1920. aastal loodi vepsalaste asualadele 24 rahvus külanõukogu, millest osa aga kaotati 1937. aastal. Sõja ajal, neljakümnendatel, jagati vepsa lastele soome keelset haridus. Ka sõja ajal läksid osad vepsalased soome poolele sõdima, kuid neile järgnes ka peale sõda karistus. Sõjajärgsetel aasta kümnetel vähenes vepsalaste, kui rühma mandumine. Vepsalaste ajaloos esines aegu, kus vepsalased eelistasid ennast rahvaloendusel venelastena kirja panna ja täna selle pole nende arv sel ajal hästi teada. Kohalike venelaste suhtumine vepsalastesse oli üldiselt negatiivne ja ka see sundis vepsalasi enda tõelist päritolu eitama. 1989. aastal toimus aga suur taassünd vepsalaste seal ja rahvaloendusel hakati taas oma õiget päritolu tunnistama. Tänapäev Tänapäeval asuvad vepsalaste asulad Laadoga, Äänis- ja Valgjärve vahel, kus nad elavad kolmes üksteisest eraldatud rühmas
Rahvusstruktuur oli põhjalikult muutunud : eestlaste osakaal oli kahanenud 74,5 protsendini, eestlasi oli alla 900 000 . Seda oli vähem kui eelmistel selle sajandi loendustel. Venelaste osakaal oli kasvanud 20 protsendini ( ilma Petserimaata oli see varem olnud 4 protsenti ). Suurenenud oli soomlaste, sealhulgas ingerlaste ja karjalaste osa (1,4%), olid tekkinud ka täiesti uued rahvusrühmad - ukrainlased (1,3%) ja valgevenelased (1%) . 15. jaanuaril 1970 Toimunud rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on suurenenud 13,3% , Eestis elas 1 356 079 inimest. Eestlaste arv oli kasvanud 925 157-ni, osatähtsus rahvastikus oli 68,2 protsenti, venelasi oli 24,7% , ukrainlasi 2,1% ja valgevenelasi ning soomlasi oli mõlemat 1,4% . 17. jaanuaril 1979 Rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on kasvanud 8% võrra - siin elas 1 464 476 inimest . Eestlaste arv oli kasvanud 947 812-ni - osatähtsus rahvastikus oli 64,7% , venelasi oli 27,9% ,
Minu roll infoühiskonna arendamisel kodanikuna? Eraisikina näiteks: - nt. Rahvaloendusel osalemine läbi eesti.ee keskonna. Säästab nii aega, paberikulu kui ka inimressurssi (kiire, kohe süsteemi ning inimene ei pea koju tulema). - Lugeda ajalehte läbi weebikeskonna. Säästab kül loodust, kuid vähendab inimeste tööhõivet.ühendus - Viia maale vanaema juurde internet ja õpetada talle tiigrit taltsutama. - Vahetama oma piraattarkvara legaalse tarkvara vastu ning samuti peaks piirama ning seejärel lõpetama filmide tõmbamise internetist (illegaalse).
Kaaba,meka Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Faktid Asutaja: Muhammed (sündinud c.570), kaubandus kaupmehe Araabiast. 2 usk maailmas Peamine asukoht: Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika Pühakoda:mosee 2000 aasta rahvaloendusel leiti et Eestis on 1387 moslemit monoteistlik religioon Koraanis on kokku 6346 värssi. Kõik poisid lõigatakse ümber. See toimub seitsmanda elupäeva ja kaheteistkümnenda eluaasta vahel. (3, 9). Vanemate kohustus on valida lapsele abikaasa. Mehel õigus abielluda kuni nelja naisega. Sealiha söömine on karmilt keelatud. Koraan keelab ka alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimise. Juba 14 sajandit on moslemid põlvest põlve Koraani pähe õppinud Levik
Soomeugri rahvad Handid Mairo Mere 2011 6. klass Handide asuala Handid elavad peamiselt HandiMansi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, KeskUurali mäestikust itta. Pealinn on HantõMansiisk. Handide asuala Handide elukoht kaardil. Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. · 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased".
