Eesti rikkad TOP10/2015 Koostaja: Kes on Eesti TOP 10 rikkamat meest aastal 2015? Millega tegelevad TOP3 ettevõtted? 1. TransferWise- Rahaülekanded, valuutavahetus, soodne, edukas, rahvusvaheline. Millega tegelevad TOP3 ettevõtted? 2. Raudteefirma Skinest- *Varuosade tarnimine *Raudtee ehitus *Raudteeveeremi remont *Tehnilised konsultatsioonid *Raudteeveeremi müük ja rent *Veeremi moderniseerimislahenduse väljatöötamine *1992 asutati AS Skin *1997 asutati Skini AS Skinest Projekt *2000 saadi raudtee ehitusega tegelemiseks tegevusluba ja asutati Lätti samanimeline tütarfirma. *2001 saadi raudteeveeremi remondi tegevusluba
· Geograafiline lähedus · Kultuuri- ja keelebarjäärid · Demograafilised protsessid · Ootused jt tegurid Tõmbetegurid: · Vabade töökohtade olemasolu · Kõrgem püalk · Head elamis- ja töötingimused · Sugulased, sõbrad · Võimalused minna välismaale õppima · Meeldiv looduskeskkond Migratsiooni mõju päritoluriigile · Väheneb tööpuudus · Paranevad migrantide tööoskused · Migrantide rahaülekanded kodumaale · Tööjõu defitsiidi tingimustes tõusevad osadel erialadel palgad · - väheneb tööealiste inimeste arv · - võib tekkida sooline disproportsioon · - kaotatakse haridusinvesteeringud Sihtriikidele: · Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja koolitada · Tööjõu odavnemine · Sündimuse suurenemine · Tarbimise kasv · - tööpuuduse suurenemine · -suurem surve sotsiaalsfäärile
neid lähemalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Positiivsed mõjud: Riigisisese mobiilsuse suurenemine – Inimeste väljarändel vabanevad töökohad teistele Eestis elavatele inimestele, sealhulgas ka töötutele. Inimkapitali paranemine- omandatakse uusi oskusi, teadmisi, õpitakse tundma teisi kultuure, õpitakse selgeks keel. Samuti väheneb vajadus ise teatud valdkonna inimesi välja õpetada. Rahaülekanded kodumaale- raha kulutamine kodumaal jne Negatiivsed mõjud: Inflatsiooniline surve- Nimelt välimaal teenitud raha arvelt võivad tõusta nii esmatarbekaupade kui kinnisvara hinnad. Ettevõtjate poole pealt vaadates on lisaks negatiivne tõik, et töötajate väljaränne võib teatud erialadel tekitada surve palgatõusuks. Ajude väljavool – See tähendab haritud ja heade oskustega töötajate lahkumist Eestist.
Miks on globaliseerumine: IT areng, transport on hea, kasvavad rahvusvahelised firmad, Kaasnevad globaliseerumisega: Kujuneb välja kogu maailma ühendav majandussüsteem, süveneb spetsialiseerumine, kaup liigub pikki maid. Halb: riikide sõlutvus teineteisest suureneb, Globaliseerumise liider on Singapur. Sotsiaalse globaliseerumise indeks: internetikasutajate arv, väisriikide kodanike arv riigis, turistide arv, rahvusv. Telefoni kõned, rahaülekanded Majandusliku glob indeks: väliskaubanduse maht, välismaised otseinvesteeringud riiki, imporditariifid, tollimaksu, mrahvusvaheliste firmade arv Poliitilise glob indeks: esindused välisriikides, osalemne rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO's Positiivne mõju glob.: Arengumaadele: väheneb tööpuudus, välisinvesteeringud, maksud jäävad riiki, suureneb kaubavalik, juurdepääs uutele tehnoloogiatele. Arenenud riikidele:
jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne. Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Mõju: Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine Arengumaale- kapitali sissevool; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste koolitused- haridustase tõuseb; reostus- sageli nõrgad keskkonnanõuded. MÕISTED:
