Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvastik ja asustus tööleht". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
harjumaa, läänemaa, tapsid, olavi, kanavere, neilt, harjumaal, hermann, wartberge, ladinakeelne, aastatest, saksakeelne, usaldada, pealiskaudsed, motiiv, olevastRetke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti eestlaste linnusesse, kus neid aga väga sõbralikult vastu võeti. Salaja kogusid eestlased vägesid ja 3 päeva pärast tungisid nad viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Eestimaa piiskop Theoderich tapeti ja eestlased taganesid. Lõpuks saavutasid taanlased võidu, pärast mida nad ehitasid Tallinnasse tugeva kivilinnuse ja algas Revala maakonna ristimine. 1219. 1220. a. ristiti ka osa Järva-, Viru- ja Harjumaa rahvast. Toimus võiduristimine, aga ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220. a. suvel tuli maale Rootsi vägi, eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega. Nad hakkasid rahvast ristima ja kirikuid ehitama. 8. augustil piirasid saarlased nende linnuse ümber ja see pandi põlema. Linnus langes eestlaste kätte, tapeti peaaegu kõik 500 rootslast ja nende eliitvägi purustati. Saarlased pealetungil 1221. a
Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud rõhujad, kloostril olid suured maavaldused, kus rõhuti talupoegi samuti kui ilmalike feodaalide mail, klooster oli võõra ja vihatud ristiusu ideoloogia levitaja ja kandja. Niisuguse vaenuliku pesa hävitamine kuulus loomulikult ülestõusnute tegevuse hulka. Noorema riimkroonika Renneri ümberjutustuse järgi põletasid ülestõusnud maha ka kõik aadlikkude mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ning tapsid kõik sakslased, keda nad kätte said, seejärel olevat asutud 10 000 mehega Tallinna piirama. Mõisaid leiame üle kogu Harjumaa kõigist kihelkondadest peale Hageri. Tihedalt on mõisaid maakonna põhjapoolses osas, Tallinna ümbruses, eriti sellest ida, kagu ja lääne suunas. Neid piirkondi loetaksegi ülestõusu algul kõige tähtsamateks võitlusrajoonideks, eriti Jüri-Jõelähtme ala, mis tundub moodustanud olevat just ülestõusu tuumiku.
Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste vastuhakke keskajal. See haaras nii Harju-, Lääne- kui ka Saaremaa ning kestis ligi kaks aastat
· Rootsi oleks soovinud endale Põhja-Eestit, sest Rootsi oli omandanud juba Soome ja tahtis alasid Eestisse laiendada. Erinevatel jõududel olid täiesti erinevad huvid. · Eestlased võib-olla sooviti taastada oma muistset vabadust, võib-olla soovisid hoopis sõna sekka öelda selles, kes neid valitsema hakkab ise valida valitseja. Eestlased oleksid vb parema meelega näinud valitsejana Rootsit, kuna nad palusid abi neilt. (mingi Turu foogti juurde). Samuti ahvatles neid mõte, et Soomes ju maade läänistamist ei olnud, äkki ei oleks Eestis ka, kui Rootsi oleks kunn Jüriöö ülestõus puhkes Harjumaal ja Virumaal. Pärast muistset vabadusvõitlust sulasid Harju ja Virumaa kokku, Rävala kadus Harjumaa sisse. Veel puhkes ülestõus Läänemaal. 3 kuud hiljem algas ülestõus ka Saaremaal. Miks ei tehtud koordineeritud koostööd? Reaalset vastust pole sellele leitud.
Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal - Liivi orduriik. *Liivi ordu oli kujunenud Mõõgavendade ordust
See oli talvel. Jüriöö ülestõus algas mitme põhjuse pärast. Eelkõige oli see eestlaste soov saada vabaks. Arvatavasti algas ülestõus Eestimaa hertsogkonnas, PõhjaEestis, mis oli sellel ajal taanlaste valduses. Ülestõusu alguses oli samuti hõlmatud ka teisi piirkondi, kõige rohkem nendest Läänemaad ning Saaremaad. Läänemaa ülestõusu algus on märgitud 25. aprillil. Vaenlast oli rünnatud ootamatult ning õõsel. Lühikese ajaga oli peaaegu terve Harjumaa võõrvõimust puhas. Seda võljaaarvatud Tallinnast. 23. aprillil oli Jüripäev ning sellest ka nimetus Jüriöö ülestõus. Sellel päeval anti märgutuli. Selleks valiti väga hea päva, sest Jüripäeval alustati tavaliselt põllutöid ja lõpetati karja laudaperiood. Selle päeva kommete hulka kuulus ka jüritule põlemine. Nii sai and signaali asjassepühendatuile, ilma et märgataks midagi ebatavalist. Samuti valiti see päev ka sellepärast, et see sümboliseeris uut algust.
