras. Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest naine on skisofreenik ning hakkab iga väiksemagi asja peale nutma, sest arvab , et teda süüdistatakse kõiges. Isa ei oska aga midagi teha, peagi kolib ta välja ning Johannes peab emaga kahekesi jääma.
Tal on kaksikõde Kreete, kes õpib Tais . Poiss igatseb teda väga, sest neil on tugev sõprussuhe. Nad võivad üksteisega kõigest rääkida, nad tunnevad seda, mida teine tunneb. Samuti on tal veel kaks venda ning üks õde. Kahjuks on nad aga kõik kodust ära kolinud ning pole kedagi, kes aitaks Johannesel emaga tegeleda. Ema ise ei taha aga tunnistada, et ta haige on, ning keeldub ravile minemast.
Kohe esimesel koolipäeval saab ta tuttavaks kahe klassiõega. Koos klassini jõudes märkab ta teiste seas üht tuttavat nägu. See on Eeva . Tüdruk, keda ta tunneb konverentsilt, kuhu nende mõlema klassijuhatajad olid sundinud neid minema. Nii nad ka edaspidi suhtlesid. Johannes helistas mõnikord taksofonist Eevale ning tüdruk kutsus ta isegi enda sünnipäevale. Kahjuks juhtus seal midagi piinlikku seoses purjus peaga nõudepesemisega ning pärast seda nad enam ei suhelnud.
Nagu võiski arvata, pidi Johannes peaaegu igas tunnis istuma õpetaja laua juures eespingis. Samuti pidi ta tegema paljudes ainetes järeltööd, et vajalikud hinded kätte saada. Kahjuks polnud ka tema vene ja rootsi keele tase nii kõrge kui tema klassikaaslastel. Vene keeles on tal võimalik emalt abi küsida, kuid rootsi keeles pole kelleltki abi loota .
Kui algul tundus poisile , et klassikaaslased sallivad teda ning kõik läheb hästi, ei vastanud see siiski tõele. Klassi hakkab levima jutt Johannesest kui ülbest poisist, kellega ei tasu rääkida. Paar klassikaaslast siiski seda ei usu, kuid peagi eemalduvad ka nemad Johannesest ning poiss ongi sattunud nohikustaatusesse.
Ta korraldab enda pool isegi peo, et klassikaaslasi paremini tundma õppida, kuid sinna tulevad kohale ainult kolm. Nädalavahetusel läheb ta oma vanade tuttavatega välja, kuid lahkub peagi, sest poisid on end täiesti täis joonud ja helistavad Johannese telefonilt Marileenule, tema klassiõele. Johannes saab vihaseks, paneb saapad jalga ning lööb ukse pauguga kinni ja läheb koju.
Pärast seda, kui keegi temaga enam ei suhtle, hakkab Johannes vahetunde lausa vihkama . Ta ei taha olla nohik, kellega mitte keegi ei suhtle. Kuid muuta seda tundub võimatu. Ka kodus on asjad hullemaks läinud. Ema hakkab iga pisemagi asja peale nuuksuma ja läheb endast välja, arvates, et jälle on tema süüdi. Johannes ei tea enam, mida ette võtta. Tal pole kedagi, kellega oma muredest rääkida või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Isa on läinud, Kreete ei tule veel nii pea tagasi.
Ühel laupäeva õhtul taas vanade tuttavatega väljas olles jääb poiss lauakast täitsa täis ning otsustab sõbranna Riinaga ära minna. Kahjuks aga ei salli seda Riina ekspoiss, kes Johannesel sellepärast silma siniseks lööb.
Johannes jookseb koju, neil on emaga suur tüli. Poiss läheb oma tuppa ning tahab isegi rõdult alla hüpata, et see masendav elu ükskord lõppeks, kuid siis mõtleb ümber. Ta lahkub kodust ning jätab nutva ema üksi sinna lagunevasse korterisse.
Johannes asub elama oma õe Ege pööningul. Ta teeb seal remonti ning kujundab lõpuks hubase koha, kus olla. Ta hakkab jooksmas käima, iga korraga lähevad ajad paremaks. Ka tema isa oli noores eas tegutsenud jooksmisega ning ajad üles märkinud. Peagi õnnestub Johannesel isegi isa ajad üle joosta. Ta teeb kõvasti trenni , käib jõusaalis. Tema elu hakkab minema paremuse poole. Ta saab lõpuks endale tõelised sõbrad: Kairi , Saša, Estri ja Ingmari.