plahvatus); VÕÕRSIL TEENITUD RAHA SAADETAKSE KODUMAALE • Majanduslikel põhjustel elukoha vahetajad on kõige kiiremini kasvav rändajate grupp. • Globaliseerumine muudab tööjõu veelgi liikuvamaks. • 2009. aastal tegid võõrtöölised rahaülekandeid kodumaale 414 miljardi $ mahus. Arengumaadesse saadeti sellest 307 miljardit dollarit. • Tegelikult on need summad veel palju suuremad, kõik ülekanded ei toimu ametlikult. • Rahaülekanded moodustavad umbes 2/3 välisinvesteeringutest arengumaadesse. • 2009.a. tehti kõige enam rahaülekandeid Indiasse, Hiinasse, Mehhikosse, Filipiinidele ja Poolasse. • Kõige enam tehakse ülekandeid USA-st 46 miljardit dollarit, Venemaalt, Šveitsist, Saudi Araabiast. VÄLISMAALASTE OSATÄHTSUS MÕNEDES EUROOPA RIIKIDES PAGULASED • Pagulane on isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja kes ei saa sinna tagasi pöörduda;
79,27 16. 84,57 48. 68,25 Majanduslik globaliseerimine 10. 87.54 34. 78,06 125. 52,06 Väliskaubanduse osakaal SKT-s Otseste välisinvesteeringute osakaal SKT-s Portfelliinvesteeringute osakaal SKT-s Imporditariifide määr Muude kaubanduspiirangute määr Sotsiaalne globaliseerumine 39. 73,81 14. 85,49 52. 66,58 Rahvusvaheliste telefonikõnede arv Turistide arv Rahaülekanded Välisriikide kodanike arv riigis Internetikasutajate arv Poliitiline globaliseerumine 69. 75,91 18. 91,71 20. 91,34 Riigi liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides Osalus ÜRO rahuvalvevägedes Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine Välisesinduste arv Valitsuse piiriülesed rahaülekanded Kultuuriline globaliseerumine 12 Kultuurikontaktide tihenemine
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: (nii arvutatakse ka globaliseerumise indeksit) · Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne). · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, interneti ühendusi kodudes, serverite arv jne. · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne. · Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. 2003. aastal avaldatud andmete põhjal maailma globaliseerunumad riigid Iirimaa, Sveits ja Rootsi. Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Tootmise spetsialiseerumine · Geograafilise tööjaotuse süvenemine
09.2015 2. Ajutine töötamine välismaal või õpiränne parandab Eesti elanike inimkapitali: omandatakse uusi oskusi, teadmisi, õpitakse tundma teisi kultuure, õpitakse selgeks keel. Õpirände puhul on positiivne ka see, et väheneb vajadus ise teatud valdkonna inimesi välja õpetada. 3. Eesti majandusele mõjub positiivselt välismaal teenitud raha kasutamine Eestis või eestlaste rahaülekanded kodumaale, sest siis jääb raha Eestisse. Negatiivsed väljarände aspektid: 1. välismaal teenitud raha Eestis kasutamine suurendab inflatsiooni survet, sest välismaal teenitud raha arvelt võivad tõusta esmatarbekaupade kui kinnisvara hinnad. 2. Ettevõtjatele on negatiivne väljarändest tulenev surve palgatõusuks, sest madal palk on üheks peamiseks väljarände põhjuseks. 3
reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. MAJANDUSLIK INTEGRATSIOON kaubandus (% SKT-st) rahvusvaheline kaubandus (ekspordi-impordi maht ja struktuur), välismaised otseinvesteeringud (% SKTst) välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) SOTSIAALNE st individuaalne (personali kontaktid): väliskülastused üle riigipiiri (turism) väliskõned minutites rahaülekanded väliselanikud riigis Globaliseerumise mõõtmine TEHNOLOOGIAALANE TEGEVUS interneti kasutajate arv internetiühendus kodudes netiteenuste pakkujate arv POLIITILINE TEGEVUS välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine ÜRO missioonides Globaliseerumisindeks (2009) Eesti on 26. kohal · http://globalization.kof.ethz.ch/map/# Globaliseerumise tagajärjed
