Ukraina keel Jõhvi Gümnaasium Mark Nikiforov 10.a 1 • Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel • Ukraina keele lähimaks sugulaskeeleks peetakse valgevene keelt • 18. sajandi lõpus arenes seni levinud kirikuslaavi keele kõrval rahvakeel, hilisem ukraina kirjakeel ja kirjandus Ukraina keel 2 Ukrainas, Venemaal, Kasahstanis, Kõneldakse: Kanadas, Valgevenes, Brasiilias, Argentiinas, Kirgiisias, Rumeenias, Usbekistanis, Poolas, Gruusias Kokku kõnelejaid: umbes 45 000 000 indoeuroopa keeled Keelesugulus: slaavi keeled
Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. KOKKUVÕTE Keel on tänapäeva ühiskonnas väga tähtis ning mille puudumisel oleks inimestel igapäevaelus raske hakkama saada. Maailmas on ligikaudu 6000 keelt, millest suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled ja mis omakorda jagunevad keelerühmadeks nagu näiteks keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, iraani ja india keeled. Omaette rühma indoeuroopa
kihelkonnakoole. Pisut paremas olukorras olid linnad, kus asutati kreiskoole ja gümnaasiume. Suurt osa hariduse levitamisel etendas Tartus 1828. a asutatud Õpetajate seminar. Tartus töötas ka ülikool, kus omandasid kõrghariduse eesti rahvusliku kirjanduse rajajad FR. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Kujunevad eesti kirjakeele põhijooned. Aluseks võetakse elav rahvakeel, uuendatakse eesti keele ortograafiat, ja rajatakse uus kirjaviis; lausestus muudetakse rahvapärasemaks, täiendatakse sõnavara. Johann Heinrich Rosenplänter, eesti kultuuritegelane, andis välja teaduslikku ajakirja “Beiträge...”, mis ilmus 20 köites. See sisaldas kirjutisi eesti keele õigekirjutuse, sõnade käänamise ja sõnavara kohta. Eeskujuks pidas soome keelt.
Galicias ametlik keel; põhikoolis ja gümnaasiumis õppimine kohustuslik Galeegi keel Peamiselt ladina keelel põhinev; roomlaste sissetung Galiciasse 137-136 ekr Tuleneb galeegi-portugali (ka vana-portugali) keelest Vulgaarladina galeegi-portugali galeegi ja portugali Kerged mõjutused varasemasest keldi keelest ja germaani vallutajate keeltest (sueebid, läänegoodid, maurid) Galeegi keel 8. Sajandi lõpuks oli rahvakeel piisavalt erinev kirikukeelest, et sai rääkida kahest erinevast keelest (ladina ja galeegi-portugali) 1128 eraldus Portugali kuningriik Galicia kuningriigist - hakkas keelte iseseisev areng Esimene kirjalik allikas pärineb u 1200 aastast, luuletus “Ora faz ost'o Senhor de Navarra” Joam Soares 12.-14. Sajand oli galeegi-potugali keel peamiseks luulekeeleks kogu Galeegi keel 14.-15. sajand langus; muutus suhtluskeeleks 19
Idaarmeenia kirjakeel on grabarile lähemal kui läänearmeenia kirjakeel. Nende erinevused ei takista arusaamist. 4 3. KREEKA KEEL 3.1 Uus kreeka keel Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. 3.2 Vana kreeka keel Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria.
