Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
venestamisaeg, villem, reiman, eüs, pealetung, zinovjev, sergei, katedraal, vallavalitsuse, tsensuur, tugevnes, asjaajamine, haridus, postimees, karskusseltsid, hurt, rahvaluule, laulupidu, laulupeol, kultuuriloo, otepää, lipuks, sinimustvalgeRAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste
· ESTONIA- 1866. Aastal Tallinnas tegutsema hakanud selts. · Orkestriharrastus, laulukooride asutamine · EESTI PÕLLUMEESTE SELTS- 1870. Tartus. · Eesti KIRJAMEESTE SELTS- 1872, kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Liikmeteks- haritlaste esindajad, ärksamad taluperemehed. Pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. VENESTAMISE PEALETUNG. · Aleksander III võimuletulek- eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine. · Valitsemiskorraldus taheti muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. · Valitsuse uut poliitikat saadeti ellu viima: - Eestimaal Sergei Sahhovskoi. - Liivimaal- Mihhail Zinovjev. · Mindi üle vene keelele ametlikes asjaajamistes. · Talurahvaasjade kommisarid, ül kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust.
Senisest hoopis jõulisemalt hakkasid valitsusringkonna murendama Balti kubermangude eristatust, et muuta siinne valitsemiskorraldus samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Üle venemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele. Ametlikus asjaajamiseks vene keel. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja vallakohtute tegevust. Tugevnes tsensuur. Kubermanguasutusse suunati tööle venekeelsed ametnikud ning taotleti õigeusukiriku tegevust. Sahhovski eestvedamisel ehitati katedraal Toompeale ja Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale. Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keel sunduslik 1887.a ka vallakoolides. 1888 Aleksandri kooli avamine vene keeles. Tallinna toomkooli lõpp. Ei õpitud enam kodumaa ajalugu, maateadust ning kirjandust. Kogu suhtlus vene keeles ka tundide välised. Mitte vene keelt kõnelevad õpetajad vallandati
Uus rahvuslik tõus Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Enamik seltse tegutses edasi. Uute seltsidena tõusevad 19. Saj lõpul esile karskusseltsid, mille tegevust suudeti rahvuslikult motiveerida: tervise hoidmine on rahvuslik kohustus. Moodustati ka mitmeid kutseühinguid ja tuletõrjeseltse. See aitas oluliselt kaasa rahva edasisele organiseerumisele. Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks tõusis Villem Reiman. Ta edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Uutest organisatsioonidest väärib esiletõstmist Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). Seltsi liikmed suhtlesid omavahel eesti keeles, mis tollastes oludes polnud sugugi tavaline. 1884. Aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp.
Nendega liitusid eestlastest haritlased Krutzwald ja Faehlmann, kelle algatusel loodi 1838 õpetatud Eesti selts, eesmärgiga "edestada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva kirjanduse, keele kui ka tema poolt asustatud maa tundmist". 1842 eestimaa kirjanduslik ühing Tallinnas. 1863 ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg". Estofiilidega liikusid ka mõned eestlased välismaal-tuntumad J.Kölner(kunstnik) ja P.Karell(keisri ihuarst). Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg: Eeldused ja sihid- eelduseks: eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid : eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine
enamik Hurda pooldajaid lahkus seltsist. Samuti pöörast Jakobson tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1882 aastal suri ootamatult Jakobson; tema surm oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele. VENESTAMINE Liivimaal : Eestimaal: M. Zinovjev S. Sahhovski levitas õigeusku Eestimaal Aleksander III võimule tulekuga muutus oluliselt äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. · Hakati murendama Balti erikorda. · Ametlik ajaajamine toimus vene keeles · Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle ülesanne oli
Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku liikumise aegne kultuurielu elavnemine asendus pessimismimeeleoludega. Seltside tegevuses kerkis esile meelelahutus. 1893. suleti Eesti Kirjameeste Selts. Osa ajakirjandust hakkas venestamist takka kiitma. Esirinnas oli siin ajaleht "Valgus". Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Uute seltsidena tõusevad 19. Sajandi lõpul esile karskusseltsid. Eestlased moodustasid ka mitmeid kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Uutest organisatsioonidest väärib esiletõstmist Eesti Üliõpilaste Selts, mis kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks. Seltsi liikmed suhtlesid omavahel eesti keeles, mis tollastes oludes polnud sugugi tavaline. 1884
kirikumaksud. 1866. aasta vallareform Omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse (vallavalitsuse ja vallakohtu) vabastamine mõisnike eeskoste alt. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu (kuulus 3-24 liiget). Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti paluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas omakorda vallavalitsuse. Vallal oli ka oma eelarve (maksud jagati talude peale laiali seda kasutati vallamaja, koolide, teede, sildade korrashoiuks jne). Majandus ja linnad Mõisamajandus 19 sajandil oli põhiline majandusüksus endiselt mõis, mis töötas talupoegade tasuta ja sunniviisilisel tööl. Peamised majandusalad olid vilja tootmine,viinapõletamine( suure osa toodanugust ostis ära Vene kroonu ja ülejäänud realiseeriti arvukates maakõrtsides, praaki
piimakarjakasvatuse tõus, põlluharimise intensiivistumine, maapuudus ja sotsiaalne kihistumine. Venemaa majanduselu militariseerimine. Eesti kui Vene alade arenenuim tööstuslik piirkond Sisse- ja väljaveosadamad kui kaubanduslikud keskused Venestusaja algus 1881 tapeti keiser Aleksander II Aleksander III põhiline poliitiline suund oli ühtlustada oma impeerium Uued vene rahvuslastest kubernerid Mihhail Zinovjev ja Sergei Sahhovskoi Kubermangu asutustesse pandi ametisse vene ametnikud Mindi ametikeelena üle vene keelele Venestamise praktiline pool Talurahvaasjade komissarid Tsensuuri kehtestamine Õigeusu pühamute rajamine 1887 muudeti vallakoolid venekeelseks 1893 muudeti Tartu Ülikool venekeelseks ja nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks Uus rahvuslik tõus
Venestamine 19. sajandil. A Aleksander III võimuletulekuga muutus osaliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissaarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Nii piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust. Levitati ka õigeusku (eriti Sahhovskoi), kelle eestvedamisel ehitati Nevski katedraal ning ehitati Kuremäe nunnaklooster Ida-Virumaale. 1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Õpilastel tuli koolis vene keeles suhelda ka tunnivälisel ajal. Vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati. 1893. aastal mindi vene keelsele õppele üle ka Tartu Ülikoolis, mille ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool
Postimees" (ilmalik kirjandus). 9. Jakob Hurt Rahvusliku liikumise üks juhtidest. Lõi kaasa Vanemuise Seltsi tegemisel. Temast sai tuntud kõnemees. Teamast sai Otepää kirikuõpetaja. 10. Carl Robert Jakobson temast sai suurvürsti tütre koduõpetaja. 1868 aastal pidas ta Vanemuise seltsis oma esimese isamakõne ,, Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg. Asutas ajalehe Sakala. JNE... 11. Sergei Sahhovskoi Marurahvuslasest kuberner, kes hakkas venestamis poliitikat ellu viima Eestimaal. 12. Villem Reiman Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Tema edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikukle uurimisele. 1802/04. aasta talurahvaseadused: 1802 · Talupoegade õigus vallasvarale · Keelustas koormiste tõstmine · Mõnevõrra piirati talupoegade müüki 1804
õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku liikumise suunas ning alustas venestamise propageerimiseda. Andis välja ajalehe 'Olevik', milles halvustas rahvuslikku ärkamisaega. Jakob Kõrv 5.Millised ehitised on piltidel. Kes oli nende rajamise initsiaator?(3p)
a) Põhjused: · 1881 võimuletulnud uus keiser Aleksander III oli tagurlike vaadetega. Rahulolematust riigis püüti leevendada õigeusu ning keisri- ja isamaa armastuse süvendamisega. See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal. b) Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika: · kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata. · paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega
