Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL ja MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
versailles, rahuleping, riigipiirid, majanduskriis, suurriigid, wilson, roosevelt, reparatsioon, maailmamajandus, kaotajaderritoorium, suurbritannia, prantslased, inglased, maailmasõda, arvestanud, rahvasteliit, laene, clemenceau, franco, president, peaminister, compiegne, vaherahu, roomaelg, kurss, sekkus, rahulepingud, loobuma, asumaad, valitsedaUngari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse
Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist
Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahuleping- Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919 Natsionaalsotsialistlik töölispartei- partei, mis tuli võimule 1933 ja mida juhtis Hitler, eesmärgiks oli tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles´ leping Fasistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaka nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik Punaarmee- Nõukogude Liidu sõjavägi Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit.
komiterni vastane pakt - Kokkulepe mis sõlmitit Saksamaa ja Jaapani vahel Mosvkas ja Moskvast juhtitud rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne'i vaherahu. 18.jaan 1919 - Pariisi rahukonvererentsi avamispäev. 28.juuni 1919 - Sõlmiti Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - puhkes ülemaailme majanduskriis, mis kestis mitu aastat. 1933 - Saksamaal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav Versailles' rahuleping. 1936-1939 -Hispaania kodusõda ISIKUD Woodrow Wilson - USA president, kes 1918 aasta algul esitas oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima
impeeriumi: Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi, Venemaa. Nende aladele tekkisid: Saksa Vabariik, Austra, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik. Balkani ps-el kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik. Rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjuseid 1930- ndatel: poliitilise ja majandusliku iseloomuga, suuresti seotud Versailles' süsteemiga. 1) Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ja, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutsed tühistada see rahuleping ja sõjakaotus tasa teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu. 2) I MS-s Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud MS-s osalemise eest piisavalt asumaid. Otsustati need asumaad jõuga haarata. 3) Pärast I MS kehtestatud riigipiirid põhjustasid palju pingeid. Paljudes riikides arvati, et neile kuuluvad alad on
1. Mis aastatel ja miks toimus Pariisi rahukonverents? Nimeta riigid, mis olid konverentsil peamisteks otsustajateks. Pariisi rahukonverents algas 1919 ja lõppes 1920. Rahukonverentsist võttis osa Usa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Rahukonverents peeti rahutingimuste ja sõjajärgsete maailmakorralduse plaanide tegemiseks. Taheti Saksamaale ja tema liitlastele kätte maksta. Ning taheti kaotajatelt kasu lõigata. 2. Kellega sõlmiti Versailles´ rahuleping? Nimeta lepingu peamised tingimused. Mida nimetetakse Versailles´ süsteemiks? Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga. Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest, sakslasi kohustati hüvitama võitjatele sõjas tekitatud kahju ja maksma reporatsioone. Saksamaal keelati omada tugevat armeed ning sõjavarustust. Reini jõe piirkonnas ei tohtinud olla relvi ega armeed. Versailles'e süsteemiks
AJALUGU I 1. 1918. Aasta algul esitas president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11. Novemberil 1918.aastal sõlmisid sõdivad pooled Compeigne vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Kokku kutsuti Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat(1919-1920). Selle istungeid peeti Versailles' lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles' süsteem e Versailles' diktaat.
Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord kogu maailmas järsult teravnema. Saatanlikud kolmekümnendad Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. * Sakslasi vihastas Versaille rahuleping, ning see et Inglismaa ja Prantsusmaa ei taha Saksamaad suurriigina tunnustada. * Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud sõjas osalemise eest piisavalt asumaid. * Uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid tsiviil-elanikes. * Rahvasteliit polnud suuteline lahendama kriise. Jaapan vallutas Mandzuuria, millesse nad lõid Jaapanist sõltuva Mandzuko riigi. Jaapan astus Rahvasteliidust välja. 1933. aasta algul tulid Saksamaal võimule natsid, mille
