Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud: · Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi · Roojata ega prügi maha jätta · Lärmata · Vanduda ega tülitseda · Rahvalauludes nimetatakse hiies elavaid hiie neitseid ja noormehi, samuti koeri ja hobuseid · Pole üheselt teada, keda hiies paluti, kuid arvatakse, et eestlased käisid Taara tammikutes Kiigeoru hiis · Hiies käidi kogumas jõudu ja hingerahu, palvetati, peeti nõu, küsiti nõu ning tänuks jäeti ande · Tihti seoti anniks punane pael, mis oli märk vaimsest sidemest nii püha paiga kui esivanematega · Pühapaikades käidi ka
suunda iseloomustab vähene detailide, ilustuste, kaunistuste kasutamine. Põhine ühisjoon minimalismi erinevates kultuurivaldkondades on lihtsus, siiski selles stiilis on paljugi enamat, kui silmaga peale vaadates või mõnda teost nähes/kuulates tundub. Muusikas on see stiil tekkinud 1960-ndate alguses. Tuntuim stiili esindaja on Steve Reich ja teda nimetatakse minimalistliku muusika pioneeriks. Minimalism on saanud eeskuju rütmi ja meloodia poolest enamasti rahvamuusikast. Nagu rahvalauludes on ka minimalismis terve loo vältel korduv rütm ja just sellena väljendubki tema lihtsus. Pikema kuulamise peale tekitab see stiil sisimas hingelise tasakaalu ja mõjub meditatiivselt. Seda tunnet annab edasi just helide kordumine varieerivalt. Aga minimalismi tõlgendamiseks tuleb seda hoolikalt kuulata, kuna see pole nagu tänapäeva muusika, mida kasutatakse muude tegevuste taustal. See nõuab ülimat keskendumist, mõtetesse langemist ja alles siis on tunda selle hüpnotiseerivat mõju.
kuninganna Margarethe loobus nunnakloostri kasuks patronaadiõigusest kiriku üle. Kirik ise oli pühendatud pühale Olavile, s.o. Norra kuningale Olav Haraldssonile (995-1030), kes pärast surma pühakuks kuulutati. Olavi nime on rahvas tuletanud Skandinaavia Olafist. Muistend kuradiga liidus olevast imemeistrist, kes kirikuid ehitas, on rahvusvaheliselt tuntud ja kasutatud ka Tallinna Oleviste kiriku ehitamisloo selgituseks. Lisaks on Olev tuntud ka üsna vanades rahvalauludes. Muistendites kirjeldatud ehitaja surnukeha, samuti ka tema suust väljakaranud kärnkonna ja mao kirjeldus vihjab Maarja kabeli idaseinale aastail 1513-1516 püstitatud seinamonumendi allosas asuvale kivist luukerele, ussile ja kärnkonnale.
Lüürilised laulud (eluolust, tunnetest) Laste-ja hällilaulud 18. Iseloomusta uuemat rahvalaulu. · Kaasaegsem sisu · Tekst jaguneb tavaliselt 4-realisteks salmideks, oluline on tegevuse kujutamine. · Lõppriim · Viiside heliulatus suureneb (6-12 astet), viisides palju hüppeid. · Tavaline on 4-realise salmiga ühepikkune 4-realine viis, millele võib liitude refrään. · 20.sajadil levib uuemates rahvalauludes mitmehäälsus · Uuemat rahvalaulu hakatakse saatma (rahva)pillidega · Laulmisel tulevad sisse uued teemad · Mehed hakkavad samuti rahvalaule laulma 19. Nimeta eesti rahvapille keelpille. · Näppepillid: kannel, kitarr · Poogenpillid: hiiu kannel, viiul, moldpill, põispill 20. Nimeta eesti rahvapille puhkpille. · Flöödi tüüpi: vilepill, pajupill · Klarneti tüüpi: roopill, torupill · Trompeti tüüpi: pasunad, sarved
on aluseks praegusele põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmale ning kirde- eesti rannikumurdele. Hiljem eristusid murded ja kujunesid lõplikult välja murrakud. Vanimad eestikeelsed kirjapanekud on tehtud 13. saj (nimed Henriku Liivimaa kroonikas jms), esimene tekst leidub 16. saj. algusest pärinevas Kullamaa vakuraamatus, esimene säilinud eestikeelne trükis on 1535. a ilmunud Wanradti-Koelli katekismus. Muistset keelekuju on säilinud regivärsilistes rahvalauludes. Kirjakeel kujunes 17. sajandil, kui võeti ka kasutusele saksapärane nn vana kirjaviis. Veel 19. saj. oli keskmurdele toetuva põhjaeesti kirjakeelega kõrvuti tarvitusel Tartu murdel rajanev lõunaeesti kirjakeel. Rahvuskirjakeelele pandi alus 19. saj II poolel, kui siirduti nn uuele kirjaviisile. Tänapäeva eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete grammatikatest