Käes on üheteistkümnenda klassi lõpp, ees ootab suvi ning kolm kuud ilma klassikaaslasteta. Johannes ja tema uued sõbrad lähevad nädalaks Kairi suvilasse puhkama. Koos võetakse napsu, lauldakse ning mängitakse pilli. Johannes saab Sašaga väga hästi läbi, koos võetakse veel viina, kui teised magavad, ning nad saavad üksteise kohta palju teada. Samuti saab Saša teada, et Johannes on hea riimiseadja. Peagi saabuvad sinna ka Riina, Karmo ning mõned nende tuttavad. Riinast ning Johannesest saab paar. Õnnetuseks läheb tüdruk sügisest Norrasse tööle, kuid seni on nad koos ning õnnelikud, et nad üksteisel olemas on. Kahjuks tekib Sašal ja Karmol tüli ning pärast suurt kisa ja peksmist lõpetatakse politseis.
Johannes räägib kõik ausalt ära ning ka Riina ja Kairi kinnitavad tema juttu . Siiski leitakse poisi taskust sinine tablett , mille ta sai kunagi sõbranna käest. Ära visata ta seda ka ei raatsinud ja nii jäigi see teksade taskusse. Ta lasti küll vabaks, kuid kästi mõne nädala pärast koos vanematega tagasi tulla, et tabletiasjast rääkida.
Isa tuleb talle jaoskonda järele. Johannes küsib ema kohta. Isa oli seal käinud nädal tagasi. Ema oli olnud täiesti läbi, ei käi kodust väljas, ei tõuse isegi voodist püsti. Pärast väikest pausi ütleb isa, et nii ei saa enam jätkuda.
Jällegi mööduvad soojad suvepäevad Riinaga. Käes on aeg minna politseisse. Johannesel kästi kindlasti tulla koos mõlema vanemaga . Jaoskonna poole sõites oli poiss magama jäänud ning virgus äkki autos. Vanemad olid kadunud. Varsti tulid nad jaoskonna uksest välja ja kõik olevat korras, poiss ei saanud aru, mis toimub. Ema ja isa koos, tableti asi lahendatud . Koos mindi sööma ning ema tundus esimest korda üle pika aja normaalne, rõõmus ning elujõuline.
Johannesel avaneb võimalus oma laulusõnad produtsendile viia ning lõpuks saab lugu väga kuulsaks . Kahjuks aga varastab produtsent need sõnad ning kuulutab enda omaks. Viimaks minnakse kohtusse välja ning Johannes saab palju raha. Samuti lubab ta Saksamaal tegutsevale tüdrukutebändile, kes tema laulu esitas, veel lugusid kirjutada.
Käes on taas uus kooliaasta. Tänu Sašale, kes sai teada, et talle kuulub Kreekas mitu hotelli ning palju raha, saab Johannes osta endale uued moodsad riided. Ta hakkab vastu oma klassikaaslastele, teeb nalja , on lahe ning suudab lõpuks võita kõigi oma klassikaaslaste südamed. Ta kolib ema juurde tagasi. Koju minnes on ema küpsetanud koogi, ka isa on tagasi koju kolinud ning teeb remonti. Kõik on justkui muinasjutus, kõik on nii hästi. Ainult Riinat pole, sesta kolis Norrasse ja arvatavasti jääbki sinna elama.
Johannes saab endale aga uue pruudi , klassiõe Bianka, kellega ta lõbusasti koos aega veedab. Peagi tuleb Kreete Taist tagasi, ta ei suuda emaga leppida ning lõpuks lahkub. Johannes ei saa aru, miks õde nii tegi. Kuid ta leppis sellega. Käes on eksamite periood. Bianka ja Johannes lubavad teineteisele, et kui nad saavad matemaatika eksamis üle kahekümne punkti, panevad nad uusimad riided selga ja õhtustavad kallis restoranis. Bianka sai viiskümmend kuus ja Johannes viiskümmend neli punkti. Kreete jõudis lõpuks välja Kreekasse . Johannes, Saša, Bianka ja Kairi lähevad talle sinna varsti külla. Restorani jõudes on Bianka juba kohal, tal on seljas punane lõpukleit. Poiss hakkab juba istet võtma, kui äkki heliseb telefon. Ta vastab. Helistajaks on Paula . Tüdruk, keda ta juba ammu enam tunda ei taha. Ta kutsub poisi koos endaga Hiiumaale suvepäevi veetma . Tüdruk on aga Johannesel nii palju halba teinud ning ütleb talle väga ropusti ja lõpetab kõne.