Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad ÕIGE Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE
Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad ÕIGE Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE
rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8. Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. Tõene 9. Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 raha ja eelarvepoliitika 1. Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. Väär 2
rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 – rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8. Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. Tõene 9. Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 – raha ja eelarvepoliitika 1. Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. Väär 2
Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mida kujutab endast kitsendav fiskaalpoliitika? Eesmärk on majanduse kokkutõmbamine, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse Inflatsiooni liigid: nõudmise, pakkumise ja inertne infl. Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis b) vähendab avaliku sektori kulutusi Maksude suurendamine omab suurendavat multiplikaatoriefekti sisemajanduse koguproduktile? Õige Millised motiivid määravad rahanõudluse Keynes'i rahateooria järgi? Tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv Ekspansiivne rahapoliitika? Rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb On antud järgmised andmed (õpik ül 14 lk 115) Tarbimiskulutused C=1000+0,9(Y-T); Investeerimiskulutused I=390; Avaliku sektori kulutused G=600; Maksud T=400 Arvuta: Sisemajanduse koguprodukt Kulumultiplikaator Maksud
22. Leida 50000 kroonise diskontovõlakirja diskonteeritud müügihind kui intressimäär on 10% ja võlakiri kuulub lunastamisele kolme aasta pärast? Inflatsiooni ei arvesta. PV = FV / ((1+r))n PV = 50000 / (1+0,1)3 = 37566 krooni 14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. LM kõver iseloomustab olukorda: Vastused a) investeeringute turul; b) tarbekauba turul; c) rahaturul; d) keskturul keskturul. 24. Kas rahanõudluse vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et i intressimäär: i ää Vastused: a) tõuseb; b) b) langeb; langeb; c)) ei mõjuta j üldse intressimäära. 25. Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et intressimäär: Vastused: a) tõuseb; b) langeb; b) ei mõjuta üldse intressimäära. 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 26
· Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused) · Kuidas rahapakkumine kujuneb? Rahapakkumist majanduses kontrollib keskpank. · Keskpank · Reguleerib otseselt ringluses oleva raha hulka majanduses · Kontrollib kaudselt pangakontodel hoiustatava raha hulka Rahanõudluse kujunemine. Risk, likviidsus, intressimäär. · Kolm tegurit, mis raha nõudlust mõjutavad: · Oodatav tootlus Intressimäär mõõdab raha hoidmise alternatiivkulu · Intressimäärade tõus suurendab raha hoidmise kulusid ja tingib rahanõudluse vähenemise · Risk Raha hoidmine on riskantne · Ootamatu kaupade ja teenuste hinna tõus võib alandada raha väärtust mõõdetuna
3.Raha ja inflatsioon M × V =P ×T vahetusvõrrand M on rahapakkumine ehk ringluses olev raha hulk, V raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus (mitu korda vaadeldaval ajaperioodil vahetab rahatäht omanikku), P on tehingu keskmine hind, T tehingute hulk majanduses mingil ajaperioodil (näiteks aastasel ajavahemikul). (M /V )d =k × Y rahanõudluse funktsioon k on konstant, mis näitab, kui palju raha soovivad inimesed hoida enda käes iga tuluna saadud rahaühiku kohta %muutus M-s+%muutus V-s=%muutus P-s + %muutus Y-s raha kvantitatiivne võrrand r =i-π i=r+ π Fisheri võrrand r on reaalne intressimäär (eesti keeles kasutatakse ka mõistet kasvikumäär) i on nominaalne intressimäär ning π inflatsioonimäär Ex ante reaalne intressimäär on i-E π (oodatav) Ex post reaalne intressimäär on i- π (reaalne)
Kui liikmesriikide keskpangad hoiustavad 20 % oma kullareservidest ja 20 % oma dollarireservidest Euroopa Rahandusalase Koostöö Fondis, siis saavad nad vastu eküüsid, et neid kasutades oma riigi sisemist raharinglust korraldada. Euroopa Rahandussüsteemi lõpp 1992. - 1993.a. tabas Euroopa Monetaarsüsteemi aga kriis, mis tulenes 1990. aastal alanud majanduse stagnatsiooniperioodist, Saksamaa taasühinemisest ja sellega kaasnenud rahanõudluse suurenemisest. Euroopa Rahasüsteemist saadeti välja naelsterling (UK) ja liir, 3 valuutat devalveeriti ehk alandati raha kurssi (escudo, punt, peseta), 3 valuutat (prantsuse frank, taani kroon, belgia frank) olid pinge all. Lisaks sellele sai 1993.aaastal kõigi valuutade lubatud kõikumisvahemikuks +/-15% keskkursist kummalegi poole, kuna riikide keskpangad ei suutnud kursse varem kehtestatud kitsastes piirides hoida. Majandus- ja rahaliit (EMU) 1988
Kuna raha pakkumine suureneb, siis kogunõudlus suureneb ja tööpuudus väheneb. Suurema raha pakkumisega intressimäärad langevad ning hakatakse rohkem investeerima. Maksebilanss võib minna defitsiiti, kuna investeeringud on suuremad kui säästud ja imporditakse rohkem kui eksporditakse. 2.Selgita, miks ja kuidas mõjutab nominaalne intressimäär raha nõudlust. Raha nõutav kogus kahaneb nominaalse intressimäära kasvades. Rahanõudluse all mõeldakse seost intressimäära ja raha koguse vahel, mida inimesed soovivad hoida. Joonise järgi on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. D on negatiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda vähem soovivad inimesed raha hoida ning raha hoidmise alternatiivkulu on suurem. Vastupidi mida madalam on intressimäär, seda rohkem soovivad inimesed raha hoida ning raha hoidmise alternatiivkulu on väiksem
Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti kroonides. Kvaasiraha = M2 M1. Raha pakkujad keskpank ja kommertspangad. Kohustuslik reservimäär rr = (RR/DD) x 100 RR kohustuslik reserv, DD nõudehoiused Rahanõudlus majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida likviidsel kujul. Rahanõudluse osad tehingunõudlus, ettevaatusnõudlus, spekulatiivne nõudlus. Intressimäär on hind, mida makstakse raha laenulevõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingi perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast.