punasega, kasutati ka sinist ja musta. Punasele omistati rahvauskumustes kaitsefunktisoon, seda kasutati tõrje-ja ravimaagias ning üldse nõiduses vere asendajana. Levinud oli maagilise toimega punase lõnga kasutamine mingi paiga kaitsmiseks. Sinine, must ja valge on tuntud matmiskombestiku värvidena, punasest surnu puhul hoiduti. Sinine oli ilmselt eestlaste kõige hinnatum värv, see on rahva uskumustes sageli seotud surma ja surnutega. Vaeslapse lohutajaks on rahvalauludes sinilind, sinisirje linnuke.. Must arvatakse olevat eestlaste iidne leinavärv, mis hiljem kinnistus kristliku traditsiooniga. Mustad olid ohvriloomad, kui ohver oli mõeldud halva lepitamiseks. Tulekahju puhul ohverdati must kukk või kana. Rahvalauludes on must mees kuri. Valged rõivad ja ohvriannid kuulusid tseremoniaalsete talituse juurde, sest pidid tagama tervise ja heaolu Kuldkollane on sümboliseerinud nii viljakust, teadmisi kui ka väärtuslikkust. Kuldse
Lauludes ülistavad kuningaid ja kangelasi. Rootsi eepilised ballaadid jõudsid õitsengule just 15-16 sajandiks. 16sajandi allgul toimunud lutteri usupuhastus katkestas ballaadi traditsiooni. Stokholmi asutatakse õuekapell kuhu võetakse tööle välismaalasi. Johan Helmich Róman-1694-1758, peetakse rootsi muusika isaks. Tema loomingus on palju rahvalaulu ja tantsu teemasid. (Carl Bellmann- )Soome. Eestlastega tihedad sidemed, karm loodus, iseloom raskemeelne, rahvalauludes domneerib minor kurvameelsus. Loodusel suur koht. Ärkamisaeg ühel ajal 19. sajandil. 1835. Kalevala sünd(Elias Lönnrot). Kalevala väga palju mõjutanud soome muusikat. Soome rahvalaul lõpeb ühehäälselt. Soomes pole kunagi olnud pärisorjust. See mõjutab rahva suhtumist ja kokkuhoidu. Soome rahvuskultuur areneb varem. Üldlaulupidu oli eestis varem kui soomes. 1852 esimene soome ooper. 1882 sünnib helsingis kõrgem muusikaõppeasutus. 1809. eesti ja soome venemaa alla
Veel tantsitakse valssi, polkat, kadrilli ja masurkat. Erilisel kohal rahvapillide seas on nükkelharf ehk klahvviiul. Mängiti veel viiulit, parmupilli, lõõtspilli ja torupilli. Tuntumad Rootsi heliloojad- Michael Bellmann, Hugo Alfven, Arne Mellnäs. Rootsi tuntuim ansambel ABBA, kes 1974. aastal võitis ka Eurovisiooni lauluvõistluse. NORRA Enamik Norra rahvamuusikast on lodud 19. Sajandil. Lauldi peamiselt üksi. Keskajast pärit ballaadid räägivad ajaloosündmustest. Rahvalauludes kajastuvad mütoloogilised tegelased- trollid ja haldjad. Põha--Euroopa tuntumaks tantsuks on Norra meestetants halling. Veel tantsiti Norras paaristantse- springar ja gangar. Uuematest rahvatantsudest on tuntumad valsid, reilenderid ja polkad. Norra rahavapillidest on enamlevinud viiul, parmupill, oinasarv, puust sarved ja viled ning norra kannel. Kõige kuulsam on aga Hardangeri viiul. See pill on olnud mitmtete
Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Soome ja Karjala rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "Kalevala-mõõt". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid (näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud. Folkloristide hulgas üldlevinud arvamuse järgi on väga vanad mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul", "Suure tamme laul" ja "Suur härg". Regilaulu viis (nimetati ka tooniks või mõnuks) on lühike ja väikese ulatusega. Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust.
