IV seminari kodutöö: huvigrupid ja rahvaliikumised Eestis Huvigrupid või survegrupid on grupp inimesi, kes ühise huvi nimel teevad koostööd, et avaldada survet valitsusele konkreetse poliitika tegemiseks. On olemas mitmeid erinevaid huvigruppide liike, nagu kommunaalsed ja institutsionaalsed huvigrupid, ühingud, sektsioonigrupid, esindusgrupid ja insaider/outsaider grupid. Valisin Eestist 2 minu meelest kõige mõjukamat huvigruppi: Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Eesti Maksumaksjate Liit (EML). ERL-i just seepärast, et see tegeleb Eesti keskkonnaolukorra parandamisega ning püüab suunata ühiskonda rohelisele mõtteviisile. EML-i valisin seetõttu, et see kaitseb Eesti maksumaksjate huve ja õigusi ja tegeleb üldiselt maksudega. Mõlemad on juba üsna kaua tegutsenud. Rohelised mõjutavad keskkonnakaitselist tegevust eelkõige rahvusvaheliste kontaktide kaudu ning ka projektide, avaliku arvamuse küsitluste, diskussioonide, konverentside, miitin...
Missugust jõudu omasid rahvaliikumised 1988-1991.aastal. Omariikluse taastamiseks andis võimaluse 1991 aasta augustis moskvass läbikukkunud riigipöördekatse.Ülemnõukogu võttis 20 augustil 1991 aastal vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.See oli aastaid tagasi alanud protsesside tulemus. Eesti omariikluse taastamise protsess käivitus 1985 aastal Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga kaasnenud perestroika-poliitika,mis andis rahvale protestimis julguse.Esimeseks seliseks rahva jõutemonstratsiooniks kujunes edukas potestimine Eestisse uue fosforiidikaevanduse rajamise vastu. Järgmiseks,veelgi radikaalsemaks algatuseks kujunes Eesti annekteerimine ja nõukogude liidu kooseisu inkorporeerimise ajendanud Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine 1987 aastal.1988 aastal kujunes Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisest juba massiüritus.1988 aasta aprillis perestroika toetuseks loodud Eestima rahvarindest kujunes lühikese ...
Loo Keskkool Perestroikast kuni iseseisvumiseni Ajaloo uurimistöö Autor: Liivi Tobbi Juhendaja: Piret Parve Loo 2008 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................3 I Ülemnõukogu.................................................................4 II Rahvaliikumised.............................................................7 III Augustiputs.................................................................9 IV Iseseisvuse kuulutamine..................................................11 Kokkuvõte......................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 Lisad.............................................................................16
Eesti taasiseseisvumine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aastal, mil toodi päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ka Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eestvedamisel korraldati Hirve Pargis miiting. Veel rajati Eesti Muinsuskaitse Selts massiorganisatsioon, mis rajati demokraatia põhimõtetele tuginevalt. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimene poliitiline erakond. Eestimaa Rahvarinne perestroika toestuseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988 . aprillis toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 17. juuni tähistati võitu lauluväljakul ma...
1.Survegrupid esindavad avalikku tähtsust omavaid huve,püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive,kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 2.Survegrupi liigid: · Kategooriakaitse grupid-kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve,huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste paranda- misest(AÜ, MTÜ-d). · Edendamisgrupid-liikmete poolest hägusa- mad,pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga,kasulikud kogu ühiskonnale. 3.Erineb erakonnast: · taotlevad poliitikat väljastpoolt,ilma ise Võimul olemata(erakond loob poliitikat); · erakonnas alati kindel liikmesgrupp, survegrupis mitte. 4.Sotsiaalsed liikumised: · meeleavaldused; · puudub kindel liikmeskond(juhtkond); · puudub kindel struktuur; · riigiülesed(homode liikumised,nais- õiguslased,rahvaliikumised); · tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; · otsesed aktsioonid.