Ning samuti mõjutas tema kirjanduse arengut tolleaegsete eesti kriitiliste realistide-Vilde ja Liivi- looming. Gümnaasiumi-aastal pani kirjanik kirja palju lühikesi jutustusi, mida avaldati ajalehtedes Postimees ja Teataja. Oma loomingus on A. Hansen alati kasutanud oma tähelepanekuid ja elukogemusi, mida koges maal lapsepõlves. Teostes on esindatud ka ühiskondlikud probleemid ning rahulolematus, tema loomingus on eredad karakterid, elav rahvakeel. Sündmustik toimub tavaliselt vaeses masendunud keskkonnas. 1903-1907 töötas A.Hansen Tammsaare ajalehtede Teataja, Vaatleja ja Sõnumed juures. Teataja juures hoolitses ta kohalike sõnumite eest, Vaatleja ja Sõnumed juures tuli ka arvustusi kirjutada. Neil aastail osales Tammsaare ka tantsupidudel, kontsertitel, teatrietendustel ning käis Kadrioru pargis jalutamas. 1907. aastal astub Tammsaare ülikooli õigusteaduskonda. Ta tegeles kõvasti eneseharimisega
HIINA RIIGI TUTVUSTUS Hiina on muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel Rahvakeel: hiina keel Rahvaarv: 1 350 695 000 inimest Pealinn: Peking Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga
kuhjumise tõttu tihti väga pikad. Vähe on aga verbiaegu. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz `käsi', szem 'silm', vér `veri', szarv 'sarv', hal `kala', ad `andma', négy `neli'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded eksisteerivad ka tänapäeval. 2.2 Handid Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, nii nagu hantide lähisugulasi mansisid nimetati voguliteks. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on seejuures nii, erinevad, et see teeb nende omavahelise
Selle perioodi kõige märkimisväärsem keeleline sündmus oli keeleuuendus, millele aitasid kaasa mitmed tuntud kirjanikud-luuletajad. Sündis ühtne ungari kirjakeel. Kuigi keeleuuenduse erinevatel perioodidel püüti võõrsõnade sissevoolu tagasi tõrjuda, võib tänapäeva ungari keelest leida rohkesti uuemaid rahvusvahelisi rändsõnu (rádió `raadio', tévé `televiisor'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded eksisteerivad ka tänapäeval (eristatakse kaheksa murdeala), kuid need erinevad üksteisest ja kirjakeelest vähem kui 1920. aasta Trianoni rahu tagajärjel piiride taha jäänud ungari murded. Kõige olulisemad murdeerinevused on foneetilised. 6 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Ungari_keel http://anett19.wordpress.com/ 7
kuningaks. Võitluseks valmistuv Taavet hoiab õlal lingu ja peos kivi, et kohe asuda Paavstid kutsusid kunstiinimesi Vatikani. Michelangelo kuulsamaid teoseid leidub Peetri kirikus. Peetri kiriku kuppel skulptuur “Pietà” Sixtuse kabelis laemaaling fresko, altarimaal “Viimne kohtupäev” Sõna muutus kirjalikuks, raamatulikuks. Kõrvuti rahvakeel ja kõrgem sõnakunst Renessansskirj žanrid: 1. Novell - tõi kirjandusse kõnekeele, jutustava inimese 2. Sonett - esimene poeetiline vorm pärast antiikaega, mis ilma muusikata 3. Renessansi romaan - algus kangelaseeposte ja rüütliromaanide 4. Draamas vabalt mõtlev ja kõnelev inimene; uus alaliik tragikomöödia 3. Suurnimed: Dante (Itaalias) seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis uuema aja esimene inimene kes oli kuulus vaid kirjanikuks olemise
Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. · Sõnamoodustus: 80 liidet. Hoiatas liidetega liialdamise eest. 11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). · 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. · 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts · Murdeuurimine: murdematerjali kogumine ja talletamine. Eesmärgiks koostada suured sõnaraamatud: rahvakeel, kaasaja keel, vana kirjakeel, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakist innustasid murdeid uurima. · Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine: vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski, Jõgever eri suundade esindajad töötasid õppejõududena.