vadjalased, isurid ja karjalased. Külakristlus see, kuidas tõlgendati kirikus nähtut. Kaksikusk rahvapärane õigeusk. Mythologia Uralica- raamat, mis tuleb välja kunagi. Homo sapiens-uskuv inimene. Eesti hõimudest võib kõneleda alles 1. aastatuhandest alates. Samaan oma hõimu väljapaitev rituaalispets, kes tunneb oma usundit, kultuur põhineb animismil ehk hingedeusul ja arusaamal sellest, et inimesel on mitu hinge. Maailmaloomise lood kajastuvad müütilistes muistendites ja rahvalauludes. Pärast ristiusustamist 13. saj säilivad preanimalistlikud ja animalistlikud kujutelmad. Mana eriline vägi, mis paneb inimesed toimima või mitte toimima. JAAPANI USUNDID Shintõ Jumalate tee. Jaapani algne usund on sõnavara ja mõtteviisi laenanud budismilt. Umbes 6. saj hakati Jaapanis üle võtma Hiinast pärit maailmavaateid ja usundeid. 712a. kirjutatakse tekst "Kojiki", tegelasi ei käsitleta kui religioossete tegelastena, vaid ajalooliste tegelastena. 12. saj lõpp-13
(vt. Vaimulik laulupärimus) Lõppriimiline rahvalaul levis 19. sajandil. Selle iseloomulikuks tunnuseks on jagunemine 2- või 4-värsilisteks salmideks, millele sageli lisandub refrään; värsiridu seob salmideks lõppriim - värsside viimaste sõnade kokkukõla (ABAB, st. et omavahel riimuvad esimene ja kolmas ning teine ja neljas rida; või ABAC, st. et riimuvad vaid esimene ja kolmas rida salmis). Uuemates, riimilistes rahvalauludes on aga heliulatus suur (sekst-noon), viisid on sageli 4- ja enamarealised, meloodialiikumine on hüppelisem. Üldjuhul on uuemates rahvalauludes laulusõnadele kinnistunud ka oma meloodia. Erinevalt regilauludest, põhinevad lõppriimilised laulud läänelikul funktsionaalsel harmoonial. See tähendab, et viisiliikumist mõjutab mitmehäälsel laulmisel kujunev akordide järgnevus ka siis, kui laul on tegelikult ühehäälne. Seetõttu oli ootuspärane, et
10. Lõpukadu eesti keele ajaloos. Lõpukadu, s.o. sõnalõpulise vokaali kadu kahesilbilistes pika esisilbiga vormides ja kõigis enamasilbilistes sõnavormides. Nt. *jalka > *jalG, *metsästä > metsäst, *matalita > mataliD. Kirjalike keelemälestiste andmeil toimus lõpukadu XIII-XV sajandi kestel. Veel Henriku Liivimaa kroonikas on lõpukaota pappi, maleva, kylekunda ja “Liber Census Daniae” esitab kohanime Uusikylae. Samuti on vanades rahvalauludes säilinud lõppvokaal. Vokaali lõpukadu on omette toimunud veel liivi ja vepsa keeles ning soome edelamurdeis. 11. Sisekadu eesti keele ajaloos. Sisekadu on lühikese vokaali kadu pika esisilbi järel teises lahtises silbis, kui sõna on kolme- või enamasilbiline. Nt *kastanut > *kastnut, *pistämään > * pistmään, *kuulusat > * kuulsat, *kultanen > *kulDnen. Muutus on paigutatud XIV sajandisse, sest XIII sajandil kirja pandud
Tartul on ka väga kena sümboolika. Vapi kõik osad tähendavad midagi ning on seotud tugevalt Tartu ning Eesti ajalooga. Nagu pildilt näha on ülemisel, sinisel väljal kuueharuline kuldne täht ja alumisel, rohelisel väljal kolme lehe ja kahe tõruga kuldne tammeoks. See pael, mis jookseb läbi vapi sümboliseerib Emajõge, mis on jaotanud Tartumaa kui pooleks. Täht tuletab Tartu ülikooli meelde, mis kultuuri ja hariduse Eestis laiali laotab. Ning tamm, mis on juba rahvalauludes tuntust kogunud koos Emajõega, on eestlastele väga armas. Tartumaa vapp Kuna ülikooli asutasid rootslased on põhivärvideks võetud ka Rootsi kollane-sinine. Tartu lipp koosneb kahest horisontaalselt paiknevatest värvilaiust valgest ja rohelisest. Ning eritunnuseks on pandud valge laiu keskele ka maakonna vapp. (viide 1) Tartu maakonna lipp 4 3. Geoloogiline ehitus
võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest. Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule). Kõik need oletused on arvestatavad. Igal juhul omistati muusikale imepärast jõudu ja muusika oli tihedalt seotud igapäevaeluga ja rituaalidega. Muusikat käsitleti jumalate keelena.