Rauaaeg ja iseloomulikud jooned (500 eKr-1200 pKr): tööriistad valmistati rauast, kuna see oli vastupidavam, tugevam ja sai teha teravamaid tööriistu. Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine, kuid tegeleti ka loomapidamisega, küttimise ja kalandusega. Lääne ja ida vahel tegeleti läbi Eesti vahenduskaubandusega. Käsitööaladest olid tähtsamad relvameistrid ja ehtekunstnikud. Elamuks oli suitsutuba. 3. Eestlased muinasaja lõpul Muinasmaakonnad: Saaremaa, Revala, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Alempois (suuremad). Naabrid ja suhted nendega: läänenaabrid – svealased (kaubandus, vastastikused röövretked), lõunanaabrid – liivlased, kurelased, latgalid, kuršid (liivlastega head suhted, latgalidega rüüsteretked), idanaabrid – sloveenid (vahenduskaubandus ehk läbi eesti veeti kaupa, konfliktid). Kujuneb välja neli erinevad linnusetüüpi: mägilinnused (Kagu-Eesti, Otepää; rajatud küngastele,
Rajati mõisaid, milleks haarati talupoegade maid ja rööviti nende vara. Kohut mõisteti oma suva järgi. Taani kuningas kavatses Harju-Viru maha müüa Saksa ordule. Harju-Viru vasallid kartsid kaotada sellega oma vabadusi. Kauplesid kuningalt lubaduse eestimaad mitte müüa. Sellises olukorras küpses harjulastel kindel plaan oma vabadus tagasi saada. Ülestõusu valmistati salaja ja põhjalikult ette, nii et löök tabaks ootamatult. 1343. 23 aprillil (Jüriööl) tõusis Harjumaa üles nagu üks mees. Kogu Harjumaal põletati maha mõisad ja kirikud, kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise klooster. Lühikese ajaga oli kogu Harju, v.a. Tallinn võõrvõimust vabastatud. Ülestõusnute vägi oli 10 000 meest, valiti 4 kuningat, liiguti Tallinna alla. Asuti läbirääkimisi ka Turu foogti juures (Soome asehaldur). Sõlmiti kokkulepe lubati abiväge, vastutasuks lubati Tallinna linn anda Rootsi võimu alla. Vahepeal oli ülestõus haaranud ka Läänemaa
Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud rõhujad, kloostril olid suured maavaldused, kus rõhuti talupoegi samuti kui ilmalike feodaalide mail, klooster oli võõra ja vihatud ristiusu ideoloogia levitaja ja kandja. Niisuguse vaenuliku pesa hävitamine kuulus loomulikult ülestõusnute tegevuse hulka. Noorema riimkroonika Renneri ümberjutustuse järgi põletasid ülestõusnud maha ka kõik aadlikkude mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ning tapsid kõik sakslased, keda nad kätte said, seejärel olevat asutud 10 000 mehega Tallinna piirama. Mõisaid leiame üle kogu Harjumaa kõigist kihelkondadest peale Hageri. Tihedalt on mõisaid maakonna põhjapoolses osas, Tallinna ümbruses, eriti sellest ida, kagu ja lääne suunas. Neid piirkondi loetaksegi ülestõusu algul kõige tähtsamateks võitlusrajoonideks, eriti Jüri-Jõelähtme ala, mis tundub moodustanud olevat just ülestõusu tuumiku.
Tervet keha kattev rõngasrüü. Jalad kaitsmata. Kilbid parema ehitusega. Kiivrid olid algelised. Kiivrid katsid kogu näo. Käed polnud kaitstud. Sõjariistad paremad. Riigi(valduse Pealinn Valitseja Millised muinasmaakonnad nimetus) kuulusid? Saare-Lääne Lihula Läänemaa ja Saaremaa piiskopkond kindlus Liivi ordu Võnnu Liivi Ordumeister Harjumaa, Alempois, Sakala ja Mõhu Tartu piiskopkond Tartu Tartu piiskop Soopoolitse, Jogentagana, Nurmekund ja Ugandi Taani kuninga Tallinn Taani kuningas Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis.
allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail ja kumbki pool tahtis muinas-eestlasi pöörata oma usku konflikti kronoloogia: I periood 1208-1212 1208
noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile."Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas.Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis teda öelda, et see suur tapmine, mis nad on korda saatnud, on talle teatavaks saanud; nüüd tahab ta pühapäeval, peale püha ristipäeva (4
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused?