*sai hariduse Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis *pooldas kirikut *1845 hakkas avaldama laulikuid *1857 Perno Postimees *1863 Eesti Postimees *1865 Vanemuise laulu- ja mänguselts *hümni sõnade autor * väga saksameelne *EÜS'ile ,,Kalevipoja" õhtud *1869 korraldas esimese laulupeo Tartus (18.-20.06) *1890 suri Tartus *Johann Köler *Peterburi Eesti patriootide esindaja *keisri õuemaalija *Villem Reiman *edendas karskusliikumist *Fr. R. Kreutzwald *andis välja kalevipoja *Fr. R. Faehlmann *hakkas koguma kalevipoja jutte *tema eestvedamisel loodi ÕES *Lydia Jannsen *Lydia Koidula *"Emajõe ööbik" *kirjuta näidendeid ja pani aluse tänapäevasele teatrile *"Saaremaa onupoeg" *"Säärane mulk" *Karl August Hermann *pärast Jannseni hakkas toimetama Postimeest *tema ajal sai see päevaleheks ETTEVÕTMISED
kirikuõpetajatele, poliitika toetus jõukale talurahvale, nõudis et inimesed seisaksid oma õiguste eest, pani liiga suured lootused vene valitsusele, oodates et riigivõim taastab eestlaste õigused, kuid sakala suleti mõneks ajaks. Mõne aja pärast algas totaalne venestamine, Aleksander III ei meeldinud, et baltikumis olid sakslased ja saksa keel oli ametlik keel. Ta tahtis tugevdada oma võimu baltikumis. Balti kubermangudesse nimetati uued kindralkubernerid kindral Mihhail Zinovjev Liivimaal, vürst Sergei Šahhovskoi eestimaal. Sakslaste asemel määrati vene ametnikud, 1887 ametlikuks keeleks sai vene keel, talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes, Aleksandri kool avati 1888 vene keeles, tallinna toomkool lõpetas tegevuse, tartu ülikool muudeti Jurjevi ülikooliks ning kool toimis vene keelsena, kirjameeste seltsi tegevus lõpetati, levitati õigeusku – selle
sakslastega · 1881 tapeti Aleksander II, võimule sai venemeelne Aleksander III · 1882 Jakobson suri ootamatult · 1884 Otepääl õnnistati sisse sinimustvalge VENESTUSAEG Uus keiser Aleksander III oli venemeelne ja leidis, et impeerium tuleb ühtlustada. · 1882 Manasseini revisjon tuli Balti erikorra kohta halvustavaid andmeid koguma · 1885 uued kindralkubernerid Zinovjev ja Sahhovski · sakslaste asemel ametitesse venelased · asjaajamiskeeleks sai vene keel · vallaametnikud lasti oma kohtadelt lahti, asendati venelastega · talurahvakohtud kaotati · talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid vallavalitsuste ja -kohtute tööd · sunduslikuks õppekeeleks sai vene keel · 1888 Aleksandrikool avati venekeelsena
Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning
Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei suudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist ,,vaos hoida", saabus 1882. A Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteosta nimetati 1885. Aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindral Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Sahhovskoi nägi oma ülesannet ,,eestlaste liitmist tõeliselt suurde vene perekonda". Kõijkal määrati ametisse vene ametnikud, kes ei tundnud siinseid olusid ega keelt. Ametiasutustes seati sisse vene keel. Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. 11.1. Hariduse ümberkorraldamine Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus
liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölised Üliõpilased, töölised Problee-mid Eesti ühiskon- · Arendada rahvuslikku eneseteadvust · Esikohal majanduslik ja poliitiline võitlus · Nõuti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele
pooldaja. suhtumine sakslastesse: pigem halvasti, ta rõhutas Eesti keele õppimist ,,Meie maal" kuid otsest vastast temast polnud. panus liikumisse: rahvaluule kogumine, UUE KIRJAVIISI KASUTUSELE VÕTT, pidas peokõne. August Kitzberg kirjanik ja vallakirjutaja Ado Grenzstein rahvuslikus liikumises osalenud venestuse pooldaja, Karl August Hermann ainus rahvusliku vaimu ärkvel hoidja, Postimehe toimetaja, kultuurilise edendamise õhutamine, Villem Reiman venestuse vastu võitleja, Kolga-Jaanis kirikuõpetaja, karskusliikumise edendaja ja ajaloo ja kultuuriloo uurimisele alusepanija Friedrich Georg Magnus von Berg talvekindla ,,Sangaste" kartulisordi aretaja . Fr. Krull metallitehase omanik Fr. Wiegandi masinatehase omanik Heinrich Koppel, Villem Reiman , Oskar Kallas 3 meest kes ostsid revolutsiooni ajal ära ,,Postimehe" ning kutsusid toimetajaks sinna Jaan Tõnissoni