valitud tee on õigeim veel olematu rahvusliku kunsti- ja kultuurielu ellukutsumiseks. Sama siiras usk saatis Rauda ka tema hilisloomingu perioodil, kolmekümnendail aastail, mil rahvuslikkus oli valitseva kultuuripoliitika teadlikul suunamisel muutumas poliitiliseks tellimuseks. Tema folkloori-interpretatsioonid tegid nähtavaks regivärsilises pärandist kaasaega kandunud kangelased ning muinasolendid, kellel eesti rahvalauludes ja muistendites polnudki seni antud kuigi konkreetset väliskuju. See, mis sõnaliselt jäi kaasaegsele publikule väheütlevaks, tõlgiti Raua loomingus arhetüüpide universaalsesse mõõtmesse, milleta üheski kultuuris kuidagi toime ei tulda. 4. K.Raua preemia Kristjan Raua nimeline aastapreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja 1973. aastast peale. Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt
Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks. Seetõttu tulid kasutusele käsikirjalised ning hiljem ka juba trükitud laulikud, kus oli ära toodud juba autorite nimed. Uuemaid rahvalaule lauldi ka pilli nt kandle ja lõõtspilli saatel. Laulude juurde kuulusid vahel ka tantsud, nii kujunesid välja tantsu- ja ringmängulaulud. Kui regilaule laulsid rohkem naised, siis uuemaid rahvalaule laulsid tihti ka mehed. Varasemast tähtsamaks kujunes uuemates rahvalauludes meloodia. Viiside heliulatus suurenes ning meloodiad muutusid vaheldusrikkamaks ja pikemaks. Erinevalt regilauludest intoneeritakse helikõrgused üsna täpselt. Regilaulud: ,,Pruudi õpetamine" (pulmalaul Saaremaalt Mustjalast) ,,Põimu hääl" (lõikuslaul Setumaalt) ,,Mets neidude vahel" (lüüriline laul Karksist) Uuemad rahvalaulud: ,,Mu viimne laev" (Saaremaalt Pöidest) ,,Pimedal ööl tulen" (Karksist) ,,Transval, Transvaal, mu kodumaa" (Setumaalt) 2
“äratuslaul” suvistepühi (troitsa), milles jumalusi palutakse appi saagi kindlustamisel. Sümboolne aastaaegsete vahetuse esitamine. Sämpsä Pellervoine kui taevase viljakusjumala poeg. Dionysos kui Zeusi poeg, surev ja taassündiv jumalus. (Ema maine Sˇpmele(Semele)) (Pilliroost) vakk kui Dionysose häll. Sämpsä-heinä kui pilliroo paralleel soome vanades rahvalauludes. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) Dionysose saabumisprotsessioon kui kultusrühma orgiastiline kevadpüha veini õnnistamisega Ingeri vakuvee kui õllepüha rehealuse või väljas eelja või peetripäeval Dionysose rituaalsed pulmad saabumisel vs. Lauluread 5P seksuaalaktist (Mets)soku ohverdamine /lamba uputamine Dionysosele. Oina (pea;sisikonna)uputamine Lauga jõkke kotka külas eeljapäeval, ühissöömine
· Ukko-virsi laulmine peetripäeval (põõdra) ja Sämpsä Pellervoise teatraale "äratuslaul" suvistepühi (troitsa), milles jumalusi palutakse appi saagi kindlustamisel. Sümboolne aastaaegsete vahetuse esitamine. · Sämpsä Pellervoine kui taevase viljakusjumala poeg. Dionysos kui Zeusi poeg, surev ja taassündiv jumalus. (Ema maine Spmele(Semele)) · (Pilliroost) vakk kui Dionysose häll. Sämpsä-heinä kui pilliroo paralleel soome vanades rahvalauludes. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) · Dionysose saabumisprotsessioon kui kultusrühma orgiastiline kevadpüha veini õnnistamisega Ingeri vakuvee kui õllepüha rehealuse või väljas eelja või peetripäeval · Dionysose rituaalsed pulmad saabumisel vs. Lauluread 5P seksuaalaktist · (Mets)soku ohverdamine /lamba uputamine Dionysosele. Oina (pea;sisikonna)uputamine Lauga jõkke kotka külas eeljapäeval, ühissöömine.
kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja samaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tunntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala- Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela- eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud samanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi või süzeed eeposes "Kalevala". 1. Väinämöinen kui samaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2
taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja šamaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. Kalevala on Väinamöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud on nimetused Väinölä, Päivöla, Suoemela, Luotola. Pohjala - Põhjala emanda Louhi valdus, asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) Tuonela - eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna sattumine seotud šamanistlike motiividega 33. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. 1. Väinämöinen kui šamaan/teadja, mitte mõõgakangelane 2
Indikatiiv (kindel kv): – Imperatiiv (käskiv kv) (> jussiiv): -k (oleviku tunnus) Keeldkõne: *elä+k (> *äläq > ära), *el+ket jne + imperatiiv Konditsionaal (tingiv kv) • -ksi, järgneb pöördelõpp (3. pööre lõputa) • Tänapäeval pöördetunnused kadumas • ksi-tunnus eesti, vadja, liivi keeles • nuks-vormid kirjakeelde Oskar Loorits (1923), kasutusele tulid 1960ndatel; analoogseid vorme siiski ka murretes (nt Mulgi rahvalauludes ollus) Kvotatiiv (kaudne kv) • Hiline, kirjakeele vorm on kujunenud oleviku partitsiibi partitiivivormist (vat-tegevusnime kaudu): ta olevat • Murretes esinemus ebaühtlane: v-partitsiip (nom/gen/par) pms eL murretes ( ta olev, ta oleva, ta olevat) , infinitiivid ja pidama-konstruktsioon pms eP murretes (olla, olema, peab olema, pidi olema), Tartumaal na- tunnus (ta olna) jt • Näiteid kirjakeeles 18.-19. sajandist, varieeruvus suur (ka tänapäeval varieerub)
kukkesid kasutati). Laplased matnud ühe surnud hobuse, et Ruto (vana katku/pidalitõve? nimetus) tema seljas siis minema ratsutaks. Ruto hobune kerkib esile ka nõiatrummide rikkalikus pildimaterjalis. Fenomenide avaldusvorme tuleb hinnata jooksva aja taustal: see, mis toona oli realiteet, võib täna olla juba vari sellest. Hiiehobune esineb meil just seetõttu põhiliselt ainult ringmängude laulutekstides kui alateadvuslikult talletatud tüvitekst (rahvalauludes esineb mütoloogiline hobu). Eesti rahvalaulutekstidest küll ei ilmne seost hiiehobuse ja haiguse vahel, ent juba see asjaolu, et hiis kui selline on nii Soomes kui ka Eestis samatähenduslik üksus ning kultuskoht, näitab et Hiiehobune ei ole mõni kodutu olevul või kõigest kuuldustel põhinev rändmotiiv. Võib arvata, et saamide lähedane naabrus on peamiseks põhjuseks, et hiiekultus just Soomes on säilitanud ürgsemaid jooni kui Eestis
7. Lüürilised ja jutustavad laulud Lüürilised ja jutustavad (ehk lüroeepilised) laulud ei ole seotud kindla tegevusega. Laulmiseks sobisid väga erinevad olukorrad. Suur osa meieni jõudnud lauludest on naiseliku temaatikaga. On usutav, et kunagi eksisteeris ka tugev meeste regilaulu traditsioon, kuid arvatavasti hakkas see varem hääbuma ning seda on vähem jäädvustatud. 7.1. Jutustavad ehk lüroeepilised laulud Jutustavates rahvalauludes kirjeldatakse tavaliseltkindla tegelase/kangelase seiklusi ja juhtumusi. Eesti jutustavate laulude eripära on vähene tegevus ja tihti nimelise tegelase puudumine laulu kangelane on enamasti minategelane. Lüroeepilised laulud on tavaliselt üsna pikad ja mitmesuguste kordustega, nt tuleb neiule kolm kosilast või jutustatakse laulu põhisisu kaks korda. Sageli kujutatakse esmalt sündmus ise, siis jutustab sündmusest kangelane ("Suisa suud", "Ehted kadunud"). Mitmed laulutekstid on