hulka kuuluvad toorained (s.h. naftasaadused), põllumajandustooted (s.h. elusloomad), tekstiilitooted, sõidukid, elektroonika, keemiakaubad, masinad. Saksamaa ekspordib eriti suures ulatuses valmistoodangut: masinaid ja seadmeid, elektroonikakaupu, sõidukeid, keemiatööstuse tooteid, metalle. Saksamaa maksebilansi analüüsimisel on näha, et positiivse väliskaubanduse bilansi kõrval valitseb negatiivne teenuste bilanss. Puhkajate kulutused välismaal, välismaalastest töötajate rahaülekanded oma välisriikides asuvatele peredele, maksud EL ühiskassasse ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud neutraliseerivad väliskaubanduslikku kasumit. Poliitiline olukord Saksamaa Liitvabariik , nagu ütleb juba nimigi, jaguneb administratiivselt 16 liidumaaks. Igal liidumaal on oma parlament, peaminister ning terve rida ministreid, kelle kompetentsi kuulub eeskätt kohaliku regiooni elu
haridusega inimesed lähevad ära ning tippspetsialistid tulevad sisse. Aga selleks et see asi toimiks peab olema sarnane palgajaotus. Nt Eestiga see asi ei kehtiks kuna meil läheks ära nii madalapalgalised kui ka tippjuhid. Eesti on muutunud viimasel ajal sisserände riigiks. Migratsiooni mõju päritoluriigile + Riigisisese mobiilsuse suurenemine + Inimkapitali suurenemine (ajutise töötamise korral) + Migrantide rahaülekanded, positiivne mõju kodumaisele kogunõudlusele + Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja koolitada (tudengite liikumine) +/- Tööjõu defitsiidi tingimustes tõusevad osadel erialadel palgad –Ajude väljavool, tootlikkuse kadu –Negatiivse migratsiooni saldo korral teravnevad rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid –Sotsiaalsed probleemid (mahajäänud pereliikmed)
Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. (2) 5 3. Majandus Pärast Teist maailmasõda olid Filipiinid üks arenenumaid riike Aasias, kuid on nüüd aeglase majanduskasvu ja kõrge korruptsioonitaseme tõttu teistest maha jäänud. Praegu on Filipiinidel mõõdukas majanduskasv, mida toetavad rahaülekanded välismaal töötavatelt filipiinlastelt ning suurenenud investeeringud kiirelt arenevasse infotehnoloogiatööstusse ning odav tööjõud teistes majandussektorites. Suurteks probleemideks on islami separatistlik liikumine Mindanao saarel ning korruptsioon riigiametnike seas. (1, lk 111) Peamised tööstusharud on mäe-, töötlev ja ehitusmaterjalitööstus ning energeetika. 1938. a. toodeti
• Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (referentshindades) SKP= hüvistekoguhind*kogus SKP-s ei arvestata: • Finantssiirded - riiklikud pensionimaksed, toetused jms - Rahaülekanded majandusobjektide vahel • Väärtpaberitehingud • Edasimüüdud/kasutatud kaupade väärtuses • „Mitteametlik“ tegevus SKP arvestamise võimalused • Tarbimise alusel • Sissetulekute alusel • Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20%
elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis. Sidevahendite kiire areng 20.saj globaliseerumine Side abil on arenenud transport, logistika. Reklaamindus, suur meelelahutuskäive 10. Selgita Interneti mõju majanduse arengule ja paiknemisele? 1) võimaldab vahendada erinevate firmade vahel kontakte, hea koht kus oma firmat reklaamida, midagi müüa, info kergesti kättesaadavus, rahaülekanded, 2) internet on ülemaailmne (üksiküritajal kergem turule tulla, ruumiline eraldatus on väheoluline. 3) Kogunemine suurlinnadesse suudavad kiireneva tehnoloogilise arenguga kaasa minna. 11. Nimeta teenuseid, mis kuuluvad finantsteenuste alla, millega tegelevad börsid, kus paiknevad maailma tähtsamad börsid? hoiustamine laenanamine arveldamine investeerimine
tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid · Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial · Käsumajandus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim, plaanimajandus · Turumajandus ostjad ja müüjad vahetavad