keelt Lähedased kultuurid, kutsutakse siiami kaksikuteks ,,Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas" Asuala Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal. 2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350, 84 407 neist ersad, 49 624 moksad, ülejäänud lihtsalt mordvalased Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast. Väljaspool Venemaad on mordvalasi palju Kasahstanis (30 000), Ukrainas (19 000) ja Usbekistanis (12 000) Keeled Ersa ja moksa keel kuuluvad koos mari keelega soome-ugri keelte volga rühma. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varajasel keskajal. Ersa ja moksa keel on sama lähedased kui eesti ja soome keel.
ja Leningradi Oblastiga, kus paiknevad vepsa külarühmad ehk külastud. Tavaliselt kannab külastu (vepsa keeles külä) vepsa päritolu nime, sellesse kuuluva väiksema küla (vepsa keeles deroun) nimi on sageli vene päritolu. Tihti on vepsa küladel kolm nime: vepsa nimi, vene nimi kohalikus kõnepruugis ja ametlik vene nimi. Arvukus: 1940tel oli veplaste rahvaarv 30-40 000 inimest, aastaks 1989 oli neist järgi jäänud 12 501. 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati vepslaste rahvaarvuks 8240 inimest. Tänapäeval on paljud vepsa külad venestunud või tühjaks jäänud. Keelest enesest: Olulisimad iseärasused keeles: pikkade vokaalide lühenemine (põhjavepsa murdes on säilinud uu,ii ja üü; nt. Hab 'haab', pä 'pea'), astmevahelduse peaaegu täielik puudumine, kaksikkonsonantide lihtsustumine(kelod ''kellad'') ja enesekohane pöördkond(pezeze ''peseb ennast'').(Eesti Entsüklopeedia 1998) Tänapäeval:
föderaalringkond), mis oma korda jagunevad väiksemateks haldusüksusteks: krai, oblast, autonoomsed ringkond, autonoomne oblast, vabariik, keskalluvusega linn. (AXIS Geograafia-Entsüklopeedia) Referaadis uurin Venemaa rahvaarvu erinevusi föderaalringkondade vahel ja föderaalringkondade siseste vehelisis rahvaarvu erinevusi. Enamus infost referaadi tarvis pärineb 2010 aatsa Venemaa rahvaloendusel kogutud andmetest. 1. Venemaa rahvaarvu üldine iseloomustus Aastal 2010 toimunud Venemaa rahvaloendusel loeti kokku 143 436 145 inimest. Nende hulka on arvatud ka loenduse ajal väliriigis asunud 90 252 vene kodanikku ja ajutiselt Venemaal elavad 489 357 välimaalst. Arvutades maha välismaalased ja välisriigis asuvad venelased, saame tulemuseks Venemaal püsivalt elavate kodanike arvu: 142 856 536 inimest (see arv ona ka edaspidiste analüüside aluseks).
võitlemise vaimustuses sündis u. 20000 last aastas. *Negatiivse iibe põhjused: pereplaneerimine, kõigile kättesaadav tervishoiu süsteem, järjest rohkem panustavad noored haridusele: õpivad kõrgkoolides, ülikoolides ja käivad tööl ning laste sündimine ja abiellumine lükatakse üha rohkem hilisemaks ajaks, samuti nõuab laste tuleviku kindlustamine suuri kulutusi. f) Mis põhjustel uuritakse rahvaloendusel nii elanikkonna vanust kui soolist koosseisu? Selleks, et teha ülevaade elanikkonna seas tekkinud muutustest nii sooliselt kui ka vanuseliselt. Sellest saab järeldada ka sündimuste ja suremuste arvu ning eraldi meeste ja naiste keskmist eluiga. g) Mille poolest erineb naiste ja meeste vaheline arvuline suhe lapseeas, keskeas ja vanemas eas? *Lapseeas ja keskeas on meese ja naiste arvuline suhe ühiskonnas enam-vähem võrdne.
