* Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegionis) Leegion 300 ratsanikku 1200 kergelt relvastatud jalaväelast 3000 raskelt relvastatud jalaväelast * 490 eKr valiti esimesed rahvatribuunid : 1) Võisid kokku kutsuda rahvakoosoleku. 2) Võisid panna peale veto (keelu) magistraatide ja senati otsustele. * 227 a.eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid. * Rooma pidas Kartaago vastu 3 puunia sõda. PUUNIA SÕJAD : 1) Võitlus toimus Sitsiilia pärast (264-241 eKr) 2) Hannibal ei suutnud Rooma riigi alasid vallutada (218-201 eKr) 3) Kartaago sai lõplikult lüüa (146 eKr) *146 a.eKr liideti Rooma riigiga Makedoonia ja Kreeka. * 133 a
· 2 konsulit kõrgeimad magistraadid, sõjaväe juhid. Neid saatsid 12 vahti. Võimusümboliks oli rimaga seotud vitsakimp. · Preetorid õigusemõistjad, võisid ka sõjaväge juhtida ning asendada konsulit. · Tsensorid 5 aastaks endiste konsulite hulgast. Loendasid rahvast ning koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete üle. · Diktaator tõsise ohu korral 6 kuuks ametisse määratud riigijuht. · Rahvatribuunid vetoõigust omavad plebeid. · Senat valitsev riiginõukogu (endised + tulevased magistraadid), eluaegne amet. Vabariigi lõpupoole oli senatid ~600 senaatorit. Välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad olid nende pärusmaa. · Rahvakoosolek koosolekut juhtiva magistraadi ettepanekute üle otsustamine. Lihtrahvas ettepanekuid teha ei saanud, vaid ainult vastu võtta/tagasi lükata senatist
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. e) Diktaator (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht. ½ aastase ametisoleku ajal omas diktaator piiramatud võimu, kuid oli pärast selle lõppu aruandekohustuslik. f) Rahvatribuunid (10 tk): plebeisid esindav ametnik, kelle peakohustus oli kaitsta nende huve patriitside vastu. Rahvatribuunid võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning nad võisid panna senati otsustele peale keelu (ld k veto), kui see rikkus lihtrahva huve. g) Senat (liikmeid 300 – 600): Rooma riiki valitsev riiginõukogu, mis koosnes senaatoritest (ld k senex – vanamees, rauk). Senaatoriteks olid
PINGED PATRIITSIDE JA PLEBEIDE VAHEL Patriitside ja plebeide suhted olid väga teravad plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid aga polnud nõus järele andma pinged arenesid tihtipeale relvastatud kokkupõrgeteks aja jooksul olid patriitsid sunnitud mööndusi tegema ja plebeid võitsid patriitsidega võrdsed õigused esmalt anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida endi seast rahvatribuunid PINGED PATRIITSIDE JA PLEBEIDE VAHEL Rahvatribuunid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve hiljem keelati võlaorjus, tühistati patriitside ja plebeide abielukeeld nind plebeidele võimaldati pääs kõigisse riigiametitesse plebeide koosolekutel hakkasid osalema ka patriitsid aastal 287 eKr sai plebeide koosolek õiguse võtta vastu üldkohustuslikke seadusi, seega sai sellest
Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega sõjaväest vabad. Vaeseid nimetati proletaarideks. Patrooni ja kliendi suhe Rikkaid ja vaeseid ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem kodanik e klient saatis patrooni e rikkamat sõjakäikudel ja kandis tema heaks koormisi. Ka rahvakoosolekul andis klient patrooni tahtmise järgi oma hääle. Patroon lubas kliendile kaitsealust ja andis talle maad, soovi korral ka kohtus tema eest kostes. Mis kohustusi täitsid rahvatribuunid? Rahvatribuunid olid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Plebeide võitlus õiguste eest. Näide Rooma kodanikud jagunesid varase vabariigi ajal patriitsideks ja plebeideks. Plebeide enamuse moodustasid talupojad, kes pidid rikastelt patriitsidelt nii mõnigi kord laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Enamasti täitsid nad siiski sõjaväekohustust ja moodustasid enamiku Rooma
Ius quiritium rooma kodanikuõigus. M Mancipatio kindla vormi kohane ja pidulik ost, vara omandiõiguse üleminekutehing. Manus absoluutne koduvõim. P Patria potestas isa võim. Peregrinus välismaine, võõras. Plebiscita rahvakoosoleku otsus. Praetor peregrinus võõramaalaste kohtunik, preetor. Praetor urbanus linnakohtunik. S Senatus consultum ultimum erakordne senatiotsus. Sui iuris iseenda õigus, privileeg, eesõigus. T Tribuni plebis rahvatribuunid. V Vindex kaitsja; kättemaksja, karistaja. 1