Need hõlmavad ka massi- ja multimeedia, tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis. Sidevahendite kiire areng 20.saj – globaliseerumine Side abil on arenenud transport, logistika. Reklaamindus, suur meelelahutuskäive 10.Selgita Interneti mõju majanduse arengule ja paiknemisele? võimaldab vahendada erinevate firmade vahel kontakte, hea koht kus oma firmat reklaamida, midagi müüa, info kergesti kättesaadavus, rahaülekanded, internet on ülemaailmne (üksiküritajal kergem turule tulla, ruumiline eraldatus on väheoluline. Kogunemine suurlinnadesse – suudavad kiireneva tehnoloogilise arenguga kaasa minna. 11.Nimeta teenuseid, mis kuuluvad finantsteenuste alla, millega tegelevad börsid, kus paiknevad maailma tähtsamad börsid? hoiustamine laenanamine arveldamine investeerimine börs: finantsturu ettevõte, kus läbi organiseeritud kauplemissüsteemi
Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks. MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST? 1. Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides RAHVASTIK JA ASUSTUS a) Maailma rahvaarvu kasv ja põhjused: pereplaneeringu puudumine, religioossed tõekspidamised, suremuse langus (eriti arengumaades). Tagajärjed: toidupuudus, näljahädad, linnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus, väljaränne, nakkushaiguste levik. b) Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi
(1.) 6 Interneti ohud Internetti peetakse uskumatult vaenulikuks keskkonnaks. Põhjusega - arvuti tulemüürist tullakse turvaauke otsima keskeltläbi mõnikümmend sekundit pärast selle Interneti ühendamist. Samal ajal peetakse Eestis Internetti peaaegu et üheks inimese põhiõiguseks. Lisaks infole, uudistele, kirjadele ning tele- ja raadiosaadetele liiguvad Internetis ka rahaülekanded ja digiallkirjastatud ametlikud dokumendid, sõlmitakse tehinguid, tellitakse kaupu ja kasutatakse teenuseid. On selge, et kogu see väärtuslik infovoog vajab kaitset kuritarvitamise eest. Ei taha ju keegi meist, et tema nime alt saadetakse laiali ülemust mõnitavaid elektronkirju või tema arvutist murtakse sisse naaberriigi valitsusasutuse serverisse, pangakontole sisselogimiseks vajalike andmete kopeerimisest rääkimata.
üksi ei ole aga piisav, et vaesuse vastu võidelda. Arengut toetab ka arengumaade investeeringute ja kaubanduse edendamine. Investeeringud loovad töökohti, kiirendavad majandustõusu ja toodavad arengumaadele tooteid, millega saab kaubelda maailmaturul. Arengumaadesse on suunatud ka palju erasektori abi. Lisaks suurtele fondidele, mittetulundusühingutele ja erainvestoritele on ka võõrsil töötajate rahaülekanded peamiseks sissetulekuallikaks VAESUS EESTIS STATISTIKA Statistikaameti andmetel elas 2012. aastal suhtelises vaesuses 18,7% Eesti elanikkonnast ehk 247 700 inimest ja absoluutses vaesuses 7,3% elanikkonnast ehk 97 500 inimest. 2012. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu sissetulek oli väiksem kui 329 eurot (2011. aastal 299 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu sissetulek oli
62,01 Kultuuriline globaliseerumine Keskkonnaalane globaliseerumine Globaliseerumise näitaja Majanduslik globaliseerimine Väliskaubanduse osakaal SKTs Otseste välisinvesteeringute osakaal SKTs Portfellinvesteeringute osakaal SKTs Imporditariifide määr Tollimaksu määr Muude kaubanduspiirangute määr Sotsiaalne globaliseerumine Rahvusvaheliste telefonikõnede arv Turistide arv Rahaülekanded Välisriikide kodanike arv riigis 5.2 Riigi arengutaseme iseloomustus Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. Aga suurem SKT inimese kohta ei tähenda, et selles riigis on suurem heaolu. Selle näitaja suure arve põhjuseks võib olla seotud näiteks strateegiliste maavarade (nafta, maagaas, teemandid, kuld jne) tootmise, suure hulga turistide teenindamise või suuremate kuludega (nt kütmiseks, kuritegevuse vastu võitlemiseks jne).