Keele eripära Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. Venemaal elavaid Soome-ugri rahvaid ähvardab pealesuruva vene kultuuri all iseeneslik väljasuremine. Keele kõnelejad 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati 93 344 karjalast, neist 53% räägib karjala keelt. 1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Terve suure Karjala peale on vaid üks suhteliselt väike rajoon Petroskoist lõuna pool, kus karjalased on veel enamuses. Veel kahes rajoonis lõunas Käkisalmis (Priozjorskis) ja põhjas Kalevala rajoonis on elanikest umbes 40 protsenti karjalased. Ka seal võib kuulda tänavatel elavat karjala keelt.
aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest enamiku. Sõja lõpufaasis evakueeriti suur osa isureid koos ingerisioomlastega Soome ja anti 1945. aastal NSV Liidule tagasi, misjärel nad pillutati Sise-Venemaa oblastitesse ning Ingerimaa asustati vene uusasukatega. 1959. aasta rahvaloendusel registreeriti veel 1062 isurit, neist emakeelseid 34,7%. Niisiis vähenes isurite arv 30 aastaga ligi 97%. Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks - soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Esimest kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel, teist Hevaha jõgikonnas, kolmandat Luuga alamjooksul ja Kurgola poolsaarel. Neljandat räägiti Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas (Novinka, Tsastsa). Tänaseks on see hääbunud. Näiteid isuri keelest:
Kreeka rahvaarv ja selle muutmine Nagu järgnevast tabelist näha pole rahvaarvu muutus olnud kordagi negatiivne Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik elamisloa alusel riigis viibijad kreeklaste hulka) ja 2% muud rahvused Rahvastiku tihedus 85.3/km2 osadel lehtedel annab ka 81 inimest/ km² Vanuseline jaotus Tabel näitab , et eakate inimeste protsent kasvab iga aastaga. Kreeka rahvaloendusel 1961 selgus et 10.9 protsenti elanikkonnast oli üle 65 a vana , 2001 aastaks tõusis protsent 16.7ni. 0-14 aastaste osakaal elanikkonnas vähenes 10.2 protsenti 1961st 2001 aastani Sooline jaotus 2009 aasta seisuga oli mehi 5,533,114 naisi 5,628,221 meeste eluiga 77.11 aastat naistel 82.37 aastat Male-Mehed Female-Naised 2010 Oletatav Rahvastiku poliitika Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul , kui vanem on töötanud vähemalt 50 päeva
suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. 1989. aasta rahvaloenduse järgi on hante 22 521, neist kolmandik valdab emakeelt. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid, lõunahandid on välja surnud venelaste pealetungi tõttu. Handi keel koos mansi keelega moodustavad obiugri keelte rühma. Neile lähim keel on ungari keel. Handi keel jaguneb kolmeks murderühmaks või keeleks. 22 500 handist umbes 60% pidas 1989. aasta rahvaloendusel handi keelt ja 38,5% vene keelt oma emakeeleks. Handi keele erinevate murrete kõnelejad ei mõista üksteist või mõistavad osaliselt, mistõttu võib neid murdeid vaadelda ka kui eri keeli. 2.3 Mansid Jugra nii nimetasid venelased 11.16. sajandini Põhja-Uuralite ümbruses ja Obi jõe alamjooksul asetsevat ala. Seal elavaid hante ja mansisid nimetati jugralasteks. 14. sajandist alates (Sofia kroonika, 1396) on manside kohta teada nimetus vogul. See nimetus oli
Kreekas, nagu teisteski Euroopa riikides on keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat ja naistel 82,8 aastat. Kreeka on läbi teinud demograafilise ülemineku etapid ning ta liigitatakse kaasaegse rahvastiku tüübiga riikide hulka ehk siis on madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi mõningane kahanemine (iive on väike või nullilähedane ja rahvastik vananeb). Kui 1961. aasta rahvaloendusel oli Kreekas üle 65-aastasi kõigest 11%, siis 2001. aastal oli neid juba peaaegu 17%. Rahvastiku vananemine jätkub – üle 65-aastasi inimesi elab riigis 6% rohkem kui alla 14-aastasi. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb 20-25%-ni. Rahvaarvu muutumine poolsajandi jooksul: 6 7 Võrdlemine Eestiga:
imestama panev, sest nii käib see alati. Hiljem muutuvad naiste ja meeste arvud ühtlasemaks, ning tööjõulise rahvastiku hulgas on mõlemat sugu suhteliselt ühtlaselt. Suurbritannia riikide rahvad on teinud läbi nii demograafilise ülemineku esimese kui teise etapi ja on rahvastiku tänapäevases tüübis. Suurbritannia rahvastikuline koosseis on kirju tänu rohkele sisserändele. Rassiliselt arvas 2001. aasta rahvaloendusel end valgeks inimeseks 92,1% inimestest, mustanahalisteks 2%, hindudeks 1,8%, pakistaanideks 1,3%, segarassiks 1,2% ning 1,6% ütlesid, et nad on muust rassist. Religiooni järgi oli 71,6% end märkinud kristlaseks, 2,7% muslimiks, 1% hinduistiks, 1,6% teised usud ja 23,1% arvasid et nad ei ole üldse usklikud. Linnad Joonis 3. Suurim linn rahvaarvu järgi on London, mis asub Suur-Londoni linnastus ning seal elab 8,6 miljonit inimest
mitmekultuurilisusest rääkima võrdlemisi hilja, 1990ndate aastate keskel. Näiteks 2000. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 1387 moslemit. Nende seas on palju erinevaid rahvaid: aserbaidžaane, abhaase, kirgiise, türkmeene, usbekke, tadžikke ning paljusid teisi, samuti on esindatud enamik islamiriike Marokost kuni Afganistanini. 7.Kas Eestis esineb multikultuursust? Mitu protsenti Eesti elanikest on mitteeestlased? 2000. aasta rahvaloendusel moodustasid Eesti elanikkonnast Eesti rahvusest inimesed 67,9%. Eestis oli alalisi elanikke 142 rahvusest, millest 72 rahvuse esindajaid oli Eestis alla kümne isiku. Enim olid Eestis esindatud järgmised rahvused: venelased (25,6%), ukrainlased (2,1%), valgevenelased (1,3%) ja soomlased (0,9%). 8. Nimeta 3 sotsiaalprobleemi maailmas. Sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus,
Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti piiril, on selles esindatud nii Põhja- kui Lõuna-Eesti peamurde jooni. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Mulgi keel kuulub lõunaeesti keele hulka ning on Eesti põline piirkondlik keel. Murde arendamiseks on loodud Mulgi Kultuuri instituut ning Mulkide Selts. Viimane annab välja igal aastal „Mulkide Almanakki“, kord kuus on Vikerraadios eetris mulgikeelne saade. 2011. aastal läbiviidud rahvaloendusel märkis 9682 inimest end mulgi murde oskajaks. Arvatavasti on mulgi murre kujunenud Sakala hõimumurde baasil ning läbi aja teinud mitmeid muudatusi, omalt poolt on lisandusi andnud geograafiline asend – mõjutused keskmurdest ja läänemurdest. Võrreldes teiste lõunaeesti murretega, on mulgi murde kirjakeel selgesti tuntav, seda enamasti sellest, et ei kasutatud tartukeelset kirjandust. Eriti on tunda
Tähtsaim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik. 7 Rahvastik Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 seisuga 31. detsember 2011. Eelmise, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv seisuga 31. märts 2000 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise, 1989. aasta rahvaloenduse andmetega, oli 1 356 931 inimest. A a Arvestuslik s rahvaarv t 1. jaanuari seisuga a 1913 1 164 000 1940 1 054 000 1959 1 197 000 1970 1 356 000 1977 1 447 000 A a Arvestuslik s rahvaarv t 1. jaanuari seisuga a 1979 1 464 476 1989 1 565 662 2001 1 366 959
üksikemade suur osatähtsus. 5 2014. aastal diskuteeriti Eestis palju perekonna kui institutsiooni tähenduse ja samasooliste kooselu seadustamise üle. Kooseluvormide mitmekesistumisele Euroopas on kaasa aidanud vabaabielude levik viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljud riigid tunnustavad ametlikult uusi kooseluvorme, mis on sarnaselt traditsioonilisele abielule reguleeritud ja kaitstud seadustega. Rahvaloendusel fikseeriti seadusliku perekonnaseisuna riigiti järgmisi kooseluvorme: vastassooliste partnerite abielu ehk traditsiooniline abielu, samasooliste partnerite abielu, vastassooliste partnerite registreeritud kooselu, samasooliste partnerite registreeritud kooselu. Registreeritud kooselu sarnaneb abielule tegemist on vabaabielu ametlikuks muutmisega, mis annab partneritele (ja nende lastele) turvalisustunde. Kooselu