tähelepanu, kuni märgati ,et tal on rahva toetus Luther kuulutati lindpriiks ,ta varjas end aasta aega Friedrich Targa lossis Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon ei haaranud vaid kõrgkihti vaid ka alamrahvas leidis Lutheri õpetust 1524-1525 aastad on näinud ajalukku Saksa talurahvasõja nime all Reformatsioon kui rahvaliikumine muutus poliitiliseks liikumiseks Augsburgi usurahu Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri Vürstidele anti õigus määrata oma alluvate usku
8.Klass Jelissei Zahharov Sergei Zidkonozkin Usuti inimese võimesse maailma paremaks muuta Prantsuse revolutsioon tegi lõpu absolutismile ja kõrgkihi kunstistiilidele: barokile ja rokokoole Võimule tõusnud kodanlus oli kainema mõtlemisega Euroopa kultuuri mõjutas antiikkultuur 19.sajandi algul toimusid Euroopas sõjad, revolutsioonid ja rahvaliikumised Rikaste ja vaeste vastuolud viisid uute utoopiliste poliitiliste õpetuste tekkimiseni Uute masinate kasutuselevõtt ja majandusolude ning ühiskondlike suhete muutumine Aurumasin, aurulaev ja auruvedur Elekter – Michael Faraday Fotograafia areng Telegraafiaparaat – Samuel Morse Antiikajale toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust 18.saj lõpp ja 19.saj algus
kaasa minna. NSV Liidu uus juht M. Gorbatsov tõi lootust rahu suunas. Ta alustas uutmist, ta lootis NSV Liidu moderniseerimise kaudu säilitada riigi rahvusvahelist mõju. Ta kuulutas välja ,,uue mõtlemise" ning loobus klassivõitluse teooriast ja sõjalisest vastasseisust USA-ga. See tõi kaasa murrangulise aja kogu maailmas, algas ulatuslik NSV Liidu demokratiseerimine, kuid majanduses kuhjusid raskused. Tõuke said mitmetes liiduvabariikides rahvaliikumised. NSV Liidus tekkisid pinged, korraldati riigipööre, et kõrvaldada võimult M Gorbatsov, uueks jõuks sai B. Jeltsin. 1991. aastal varises NSV Liit lõplikult kokku.
ühislaulupidudel. Laulupidudele kutsuti kokku väga palju inimesi üle Eestimaa ning üheskoos lauldes ja tantsides saavutati üha rohkem enesekindlust, saavutusvajadust ja kokkuhoidmist. Mina arvan et laulupeod aitasid kõike positiivses mõttes parandada. Korraldati ka miitinguid ja moodustati erinevaid liikumisi et inimesi teavitada toimuvast. Ka olukorras, kus Eestimaal elavad venelastest mässulised üritasid Eesti saatkonda sisse tungida olid abiks jälle rahvaliikumised, kus eestlased, kes tulid Eesti saatkonnle appi, võtsid end kokku ja tõrjusid venelased saatkonnast eemale. Kokkuvõtteks ütlen et Eesti sai iseseisvaks just tänu arukatele ja julgetele eestlastele, kes suutsid venelastest üle olla ja sellega Eesti riiki aidata. Samas meil ka vedas, et Venemaa ei andnud käsku rünnta ja et venelased ei suutnud infokanaleid enda kätte saada. Eestlased olid väga aktiivsed korraldades erinevaid liikumisi ja üritusi, mis aitas kaasa Eesti vabariigi
kuritegude ning repressioonide tegeliku ulatuse paljastamist. See tähendas ka mõistagi liberaliseerimist muudes elu valdkondades, tähtsaks sai ajakirjandus. Eesti rahvusmeelsus ärkas taas, sest Gorbatsov oli muutnud Liidu süsteemi inimlikumaks, võimaldanud osalist sõnavabadust. Gorbatsov aga ei näinud ette, et kui rahvast jõuga kinni ei hoita, tahetakse võõrvõimust või selle mõjusfäärist lahku lüüa. Idabloki riikides toimusid massilised rahvaliikumised aastatel 1988-1989 ning aasta 1990 lõpuks ei olnud kommunistliku reziimi ikke (Moskva võimu) alt pääsenud vaid Jugoslaavia. Jugoslaavia lagunes hiljem. Eestis saadi aru, et ka liiduvabariikidel on võimalus iseseisvuda. Tekkisid kolm põhilist liikumist: interliikumine ehk kommunistlik liikumine, perestroikapooldajate liikumine, mis taotles sotsialistlikku demokraatiat, ning rahvusliikumine ehk Eesti täieliku suveräänsuse pooldajate liikumine. 1988. Aastaks liideti
postmoderniseerumine üldperiodiseering eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood postrevolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 198788 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 19881991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 19921995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform
Arutlus Eesti riigi taasiseseisvumine 1985. a alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistliku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. NSV liidu vabamaks muutumine vähendas aga ka liiduvabariikide hirmu kommunistliku võimu ees ja osad neist leidsid et unistus iseseisvumisest ei olegi nii täitumatu kui see viimastel aastakümnetel paistis ning asusid aktiivselt püüdlema omariikluse taastamise poole. Esimene üldrahvalik liikumine Eestis perestroika ajal oli 1968. aasta fosforiidikampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis. Selleks oli Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Samal aastal moodustat...
Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algataski Gorbatšov perestroika. Perestroika kujutas endast senise majandussüsteemi ümberkorraldamist ja liberaliseerimist. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur ja järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus. Perestroika ajal leidsidki Eestis aset esimesed rahvaliikumised ja tekkisid demokraatlikud organisatsioonid. Nimelt esimesed märgid ühiskondlike olude märkimisväärsest muutumisest hakkasid Eestis ilmnema 1987. a kevadel, kui tuli avalikuks NSV Liidu keskametkondade kava rajada Põhja-Eestisse Lääne-Virumaale fosforiidikaevandus. Vallandus ulatuslik protestikampaania ehk nn fosforiidisõda. See oli omamoodi avalöök Eesti taasiseseisvumisprotsessis, sest algsele keskkonnakaitselisele teemale lisandusid peagi ka poliitilised teemad.
Reformatsioon oli 16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Nii nimetati usulisi õpetusi, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud. Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai Saksa reformatsioon alguse.
Nii hakkas ref levima. Kui ta lõpuks aru sai, oli juba hilja. Karl V lootis Saksamaad tihedamini liita. Paljud saksa vürstid asusid ref. poolele. Aladel, kus ref. võitis, said kohalikud vürstid kiriku üle võimu. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Reformatsioon ja rahvaliikumised. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Toimus Saksa talurahvasõda-toimus mitmeid talurahva väljaastumisi. Sõja mahasurumine lõpetas ref-i kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks. Luther oli talupoegade vägivallast sokeeritud ega toeta- nud seda. Augsburgi usurahu. Ref lõhestas Saksamaa 2e võrdsesse leeri. Otsustati, et vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku
Gooti kunst12-15saj. Arhitektuur: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja-piit, vähem torne, skulptuur- realistlik, figuurid pikemad ja saledamad; maalikunst-tahvelmaal, värvil virtraazidcanterbury Saja aastane sõda1337-1453. pr võtsid tagasi ingl poolt vallut alad, ingl jäi 1 ala- calais. Renessanss- antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd Reformatsiooni algus: ketserlike õpetuste alusel tekkisid feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sihike seati algkristliku lihtsuse juurde naasmine ja ka nõuet kaotada kirikute maavaldused ja kirikumaksud. Tsehhi:reformatsiooni põhjused- vastuolud sakslaste ja tsehhide vahel, katol.kirik võttis liigselt makse. Jan Hus astus indulgentside müügi vastu, taotles tsehhi keele õigust, lõpetas piibli tõlkimise tsehhi keelde. Hussiitide sõda. saksamaa:põhjused:indulgentside müük, kiriku osa ühiskonnas polnud meelepärane ka vaimulikele. Martin luther alustas reformatsiooni
Lähte Ühisgümnaasium Perestroika Nõukogude Liidus Referaat Kristiina Maremäe Lähte 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Majandus............................................................................................................................ 4 Välispoliitika........................................................................................................................ 7 Tagajärjed........................................................................................................................... 8 Perestroika mõjud Eestile...................................................................