koht) 82,21 83,02 (12.koht) (10.koht) Väliskaubanduse maht SKT-s Otsesed välisinvesteeringud Portfelliinvesteeringud Imporditariifide määr Tollimaksude määr Kaubanduspiirangute määr Sotsiaalne globaliseerumine 82,65 (22.koht) 85,39 77,58 (15.koht) (36.koht) Rahvusvahelised telefonikõned Turistide arv Rahaülekanded välisriigi kodanike arv riigis internetikasutajate aru Poliitiline globaliseerumine 78,94 (61.koht) 98,23 (3.koht) 91,99 (23.koht) Liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides Osalus ÜRO Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist Välisesinduse arv Valitsuse piiriüleseid rahaülekandeid Kultuuriline globaliseerumine Kultuurikontaktide üleilmastumine
Portfellinvesteeringute osakaal SKTs Imporditariifide määr Tollimaksu määr Muude kaubanduspiirangute määr Sotsiaalne globaliseerumine 73,58 (40. 24,88 koht) (171. koht) Rahvusvaheliste telefonikõnede arv Turistide arv Rahaülekanded Välisriikide kodanike arv riigis Internetikasutajate arv Poliitiline globaliseerumine 75,21 (70. 54,57 koht) (135. koht) Riigi liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides Osalus ÜRO rahuvalvevägedes Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine
rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu WTO, EL, NATO, IMF. Seda protsessi iseloomustab riikideüleste ja riikidevaheliste organisatsioonide tekkimine ning rahvusvaheliste kohtute loomine, näiteks Rahvusvaheline Kriminaalkohus, sest ka terrorism on globaliseerunud. (Anttonen. P , 2012) 1.4. Globaliseerumise mõõtmine Globaliseerumise mõõtmisel on neli erinevat dimensiooni: 1) Majanduslik eksport, import, FDI 2) Personaalne turism, rahvusvahelised telefonikõned, eraisikute rahaülekanded 3) Tehnologiline internetikasutajate, domeenide ja turvaliste serverite hulk 4) Poliitiline osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja ÜRO rahumissioonidel, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine, valitsuse rahasiirded. (Parts, E. 2012) 3. GLOBALSISEERUMISE AJALOOST Majanduses iseloomustavad seda protsessi kasvav rahvusvaheliste kontsernide kasv ja see on seotud eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega
ei pea kliendi teenindamiseks ülal pidama suurt hulka töötajaid. (1.) 1.3 Interneti ohud Internetti peetakse uskumatult vaenulikuks keskkonnaks. Põhjusega - arvuti tulemüürist tullakse turvaauke otsima keskeltläbi mõnikümmend sekundit pärast selle Interneti ühendamist. Samal ajal peetakse Eestis Internetti peaaegu et üheks inimese põhiõiguseks. Lisaks infole, uudistele, kirjadele ning tele- ja raadiosaadetele liiguvad Internetis ka rahaülekanded ja digiallkirjastatud ametlikud dokumendid, sõlmitakse tehinguid, tellitakse kaupu ja kasutatakse teenuseid. On selge, et kogu see väärtuslik infovoog vajab kaitset kuritarvitamise eest. Ei taha ju keegi meist, et tema nime alt saadetakse laiali ülemust mõnitavaid elektronkirju või tema arvutist murtakse sisse naaberriigi valitsusasutuse serverisse, pangakontole sisselogimiseks vajalike andmete kopeerimisest rääkimata.