Charles Babbage leiutis, mida hakati tootma 1883.aastal. Seadeldis oli lokomotiivisuurune ning töötas aurujõu mõjul. Ligi dekaad hiljem hakkas ta esimese naisprogrammeerija Augusta Aga Kingi abiga välja töötama masinat, mille idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Paraku ei saanud nende unistuste seadeldis kunagi valmis. Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama masinat, mida kasutada USA rahvaloendusel kogutud andmete sorteerimisel ja töötlemisel. Muu hulgas kasutas ta ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mis võimaldasid infot säilitada ja korduvalt kasutada. Rahvaloenduse tulemuse saamiseks kulus 6 nädalat, samas kui eelmine kord oli aega läinud suisa 10 aastat. Oma leiutise tähtsust mõistnud Hollerith asutas 1896 firma, millest pärast mitmeid firmasiseseid muutusi kujunes 1924
kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja paremal poolel naiste arv (või osatähtsus). 5 Eesti rahvastiku püramiid, 1970-2005 Eesti alalise rahvastiku koguarv on viimase, 2000. aasta, rahvaloenduse andmetel seisuga 31. märts 2000 1 370 052 sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise 1989. aasta rahvaloenduse andmetega oli 1 356 931 inimest. Arvestuslik Aasta rahvaarv 1. jaanuari seisuga 2001 1 366 959 2002 1 361 242 2003 1 356 045 2004 1 351 069 2005 1 347 510 2006 1 344 684 2007 1 342 409 2008 1 340 935 Rahvastiku etniline koostis 6 Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised
f) Kaasaegset rahvastikutüüpi iseloomustab: kõrge sündimus, madal suremus / madal sündimus, kõrge suremus / madal sündimus ja suremus g) Iga ühiskond siirdub madala sündimuse ja suremusega tüübilt kaasaegsele tüübile - ______________________________________________________ 2) Arutle lühidalt järgnevate küsimuste üle kirjalikult: a) Millised on tänapäeval olulisemad surmade põhjused? b) Miks põhjustel uuritakse rahvaloendusel nii elanikkonna vanust kui soolist koosseisu? Analüüsi ja võrdle kaht järgmist rahvastikudiagrammi. Missuguse riigi/piirkonna rahvastikudiagramm see võiks olla? Miks? Analüüsin sündimust ja suremust, soolis-vanuselist koosseisu. Kas rahvastik vananeb?
juuni, 2017]. 2011 40 2012 28 2013 50 Office'I tugi andmete lisamise kohta diagrammile 2014 28 2015 64 2016 21 Aastatel 1993-2001 on Venemaa filmid SRÜ filmide hulgas, alates 2002. aastast Euroopa riikide filmide hulgas. Alates 2005. aastast on hõlmatud ka filmitootjate levitatud filmid. Rahvaarvuga seotud kinokülastuste puhul on alates 2012. aastast kasutatud 2011. a rahvaloendusel põhinevat rahvaarvu, varasematel aastatel 2000. a rahvaloendusel põhinevat rahvaarvu. Alates 2014. aasta andmetest on kasutatud Eesti Filmi Instituudi andmeid. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni). 70 70 60 50 40 30 20
ühiskeel keel, kuigi see koosneb nii paljudest erinevatest keeltest ja keelekeskkonnas ei pruugi teineteisest arugi saada. Elavat ja surnud keelt teineteisest eristamisel on küsimus, kas hääbunud keel, mida koolis õpetatakse, on ikka hääbunud. Kui üht keelt räägib vaid üks inimene maailmas, siis on võimalik kahelda, kas see on ikka eraldiseisev keel või on ta selle ise välja mõelnud. Andmete kogumisel kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteks rahvaloendusel mõnes riigis ei küsita emakeelt. Allikaid võrreldes saab selgeks, et rahvaloendusel on erinevad traditsioonid, tihtipeale emakeelt ei küsita. Lisaks võib näiteks hiina ühiskeelt käsitleda poliitilise mõistena, sest tegelikult on see lingvistilises mõistes kogum erinevaid keeli. Kuidas erinevad murded keeltest? Erinevaid keeli kõnelevad inimesed ei saa teineteisest aru, murrete puhul on teineteisest võimalik aru saada. Kultuuriline põhjus kui suur identiteet on