Kirik usuvahendaja Usk inimese vaheline asi Indulgents Puudus Tsölibaat Puudus Kloostrid Puudus Paavst Regionaalne piiskop Avar maailmapilt (palju maid) Kinnine maailmapilt (peamiselt Saksamaa) Ladina keel Rahvakeel, saksa keel Toomkoolid (vaimulikud) Humanistlik haridus - eeslased 17.saj (100a sõda) Kirikukoolid Vaeste koolipoiste institutsioon Ladina- ja linnakoolid (kaupmeeste Tütarlastekool pojad) Käsitsi kirjutatud tekstid Trükikunst Kirikukesksus Kirikulaulud Kindel tõlgendus Vaba tõlgendus
Tartu 1864. · Keelekorraldus: o eesti keel kui rahvuslik väärtus, jumalast inimestele antud o eesmärgiks ühtne kirjakeel (Tallinna keele alusel) o kollektiivse otsustamise põhimõte (EKmS) o esikohal keeleajalooline põhimõte (hää) o selguse ja eristuse tähtsus (h- sõna alguses jm) o eesti keele rikkuse taotlemine o kõige aluseks on rahvakeel Keel: Karl August Hermann (1851-1909): ,,Eesti keele Grammatik" 1884 Ado Grenzstein (1849-1916): ,,Eesti Sõnaraamat" 1884 Johannes Voldemar Veski (1873-1968): 1901-14 Tallinnas ajakirjandustööl, 1914-21 Eesti Kirjanduse Seltsi teaduslik sekretär Johannes Aavik (1880-1973): 1901-02 Tartu ülikoolis, 1902-05 Nezini ajaloo-filoloogiainstituudis, lõpetas 1910 Helsingi ülikooli cand. phil. kraadiga romaani filoloogias Ühiskond: · 1905.-07. a revolutsioon
ja see on peaaegu välja surnud. Pontic Greek (algselt räägiti Pontuses ja Kaukaasias,kuigi nüüd räägitakse enamasti Kreekas) Kreeka keel on üks indoeuroopa keelkonna keeli, eraldiseisvana (nagu ka albaania ja armeenia keel) ei kuulu kreeka keel ühtegi keelerühma. Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: katharevusa (ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav, vanakreeka keelt matkiv kirjakeel) ning dimotiki (rahvakeel, kasutati ka ilukirjanduses). Alates aastast 1974 on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. Ladina ja teistegi keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse. Tavainimesena kreeka keele tähestikku vaadates ja tänava-, asutuse-, äri- ning reklaamsilte lugeda üritades tabab meid kindlasti teatud äratundmisrõõm, mis seostub kas tuttava kirillitsa või meie matemaatikatundidega minevikust (gamma) , (delta), (lamda), (sigma), (omega) ..
Võime rääkida nt tüvimorfeemi mägi, liidemorfeemi -stik, sõna mäestik, fraasi kauged maad ja lause Ennem tuleb mägi Muhamedi juurde, kui ämm Tartusse miniat vaatama sõidab semantikast. Leksikoloogia peatükis piirdume sõnasemantikaga, mis uurib leksikaalseid tähendusi. 17. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid; h säilitamine sõna alguses; eesti keel kui rahvuslik väärtus, kõige aluseks rahvakeel; Karl August Hermann (,,Eesti keele Grammatik" 1884); Ado Grenzstein (,,Eesti Sõnaraamat" 1884); 1905.-07. revolutsioon - erakondade lubamine, riigiduuma kokkukutsumine; 1906 - Eestikeelsete erakoolide lubamine. Eestimaa Rahvahariduse Selts (aug 1906) detsembris asutati kirjandusosakond, mis hakkas arutama kirjaviisi küsimusi (E. Peterson-Särgava, J. V. Veski jt) - keelekoosolekud 1907 - kava kutsuda kokku ,,keeletundjate kongress". Tapa koosolek 30.mai 1908 - -gi/-ki liite kasutusse
212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohalikud oma keelt sõnaga romani. Romanz, romant= rahvakeel (romaan, romanss) Siit omandas "romaani" taas uusi tähendusi. Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. Aga ka proosas hakkas tekkima pikemaid jutte ja nii kandus see nimetus üle pikkadele proosajutustustele. Mis on keel ja mis on dialekt? Suur roll on poliitikal- kas keel on riigikeel, kas tal on iseseisev staatus..oluline on ka see, kas on olemas kirjakeel. Keelt saab näha kui dialektide kogumit.