Kiri ja õigeusk muutus Vene riigile tähtsaks Kujunes välja vene ungari ja valgevene rahvused Kirik ja õigeusk olid aegade jooksul saanud vene rahvale oluliseks. 1439.aastal võttis Firenze kirikukogu vastu lääne ja idakiriku uniooni loomise otsuse ning sellele kirjutas alla Vene metropoliis Isidoros. REFORMATSIOONI ALGUS Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus. Tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Naasmine algkristluse juurde, olid paavstivõimu vastu. Vajadus katoliku kiriku reformimiseks. John Wyclif Inglismaa Oxfordi professor, 14. saj. indulgentside ja pühakute kummardamise vastu, algallikaks Piibel aitas kaasa Piibli tõlkimisele inglise keelde Jan Husi tüli: Tehhi kuulus vastupaavst
Arusaam, et õndsaks saab usu kaudu Väitis: "Kui paavst teaks, milliseid kuritarvitusi indulgentside müük kaasa toob, eelistaks ta sellele Püha Peetruse kiriku mahapõletamist" Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli palju lugejaid Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks Piibel Reformatsioon usupuhastus ehk ristiusk tuli puhastada Seitsmest sakramendist tunnistas vaid ristimist ja armulauda Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon haaras ka ühiskonna kõrgkihti Talupojad nõudsid kogukonnamaade ühiskasutamist Talurahva väljaastumine Saksa talurahvasõda Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peale Talupojad olid valmis kõigest loobuma, kui need on pühakirjadega vastuolus Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks
Ptk.25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine · Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus · Usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest · Ketserlike õpetuste põhjal tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised · Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine · Toredatest kirikutalitustest loobumine · Nõue kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud · Ketserlus oli suurel määral suunatud paavstivõimu vastu · Esimesena nõudis kiriku pähjaliku reformi John Wyclif · 14.saj · Oxfordi ülikooli professor · Eitas vaimulike võimet patte andeks anda
Nende asjade hulka kuulusid näiteks nn. indulgentside ehk patukirjade müük ja surnud inimeste hingede taevasse pääsemise kindlustamine raha eest. Ketserluse sihiks oli seatud tagasipöördumine algkristliku lihtsuse juurde, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, kui ka nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ja kirikumaksud. Kokkuvõttes oli tegevus suunatud paavstivõimu vastu ning selle tulemusena tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, mis oli nii poliitiline kui ka vaimne vastasseis. Esimesel juhul aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku vara ja maid, soovisid seda oma võimule allutada. Teisel juhul sooviti sügavaid kultuurialaseid muudatusi (eesotsas uuendusmeelsed vaimulikud). Katoliku kirikut peeti liiga rikkaks, vaimulikke harimatuteks ja nende elulaadi liiga ilamlikuks.
Aymara'de - üle. Sellele järgnes Lõuna- ning Kesk-Peruu inimeste, keda juhtisid Inkade pealikud, suur migratsioonilaine üle Cerro do Pasco, kus nad kohtasid vähe või mitte mingit vastupanu, ning Pachacutic sai oma eluajal olla sellise võimupiirkonna isand, mis ulatus 1000 miili põhja poole, ning olla ka suursuguse Inkade koloonia, mis asus ekvaatorist lõunas ning oli oma üldjoontelt peaaegu identne Ecuadori vabariigiga, rajaja. Inkade kaks haru Need vallutused, või pigem rahvaliikumised, jagasid Inkade rahva kaheks, mille vastavad keskused olid teineteisest umbes 1000 miili kaugusel. Põhja piirkonna keskus asus erinevatel ajahetkedel Tumipampa's, Riopampa's ja Quito's. Nende alade poliitiline eraldumine oli vaid aja küsimus. Geograafilised tingimused jagasid impeeriumi peaaegu täielikult kaheks, mille vahel asus hõredalt asustatud ala, mille suurus oli 400 miili. Pachacutic'u seadused Pachacutic lisas oma sõdalase kuulsusele juurde targa ning liberaalse valitseja maine
postmoderniseerumine üldperiodiseering- eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood post-revolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 1988-1991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform
pühapildid. Mitmel pool toimusid pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikute altarid ja pühakute kujud. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelega. Kesksel kohal tõusid jutlus ning kirikulaul, mis aitas kaasata koguduse jumalateenistuse. Ka Luther ise kirjutas kirikule, nende hulgas luteri kiriku hümniks peetav "Üks kindel linn ja varjupaik" ning tänani tuntud jõululaulu "Ma tulen taevast ülevalt". Paavst LeoX Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkond ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahavas leidis Lutheri õpetusest, sageli seda küll valesti tõlgendades, võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukannamaade ühiskasutamise õiguse. Aastatel 1524-1525 toimus Saksamaa lõuna-ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, mis on ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime alla
Kas ei või sama saatus oodata ka neid teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Teine revolutsioon, millele Popper oma filosofeerimisega reageeris, oli sotsiaal-poliitiline – totalitarismi võidukäik kahekümnenda sajandi esimese poole Euroopas. Popper oli pärit Austriast. Peale Esimest maailmasõda toimus ümberkaudsetes maades ridamisi marksistlikust ideoloogiast kantud revolutsioone – Venemaal, Ungaris, Saksamaal. Paljudes teistes maades olid olemas mõjuvõimsad marksistlikud rahvaliikumised. Venemaal kasvas sellest revolutsioonist välja aastakümneteks kindlustunud totalitaarne režiim. 30-ndatel aastatel tekkis natsistlik totalitaarne režiim Saksamaal, mis kümnendi lõpul liitis endaga ka Austria, kust juudisoost Popperil tuli põgeneda. Siit teine probleemide ring: milline on totalitaarsete ühiskondade tekke- ja püsimisemehhanism? Kuidas oleks võimalik selliste režiimide tekkimist ära hoida? Millistele
Ajastuline taust Laiemalt taustalt, euroopa vaimuelu- ja ühiskonna arengute taustalt vaadatuna, on reformatsiooni ehk usupuhastuse olulisteks eeldusteks, peamisteks mõjuteguriteks, üheltpoolt 16. sajandi humanistliku maailmavaate (mis eelkõige rõhutas inimese väärtust inimesena ning tema ühtsust loodusega, Loojaga) levimine, teiselt poolt paavsti ülimuslik võim ning nende kahe all rahvaliikumised. Humanism. Ülikoolide asutamine ja iseseisvumine Euroopa linnades oli oluliseks teguriks humanistlike ideede arengule, levimisele. Näiteks vastasutatud Wittenbergi ülikool: seal õppis tulevane usureformaator Martin Luther (1483 1546), kus valiti ta ka teoloogia professoriks ning kus ta kohtas oma tulevast aatekaaslast ja sõpra, kaastöölist kreeka keele professorit Philipp Melanchthoni (1497 1560). Melanchthonist kujunes reformatsiooni
õhtusöömaaeg". ,,Mona Liisa". Skulptor oli ka, väga universaalne inimene. · Raffael- Maalis eluajal rohkesti kauneid madonnapilte, kuulsaim ,,Sixtuse madonna." Maalide kompositsioon on sümmeetriline. 13. Reformatsioon (§25, 30-35) mis see on, põhjused, millal kujunes, milles avaldus, jooned erinevates riikides (Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa), tagajärjed. · reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus - olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised - naasmine algkristluse juurde, olid paavstivõimu vastu > vajadus katoliku kiriku reformimiseks Ehkki kiriku sees tekkis arvukalt protestiliikumisi, mis taotles tõsist vaimulikku süvenemist, jäi nende mõju lokaalseks. Kogu kiriku autoriteet vähenes, muudatused olid vajalikud. Uued mõttesuunad, mis ajendatuna renessansis inimesekeskseks muutunud mõtlemisest olid tärganud ka kirikus. (Nagu paisu taha kogunenud vesi, mis ootas väljapääsu)
juhtunud ja Martin Luther kuulutati lindpriiks. Teda kaitses ainult Saksi kuurvürst. Wormsi maapäeva otsustati hakata eirama peaaegu kõikide Saksa kuurvürstiriikide poolt, sest kõik kiriku ja kloostrite varad läksid kuurvürstidele. Lisaks kirikuvarade loovutamisele muutusid ka jumalateenistused oluliselt lihtsamaks. Jumalateenistus koosnes missast ja laulust. Kirikuõpetajad said õiguse abielluda. Martin Luther abiellus ise nunnaga. Reformatsiooniga kaasnesid ka rahvaliikumised. 1524-1525 toimus Saksa talurahva sõda. Sõja juht oli Thomas Müntzer. Reformatsioon lõhestas Saksa ühiskonda ning konfliktid jätkusid protestantide ja katoliiklaste vahel 1555. aastani kuni kuulutatakse välja Augsburgi usurahu. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon. Kalvinism levib Sveitsis ja Prantsusmaal; eestvedajateks on Ulrich Zwingel ja Johann Calvin. "Elu on karm kohusetäitmine!" 1534 kinnitab Inglise parlament kuninga kirikupeaks. Edward VIII. Anglikaani kirik.