· TULI TASUDA SÕJAS TEKITATUD KAHJUD NING TEMA KULUL PIDI TOIMUMA SÕJAJÄRGNE ÜLESEHITUSTÖÖ. *OTSUSTATI, ET SAKSAMAA PEAB LOOBUMA ALADEST, MIS JÄÄVAD VENE-SAKSA PIIRIST PÕHJA POOLE, KUID SAKSAMAA VÄED PEAVAD JÄÄMA BALTIKUMI SENI, KUNI LIITLASED VAJALIKUKS PEAVAD. TAGAJÄRJED KÕIK NEED ASJAOLUD ÜHTEKOKKU OLID ALUSEKS, ET KUTSUDA ESILE UUS SÕDA *SAKSAMAA PIDI TUNNISTAMA AUSTRIA,TSEHHOSLOVAKKIA JA POOLA ISESEISVUST . VERSAILLES TOIMUNU EI OLNUD RAHU, VAID UUE SÕJA ALGUS. 4. RAHVASTELIIT: MILLAL LOODI, MIKS JA KUI EDUKAS EBAEDUKAS OLI MIKS RAHVASTELIIT LOODI 18.01.1919.AASTAL PARIISI RAHUKONVERENTSIL. EESMÄRGIKS OLI RIIKIDE OMAVAHELISTE TÜLIDE RAHUMEELNE LAHENDAMINE JA KOOSTÖÖ. PEAKORTER ASUS GENFIS (SVEITS). KAOTAJAID ALGUL SINNA EI VÕETUD. EEMALE JÄID NÕUKOGUDE LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 1920.AASTAD OLID RAHUMEELSED. 1920-NDAID NIMETATI
Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja Jaapan jäid asumaadest ilma. Suur kolmik ei arvestanud väikeriikide huvidega. Keskriikide esindajaid rahuläbirääkimisele üldse ei kutsutudki. Kui läbirääkimised olid läbi, sunniti neid sõjajõu ähvardusel lepingule alla kirjutama. Kõige raskemad tingimused suruti peale Saksamaale Versailles' rahuga
Antandi riigid (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia) saavutasid võidu Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) üle. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos Taipingi ülestõusu järel. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tülisid. Kuid juba varsti hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu. Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920) Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid, valmistati ette Versailles' rahulepingu tingimused
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigil, mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Venemaa kaotas Poola, Leedu,
Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. 2. 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal aastal 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik. 28 juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - Sel aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat . 1933 - Astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa,Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. 1936-1939 - Neil aastail oli Hispaania kodusõda. 3. Woodron Wilson - USA president, kes osales Pariisi rahukonverentsil.Tähtsamad otsused olid paljugi tema otsustada. Adolf Hitler - Ta juhtis Natsionaalsotsialistlik Töölisparteid
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike. 1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi
Tsehhoslovakkia vabariigiks. Austria-Ungari lõunaslaavi aladest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik (hiljem kandis nime Jugoslaavia kuningriik). Venemaa impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. NB! Vaata kaarti lk 14 õpikus. 6. Miks valisid I MS ajal tekkinud riigid enamjaolt demokraatliku riigikorra? Miks asendus see 30.aastatel enamjaolt autoritaarsusega? Sest sõja võitnud demokraatlikud suurriigid tõestasid, et suudavad rasketele katsumustele vastu panna ja olla raskes sõjas edukad, suured keisririigid aga olid oma aja ära elanud. Paljud aga pettusid demokraatias, sest lubatud majanduse kiiret tõusu ei tulnud. Tekkisid mittedemokraatlikud liikumised, kelle juhid süüdistasid raskustes demokraatiat ja lubasid võimule pääsades korra majja lüüa. 7. Rahvasteliit. Miks ja kus loodi. Kes võisid sinna kuuluda? Loodi 1919 (põhikiri jõustus 1920) Pariisi rahukonverentsil
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad
blokki ning nõrgestada Saksamaad. · Suurbritannia taotles ülemvõimu Lähis-Idas ja Saksamaa asumaid, kuid kartes Prantsusmaa liigset tugevnemist ei pooldanud ta Saksamaa nõrgestamist. · USA püüdis olla vahendaja. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Igaühega neist sõlmiti eraldi leping: 1. Saksamaa-28.06.1919, Versailles 2. Austria-10.09.1919, Saint-Germain 3. Bulgaaria-27.11.1919, Neuilly 4. Ungari-05.06.1920, Trianon 5. Türgi-10.12.1920, Sevres Rahulepingu tingimused. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale palju soodsam, kui ta oleks nõustunud mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni
Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu Lähis-Idas, et kindlustada veelgi Suessi kanali ümbrust ning omada kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle. USA, kel puudusid elulised huvid Euroopas, püüdis kaitsta Saksamaa huve. Lisaks sellele soovis USA president W. Wilson asutada Rahvasteliitu, rahvusvahelist organisatsiooni, mille eesmärgiks saaks sõja ärahoidmine tulevikus. Rahvasteliidu temaatika muutuski Suurbritanniale ja Prantsusmaale oluliseks kauplemise objektiks. Rahvasteliidu asutamisega nõustumise eest saavutasid nad Wilsonilt olulisi järelandmisi Saksamaa ja teiste kaotajariikidega sõlmitavate rahulepingute tingimuste osas nii, et need olid lõpuks kaotajate suhtes äärmiselt ebaõiglased ning ülekohtused.
aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele Rahvasteliik toetus, peeti ebaõiglasteks. Pariisi rahukonverents - 18. jaanuar 1919 algab Pariisi rahukonverents, osalesid võitjariigid. Juhtroll: G. Clemenceau prantsuse peaminister, W. Wilson USA president, D-L-George Suurbritannia peaminister. Versailles süsteem 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping, sõlmiti Saksamaaga. *Saksamaa peab loobuma piirialadest(Elsass-Lotring), vähenes 1/8 territooriumist. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone. *Saksamaa jäi ilma Danzigist. *Saksamaalt võeti ära tema kolooniad. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100000 meest. *Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjaväe lennuväge. *Reini piirkond kuulutati
liitusid SerbiaHorvaatiaSloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. 2. Pariisi rahukonverents ja Versaiiles'i rahuleping. tähtsamad sätted Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist
Teiselt poolt kiiresti arenev Saksamaa Balkanil põrkusid Austria Ungari / Venemaa taotlused 1. Alahinnati ohtu (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkust) 2. Sõda romantiseeriti 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. Sõjaline mõtelmine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Põhjalikumalt Marjanne Priidik 12.c klass 1.Suurriikide imperialistlik poliitika kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada (4 näidet): · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli ElsassLotringi kuuluvuse pärast · Venemaa ja AustriaUngari konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel · Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordivõimaluste pärast · Võitlus mõjupiirkondade ja asumaade eest · Saksamaa soov omandada uusi kolooniad 2.Separatismiilmingud impeeriumites:
Rahvusvaheline olukord 1918 – 1939 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi c) Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4. Uued riigipiirid tekitasid pingeid Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2. Karmikäeline valitseja e. Diktatuur riik sekkus tootmisesse ja pankade tegevusse. Suur kolmik- Prantsusmaa Georges Clemenceau, USA Woodrow Wilson, Suurbritannia Lloyd George. Austria-Ungarist tekkis Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Rumeenia.
1. ISIKUD GEORGES CLEMENCEAU PR peaminister, kutsuti PR ,,tiigriks". Esindas PR huve Pariisi Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. WOODROW WILSON USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik.
Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Pariisi rahukonverentsi otsused olid, et kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased, sest Versailles´ rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Rahvasteliidu osatähtsus rahvusvahelises poliitikas oli see, et Esimese maailma koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise
aasta mais, pärast seda, kui Itaalia valitsuse esindaja oli alla kirjutanud nn. Londoni salajasele kokkuleppele. Selle lepinguga lubasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Itaaliale, et pärast sõja võidukat lõppu antakse talle itaallastega asustatud Aadria mere rannik. Nüüd tuli Vittorio Orlando Versailles'sse lootuses, et London ja Pariis oma lubadustest ka kinni peavad. Woodrow Wilson Ameerika president. USA oli Saksamaale sõja kuulutanud alles 1917. aasta aprillis ja seetõttu polnud tal mingeid märkimisväärseid inimohvreid ega ka materiaalseid kahjustusi. Pariisi (Versailles') rahukonverentsile saabus president Wilson oma "14 punktiga", mille abil ta lootis ära hoida uue suurema sõja puhkemist Euroopas. Selle dokumendi tähtsaimateks nõudmisteks olid:
Ajalugu Kt küsimused : õp lk 8-19 , tv lk 3-8 1.Pariisi rahukonverents .Millised riigid otsustasid ? Toimus :1919 jaanuar -1920 jaanuar.Otsustasid Prantsusmaa, Usa, Inglismaa,Itaalia.Kaotajatesse suhtuti üleolevalt. 2.Nimeta Versaille rahulepingu tigimused mis määrati Saksamaa suhtes,näited . Saksamaa pidi loobuma paljudest piiri aladest , kaotas 1/8 oma aladest,Reini tsooni demilitariseerumine, ei tohtinud olla suuri sõjalaevu,allveelaevu,lahingulennukeid,tanke ega raskeid kahureid.Oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa-ja 15 000 mereväelast.Saksamaa pidi maksma reparatsioone. 3.Kuidas Saksamaa rikkus Versaille rahulepingut ? Esita näiteid. 1)Üldine sõjaväekohustus 2)Merepakt Inglismaaga , tänu millele suurendati sõjalaevade arvu. 3)Saksa väed sisenesid Reini piirkonda. 4)Tootis massirelvu 4.Kuidas muutus jõudude vahekord pärast esimest maailmasõda ? Kasvas USA mõju euroopas, tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa .Venemaast sai NSVL. 5.Loetle uued riigi
allveelaevad jne). Hukkus ca 10milj inimest, haavata sai 20milj inimest. Sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, see tõi kaasa demokraaatia kriisi. Sõlmiti rahulepingud (Versailles’ rahuleping – Saksamaaga 28.06.1919; Saint- Germain rahuleping – Austriaga 10.09.1919; Neuilly rahuleping – Bulgaariaga 27.11.1919; Trianon rahuleping – Ungariga 04.06,1920; Severes’i rahuleping – Türgiga 10.12.1920 -> viimane ei jõustunud). Rahulepingutega vähendati kaotatud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Austria-Ungari – varises kokku, tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Serbia
Ajaloo eksami kordamisküsimused 1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939. Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike
annaabi.ee 