Rooma-Katoliku kirik Kreeka-Katoliku (ordodoksne kirik) (Katoliku kirik) (Õigeusu kirik) Rooma paavst Konstantinoopoli patriarh Allus: Lääne-Euroopa Allus: Ida-Euroopa Keel: ladina keel Keel: Kreeka keel (või rahvakeel, nt. vene) Kirikuid eristas: suhtumine tsöliobaati (katoliku kirikus ei tohi abielluda, idas võib vaimulik veel pere luua, kui pole ametisse pühitsetud; munkadele/nunnadele keeld), Püha Vaimu olemus, samuti rituaalsed jumalateenistuse toimingud. · Kardinalid Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII Rooma paavst, keda peetakse paavstide universaalmonarhia idee loojaks. · Heinrich IV Saksa-Rooma keiser, kes pidi ette võtma patukahetusretke paavsti juurde
venelaste huumorimeel on omamoodi unikaalne ja kujutab endast midagi neile ainuomast. Keel ja tähestik Vene keel kuulub indoeuroopa keelkonna slaavi rühma idaslaavi alarühma. Keele ajaloos võib eristada kolme etappi: idaslaavi (vanavene) keele tekkimine ja arenemine (VI-XIV sajand), ühtse idaslaavi keele lagunemine ja suurvene rahvuse väljakujunemine (XV- XVII sajand) ja XVIII-XX sajand, mil Moskva ümbruse rahvakeel pani aluse rahvuskeelele. Viimasel etapil toimisid vastastikused protsessid eriti aktiivselt, sellele aitas oluliselt kaasa Peeter I ajajärk. Tänapäeva vene keel sai alguse Aleksandr Puskinist. Igas elavas keeles on suur osa rahvusvahelisel leksikal. Vene keeleski on rohkesti laensõnu. Ainuüksi viimase 15 aastaga on sõnavara oluliselt rikastunud. Olgu näiteks kas või sellised igapäevased, põhiliselt inglise ja prantsuse keelest tulnud sõnad, mis ju tuntud
Melanhoolne Luts : lõppmäng Tuglase ja Visnapuuga // Keel ja Kirjandus, 1988, nr.1, lk.18-30. Unt, M. Luts elab sügaval // Keel ja Kirjandus, 1987, nr.1, lk.50-51. www.kirmus.ee/erni/autor www.luts.ee/lutsuteema.htm 15 8. Lisad 8.1 Oskar Luts 16 8.2 Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. 17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ,,Lutsu suurt andi jumala armust osutab ta erandlik rahvakeel. Lutsu keeles pole midagi kunstlikku ega stiliseerimiseks tehtut. Ta ütleb just nii, nagu mõtleb." Friedebert Tuglas, 1919 *** ,,Sa oleksid võinud rohkem kirjutada oma odratontidest, nukitsameestest ja tuulte ning kellahelinate linnast. /... / Või arvad Sa, et ma ei tunnusta Sinu südamlikkust, mis käib kogu Sinu toodangust läbi, mis teda toidab kaanest kaaneni ja on nõnda inimlikult soe ja sellepärast peamisem väärtus omaette? Mõistan, mõistan väga ja
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7
• Johannes Voldemar Veski, hariduse poolest loodusteadlane ning see on mõjutanud suuresti rema arusaamist keelest ja nõudeid keele suhtes. Keele võrdlemine elusorganismidega: mõlemad tärkavad, arenevad, kasvavad, toituvad. Suurimad teened oskussõnavara arendamisel („korrakaunis ehitus“). Oma töös on juhindunud järgmistest põhimõtetest: süsteemsus koos loogilise selgusega; otstarbekohasus (süsteemne, eranditu, järjekindel, loogiline); rahvakeel (ühine ja ühtne rahvuskeel). Veski vaatles keelt süsteemina. Üksikküsimuste lahendamisel pidas silmas keelt kui tervikut, rõhutades, et muutmine toimugu kindla plaani alusel. Sarnasused Aavikuga: põllupidaja rahva aeglaselt arenev maakeel ei suuda enam edeneva elu nõudeid rahuldada, mistõttu tuleb seda arendada. Vastupidiselt Aavikule leidis Veski, et eesti keele edasiarendamiseks vajalikud seadused peituvad meie keeles eneses. Veski omapärasuspõhimõte:
1) 3.2. saj e.Kr. On vaja, sest Aleksandria juudi kogudus ei oska enam heebrea keelt. Maailm on kereekakeelne. Hellenism on kreekamõjuline kunst vahemeremaades (33030 e.Kr). Lõppes, kui tuli Rooma riik. 7072 tõlki tõlgivad 7072 päeva. Tekib identne tõlge septuaginta seitsmekümne-tõlge. 2) Maailm oli muutunud ladinakeelseks (Rooma riik). Püha Hieronymus tahtis saada paavstiks, ei saanud. Oli kloostris. Tõlkis 4. saj e.Kr Vana Testamendi ladina keelde. Ladina keel oli rahvakeel st rahvapärane vulgaarne vulgata. Gutenberg trükkis 14521455. Eesti keeles Anton Thor Helle 1739. 5. Meka Islami kõige püham linn, kus asub Suur Mosee Kaabaga. Meka on hajj e palverännukeskus. Ta ei ole püha üksnes sellepärast, et seal sündis prohvet Muhamed. Koraani järgi lõi Jumal Meka maailma keskpunktiks. Islamiusulised palvetavad viis korda päevas Meka suunas, olenemata sellest, kus nad on. Jumal oli Aabrahamile tõotanud, et ta järglaskond on rohkearvuline