aastate lõpul venekeelse linnakoolina). - paljude rahvusliku liikumise organisatsioonide mõõdukatest liidrid vahetati välja radikaalselt meelestatud tegelastega (nt Eesti Kirjameeste Seltsis), kes aga ei suutnud püstitatud eesmärke ellu viia. - ajutiselt suleti "Vanemuise" ja "Estonia" seltsid. 3) riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. 4) mõned eesti lehed hakkasid alates 1880.aastate lõpust toetama riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitikat (nt Jakob Kõrvi ,,Valgus" (1882) ja Ado Grenzsteini "Olevik" (1881)). 5) Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880-ndate keskpaigast. 4. Venestusaeg Eestis: 4.1. Venestusreformid Eestis:
Kuid maapäevale eestlased ei pääsenud, väideti, et eestlased pole piisavalt arenenud selle jaoks. Kõrgematele ametikohtadele määrati sakslaste asemele venelased, kes kohalikke olusid ega keeli ei tundnud. Kultuuriline venestamine Vene keel sai asjaajamiskeeleks riigi-ja linnaomavalitsusasutustes. Toimus koolide venestamine. Tartu linn nimetati Jurjeviks ja ülikool Jurjevi ülikooliks. 19. saj lõpul suleti Eesti Aleksandrikooli Peakomitee ja Eesti Kirjameeste Selts. Tsensuur muutus eriti rangeks. Usu vahetamisega lubati maad anda, kuid seda ei tehtud. Eestlaste jaoks tähendas see suurt pettust Vene riigivõimus. Rahvusliku liikumise hoog rauges, maad võtsid pessimism ja loidus, mida süvendas völja ja lina hindade langusest tekkinud majanduskriis. Poliitilisele survele vaatamata muutus seltsiliikumine 1890.aastail massiliseks, see oli ainuke viis koos käia ja rahvuslust edendada. Eesti rahvusluse ülemaailiseks keskuseks sai Eesti Üliõpilaste Selts (1883).
Ametisse uued kindralkubernerid toodi Venemaalt ja olid venelased Tühistati balti erikord Asjaajamiskeeleks vene keel kogu ametnikkond vahetati välja venelasteks Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine Aleksandrikool avati venekeelsena 1893 venestati Tartu Ülikool Jurjevi-nimeline, venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuramäe nunnaklooster 3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine 1888.a.: Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks Villem Reiman - edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Eesti Üliõpilaste Selts kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks, 1884 pühitseti EÜS- i lipuks sinimustvalge lipp, loeti ,,Kalevipoega"
Sama seadusega anti omavalitsuse senised politseilised funktsioonid. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda 3-24 liiget. Vallavanem oli tähtsaim ja valiti talurahva seast, temal oli talupoegade üle politseivõim nii talumaadel kui ka mõisamaadel. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse. 1866 reformiga paika pandud kogukondlik omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. 10. Vaimuelu 19. saj I poolel Põhjasõja ajal katkes ligi sajandiks saada kõrgharidus Eestis. Aga 1802. aastal avas Tartu Ülikool taas oma uksed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda ( usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond). 1850. jagati filosoofiateaduskond veel kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-looduse. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Õppejõud toodi enamuses Saksamaalt
-Eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1883.a. Tartus tööd alustanud Hugo -Treffneri eragümnaasium. Uus rahvuslik tõus -Rasketele oludele vaatamata jätkus eestimeelne tegevus ka venestusajal. -Kõneõhtute,näitemängude ja kontsertide korraldamisega püüti rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida. -Agaralt osaleti 1888.a. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. -Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reinman -Villem Reinman südis Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana, töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana, teda iseloomustab range õiglus ja ausus, talupoeglike ideaalide järgmine, tõsine usk ja aatelisus, temas sai omamood ühenduslüli Hurda ning -Tõnissoni vahel. -Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts( EÜS). -Selle suureks teeneks sai eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises.
Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Lahkhelid Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse. Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Sahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman.