Riigikord oli aristokraatlik. Magistraadid- valiti üheks aastaks, ametnikele ei makstud palka Konsulid (2)- kõrgemad magistraadid, kõrgeim võim riigis Preetorid(8)- võisid konsulit asendada, korraldasid õigusmõistmist, juhtida sõjaväge Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine Diktaator- määrati ametisse riigi ohu korral, pooleks aastaks, pidi oma tegudest aru andma Rahvatribuunid (10)- kaitsesid lihtrahva huve Senat- valitsev riiginõukogu, 300 liiget, hiljem 600. -Vabariigist keiserriigiks Väepealike osakaal oli suur, senat ei suutnud neid enam ohjeldada, puhkesid kodusõjad. Oli vaja kedagi kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastada. 30 eKr võitis Octavianus ustavate vägede toel oma vastased ja kehtestas riigis ainuvõimu. Võttis endale nime Augustus -Riiklik korraldus keiserriigi ajal
Etruskid. Ei olnud kreeklaste ega itaalikutega . Maakond,kus nad elasid kandis nende järgi nime Etruuria. Etruskide ajalugu ja kultuuri tunneme eeskätt arhioloogiliste leidude ning Kreeka ja Rooma autorite teoste kaudu. Nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Võib arvata ka seda,et etruskide käsitöö , eriti metallitöötlemine, oli kõrgelt arenenud. Silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid,mida on teitud tuhandeid. (Nekropolis- surnute linn). Naiste positsioon ühiskonnas oli küllalt kõrge.Surnute hauakambril oli märgitud nii isa ,kui ka ema nimi. Roomlased arvasid, et etruskid on jumalakartlikud.Jumalaid oli neil väga palju ning mõned olid kreeklaste omad. Jumalike ennete tõlgendamise kunst. !! Ennetusse suhtuti väga tõsiselt .Väga oluline oli loomade siselunditega ennustamine,eriti maksa põhjal, mida etruskid olid õppinud foiniiklaste rahvastelt. Hauakambreid kaunistat...
Kronoloogia *Kun aeg:7 kuningat valitses üksteise järel, viimased Naise positisioon: osalesid pidusöökidel, tegid meestega koos 3 etruskid, etruskite hiilgeaeg It-s, aja lõpul kehtestati vabariik sporti Rooma linna sünd: kaksikud Romulus ja Remus arvatavasti *Varane vabariik: riigi eesotsas senat ning valiti konsulid, sõjad sõjajumal Marsi pojad, ema onu käskis lapsed jõkke visata, et etruskitega, võimu laienemine It-s, vastulöök gallialastelt, It täielik ennustuse järgi ei saaks poisid onu võimult kukutada. Vool uhtus vallutamine. 265 eKr- kogu It R võimu all *R tõus korvi kaldale, emahunt imetas lapsi, karjus võttis nad oma hoole Vahemeremaade suurvõimuks: konflikt Kartaagoga, Puunia sõjad, alla. Lapsed kasvasid ning kukutasid ema onu. Läksid siis ise tülli Makedoonia ja Kreeka liitmine * Kodusõjad ja vabariigi langus: ning Romulus tappis Remuse, ehitades ise Rooma ...
Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased 3 kuningat olid etruskid ja nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 eKr kukutati viimane kuningas. Kehtestati vabariik. PATRIITSID olid rikkad, PLEBEID olid tavakad. Nende vahel oli pidev pinge, kelle vahel oli kliendi ja patrooni suhe. PATROON oli rikas, kes andis tüki maast vaesemale, ta kaitses KLIENTI, aga viimane pidi talle ustav olema. PROLETAARID olid vaene rahvas, kes olid ilma maata. RAHVATRIBUUNID olid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjusat plebeide huve. 12 SEADUST olid esimesed seadused, mida nõudsid plebeid ja mis kirjutati pronkstahvlile. Rooma kandis oma vallutused ps välja ja sõdis Kartaago vastu 100 a. nn ,,PUUNIA SÕDADES", milledest tähtsaim oli 2 sõda, kus Kartaago vägesid juhtis HANNIBAL, kes reisis oma sõjaväega üle ALPIDE. Kindlat riigikorraldust ei olnud, osa võttis peaaegu kogu rahvas
etruskid. Rooma linn asub seitsmel künkal. Kapitooliumi künkale ehitati kindlus. Romulus oli see, kes rajas Rooma linna. Remulus oli tema kaksikvend. · Proletaarid vaesed kodanikud (proles = laps), patroonid eestkostja, klient nt: kaitsealune kohtus, patriitsid on suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba romuluse ajal, enamasti olid rikkad inimesed, plebeid ülejäänud kodanikud, võis leiduda ka rikkaid, rahvatribuunid isik, kes valiti spetsiaalseks ametnikuks, kes võis keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis võis kahjustada plebeide huve.