Karjalas 11 288). 1897. aasta Venemaa rahvaloenduse tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist Tveri kubermangus 117 679, Novgorodi kubermangus 9 980, Aunuse kubermangus 59 414, Põhja-Karjalas (ehk Viena Karjalas ehk Valgemere Karjalas) 19 522. Karjalaste arv kasvas 20. sajandi paaril esimesel aastakümnelgi, saavutades Nõukogude Liidus 1926. aasta rahvaloendusel peaaegu kahe ja poole tuhande piiri: karjalasi loendati 1926. aastal 248 120 (Tveri ja Moskva oblastis - 140 567, Karjala ANSV 100 781, mujal 6 772). 1939. aastal loendati Venemaal kokku 253 800 karjalast (neist Karjalas 108 600). 2002. aastaks oli karjalasi järel 93 344. Karjalaste arvukuse languse peamisteks põhjusteks on venestumine ja negatiivne iive. Väga kiires tempos on kahanenud tverikarjalaste arvukus. Veel 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast, kuid 2002
Mitut protsessorit ja erinevatt tüüpi puudub ühine siin puudub ühine süsteemne kell Kasutamiseks mitu põhjust Ressursside jagamine arvutuste kiirendamine turvalisus kommunikatsioon Eesajaloost Täitsa esimene oli muidugi 10 sõrme Abakus leiutati 3. sajandil -e.m.a. 1617 leiutas lord Lapier arvutuslükati 1632 Scickard leiutas aritmomeetri 1728 leiutati kangasteljed 1880 Perfokaart , selle võttis kasutusele Hollerith millega sai rahvaloendusel hästi hakkama 1824-1871 analüütiline masin. Selle ehitas rikas piroloog 1941 leiutas Zuse ,,Z3"e Arvuti ajalugu 1969 Loodi operatsioonisüsteem unix 1972 esimene 8-bitiline mikroprotsessor 1976 Ühe kaardiline Apple 1 sünd 1980 seagate esimene kõvaketas 1986 esimene 32bitise mikroprotsessori kasutusele võtt arvutis Operatsioonisüsteemi komponendid *Protsessihaldus *Põhimäluhaldus *Failide haldus *I/O süsteemide haldus *Sekundaarse salvestusruumi haldus *Võrgu tugi
kubermangu piire) ja kroonupass (liikumisvõimalus kogu vene tsaaririigis). Passiseadus tähendas seda, et talupojad hakkasid Eesti aladelt välja rändama, seda sundis tegema maapuudus. Mõnevõrra soodustati seda ka vene riigivõimu poolt, sest nii said tühjad alad tihedamini vene riigi külge liidetud. Väljarändajad said mõneks ajaks isegi maksuvabadustuse. Lähemale mingi Peterburi ja Pihkvasse. 1897.a rahvaloendusel elas väljaspool Eesti ala umbes 100 000 inimest 1866.a vallaseadus jällegi mõlema kubermangu kohta. See tähendas, et vald vabanes mõisniku kontrolli alt. Vallas oli kõige tähtsam valla täiskogu, kus olid kõik valla peremehed (vahet pole kas rentnik või päris peremees) ja iga 10 maatamehe kohta 1 (sinna alla käis ka ntks peremehe poeg). Täiskogu valis valla volikogu, mis valiti 3 aastaks, seal 4-24 liiget, seal samuti pooleks peremehed ja maata mehed
sünnipäevaks. 1990 võeti vastu Eesti Statistikaseadus.. Teaduseks sai statistika 16 saj Itaalias ja 17 saj Saksamaal. Tsaari Venemaal oli statistika heal tasemel ja sõjaväe komplekteerimise huvides hakati 17 saj korraldama majapidamise loendusi. 18 toimusid hingeloendused. Eesti ja Liivimaa kubermangude statistikatoimikud loodi 1834. aasta ukaasi alusel. Esimene rahvaloendus Eestis ja Liivimaal oli 1881. EV rahvaloendused 1922 ja 1934. Tänapäeval on võimalik rahvaloendusel osaleda ka arvuti vahendusel. Heraldika def ja põhimõisted- vapindus , ajaloo abiteadus, mis uurib linnade, riikide suguvõsade jne vappe, nende teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis , mida valitseja riik, viimase osa ( maakond, vald) kasutab. Vapidiplom- spetsiaalne tunnistus. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi.