· Guntis Ulmanis 1993 1999 · Vaira Vike-Freiberga 1999 2007 · Valdis Zalters 2007 - ... 4) LÄTI PÜHAD JA TRADITSIOONID Pööripäevad 1. Jaanipäev 21.juuni pööripäev 23.juuni Ligosvetki 24.juuni Janu diena Kodu kaunistamine Maa, päikese kultus Rahvalauludes ,,ligo" refrään 2. Talvepüha- jõulud 21.dets pööripäev; paku õhtu 3. Mihklipäev 29.sept Algab sügis Põllutööde, karja välja laskmise lõpetamine Viimane lõikuspäev Oodatakse külma 4. Lihavõtted 21.märts Kevade, töö algus Segunenud kristliku traditsiooniga
Germaani traditsiooni mõjul ,,taevajumal" müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis Müütiline taevalaotuse sepistaja taidlik sepp Ilmarinen, kes sepistab Sampo (sammas) 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. "Kalevala" geograafia · Kalevala Väinämöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud on nimetused Väinölä, Päivölä, Suomela, Luotola (Kaleva pojad < leedu kalvis, läN kalejs `sepp'; vrd eesN Kalevipoeg, kalev ja kali) · Pohjola Põhjala emanda Louhi valdus (vrd. skand. Loki), asub kaugel põhjas, võib samastada Lapimaaga (lauludes seostub see piirkond surma, teispoolsuse ja Toonelaga) · Tuonela eraldatud siinilmast Toonela jõega; kangelaste sinna saumine seotud samanistlike motiividega 44
Talupojal tekib võimalus osta talu päriseks. See ühiskondlik kord hakkab tasapisi mõranema. Orjuse metafoor: 1. Eestimaa = orjus-romantilisus. Eesti isikustatakse. Orjuse kütkeis aheldatud. 700aastane orjaöö. Priius ja orjus. Vastandus. Sellest räägitakse väga emotsionaalselt. „Me peame kõik eesti rahvaga juhtunud asjad meeles pidama“ - hoiak. Eestlus põhjendab end nii. 2a. Rahvapärimus- realism. Orjusest räägitakse palju rahvapärimuses. Nt rahvalauludes käsitletakse mõisa ülekohut, hirmu, tahet mõisast välja pääseda. Orjakivi narratiiv. Need jutud kütsid üles viha sakslaste vastu. 2b. Unenägu. Mõlemad on allegooriad. Millega orjus seostub: 1. Töö. Orjus on töö sünonüüm. See tähendab maj. süsteemi kujutamist läbi metsiku ja barbaarse tootmisloogika. Mahtra sõda 5. ptk. 2. Karistus. Selle kaudu viiakse ellu valitsejatele antud õigus kohut mõista. Kepp on karistuse kujund. Karistust tähendav element. Ennekõike kehaline
(tavaliselt Parem... kui... -vormeliga) ütlustes. Ka eelistusvormid näitavad aga kenasti hinnanguastme siduvat rolli väite ja ettekirjutuse vahel, kuna osa neist on loomult kahe olukorra kõrvutused (Parem kodu koorukesed kui võileib võõrsil; Tervis on parem kui rikkus), teised aga kahe teo kõrvutused (Parem hoida kui oiata; Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revestada). Vormisümmeetria, parallelism Enamiku läänemeresoome rahvaste (soome, karjala, eesti, vadja) rahvalauludes valitseb nn. kalevalamõõduline vormistereotüüp, mis põhineb kvantiteerival 4-osalisel meetrumil, parallelismil ja alliteratsioonil. Eriti kaks viimast neist on lauludelt üldistunud ka nende rahvaste muisse folkloorizanridesse -- loitsudesse, mõistatustesse, ütlustesse, samuti jutuvormeleisse ja mujale. Vanasõnades loob parallelism mõnede lauseosade vahele süntaktilis-morfoloogilise sümmeetria ja