1880.aastate lõpul venekeelse linnakoolina). - paljude rahvusliku liikumise organisatsioonide mõõdukatest liidrid vahetati välja radikaalselt meelestatud tegelastega (nt Eesti Kirjameeste Seltsis), kes aga ei suutnud püstitatud eesmärke ellu viia. - ajutiselt suleti "Vanemuise" ja "Estonia" seltsid. 3) riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 13 4) mõned eesti lehed hakkasid alates 1880.aastate lõpust toetama riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitikat (nt Jakob Kõrvi ,,Valgus" (1882) ja Ado Grenzsteini "Olevik" (1881)). 5) Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880- ndate keskpaigast. 4. Venestusaeg Eestis:
Ümberkorraldused: a) ametisse uued kindralkubernerid (Sahhovskoi, Zinovjev) b) tühistati balti erikord c) asjaajamiskeeleks vene keel d) Eesti koolivõrk allutati Vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine e) Aleksandrikool avati venekeelsena f) 1893. a venestati Tartu Ülikool Jurjevi Ülikool, venekeelne õpe, lahkusid baltisaksa õppejõud g) Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes: · A.Grenzstein ,,Olevik" · 1870. a loeti Kalevipoega EÜS · 1884. a lipu pühitsemine · V.Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, J.Hurt · 1891. a esimene eesti päevaleht ,,Postimees" · Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud · 1871. a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt · 1878. a ajaleht ,,Sakala" (C.R.Jakobson) Suur lõhe
Tema ajakiri oli ,,Olevik", see rääkis kasudest, mis saab eestane venestudes. Sõdis laulupidude vastu ja oli tänulik Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemise eest. Rahvustliku liikumise ärkvelhoidjad · Karl Albert Hermann- tema toimetusele jäi ,,Postimees"-ainus eesttikeelne leht.Kultuurilise edenemise õhtuamine. Suur tähtsus oli 1884. aastal Hugo Treffneri eragümnaasiumi rajamine-sinna asus õppima palju eestlasi. · Villem Reimann-pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele · 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp §4-Majandust puudutavad probleemid Raudteede ehitamine · 1870. aastal- Balti raudtee, ühendas Paldiski sadamat Peterburiga. · Peatselt avati Tapa-TArtuVAlga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva liin · sajandivahetusel-kitsarõõpmeline raudtee · Soodsad võimalused kaubavahetusele
1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile 1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".Rahvusliku liikumise liidriks tõusis Villem Reiman, tema edendas karskusliikumist ning pani aluse ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Samuti loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis kujunes tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi emakeeles ning 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS lipuks sinimustvalge lipp. 1883. aastal loodi Hugo Treffenri Gümnaasium ning 91. aastal sai Postimehest päevaleht. Toimetajaks oli C.A.Hermann ja prst Tõnisson Pilet 3 Põhjasõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Põhjasõda (1700-1721)
IX VENESTAMINE Venestamine algas 1882.aastal kui troonile tuli Aleksander III ja lõppes 1998.aastal Nikolai II võimule tulekuga. See algas kuna väidetavalt ei suutnud baltisakslased kasvavat rahulolematust ehk rahvusliku liikumist vaos hoida. Manasseini revisioni käigus koguti Balti erikorda halvustavaid andmeid, et neid siis talurahva vastu kasutada. 1885.aastal nimetati Balti kubermangude etteotsa uued kindralkubernerid, Riias kindral Mihhail Zinovjev, Tallinnas vürst Sergei Sahhovski. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud, saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel. Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi, vallategelased vallandati. Talurahvakohtud kihelkondades kaotati, maakondadesse komissarid. 1887.aastal kehtestati vene keel õppekeeleks, 1893 ka Tartu Ülikool. Toimus õigeusu levitamine. Karl August Hermanni toimetuses ilmus ,,Eesti Postimees", mis oli ainus rahvuslikku vaimu üleval hoidev asi
põhimõtteks oli see, et iga mõisa territooriumil elavad talupojad moodustasid omaette valla. valla omavalitsuse juhtimine käis nii, et eesotsas oli vallavanem. valiti ka volikogu, volikogu liikmete arv oli 3-24ni. kolmas instrument oli valla täiskogu, mitte kõik valla elanikud ei kuulunud sinna vaid peremehed, rendiperemehed ja 10ndik maast something-something. vallavalem koos abilistega moodustas vallavalitsuse. vallavalitsuse liikmete hulgas oli ka mitmesuguseid muid ametnikke nagu nt. vallakirjutaja, käskjalad, ämmaemandad jt. riigivõim ei usaldanud täiel tasandil demokraatia valimisviisi sisseseadmist. see kõik hakkas juba madalal tasemel eestlasi poliitiselt harima. 1877 a. võeti vastu vene riigi linnaseadus. sellega kaasnes demokraatlik valitsemisviis linnades. esialgu peale selle vastuvõtmist jäid linnavalitsustesse ja volikogudesse võimu juurde sakslased. eestlaste arv ainult kasvas koguaeg.
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler
annaabi.ee 