.) protestantlik kirik hakkab rõhutama emakeelse piibli tähtsust ja emakeelse jutluse vajamist jumalateenistustel seega muutus jumalateenistuse kord / vorm protestantlikes maades väärtustatakse emakeelset haridust kujunesid suured usutülid, mis kestsid 17. sajandini Euroopa riigid jagunevad katoliiklikeks ja protestantlikeks · reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus - olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised - naasmine algkristluse juurde, olid paavstivõimu vastu > vajadus katoliku kiriku reformimiseks Ehkki kiriku sees tekkis arvukalt protestiliikumisi, mis taotles tõsist vaimulikku süvenemist, jäi nende mõju lokaalseks. Kogu kiriku autoriteet vähenes, muudatused olid vajalikud. Uued mõttesuunad, mis ajendatuna renessansis inimesekeskseks muutunud mõtlemisest olid tärganud ka kirikus. (Nagu paisu taha kogunenud vesi, mis ootas väljapääsu)
Järgnevates võitlustes tagandati Sigismund ja luterlik reformatsioon oli võitnud. REFORMATSIOON TAANIS · 1524. aastast kerkis esile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Põhjus oli võitlus kuningatrooni ümber. 1523 tagandati Kristian II, kes püüdis toetuda linnakodanikele ja alamaadlile. · Uus kuningas Frederik I soosis kõrgaadlit, oli luterluse pooldaja, kuid keelas selle. 1526 sai Tausen õuekaplaniks ja 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Rahvaliikumised lootsid saada lahti kirikukümnisest. · Pärast Frederiku surma toimus Krahvisõda võitis kuninga Kristian III viis läbi luterliku reformatsiooni 1536 kutsus kokku härradepäeva puudusid kirikumehed uus kirikukorraldus ülemvõim kiriku asjades kuninga käes, kiriku mõisad ja maad kuulutati riigi omaks. Protestantliku kirik: võis säilitada vara katoliiklik vaimulikkond jäi truuks Roomale ja sekulariseeriti kirikumaad. · Luterlik usupuhastus: 1545
(Pajur et al. 2005: 176-177) Selle terroriõhkkonna varjus valmistati ette senisest veelgi põhjalikumaid "puhastusi". Praktilised ettevalmistused massirepressioonideks Balti riikides algasid ilmselt 1941. aasta mai esimesel poolel. Balti riikide elanikkonna esimene massiküüditamine teostus 14. -16. juunil 1941. Ikka ja jälle on esitatatud küsimus, milleks vajas nõukogude võim sellist aktsiooni. Aasta jooksul olid Balti riigid niivõrd tasalülitatud, et igasugused suuremad rahvaliikumised ja vastupanuavaldused näisid olevat välistatud, ning kõik organiseerumiskatsed sattusid kohe julgeolekuteenistuste vaatevälja. Riigipiirid olid kindlalt suletud ja NKVD vägede kontrolli all. (Ibid.) Moskva peamiseks sihiks massiküüditamise läbiviimisel oli siiski soki tekitamine rahva teadvuses. Näiliselt eesmärk isegi saavutati- küüditamisega kaasnes sügav sokk. (Ibid.) Vene-Saksa sõja taustal vallandunud rahvusliku vastupanu ühisnimetuseks oli metsavendlus.
Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Tihti pole võimalik kindlaks teha, kus asub mingi liikumise peakorter või mitu inimest sinna kuulub. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumisi kujutavad endast rahvusvahelisi võrgustikke, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. 20. sajandi esimesel poolel sarnanesid sotsiaalsed liikumised tõepoolest survegruppidega. Laiemad rahvaliikumised kasvasidki üle survegruppideks, lõid oma organisatsiooni ja panid ametisse alalise juhtkonna. Näiteks kujunesid töölisliikumiste baasil ametiühingud. Mõnedest rahvaliikumistest kujunesid hiljem erakonnad (nt rohelised). Eestis pani Muinsuskaitse Selts aluse hilisemale Isamaaliidule, Rahvarindest tekkis mitu parteid, kellest tuntuim on Keskerakond. Kõigi nende rahvaliikumiste põhjused peitusid ühiskonna sotsiaalmajanduslikes probleemides või olid seotud võimu küsimustega
Riikide kahepoolsed lepingud. · Autarkia ideaal. Riigimajanduse arendamine eramajanduse kõrval. · Mingi keskne ideoloogia. Tavaliselt natsionalistlik ideoloogia. Ühiskonna tervendamine · Korporatiivne riigikorraldus. Antiparlamentalism. Vastandumine kõigile poliitilistele parteidele. · Enamus ideoloogilisi suundumusi olid natsionalistlikud ja/või paremkonservatiivsed, aga süsteemidesse inkorporeeriti mitmeid vasakpoolseid jooni Paremäärmuslikud rahvaliikumised · Eestis Vabadussõjalased (vapsid). Artur Sirk, Andres Larka. · Lätis tuleristlased ja kõueristlased · Soomes IKL ja Lapua liikumine · Rumeenias Raudkaart · Bulgaarias Zveno liikumine. · Slovakkias Slovakkia Rahvapartei · Horvaatias rahvuslik liikumine Ustasa · Belgias rexistid · Prantsusmaal rahvuslik liikumine Action Française ja Jeunesses Patriotes · Tugeva katoliikliku taustaga, on kõneldud ka klerikaalsest fasismist
12. november aastal toimunud sündmustele (Eesti inkorporeerimine NSV Liitu tunnistati õigustühiseks; üle 40 saadiku lahkus protesti märgiks saalist). 17. november ENSV ÜN kinnitas ÜN-i valimise seaduse (kandidaatide paiksustsensus 10 aastat). 25. november Avati Tallinna-Stockholmi otselennuühendus. 27. november NSVL ÜN võttis vastu seaduse Leedu, Läti ja Eesti majandusliku iseseisvuse kohta. 10. Kohalike omavalitsuste valimistel said võidu demokraatlikud rahvaliikumised. detsember 15. Asutati Eesti Pank. detsember 20. Algas Eesti ametiühingute kongress (ametiühingud kuulutati vabaks ja sõltumatuks). detsember 24. NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis detsember tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ning kehtetuks algusest peale. 1990 11.–12. Tartus Eesti I sotsiaaldemokraatia foorum. jaanuar 13
alguseks? Piirjoone tõmbamine on tõmmatud n-ö kirvega raiumisel. Kokkuleppeliselt pandud aastasse 1710, et jagada kuidagi perioode. Põhiline murrang siiski 19.saj keskpaigas, siis toimuvad murrangulised sündmused, mis ei jätnud puutumata ühtegi ühiskonnakihti. Venestusreformid. Kohtu- ja valitsemisvõimu lahutamine. Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
õnne tegelikult suurendanud. Tema esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele. Teaduse, tehnika ja tootmise arengu asemel ülistavad nad puutumatut loodust ja nn õilsat metslast, näiteks esitati indiaanlaste elu kui ideaalset. Ka keskaega imetleti sellepärast, et see olevat andnud inimestele elu sisu, kindlustunde ja väärikuse. Sündisid rahvaliikumised "Tagasi loodusesse". Nõuti, et ka aiad peavad täielikult meenutama loodust. Nõudmistega jõuti lihtsalt ühest äärmusest teise. Aiakunst lahkus ehitusarhitektuuri rüpest, kus ta oli kasvanud ja püsinud aastasadu. Uusi aedu ja parke ei kujundanud enam arhitektid, ehitusmeistrid ja aiakunstnikud, vaid filosoofid ja maalikunstnikud. Seetõttu tehti kujundamisel ka vigu: maalikunstnikud ei kujutanud maastikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