leiab merest mätta ja muneb sellele muna; tuuleiil veeretab muna merre, sellest sünnivad maa ja taevas ning päike, kuu ja tähed. Väinämöinen ja Ilmarinen Nende omadused muutuvad runost runosse. Mõnes on Väinämöinen taevalik looja-jumal, mõnikord jälle kultuurheeros. Eri ajajärkude ja eri kultuurialade laulikud on kujutanud Väinämöist vastavalt oma kangelaskäsitlusele. Sepp Ilmarise nimi viitab soome-saami tuule ja tormi haldjale. Esineb rahvalauludes taeva tagujana, sampo ja kandle tegijana; esimene tulesädeme lööja, esimene sepikoja valmistaja. Selgepiiriline kultuurheeros ja seppdemiurg Hephaistose põhjapoolne sugulane. Need kaks tegelast võivad runodes teineteist asendada, võivad teha sarnaseid kangelastegusid jne. Väinämöise mereretkest ja kandlemängust jutustavas runos on erakordset elavust, elurõõmu ja piltlikkust. Kangelasrunod "Ahti ja Küllikki runo" - säilinud vaid fragmentidena. Mees ihkab sõtta ja merele
raharendile üleminekuks. Talupojal tekib võimalus osta talu päriseks. See ühiskondlik kord hakkab tasapisi mõranema. Orjuse metafoor: 1. Eestimaa = orjus-romantilisus. Eesti isikustatakse. Orjuse kütkeis aheldatud. 700aastane orjaöö. Priius ja orjus. Vastandus. Sellest räägitakse väga emotsionaalselt. ,,Me peame kõik eesti rahvaga juhtunud asjad meeles pidama" - hoiak. Eestlus põhjendab end nii. 2a. Rahvapärimus- realism. Orjusest räägitakse palju rahvapärimuses. Nt rahvalauludes käsitletakse mõisa ülekohut, hirmu, tahet mõisast välja pääseda. Orjakivi narratiiv. Need jutud kütsid üles viha sakslaste vastu. 2b. Unenägu. Mõlemad on allegooriad. Millega orjus seostub: 1. Töö. Orjus on töö sünonüüm. See tähendab maj. süsteemi kujutamist läbi metsiku ja barbaarse tootmisloogika. Mahtra sõda 5. ptk. 2. Karistus. Selle kaudu viiakse ellu valitsejatele antud õigus kohut mõista. Kepp on karistuse kujund. Karistust tähendav element
Inimestel oli igapäevaselt välja kujunenud süsteem mida, millal, kuidas teha. Kõike mida oli vaja teada õpiti läbi kasvatuse, jälgimise ja tegemisega. Arhailise õiguse keel : Arhailise õiguse keeleks olid erinevad märgid. Arhailise õiguse keel, et arhailisest ühiskonnast aru saada oli vaja erinevaid loodusmärke ja rituaale, kus peitus õpetus elust. Arhailine õpetus sellest, kuidas elada, ei ole seadusesse kirjutatud. Seda leidub nii vanades muistendites, rahvalauludes jne. Vana rahvatarkus. Anti läbi laulude edasi õpetusi, mida eluks oli vaja ja lapsed kuulsid neid väiksest peale ja õppisid. Konkreetsetest rahvalauludest igaüks sõelus välja vajalikud elutarkused. Vanem põlvkond, kes enam ei töötanud ja kellel olid elutarkused, hingeline rahu, andsid noortele edasi teadmisi. Poistele vanaisa ja tüdrukutele vanaema. See keel oli sobiv, et suuliselt meelde jätta. Et asju kirjalikult meelde jätta on vaja teistsugust keelt, mitte laule. KOHUS
saa jne. Inimestel oli igapäevaselt välja kujunenud süsteem mida, millal, kuidas teha. Kõike mida oli vaja teada õpiti läbi kasvatuse, jälgimise ja tegemisega. Arhailise õiguse keel : Arhailise õiguse keeleks olid erinevad märgid. Arhailise õiguse keel, et arhailisest ühiskonnast aru saada oli vaja erinevaid loodusmärke ja rituaale, kus peitus õpetus elust. Arhailine õpetus sellest, kuidas elada, ei ole seadusesse kirjutatud. Seda leidub nii vanades muistendites, rahvalauludes jne. Vana rahvatarkus. Anti läbi laulude edasi õpetusi, mida eluks oli vaja ja lapsed kuulsid neid väiksest peale ja õppisid. Konkreetsetest rahvalauludest igaüks sõelus välja vajalikud elutarkused. Vanem põlvkond, kes enam ei töötanud ja kellel olid elutarkused, hingeline rahu, andsid noortele edasi teadmisi. Poistele vanaisa ja tüdrukutele vanaema. See keel oli sobiv, et suuliselt meelde jätta. Et asju kirjalikult meelde jätta on vaja teistsugust keelt, mitte laule. KOHUS