IS kõver LM kõver u töötuse määr Positsioon sõltub Gst ja Tst Positsioon sõltub M/P U töötud Ekspansiivne fiskaalpoliitika Ekspansiivne rahapoliitika L tööjõud nihutab IS kõvera paremale nihutab LM kõvera paremale s töö kaotanute määr Kulutuste eksogeensed sokid Rahanõudluse eksogeensed nihutavad IS kõverat sokid nihutavad LM kõverat f töö leidnute määr tööhõive määr = tööga hõivatud / tööealine rahvastik * 100 C tööjõus osalemise määr = tööjõud / tööealine rahvastik * 100 MPC = Y 1 R
tsekiarved ja reisitsekid 11. Klassikalisene kvantitatiivne raha teooria põhiseosed on esitatavad nn vahetusvõrrandi M*V = P*T kujul. 12. Vahetusvõrrandi vasak pool ehk avaldis M*V tähendab, et M sümboliseerib rahapakkumine ning V raha tehingluskiirus 13. Arvutustehe, M / P, kus M on raha hulk jooksvas vääringus ning P hinnaindeks (deflaator) väljendab reaalraha kogust ehk teisisõnu seda, milline on raha ostuvõimet (ostujõudu) 14. Rahanõudluse funktsioon väljendab reaalraha koguse, mida inimesed soovivad enda käes hoida, mõjureid ning sätestab, et reaalraha nõutav kogus on proportsionaalne reaaltuluga 15. Krediitkaart on näide finantsvarast, mida nimetataksen asendusraha ehk surrogaatraha 16. Monopoolne õigus trükkida paberraha ja vermida münte annab täiendavat tulu mida nimetatakse emisioonitulu ehk müntimismaks 17. Reaalne intressimäär on nominaalse intressimäära ja inflatsiooni määra vahe. 18
IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Fiskaal- elik eelarvepoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud ISLM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine: a. kogutulu ja intressimäära tõusu b. kogutulu ja intressimäära vähenemist c. intressimäära tõusu ja kogutulu vähenemist d. rahanõudluse vähenemist Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud Firma võttis aastase laenu intressiga 10%. Sama perioodi inflatsioon oli 4.8%. Kui suur on reaalne intress? a. 4,8% b. 5,2% c. 10% d. 14,8% Kas rahanõudluse vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et intressimäär:
................ tarbimiskulutused pluss sääst.......... 12. Kui kasutatav tulu muutub, siis tarbimiskulutuste muutus on väiksem..................kui kasutatava tulu muutus 13. Oletame, et SKP väärtus on 2 miljonit krooni väiksem täishõive SKP väärtusest ning multiplikaator on 2. Languslõhe suurus on 1 miljon.............................. 14. Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve defitsiidis........................... 15. Rahanõudluse motiiv, mis on seotud sooviga hoida raha ettenägematuks autoremondiks, on ettevaatuse.................................................................motiiv 16. Diskontomäär..........on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest 17. Ajaperioodi selle hetke vahel, kui poliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetke, kui nad aset leiavad, nimetatakse sisemiseks viitajaks.......................... 18
kaupade vahendamisel • Raha vormide areng Kaupraha- sümbolraha (dekreetraha)- deposiitraha • Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamine (rikkuse kogumise) vahendab Rahanõudlus • Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele Reaalne rahatasakaal M/P (M- nominaalne rahahulk, P- majanduses üldine hinnaindeks)- mõõdetav kaubaühikutes Rahanõudluse motiivid • Tehingumotiiv- raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) • Ettevaatusmotiiv- ootamatud väljaminekud ◦ Sissetulek ◦ Likviidsus (elektroonilised maksevõimalused) ◦ Intress • Spekulatsioonimotiiv- raha kui maksevahend tulu teenimiseks ◦ Intress (raha hoidmise alternatiivkulu) • Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: ◦ Varimajanduse ulatusest ◦ majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine)