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu res publica, s rahvas võttis valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid kodanikkonna ehk rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. *preetoridjärgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. *tsensorid valiti viieks aastaks endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatori...
Rooma õigus Kõik roomlased nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Sellest ajast peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õigused, olid kõik Rooma kodanikud seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed .Kuid Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametis...
21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus- jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati jus...
Ülesanne: õigusmõistmise korraldamine , võisid ka sõjaväge juhtida. Tsensorid endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne: kodanike loendamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid ka kodanike elukombeid. Diktaator Vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Pool aastat piiramatut võimu ent pärast tuli vastutada. Rahvatribuunid (10tk) Lihtrahva huvide kaitsmine. Õigus panna keeldu riigiorganite otsustele.
Vana-Rooma Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.aastatuhandel eKrjõudsid tänasesse indo-euroopa rahvad ehk roomlaste esiisad. 1. aastatuhandel eKr tekkis Rooma kohale esimene asula. Assüüria ajal tekkis Roomas inimasula. 1800 eKr levis raud hetiitidelt. 1. aastatuhat eKr Tumeaeg- Kreekas unustatakse tsivilisatsiooni tunnused, Rooma vallutatakse. 8. -5. saj. Ekr Põhja-Itaalias etruski linnriikide õitseaeg. Legendide kohaselt asutati Rooma linn 753 eKr. 8. -4. saj. Oli Roomas kuningate periood; etruskid valitsesid. 510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr vallutas Rooma linn kogu Itaalia. 133-30 eKr kodusõjad Roomas. 30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma ja Ida-Rooma rii...
ANTIIKAEG. VANA ROOMA AJALUGU RIDA I 1. Rahvatribuunid kaitsesid nobliteedi õigusi. Rooma impeeriumi idaosas räägiti kõige rohkem Kreeka keelt. + Rooma rajati Tiberi jõe äärde. – Rooma suurim hipodroom oli Cloaca Maxima. – 2. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Talupojad vaesusid ning pidid maad ära müüma. Piirid laienesid. Rooma muutus võimsaks maailmariigiks. 3. Kuidas nimetati ja millega tegelesid Rooma vabariigis? a) rahvaesindus: rahvakoosolekud, kus otsustati tähtsaid otsuseid valis
Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom. Pompeius-väepealik ja riigimees(Pompeiuse ja Caesari vahel oli kodusõda) Octavianus- Vana-Rooma keiser, esimene Rooma keiser. 30a. eKr hõivas O. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning lopes vabariigi ajastu, hiljem Augustus.. Panteon- antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit, tipus zeus Venus-ilu ja armastuse jumalanna Mars-sõjajumal, talupoegade,karjuste kaitsja Vesta-kodukoldejumalanna Titus Livius-koostas "Linna asustamisest "alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotas...