Kasvanud eneseteadlikkusest räägivad ka udmurdikeelsed plakatid (paremal), mis kutsuvad inimesi üles kirjutama ennast udmurdiks Venemaa Karjala 13. sajandi pikseloitsu tekst 2010. aasta rahvaloendusel. kasetohul Venemaa soomeugri keeltele on negatiivselt mõju- „Kes ma olen?" nud kindlasti ka see, et isegi need rahvad, kellel on Huvitav on see, et teised vanimad teada- oma vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus, on
künniseid või mitte. Mandaat saadikule antud volitud esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Kvoot Volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär. Jagaja D'Hondti valimistulemuste meetodi numbrid, millega jagatakse. Ringkond haldusüksuse tüüp, mõnedes riikides ühtlasi ka omavalitsusüksus. Valimisringkond piirkond, mille määratlemiseks võetakse aluseks rahvaloendusel saadud andmeid elanikkonna jaotumisest etnilistel, administratiivsetel ja muudel alustel. Valimisringkonnad moodustatakse parlamendi liikmete või teiste poliitilistele postidele täitmiseks vajaliku isiku või isikute valimiseks. Jaoskond valimise koht. 2. Tuntumate valimissüsteemide üldine olemus: enamussüsteemid, proportsionaalsed süsteemid, segasüsteemid V: enamussüsteemid valituks osutub enim hääli saanud kandidaat
6 5 N aised 4 2 0 2 0 0 0 . A astal 2 0 1 2 . A astal Joonis 6. Mähkli küla rahvaarvu muutuse diagramm (Veiermann 2012) Mähkli külas on rahvaarv tõusnud. Viimasel rahvaloendusel selgus, et Mähkli külas elab 13 meest ja 5 naist. Võrreldes andmeid 2000. aasta omadega on meeste osakaal külas tõusnud 6 mehe võrra ja naiste osakaal langenud 1 naise võrra. Sellegi poolest on üldine rahvaarv külas tõusnud 5 inimese võrra. Jõepera küla asub Võrumaal Antsla vallas. Jõepera küla on mainitud esmakordselt 1449. aastal (Jegenperre-na). Aastal 2000 elas külas 38 inimest. Hetkel teadaolevatel andmetel elab külas 35 inimest.
võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat, naistel 82,8 aastat. Kreeka on läbi teinud demograafilise ülemineku etapid ning ta liigitatakse kaasaegse rahvastiku tüübiga riikide hulka. See tähendab, et iive on väike või nullilähedane ning rahvastik vananeb. 17 Rahvastiku vananemine on Kreekas toimunud kiiresti. Kui 1961. aasta rahvaloendusel oli kreekas üle 65-aastaseid 14% 20% 0-14 kõigest 11%, siis 2001. aastal oli neid juba 15-64 peaaegu 17% Rahvastiku vananemine 65+ 66% läinud nii kaugele, et üle 65-aastaseid inimesi elab riigis 6% rohkem kui alla 14-
Dokumenteeritud on aga suurimad statistikatööd need on rahvaloendused. Egiptuse vanimate rahvaloenduste toimumisajaks on hinnatud 33403050 eKr. Ajalugu on näidanud, et rahvaloenduse korraldamiseks ja dokumenteerimiseks pole tarvis kirjaoskust, vajalik on vaid arvusüsteem ja võimalus arve jäädvustada. Hästi on teada, et ka meie igapäevane ajaarvamine on saanud alguse rahvaloendusest. Piiblist on võimalik lugeda selle korralduse kohta, kui Augustuse poolt korraldatud rahvaloendusel üles kõik mehed oma sünnilinnas, kusjuures koos perepeaga kirjutati üles ka tema pereliikmed. Esimene kaasaegne rahvaloendus toimus 1666. aastal Kanadas. Eestis, nagu ka mujal maailmas, algas statistika mitmesuguste andmete kogumisest. Säilinud on põllumajandusandmeid sisaldavad vakuraamatud, rahvastikuandmeid sisaldavad kirikute meetrikaraamatud, linnamajandust kajastavad mitmesugused protokollid ja aruanded. Kuna Eestit on valitsenud eri riikidest ja