Tavaliselt on selleks ajavahemikuks kas kuu, kvartal või aasta. 66. Jooksevkonto siin kajastatakse kaupade, teenuste ning tulude eksporti ja importi ning mitmesuguseid ühepoolseid ülekandeid (annetused, kingitused, välisabi, stipendiumid jms). Jooksevkonto koosneb kahest põhimõttelisest osast: kaubandusbilanss ja mittekaubandusbilanss. Mittekaubandusbilansi moodustavad: a) teenused - reisimine ja turism, transport; b) ülekanded (sissetulevad rahaülekanded) ja intresside ning dividendide liikumine investeeringutelt, mis on tehtud antud riigi residentide poolt välismaal ja teiste riikide residentide poolt antud riigis. 67. Kaubandusbilanss- on eksporditud ja imporditud kaupade väärtuste vahe (X-M) - puhaseksport ehk netoeksport. Kui eksport ületab importi, on tegemist väliskaubanduse ülejäägiga ja kui import ületab eksporti, on tegemist väliskaubanduse puudujäägiga. 68
võrra. Jooksevülekannete konto ülejääk oli 2011. aasta I kvartalis 51 mln eurot. Jooksevülekandeid tehti Eestisse 176 mln euro väärtuses. Valitsemissektorile laekus sellest 43%, millest 52% moodustas Euroopa Liidu struktuurifondide eraldiste kasutamine ning ülejäänu käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksude laekumine mitteresidentidelt. Muude sektorite ülekannetena tuli riiki 100 mln eurot, millest 54% oli struktuurifondide välisabi kasutamine ja 11% välismaal töötajate rahaülekanded Eestisse. 12 Jooksevülekannete väljavool oli 124 mln eurot. Sellest 60% olid valitsemissektori tehtud ülekanded, millest omakorda 86% ehk ligi 63 mln eurot moodustas Eesti sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse. Hoolimata aasta esimesele kvartalile iseloomulikust suurest osamaksest oli valitsemissektori ülekannete konto väikese ülejäägiga. Muude sektorite ülekanded välismaale olid 50 mln
levik. koostöö bioloogilise mitmekesisuse rahvusvaheliste firmade rahvusvaheliste vähenemine arv telefonikõnede arv maailmamere eostumine, tollimaksu määr turistide arv jäätmed, prügisaared välisinvesteeringu maht rahaülekanded Globaliseerumise mõõtmine otseselt mõõta ei saa, aga võimalik arvutada globaliseerumise indeksit, mis koosneb majandusliku globaliseerumise indeksist (väliskaubanduse osakaal SKTs), sotsiaalse globaliseerumise indeksist (piiriülene suhtlemine, telefonikõned, turistide arv) ja poliitilise globaliseerumise indeksist (riigi liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides). 19. Riikide erinev arengutase ja selle mõõtmine. Inimarengu indeks: millest koosneb ja kuidas selle
1. Side, infotehnoloogia, transpordi ja lennunduse areng 2. Tootmise spetsialiseerumine 3. Kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus. 4. Majandusorganisatsioonide kasv. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: 1. Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised investeeringud 2. Tehnoloogia arengutase: Internet, firmad 3. Isiklikud kontaktid: Väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded 4. Poliitiline tegevus: Esindused välisriikides osalemine rahvusvahelistest organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides Globaalprobleemid Keskkonnaprobleemid: 1. Kõrbestumine 2. Liikide vähenemine 3. Maavarade ammendumine 4. Magevee nappus 5. Vihmametsade pindala vähenemine 6. Õhusaaste 7. Osoonikihi hõrenemine 8. Mullaviljakuse vähenemine Kyoto protokoll 1997, 187 riiki (va USA)
Töötutel ja väiksemates keskustes elavatel isikutel on suurem võimalus saada tööle. 2. Ajutine töötamine välismaal või õpiränne parandab Eesti elanike inimkapitali: omandatakse uusi oskusi, teadmisi, õpitakse tundma teisi kultuure, õpitakse selgeks keel. Õpirände puhul on positiivne ka see, et väheneb vajadus ise teatud valdkonna inimesi välja õpetada. 3. Eesti majandusele mõjub positiivselt välismaal teenitud raha kasutamine Eestis või eestlaste rahaülekanded kodumaale, sest siis jääb raha Eestisse. Negatiivsed väljarände aspektid: 1. välismaal teenitud raha Eestis kasutamine suurendab inflatsiooni survet, sest välismaal teenitud raha arvelt võivad tõusta esmatarbekaupade kui kinnisvara hinnad. 2. Ettevõtjatele on negatiivne väljarändest tulenev surve palgatõusuks, sest madal palk on üheks peamiseks väljarände põhjuseks. 3. Negatiivne on haritud ja heade oskustega töötajate lahkumine