väljenda sellist respekti nagu ronga puhul. Halvaendelisuse poolest jääb ta samuti rongale alla. Varese ilmumist eluhoonete lähedusse on võrreldes ronga ilmumisega peetud vähem surma, loomahävingu, ikalduse ja sõja endeks ning rohkem äparduse, pahanduse, tüli, halva teate saamise endeks. Põhjus, miks varest rahvauskumustes nõialinnuks või targaks linnuks nimetatakse, on arvatud peituvat tema ettenägemisvõimes. Regivärsilistes rahvalauludes vahendab ta surma- või sõjasõnumit. Varese poole pöördumisel kasutati samasuguseid sõnu nagu ronga puhul: vares, vares, kui sa head tead, siis karju veel, kui halba, siis lehvita tiibu või nokitse varbaid! Seejärel jälgiti, mida lind ette võtab. Nii lühi- kui pikaaegsetes ilmaprognoo- sides on vares märksa populaarsem kui saatuse-ennetes. KÜNNIVARES. Seletusmuistendi järgi saavad mustadeks varesteks või hakkideks need ron-
võtsid balti-sakslastelt üle üldlaulupeo traditsiooni. Laulupidu korraldajaks oli Jannsen, eesmärgiks oli tõsta rahvusliku liikumist uuele tasemele. 1869 toimus üldlaulupidi, osales 800 lauljat, väga palju puhkpilli mängijaid, peale laulupidu tekkis orkester. Keskused, kust kohast tuldi üldlaulupeole Tartusse: Virumaalt, Järvamaalt, Pärnumaa, Viljandi. Läänemaad jäid ilma üldlaulupeota. Eesti-Soome sild: Motiiv, mis pärineb paljudest eesti rahvalauludest ja ka soome rahvalauludes on levinud. Sai tuntuks Kalevipojast, sest seal Kalevipoeg ehitas suure silla tammepuust Eesti ja Soome vahele. Eesti-Soome sild tähistab kultuuri kontakti Eesti ja Soome haritlaste vahel. Eesti haritlaste seas oli levinud huvi Soome keele, kultuuri ja rahva vastu. Eesti rahvusliku liikumise tegelastele Soome oli eeskujuks oma kultuuri arengult ja ühiskonna korralduselt. Soome oli autonoomne osa Vene tsaaririigis, kui 1809. aastal kogu Soome ala läks Rootsi võimult Vene võimu alla aga
Teatud Euroopa kultuurides (eelkõige Lõ-Euroopa veinikultuurid) suhtutakse alkoholi seevastu kui naudingusse, mitte kui probleemi, st alkoholiteemaga kaasneb naudingu kontseptsioon. Põhja-Euroopas, sh Eestis, joodi rohkem viina ja piiritust, lõunapool viina. Alates renessansiajast püüab kõrgem seisus ohjeldada masside joomisharjumusi. Eesti probleemlood on kirjutanud kõrgem seisus. Probleem on adresseeritud kõrgemalt kihilt madalamale. Alkoholist räägitakse rahvalauludes, ilukirjanduses jms. Joomalauludes alkoholi kui probleemi ei rõhutata – seal tuleb pigem esile alkoholiga kaasnev koomiline efekt. Reformatsiooniajal tähendas alkohol midagi halba, levis arusaam moraal = tervis. Alkoholist saab rääkida mitmel taustal: religioosne suhe, Eesti alkoholiprobleemi käsitleb esimesena Russow, kelle arusaam on läbi imbunud piibli seisukohtadest. Russow kritiseerib oma tekstides prassimist ja liigjoomist. Tema meelest on alkohol
Hoolimata aastakümnest või sajandist, tunduvad jäävat need probleemid likvideerimatuks ning paratamatult peab tänapäeva ühiskond ebaseadusliku tegevuse olemasolu tunnistama. Pilet 2 3. ANTIIKKIRJANDUSE MÕISTE, HOMEROSE EEPOSED Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja -Rooma kirjandust ajavahemikus I at eKr - 5. saj pKr. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. Kreeka kirjanduse algus on rahvaluules ja rahvalauludes. Vanimaid märke rahvaluulest võib märgata I aastatuhande alguses. Vana-Kreeka kirjandus on ajalooliselt vanem kui Vana-Rooma kirjandus, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud Antiikkirjanduse perioodid: 3 Arhailine periood (8-6 saj eKr), Klassikaline periood (5-4saj eKr, keskuseks Ateena), Hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) Rooma periood (1-5 saj pKr). 12-9 saj on tume periood.
annaabi.ee 