· o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. 3) Saare-Lääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu 4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga püüdsid kaitsta endist loomupärast elukorraldust. ·
Jagunesid kauheks: Suurgild (abielus kaupmehed), Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed). *tsumft Ühe eriala küsitööliste ühendus. *skraa tsumfti põhikiri, seadused, pani paika töö ülesanded ja tööaja, kui palju võib olla selle jne. Hiljem hakkas skraa takistama ka majandus arengut, kuna osad tegid tööd rohkem, kui skraa järgi seda ei tohtinud. 1) Koostan kronoloogilise kava Jüriöö ülestõusu kohta. (7-8 kavapunkti) 1. 23. aprill 1343 Ülestõusu algus Harjumaal (talupojad tahtsid saada vabaks, oli suunatud Taani ja Saksa võimu vastu) 2) Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja tapeti 28 munka. 3) Kogu Harjumaa vabastati võõrvõimust, va. Tallinna linn. 4) Peale kloostri hävitamist taandusid ülestõusnud ja valisid neli juhti, keda nimetati kuningateks. Ühine vägi- 10000 meest kogunesid Tallinna alla, hinnates oma võimalusi otsustati abi paluda ka Turu foogilt. Vahepeal oli puhkenud õlestõus ka Läänemaal.
Aastal 23.aprill, kui algasid kevadised põllutööd ja karja väljalaskmine, taheti märkida ka ülestõusu alguseks (et alustada uut põllumajandusaastat vabana). Kuna tavaliselt jüripäeval tehti tuld ning tekitati ka muud moodi kära oli see väga heaks katteks. Sellepärast ei märganud sakslased ka midagi imelikku kui ülestõusust osavõtjad märgutuled süütasid. Ülestõus otsustati korraldada öösel, kui vaenlased magasid ning ei osanud seda oodata. Toimiti kindla kava järgi. Harjumaal põletati kirikuid, mõisaid ja tapeti sakslasi. Suur saavutus oli Padise kloostri vallutamine, see põletati koos 28 mungaga. Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust terve Harju v.a. Tallinn. Seejärel koonduti ja valiti 4 üldjuhti (keda nimetati kuningateks). Umbes 10K meheline ühine vägi asus Tallinnat piirama ja panid laagri püsti linna lähedale. Abi paluti Turu foogilt, kes oli Rootsi kuninga Soome asehalduriks. Kuna Rootsil oli vaen Tallinna vastu, lubati tulla suure väega appi
o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. 3) SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu 4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga püüdsid kaitsta endist loomupärast elukorraldust. ·
ajajärguks. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG. Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see peaks kuuluma nendele.Selleks, et kodusõda lõpetada saatis Rooma paavst oma legaati e saadiku siia aladele ja 1238 Stensby leping, millega otsustati, et järvamaa läks Ordule. Kinnistati, et Taanile kuulub endine Virumaa ja Harjumaa. Ordualad olid omakorda jaotatud 1) kontuurkondadeks, mida juhtis kontuur 2) foogtkondadeks, mida juhtis foogt Saule lahingus 1236 Mõõgavendade ordu purustati. Leedukate ja orduvendade vahel. Leedukad lõid ordu laiali. Riismed, mis alles jäid, nim ümber Liivi orduks. Selle peaordu asus Saksamaal ja alates 1236. aastast Saksa ordu Liivimaa haru. Venelased ei olnud ka haldusjaotustega rahul. 1242 Liivi ordu ja Venemaa vahel Peipsi Jäälahing, mille võitsid venelased
Materjalid ulatuvad 12. sajandist 1510. aastani, lüngaga 1472-1494. Väga tähtsal kohal oli ordumeister Plettenberg, Vene-Liivi sõda, Reformatsioon. Acten und Rezesse der livländischen Ständetage- Liivimaa seisustepäevade aktid ja retsessid. Viimased köited või vihikud on ilmunud vastavalt 1924 ja 1938. aastal. Poliitilise ajaloo uurimiseks see allikas on tähtis. Henriku Liivimaa kroonika- Esimene teadaolev ja säilinud Liivimaal kirjutatud kroonika on Läti Henriku kroonika. Ladinakeelne kroonika on säilinud mitmetes käsikirjades. Avastatud teaduse jaoks 17. ja 18. sajandil. Trükis avaldati esimest korda 1740. aastal. Hetkel käibel on editeeritud tekst aastast 1955. Kroonika on seotud Riia kirikuga ja Riia piiskopidega. Kronoloogia on Riia piiskopide ametiaastate järgi tehtud. Algab aastal 1200, ristisõdimise algusest kuni 1227. aastani kui Saaremaa vallutati ära. Hüpotees on, et kroonika autoriks on preester Henrik, kuid tegelikult
Orduga. Saksa ordu Liivimaa haru. Ordu oli piiskopist ametlikult sõltumatu ja allus otse paavstile. Saksa Ordu oli iseenessest suhteliselt suur,liivimaa oli vaid üks osa sellest. Odru püüdis teha nii, et inkorporeerib toomhärradeks ordu liikmeid, kuid vaatamata sellele ei suutnud nad piisavald sellisel mole mõju avaldada. Võrreldes Presimaaga oli saksa ordul ikka väiksem võim. Stensby leping. Taani sai omale Harjumaa ja Virumaa. Stensby leping on 7. juunil 1238 Taani kuninga Valdemar II ja Saksa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud konflikt Taani ning Saksa ordu eelkäija Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi vahel. Saarlaste lepingud Saksa orduga. Saarlased tegid lepinguid Saksa orduga, et nad neid ei valitseks. Nta Pärast saule Lahingut olid saarlasae olukorras,kus said minema Ordu ja Piiskopi võimu alt. Ja
....................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine........................................................................................................................6 Viimane vastupanu ja Mandri-Eesti alistamine........................................................................................................................7 Viru vasallide paavstiriik ja Saaremaa vallutamine..........................................................................................................