haiguseid. Tekkisid patriitsid andsid Senat võis nõu anda impeeriumi olukorra tõttu plebeidele õiguse ise keisrile. Kodanikud ei rahutused ja kodusõjad. koosolekuid pidada ja mänginud poliitikas erilist Inimesed pöördusid valida endi seast rolli. sõjakalt ainuvalitseja rahvatribuunid. Valitsesid vastu ning kukutasid ta siiski patriitsid. troonilt. Konsulid (ülikud) juhtisid sõjaväge. Väljaspool linnamüüre tegutsesid leegionid. Teenistusest lahkudes said kõik kodanikuõigused. Austati lihtsat ja sõdurile omast
Nt. Gaius Julius Caesar Octavianus Seisused kuningate ajal: · Patriitsid auväärsed kodanikud. Plebeid lihtrahvas. · Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest. 1) ratsanikud jõukamad 2) proletaarid vaesed · Klienteersuhted. Klient vaene kodanik, teenis patrooni, hääletades tema poolt. Vajadusel oli ihukaitsja Patroon isand. Jõukas. Kaitses ja toetas klienti · Rahvatribuunid. Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: · Kuningas valiti rahvakoosolekul. Valitses koos senatiga. Ei olnud ülim võim. Pidi arvestama rahva ja senatiga. · Senatis olid patriitsid. Algul 100 hiljem 300. Sugukondade vanemad. (Ld keelsest sõnast senex vanamees). Ametis eluaeg. Juhtis riiki. · Magistraadid valiti 1 aastaks. Riigiametnik. Palka ei saanud. Igas ametis 2 meest. · Konsulid(2) kõrgeimad magistraadid. Kõrgeim võim riigis
Muutused Rooma ühiskonnas kuningriigi ja vabariigi ajal Arheoloogide andmeil on pidev asustus Rooma kohal tekkinud 21. aprillil 753. aastal eKr. Kuningate aeg kestis sellest ajast kuni 510. aastani eKr, kui rajati Rooma vabariik. Viimaseks Rooma riigi kuningaks jäi etrusk Tarquinius Superbuse, kelle roomlased oma linnast välja ajasid 509. aastal eKr. Vabariik omakorda püsis kuni 30. sajandini eKr. Kuningriigi ajal oli riigi eesotsas rahvakoosolekul valitud kuningas ja senat. Pärimuse järgi valitsesid sel ajal Roomat 7 kuningat, kellest tähtsaimad olid 3 viimast etruski nn Tarquiniuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsasti ja kuningavõim muutus päritavaks. Senatisse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Nendest väljapoole jäi lihtrahvas ehk plebeid. Rooma kuningriigis oli valdavalt talupojaühiskond. Kogukonna täisväärtuslikuks l...
Kogu rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja sugukonnad jagunesid perekondadeks. Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Nimetraditsioon- eesnimi, sugukonnanimi, liignimi(Caius Julius Caesar) 3. Valitsemine Rooma Vabariigis? Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraadid ehk riigiametnikud juhtisid riiki, neid valiti iga aasta. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, preetorid järgnesid tähtsuselt konsulile, tsensorid valiti endiste konsulite seast. 4. Mille poolest erines valitsemine Rooma riigis ja Ateena linnriigis? (3)
Ka magistraate valiti rahvakoosolekul riigiametisse korraga vähemalt kaks. Selle põhjuseks oli vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Mille poolest erines senaatori staatus magistraadi omast? Senaator oli eluaegne ametikoht, magistraadi koht aga 1 aasta. Millised eriõigused olid rahvatribuunil? Rahvatribuunil oli õigus panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Millal ja miks mindi Rooma riigis üle palgasõjaväele? Hilise vabariigi ajal mindi üle palgasõjaväele. Sest, et pidevateks sõdadeks ja võimuhoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Võrdle Rooma vabariigi- ja keisririigiaegset riigikorraldust. vabariik keisririik 2 konsulit- Neile kuulus kõrgeim võim Keiser- täitis mitu ametit, mis kõik kokkuu
Vergilius- eepose kirjutaja,Rooma kirjanik, kes kirjutas eepose ,,Aeneis". Titus Livius- rooma filosoof ja ajaloolane, kes kirjutas suurteise ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates"), mis käsitleb Rooma linna vanimat aega. Jupiter-peajumal.Mars-sõjajumal,Venus- armastusjumal,Apollo,tarkusejumal,Neptunus-merejumal,Janus-2 näoga jumal,Spartacus-orjade ülestõusu juht. Valitsemine Vabariigi ajal: magistraadid (1a) 2konsulit (armee juhid) senat, preetorid (õiguse mõistjad-8) rahvatribuunid,tsensorid(5a, elukombed ja õigusemõistjad)dictaator(sõjaohu korral täielik võim) Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest, nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge,kaunilt kujundatud kivimüüriga.Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus
Ajaloo kontrolltöö: Rooma Rooma vabariik patroon rikas ja mõjukas kodanik klient vaene kodanik Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad. Patriitsid põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud. Plebeid Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakooso...
5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr anti välja Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna- rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. Rooma tõsiseks vastaseks oli Kartaago, kellega peeti 3 sõda: Esimene Puunia sõda (264- 241 eKr)- Võitlus käis põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja võitsid roomlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr)- Kartaagolaste väepealikuks oli Hannibal, kuid siiski Rooma võitis
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
/// VALITSEMINE -- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid ...
Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud, riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad pärinesid rikaste roomlaste seast. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega. Tsensorite ametiaeg kestis viis aastat. Nad korraldasid kodanike loendus ja koostasid senaatorite nimekirja; nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuunid valiti plebeilist päritolu kodanike seast. Senat - valitsev riiginõukogu. Senatid olid ametis eluaegselt. Tegeles välispoliitika, sõjanduse ja rahaasjadega. Rahvakoosolekutel hääletati magistraadi ettepanekute üle. Lihtrahval puudus õigus. Riigikord oli aristokraatlik. 24 VABARIIGI LANGUS Rooma saatis kodanikke kolooniatesse ja jagas Itaalia elanikele lahkelt kodanikuõigusi. Vabariiklik kord kaotas suurel määral oma mõtte.
1. Rooma vabariigi erinevus demokraatliku Ateenaga(2 erinevust) 1. Roomas olid kõik inimesed rooma kodanikud, samas kui Ateenas olid nendeks vaid täisealised mehed, kes polnud võõramaalased. 2. Ateenas oli väga suur kaal rahva häälel, Roomas juhtis riiki aristokraatia. 3. Ateenas oli orjastamine keelatud. 4. Ateenas tõmmati kohtunike ja riigiametnike kohti loosiga, seega sinna võisid pääseda ka vaesemad, Roomat juhtis kitsas perekondlik ring. 2. Millist tähtsust omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Riiki juhtisid jõukad kitsas perekondlik ring, kus võim pärines põlves põlve. 3. Klienteelsuhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Mõlemad tõotasid teineteist toetada. 4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad r...
MUISTNE ITAALIA JA ROOMA RIIGI ALGUS ptk. 22, lk. 155-162 Apenniini poolsaar polnud nii mägine kui Balkan. Seega tegeldi siin põhiliselt põlluharimisega. Kuna eri piirkonnad polnud siin halvasti ühendatud, nagu oli olnud Kreekas, siis polnud vaja kasutada nii palju mereteid ja merd sõideti vähem. Apenniini poolsaar polnud etniliselt ühtne. Siin elasid mitmed rahvad, kellest tähtsamad on itaalikud, etruskid ja kreeklased. Itaalikud olid arvatavasti II aastatuhandel eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid ...
Tähtaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. o Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. o Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. o Rahvatribuunid (arvult 10) pidi kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal u 300 liikmest e senaatorist. Hiljem senaatorite arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Keisririik (30 eKr 476 pKr) Pealtnäha oli riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd
Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid (8)- Korraldasid õigusemõistmist, võisid vajaduse korral juhtida sõjaväge. Tsensorid- Korraldasid kodanike loendust ehk tsensust ja koostasid senaatorite nimekirja. Valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator- määrati ametisse kui riiki valitses suurem hädaoht. Pooleaastase ametisoleku ajal kuulus talle piiramatu võim, kuid pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma. Rahvatribuunid (10)- Kaitsesid lihtrahva huve. Võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning omasid veto õigust. 4. Valitsemise erinevused Rooma vabariigis ja Ateena linnriigis Rooma vabariik: Aristokraatia Suurem roll ametnikel ja senatil Rooma hõlmas tervet Itaaliat Riigiametnikeks said vaid rikkad kodanikud ehk nobiliteet Rahvakoosolekud kutsuti ametnike poolt kokku vastavalt vajadusele Ateena linnriik: Demokraatia Tähtsam roll rahvakoosolekul Linnriik Riigiametnikele maksti palka
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste ...