rühma a)tööjõu netotulu b) otse-, portfelli- ja muudelt investeeringutelt saadavaid investeerimistulusid; ülekannete bilanss- jaotub valitsuse ja eraülekanneteks: Valitsusülekanded kajastavad Eesti välisriikide poolt antavat välisabi ning valitsuse poolt tasutavaid rahvusvaheliste organisatsioonide liitumis- ja liikmemakse. Eraülekannetes kajastuvad ühe aasta Eestis olnud võõrtööliste rahaülekanded koju ja mitteresidentidest töötajate kulutused Eestis, samuti mitmesugused kahjutasud, pärandused jne; reservid- kajastavad riigi keskpanga reservide muutust. Maksebilanss: kirjeldab välismajandustegevusest saadava tulu kujunemist; näitab väismaiste finantseerimisallikate struktuuri; aitab hinnata ja võrrelda riigi laenu- ja võlasuhteid teiste riikidega; aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi.
korporatsioonide huvide esindajaiks. MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST? 1. Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 6 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 45
poliitikale aeg-ajalt tingimuste üksikasjades väikseid muudatusi, mida ta riigi üleüldise majandusliku heaolu huvides taotleb. See volitatus oleks praeguses süsteemis analoogne volitusega muuta intressimäära. (Ahmad 1980:46-48) Intressivabas süsteemis jäävad lisateenused endiseks. Need lisateenused, mis ei ole pankade vaatepunktist peamised kasumi teenimise allikad on pangaklientidele olulisteks teenusteks. Lisateenused on rahaülekanded, hoiustamisteenused ja paljud teised igapäevased teenused. Intressivaba panganduse teostatavuse tegelik küsimus on seotud panga peamiste kasumit teenivate tegevustega nagu tööstus- ja ettevõtlussektorile antud laenudega. 2.2. Panganduse struktuur islamis Selles peatükis analüüsime pangandustegevuse struktuuri intressivabas panganduses. Vaatleme lühidalt erinevaid hoiuse kategooriaid, mis tahes süsteemi alusel toimivas
korporatsioonide huvide esindajaiks. MILLISTE NÄITAJATEGA MÕÕTA ÜLEILMASTUMIST? 1. Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 6 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 45
SKP põhimõtted: Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk Arvestatakse ainult lõpptoodangut! Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses Hinnad muutuvad, toodangu mahud muutuvad SKP loomises osalevad kõik rahvamajanduse sektorid sõltumata omandivormist Püütakse hinnata ka „mittekaubalise“ tegevuse väärtust SKP-s ei arvestata Finantssiirded Riiklikud pensionimaksed, toetused jm Rahaülekanded majandussubjektide vahel Väärtpaberitehingud Edasimüüdud (kasutatud) kaupade väärtust Kodumajapidamiste mittepalgalist tegevust „mitteametlikku“ tegevust raske hinnata SKP arvestamise võimalused Tarbimise alusel… võrdub SKP suurusega arvutatuna lisandväärtuse alusel Sissetulekute alusel Lisandväärtuse meetodil Institutsionaalsel alusel Amortisatsiooni puhul on SKP arvestuse tegemist TULUGA.f SKP= C +I + G + (X-M)
kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Mõju: Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine Arengumaale- kapitali sissevool; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste koolitused- haridustase tõuseb; reostus- sageli nõrgad keskkonnanõuded MÕISTED
tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Mõju: Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine Arengumaale- kapitali sissevool; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste koolitused- haridustase tõuseb; reostus- sageli nõrgad keskkonnanõuded
annaabi.ee 