Jumal on vastand illusioonile ja vastand valele. Jumal abstraktne, vormitu kuju. Ainult nime kaudu võimalik identifitseerida. Munkasid või nunnasid sikhism ei luba. Ideaaliks hinduistlik majaperemeheideaal. Annab oma sissetulekust osa annetuseks. Inimene peab seisma negatiivsete tunnete, ego vastu. Teadvus saab Jumala teadvusega üheks. Saatus on ette määratud. Hea inimene pääseb, halb sünnib koguaeg ümber. Leebe tee pidev enesearendus ja hümnide lugemine. Religiooni keel rahvakeel. Sikhismis on väga suur annus Pandzabi natsionalismi. Siiski on üks kõik kellel võimalik saada sikhiks. NAnak ei usu, et peaks võimu andma edasi sugulaste kaudu. Angad- sihkide teine guru. NAnak määrab tema. Mitukümmend aastat paralleelselt veel NAnaki sugulased. GurmukhI kirja loob. Paneb kokku Adi Granthi. Seab sisse maadlusareeni. Laseb oma järgijatel füüsiliselt treenida. Hakkab muutuma militaarsemaks. Valib järglaseks Amar Das. Ka tema poeg üritab eraldi liini. Amar
Kutselise teatri algusjärku jääb ka Oskar Lutsu lavaloomingu põhiosa. Lavadebüüdiks sai lühikomöödia "Kapsapea" ("Vanemuise" esmalav. nov. 1912), mis kohe vallutas ka külarahvamajad. "Kapsapea" edule järgnesid veel lühikomöödiaid "Paunvere", "Ärimehed" ja "Pärijad". Kõigi alusmotiiviks on ahnus või täpsemalt veel laskmata karu naha jagamise hasart. Lutsu naljamängude väärtuseks on ehteestilikud, värvikad, koomilised tüübid, lopsakas rahvakeel ning elutäpne olustikukujutus. Neil puudus 19. sajandi lõpu jantide moraliseeriv ja õpetlik motiiv. Hilisemates lühinäidentides ei tõusnud Luts enam oma algsele tasemele. Lühikesi uusromantistlikke muinasjuttnäidendeid "Siniallik", "Ülemiste vanake" (mõlemad tr. 1916) ja "Sootuluke" (tr. 1919) päästab lasteteatri vähemnõudlik raamistik. Kuid 1930ndtel hakati suure eduga dramatiseerima Lutsu proosateoseid. 13. Eduard Vilde näitekirjanikuna (,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd").
keelelised võimalused hariduses jne. See on maailmas ainulaadne, nii madal %. 1922 võeti vastu keeleseadus, et Soome on kakskeelne riik, kus võrdsed riigikeeled on soome ja rootsi keel, mida peab saama kasutada kõigis ametiasutustes. Peale seda soovis Rootsi oma valdusesse saada Ahvenamaad, mis on 95% rootsikeelne. Seal sai ametlikuks keeleks rootsi keel, aga nad jäid Soome osaks. Neil on mõned eelised, nt nad ei pea teenima armees jne. 3) Rahvakeel pidi saama administratiivi õppekeeleks 19. saj lõpul. See päris nii kiiresti ei toimunud. Haritlaskond oli koondunud Helsinkisse ja oli enamasti rootsikeelne. Seda taheti muutma hakata. 1902 rajati akadeemiline Karjala selts, mis hakkas tegelema karjalaste seas kirjanduse ja hõimuüritusi, et äratada nende ühtsust. Samamoodi tahtsid nad äratada ka ingerlasi. Seda juhtis Niilo Kärki, kes uskus üliõpilastesse ja nende võimetesse muuta olukorda
Käsitlenud ka nn Müncheni UT tõlkekäsikirja, mis pärineb 1694. Aastast Lektor (1909-1919), hilisem professor (1919-1924) Jaan Jõgever. Iseloomustanud nt Läti Henriku kroonika eestikeelseid sõnu ning koha- ja isikunimesid (1913), pidanud ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. Professor (19251941) Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Koos A. R. Cederbergiga on A. Saareste avaldanud kogumiku "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi" III (1927; 19291931). Professor Julius Mägiste põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Lõpetamata
Stahli eeskujul hakkas huvituma eesti kirjakeelest. Faehlmann oli seisukohal, et keel on rahva minevikku avav tähtsaim mälestusmärk. Kritiseerib kirikukeele rahvakeelekaugust. Veske artikkel Stahli teosest. Hermann õpetas vanade eestikeelsete tekstide lugemist ja analüüsi. Ülevaade varasemast kirjasõnast. Jõgever-iseloomustas Läti Henriku kroonika eestikeelseid sõnu ja nimesid. Andres Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Julius Mägiste andis välja põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Mihkel Toomse 1739 käistlus piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest.