Ca 80 prots loomi. Kodutus on valitsusel ca 30-das järjekorras, kui raha kusagilt üle jääb. See on ka poliitiline põhjus. Ohuprobleemid, mis ennustavad kodutuse kasvu. Üks kindlasti üksi elavate meeste kasv ühiskonnas. Ca 40 prots eestis elab üksi. Üksi elav mees on kodutuse suur risk. Ja olemegi vaesuse juures tgasi. Naiste kasv on majanduslik sõltumatus. Linnakeskuste rekonstrueerimine on ka kodutuse lõpetaja. Tornimäel olid vanad tööliskasarmud, nüüd uhked tornid. Rahvaloendusel on kodutu mõiste välja toodud. Kodutuks peeti seal isikut, kellel pole üldse püsivat ööbimist võimaldavat elukohta. Neid loeti eestis 0,3 protsenti elanikonnast. Kuidas saadakse kodutuks eestis? On teatud tüüpskeemid. Töötus on tihti see tegur, mis käivitab kodutuse. Töötust seostatakse tihtialkoholi kuritarvitamisega, pereelu probleemidega. Siin jälle kaks arengu teed võivad tekkida kommunaali võlad ja terve perekond tõstetakse välja.
eelkõige Venemaa rahvuspoliitika. Handid on arvatud ,,Põhja-alade väikesearvuliste põlisrahvaste" hulka ning neile on antud kollektiivsed õigused kasutada teatavaid territooriume ja taastuvaid loodusressursse vastavalt oma traditsioonilistele elatusaladele, samuti teatav (sageli formaalne) kaasarääkimisõigus nende asualal leiduvate maavarade kasutamise küsimustes. Handiks olemine on muutunud kasulikuks ning paljud venestunud handid, kes end eelmisel rahvaloendusel lasid kirja panna venelastena, on nüüd taas hakanud väärtustama oma handi päritolu. Linnarahvastiku osakaal hantide seas on aastail 1989-2002 tõusnud 29,8%-lt 34,6%-ni ning emakeelsus on samal ajal langenud 60,8%-lt 44,2%-ni. 1989. aasta seisuga elas oma (Handi-Mansi) autonoomse ringkonna piires 53,4% hante, 2002. aastaks oli see protsent tõusnud 59,7-ni. Seega on autonoomiast kasu, sest väljapool selle piire on assimileerumine kiirem
erinevate inimeste abil, psühholoogiliselt õnnestunud kujutamine. 1873-77 „Anna Karenina“ Romaani kandev idee - pere oli olulisim ühendus, kui perekonnamudel laguneb, hakkab ka ühiskond alla käima. Elasid naisega maal, naine oli aga linnapreili. Tolstoi soovis talupoeglikke eluviise üle võtta. Kui lapsed ülikooli, pidid Moskvasse kolima. 80ndatel kolisidki. Ema, lapsed tundsid rõõmu. Midagi sisulist ja hingelist siiski polnud. Tolstoi vältis seltskonnaelu, tegi tööd. Osaleb rahvaloendusel. Laseb piirkonnaks määrata vaese Moskva aguli. Näeb, et on kohutavad 36 elamistingimused. Saab aru, et inimesed ise teevad kurja, aga selles koleduses on süüdi ühiskond. Tekitas Tolstois vastuolu. Tegelikult oleks õige oma varast loobuda ja elatada end füüsilise tööga. Elas ise sügavalt, teravalt läbi. Kolib tagasi maale. Usuline ümbersünd-
annaabi.ee 