•rahvasterändeperiood, eestlasi eriti ei puuduta •eelviikingiaeg 700-800 pKr, Salme muinaslaevad •Kindlustatud asulad, sest rändajate eest oli vaja Noorem rauaaeg 800-1200 pKr •viikingiaeg 800-1050- Skandinaavia päritolu meresõitjad-tuluallikateks rüüsteretked •viikingid Venemaal- varjaagid- arvatavasti alus Vene riigile Hiline rauaaeg 1050-1200 pKr 3. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 13. sajandi alguses oli Eestis 45 kihelkonda 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 4 väikemaakonda/kihelkonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Väiga, Jogentagana Eestlaste suhted 7.-11. sajandil naabritega- •Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head •Henriku Liivimaa kroonika järgi olevat eestlastel olnud latgalitega relvakonflikte, kus viimased said rohkem kannatada. •Leedulased tegid mitmeid rüüsteretki Eestisse •Vana-Vene riigiga olid üldiselt rahumeelsed. •10
sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti. Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu, Uus- Pärnu, Narva ja Rakvere. Linnalaadse staatusega oli 13. sajandil ka Lihula, mida hiljem mainiti korduvalt alevina; omavalitsuslik staatus oli ka Toompeal, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta.
· Sõjategevus venelastega, aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retki Pihkva alla, tuntum oli Lembitu retk oma salgaga · 1212 piiras Novgorodi vürst Varbola linnust · Linnust kätte ei saanud, küll sai lunaraha Võitlus 1215-18: · Initsiatiiv sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Lepole linnuse piiramine · Esimene kokkupuude Lembituga · Kolme maleva manööver 1215 kevad · Osalesid Läänemaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Oli kahe rinde rünnak · Merelt piirasid saarlased, maalt Sakala ja Ugandi väed · Uue sadama merelahing · Tormi eest Saaremaal varjunud saksa laevastiku ründamine · Ebaõnnestus, sest ühtegi laeva vallutada ei suudetud · Sakslaste rünnakute intensiivistumine · 1215 lõpuks alistati nii Sakala kui Ugandi · 1216 uganlaste ja sakalaste ühine retk Pihkvasse
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL piiskopkond pealinnaks oli va
piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused, nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale mõõgavendade ordu poolt 1227 aastal vallutatud Põhja-Eesti alad koos Tallinnaga Võitjad jagasid maa omavahel- Põhja- Eesti Taani alad, Ugandi- Tartu Piiskopkond, Sakala, osa lääne-, hiiu-, ja saaremaast - Liivi ordule; Läänemaa, Saaremaa - Saare- Lääne piiskopkond. Liivi ordu- ordumeister, kõik möödavendade poolt vallutatud alad Liivi ordu kasutusse 1242- Jäälahing. Peipsi järvel toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja venelaste vahel. Liivi ordu sai lüüa. Aleksander Nevski lõi sakslasi ning millega pandi paika ida- ja läänekristluse piir (peipsi järv). Ordi sai lüüa venelaste poolt. 1297 - esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vastu Riia linn ja temaga liitunud
relvad vili, vaha Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks kujunes universaalne rehielamu. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkusedi rööv- ja sõjakäike. 6 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS · EELLUGU ,,Drang nach Osten" ehk ümberasumine itta. Eesmärgid olid suruda idapoolsetele maadele