Esimene asi, mis saabub, on paanika. Toimub esimene mungakogu. Buddhale korraldatakse matused. Valitakse põletamine, edaspidi põletatakse kõik India kultuuris. Järgneb kondivaidlus. Kondid jagatakse kaheksasse ossa. Nende peale tekivad stupad. Buddha surma järel on vaja korrata ka õpetust. Kirja ei pandud midagi. Püha pole kirjapandud tekst, vaid etteloetud tekst. Kaks meest, kes meeles peavad, on Buddha saatja ANAMDA, UPALI. Keeleks valitakse mitte kõrgkirjanduslik keel, vaid rahvakeel. II mungakogu toimub sadakond aastat hiljem. Tekkinud on vaidlused kloostrireeglistiku teemal. Juba tekib väike lõhe: · Hinayana levib Nepaali kaudu Tiibetisse, Hiinasse, Jaapanisse, Mongooliasse, Põhja-Vietnami. Hinayana-monarhia on Tai. Kõrgeim ideaal budismis on arhat, seda staatust ei saa kaotada. · Mahayana kujuneb iseseisva suunana välja I sajandil pKr. Usub, et Buddha oli jumal. Mahayana-monarhia on Bhutan. Väidab, et arhat pole igavene. Ideaal on
seda vms.. sa pead terve olema. Mis ss saab kui buda ära sureb?! Ei teata mida tema keha teha. Buda keha põletamine, kohe olemas 8 gruppi, kes tahavad buda konti saada.. tuhk jagatakse ka ära. Need kes hilinevad, need saavad jäägid. Urni umber tehakse kuppel. Pannakse päevavari sinna ka peale.-stüpa. Nendega võib juhtuda- kasvab suuremaks, hakkab päevavarju osa – pagood. NB! kõik on suuline kultuur, kõik on peas! Valitakse rahvakeel. Hakkavad tekkima vastuolud, kuna mõistetakse valesti. Kuna kas võetakse asju tähttähelt või loogiliselt. Sünnivad kaks osa: hinayäna ja mahäyäna- levinud tiibet, hiina , korea jne. Indias endas pole algsed reeglid püsinud. Kas jeesus on jumal või inimene? Vastuolu, kuna kui ta oleks jumal ss poleks ta kannatanud ja kui inimene siis tal poleks olnud võimeid. Seega on jeesus jumalinimene. Mõlemat. Sama ka buda puhul! Lila- etendus , show. Teine ring, algab kuskilt, ja levib edasi.