Tsensoriametit peeti väga auväärseks, seal olid eakad ja autoriteetsed mehed. o Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kui pool aastat. Kuid pärast ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama o Rahvatribuunid (10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat eh valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Hiljem senaatorite arv tõusis. Ametis olid nad eluaeg. Rahvakoosolekud Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks koguned rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
karjus.Suureks saades kukutasid vennad oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama.Töö käigus toimunud tülis tappis Romulus Remuse ja ehitas linna ise lõpuni.Tema järgi saigi linn nimeks Rooma. Ajalooperioodid: Kuningate aeg(753-510ekr)-kokku 7 kuningat, allutati etruskide võimu alla, muutus tugevaimaks linnaks Latiumi maakonnas Vabariigi periood(510-30ekr)-riigi eesotsas seisis senat, kaks konsulit. kogu itaalia ala alistati roomale, loodi rahvatribuunid, 450ekr 12 tahvli seadused, alistati kreeka, kartaago, gallia, suurenes orjade arv, liideti egiptus varajane keisririik(30ekr-3saj pkr)-riik arenes edasi 2 saj pkr alistati Daakia piirkond, keisril oli vetoõigus peaaegu kõigile otsustele, kodakondsus kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid. Magistraalid-valiti üheks aastaks, olid kollegiaalsed-korraga kaks inimest
Etruskid:Muistses Itaalias elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Etruskid elasid Itaalia loodeosas,nende keel oli erinev. Maakond, kus nad elasid, kandis nime Etuuria.Päritolu pole teada.Olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid.Nende ehituskunsti matkiti roomlaste poolt.Kõige silmapaistvamad etrusikte mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambreid. Tõlgendasid jumalate endeid. Hauakambrid näitavad, et nad pöörasid tähelepanu elule pärast surma.Rooma linna teke:R. linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Legendi järgi rajas R. linna Romulus edasi pärast Remuse tapmist.R linna asutamiseks loetakse aastat 753 eKr.Kujunes ladina keel pea keeleks ja ladina tähestik kujunes. Varaj. R ühisk.: Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik hankis sellega elatist.Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena.Vaeseid kodanike n...
ROOMA · Pigem põlluharija rahvas I aastatuhandel palju rahvaid, peamiselt Itaalikud II aastatuhandel indoeuroopa hõimud, mis jagunesid mitmeks osaks, nt: Kesk-Itaalias latiinid (hilisemad roomlased) · Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teos...
Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, s...
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
Valitses patriitside aristokraatia. Ainult nendest võisid saada ametnikud ja preestrid ning kuuluda senatisse. Kodanikke, kes nende hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Neil oli lubatud üksnes osaleda rahvakoosolekul. Patriitside ja plebeide suhted olid pingelised ja isegi vaenulikud. Kuna pleibeid moodustasid kodanikkonnast enamuse, siis ei suutnud patriitsid nende nõudmistele vastu seista. Kõigepealt said plebeid õiguse valida endi seast nende kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Nad tohtisid keelata senati otsuse teokstegemise. Plebeide survel avaldati ka 450 e.m.a. esimene seadustekogu 12 tahvli seadused. Nendega olid esimest korda kirja pandud ka inimeste õigused. Plebeide õigusi üha laiendati ning aastaks 287 e.m.a. seisusevahe kadus ning kõik moodustasid seaduse ees võrdse rooma rahva (Populus Romanus). Roomlased nimetasid oma riiki Res Publica (rahva asi). Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid
Ainult nemad võisid kuuluda riigiametisse või kirikusse. Patriitsid olid jõukad maavaldajad ning nad omasid palju kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, olid plebeid. Nemad võisid osaleda üksnes rahvakoosolekutel. Kuna patriitside elu oli parem ning suurem osa seadusi olid nende kasuks, ei saanud plebeid ja patriitsid omavahel läbi. Siiski pidi plebeidega arvestama, sest nad moodustasid enamiku Rooma rahvastikust ja selle tõttu loodi plebeide huvide kaitseks rahvatribuunid. Kuna plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, loodi 450. aastal eKr esimene Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Need olid algselt plebeide suhtes karmid, kuid need muudeti hiljem leebemaks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolekul saab vastu võtta ühiskohustuslikke seadusi. See lõpetas patriitside ja plebeide seisustevahe ja kõik roomlased moodustasid populus Romanus ehk rooma rahva. Ühiskonnakorraldus Roomlased nimetasid oma riiki res publica
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vae...
Etruskid-muistne roomlaste-eelne rahvas, pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest, etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja austasid kreeklaste jumalaid. Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka teised künkad) ajajooksul koondus rahvas linnataolistesse asulatesse. Kuningate aeg Roomas-Seitse kuningat, viimased kolm etruskid, orgu rajati turu ja koosoleku plats, Kapitooliumi künkale kindlus, templid, ühiskondlikud hooned, müür. Kuningas kinnitati rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned. Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maat...
Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. PATRIITSID JA PLEBEID Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud meeskodanik, kes polnud ratsanik või senaator. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. ROOMA VALITSEMINE VABARIIGI AJAL · Valitsemiskorraldus:
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