eksisteerimise. Kuna ülejäänud Vana-Liivimaa väikeriikide valitsejad tunnetasid nüüd ohtu, siis käitusid nad erinevalt: 1)Saare-lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused maha Taani kuningale - teine Vana-liivimaa väikeriikidest oli lõpetanud oma eksisteerimise 2)Ordu otsis toetust Poola-leedult, 1559. aastal andis Ordu ennast Poola-Leedu kaitse alla. 1560. aastal Ordu väed purustati lõplikult Venemaa poolt. 1561. aastal otsustasid Virumaa, Järvamaa ja Harjumaa vasallid alistuda Rootsi kuningale, andsid talle ustavusvande, kuigi tegelikult kuulusid need alad Ordule. Liivi ordu and is siis 1559. aastal end Poola-Leedu kaitse alla, aga 1561. aastal alistus ta poola-leedule. See tõi kaasa 1560ndatel aatatel Poola ja Rootsi vahelise sõja. Rootsi lähtus sellest, et vasallid olid rootsile alistunud, aga Poola lähtus sellest, et Ordu oli alistunud Poolale. 1560ndatel aastatel leidsis aset kaks sõda. KÕigepealt Rootsi-Poola sõda
Johann von Üxküll: Kuulsa Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata, kuna ta oli surnuks piinanud ühe oma põgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422 15. Jüriöö ülestõus Põhja-Eesti võimuvahetus: Eestlased tõusid ülesse, et saavutada vabadus võõrvõimude alt. Taani kuningas tahtis Harju-Virut Ordule maha müüa. Eestlased said sellest teada. 23. aprill Jüripäev. 1343- Jüriöö. Ootamatu algus. Sündmused algasid Harjumaal. Padise klooster vallutati. Valiti 4 uningat (sõjaväeline juht). Taheti Tallinnat vallutada, abi otsiti Turu (Soomes) foogtilt.Kandus edasi Läänemaale (Haapsalu rüüstamine) Paide läbirääkimised: Eestlased (4 kunni ja 3 sõjasulast) kutsuti sinna ning surmati, tuues ettekäändeks kättemaksu oma sugulaste tamise eest. 4. mai 1343. Bartholomäus Hoeneke: Kroonik, kes oli arvatavasti ise Paide läbirääkimistel kohal, andes seda sündmust siiski edasi moonutatult, kuna oli Ordu poolt.
Külgedelt ja otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Ringvall-linnus Ümber kogu linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall. Kalevipoja sängi Rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt olid nad tüüpi linnus looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele. Muinasasulad- Muinasmaakonnad- Saaremaa, Läänemaa, Sakala, Alempois, Harju, Rävala, Järva, Nurmekund, Ugandi, Mõhu, Vaiga, Virumaa. Ingvar- Rootslaste kuningas, tuli 600. aastal oma väega Eestisse. Tsuudid- nii nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida poolt Peipsit elanud läänemeresoomlasi vene kroonikates. Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. Sossol- 1060
Külgedelt ja otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Ringvall-linnus Ümber kogu linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall. Kalevipoja sängi Rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt olid nad tüüpi linnus looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele. Muinasasulad- Muinasmaakonnad- Saaremaa, Läänemaa, Sakala, Alempois, Harju, Rävala, Järva, Nurmekund, Ugandi, Mõhu, Vaiga, Virumaa. Ingvar- Rootslaste kuningas, tuli 600. aastal oma väega Eestisse. Tsuudid- nii nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida poolt Peipsit elanud läänemeresoomlasi vene kroonikates. Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. Sossol- 1060
Langes eestlaste vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. 1219-Ristisõtte sekkus Taani kuningas Valdemar II, kes maabus laevastikuga Rävalas, kelle eesmärk oli Eesti endale allutada ja rahvas ristiusku pöörata. See sõjaretk oli varasematest suurejoonelisem, sest plaan oli jääda Eestisse kauemaks. Eestlastel oli nüüd veel raskem, kuna tal oli vaja sõdida mitme vaenlasega korraga. 1220-*Sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa,Rävala,Virumaa ja Järvamaa.*Rootsi kuningas üritas haarata omale osa Eestist. Ta rajas Lihula linnusesse tugipunkti ja asus ümberkaudset rahvast ristima. 1222-Taani vägi maabus Saaremaal, kuid eestlased ehitasid kiviheitemasinad ning sundisid taanlasi lahkuma. Teade võidust saadeti laiale üle Eestimaa ning kõik kutsuti osalema ülestõusul. 1223-Eestlased ründasid kõikjal saklasi ja võtsid linnused üle. Oma valdusesse saadi kogu maa peale Tallinna. 1224-Tartu langemine
annaabi.ee 