Pärnu ja Tartu kirjapanekud on hilisemad, 16. sajandist. Ametlikke nimekirju hakati koostama 19. sajandil. Tartus kinnitati väidetavalt 1814 linnanimed, kuid 1875 kindlalt. Vanimad eestikeelsed nimed on sama vanad kui saksakeelsed, kuigi eestlasi elas linnas vähem kui praegu, siiski nad kasutasid neid omakeelseid nimesid. 20. sajandi tänavanimed olid kolmes keeles: vene kui ametlik keel, saksa kui Balti autonoomia keel ja eesti kui rahvakeel. Neil oli keeruline suhe: sageli tõlgitud, mõnikord mugandatud ja mõnikord täiesti iseseisvalt tekkinud nimed. Enim on tõlkenimesid (puhastõlge, mitmeti tõlgendatavad ja väärtõlked). Mugandnimed on eesti keelest saksa keelde, saksa keelest eesti keelde, vene keelest eesti keele mugandatud. Isikunimed võeti ka üle või mugandati. Iseseisvad nimed ei vastanud sisult ühest keelest tõlgituna teise keelde: nt Viru tänav,
asemel. On kinnitatud, et Bütsants polnud huvitatud misjonist ( arusaam enda väljavalitusest, erilisusest.Kristluse levik Bütsantsi jaoks alluvussuhete loomine. Thessalonikist pärit vennad (Konstantin) Kirill (826/827- 869) ja Methodius (815-885) lõid Bulgaaria kiriku. Panid aluse slaavikeelsele kirikuliturgiale, mille aluseks sai Piibli tõlkimine. Mõlemad on kuulutatud pühakuteks. Kirikuslaavikeel pole Vm kunagi rahvakeel olnud. Vendade pärand on ka slaavi tähestik. (kurillios --- kuigi on arvatud, et kurillios lõi hoopis kirillitsa). Glagoolitsa (hiliskeskajani Horvaatias ja mujal). Hilisemad õpetlased lõid glagoolitsast kirillitsa (vanavene tähestik, mitte tänapäevane, mis on kirillitsa laiemas mõttes. P I lihtsustas kirillitsat, 20.saj viimane reform. 6 (jätt) enam ei kasutata
oldaks vaesed – sotsiaalsed motiivid pole esiplaanil, kuid on rahvakasvatuslikud. On ka positiivseid näiteid (ka Arveliusel ja Lucel) – õiglane mõisnik, kes juhib valda ja väärtustab sõnakuulelikku töökat talupoega; 7 esitab eri psüühikaga taluinimesi. Stiililt rahvapärane (mõistuütlemised, vanasõnad, kõnekäänud, robustne rahvakeel), puudulik kirjakeeleoskus, algeline kompositsioon (dialoogid). “Willem Nawi ello-päwad” (1939): o õpetlik eesmärk – viinast loobumine; o eeskujuks Zschokke “Viinakatk”, aga on leidnud uue peategelase, drastilised näited jne; o mõistujutt kärbsest ja mõisahärrast; o näited elust enesest, lõpeb drastilise karskustõotusega kõrtsis; o viina ohvriks langenud Mardi lugu on realistlik, naturalistlik; o publitsistlik ja jutustav esitus; 8. 18
põhilaadiga veste. Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (18651933), August Kitzberg (18551927), Oskar Luts (18871953) jt. fööniks mütoloogias punaste ja kuldsete sulgedega lind, kes vanana enda põletab, et tuhast uuesti elustuda. Fööniks on igavese uuestisünni sümbol. G grafiito plangujoonistused ja -kirjad. Grafiitod on nüüdisaegne rahvaluule, mis sünnib soovist end väljendada. Seda iseloomustab ehe rahvakeel ja vahetu väljenduslaad. Näiteks: JÜRI+MARI=ARMASTUS grotesk liialdav, karikeeriv kujutusviis, milles kujutatakse vastandlikke nähtusi: traagilist ja koomilist, ülevat ja madalat, tõelist ja ebatõelist. Näiteks Jüri Üdi (19481995) 1970. aastate luule. H haiku jaapani väikene loodusluuletus, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna
välja senise riigikeele - ladina keele. Selle perioodi kõige märkimisväärsem keeleline sündmus oli keeleuuendus, millele aitasid kaasa mitmed tuntud kirjanikud-luuletajad. Sündis ühtne ungari kirjakeel. Kuigi keeleuuenduse erinevatel perioodidel püüti võõrsõnade sissevoolu tagasi tõrjuda, võib tänapäeva ungari keelest leida rohkesti uuemaid rahvusvahelisi rändsõnu (rádió 'raadio', tévé 'televiisor'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded eksisteerivad ka tänapäeval (eristatakse kaheksa murdeala), kuid need erinevad üksteisest ja kirjakeelest vähem kui 1920. aasta Trianoni rahu tagajärjel piiride taha jäänud ungari murded. Kõige olulisemad murdeerinevused on foneetilised. Ajalugu Aastal 895 või 896 jõudsid ungarlased pärast pikki rändamisi Lääne-Siberist ja Uurali piirkonnast vürst Árpádi juhtimisel Karpaatide basseini ehk Kesk-Doonau madalikule. 1
annaabi.ee 