kulutuste kasvu korral IS kõver: Definitsioon: intressimäära (r) ja tulutaseme (Y) kombinatsioone ühendav joon, mille korral hüviste turg on tasakaalus, st tegelikud kulutused (kogutoodang) =planeeritud kulutused (PE) IS kõvera võrrand: Y=C(Y-T katusega) + I(r) + G(katusega) IS kõver tuletatakse keynesi risti alusel VAATA 8 SEPTEMBER LOENG KUS RÄÄGIB GRAAFIKUTEST Likviidsuseelistuste teooria Keinsistlik lähenemine, mille kohaselt kujuneb tasakaaluintress rahanõudluse ja rahapakkumise koosmõjul LM kõver ja selle seosed: Likviidsuseelistuste mudeliga (rahanõudlus L) LM kõver näitab graafiliselt rahaturu tasakaalu erinevatel sissetulekute tasemetel LM kõver valem: M katusega/P katusega=L(2,Y) IV loeng: IS-LM mudeli rakendamine RAhapoliitika ja fiskaalpoliitika interaktsioon: Mudel: rahapoliitika ja EA-poliitika muutujad (M, G ja T) on eksogeensed Tegelikkus: rahapoliitika kujundajad võivad muuta rahapakkumist ; reaktsioonina muutustele
likviidse raha vormis (sularaha või hoiuses). Dilemma kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam? Kui tekib kiire vajadus raha kasutada, siis tekivad probleemid, kui raha pole likviidses vormis. Varad (aktivad) · Füüsline vara · Finantsvara 1. Reaalne rahatasakaal M/P a. Sularaha b. Nõudmiseni hoiused 2. Intressi andvad väärtpaberid a. Kodumaised B b. Välismaised B* Rahanõudluse motiivid · Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) · Ettevaatusmotiiv ootamatud tehingud (sissetulek, likviidsus (elektroonilised maksevõimalused), intress) · Spekulatsioonimotiiv raha kui vahend tulu teenimiseks (intress raha hoidmise alternatiivkulu) · Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: a. varimajanduse ulatusest b
22. Leida 50000 kroonise diskontovõlakirja diskonteeritud müügihind kui intressimäär on 10% ja võlakiri kuulub lunastamisele kolme aasta pärast? Inflatsiooni ei arvesta. PV = FV / ((1+r))n PV = 50000 / (1+0,1)3 = 37566 krooni 14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. LM kõver iseloomustab olukorda: Vastused a) investeeringute turul; b) tarbekauba turul; c) rahaturul; d) keskturul keskturul. 24. Kas rahanõudluse vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et i intressimäär: i ää Vastused: a) tõuseb; b) b) langeb; langeb; c)) ei mõjuta j üldse intressimäära. 25. Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et intressimäär: Vastused: a) tõuseb; b) langeb; b) ei mõjuta üldse intressimäära. 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 26
b) rahapakkumiskõver elastne-intressimäära tõustes raha pakkumine suureneb ja vastupidi (sisetekkeline-teisest majandusnäitajatest sõltuv pakkumine), sest kõrgem intressimäär motiveerib panku rohkem laene andma; kõrgem intressimäär motiveerib erasektorit hoiuseid suurendama; kui intressmäär tõuseb suhteliselt kõrgemaks kui teistes riikides, hakkavad ka välismaalased vaadeldavas riigis enam raha hoidma Rahanõudluse kõver ehk likviidsuseelistuste kõver L näitab majandussubjektide nõutvat reaalse raha hulka erinevate intressimäärade korral. Elastsus sõltub raha defineerimisest M0 ja M1. Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja -pakkumise kõverate lõikepunktis. Intress sõltub raha pakkumisest. Fikseeritud; suurendame v vähendame raha massi-intress muutub (alaneb) – püstised M- id
kulusid tervishoiule, pensionitele ja muudele soodustustele Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz Arutlusi monetaarpoliitikas p 1. Missugune on seos instrumentide, vaheeesmärkide ja poliitikaeesmärkide vahel? 2. Missugused on vaheeesmärkide soovitavad omadused? Rahapakkumine? 3 Selgitage 3. S l it seoseid id ebastabiilse b t biil rahanõudluse h õ dl ja j kaupade k d nõudluse õ dl ning i vaheeesmärkide püstitamise vahel. 4 Kas järgnev on õige, 4. õige vale või määramatu: monetaarpoliitika on ebaefektiivne
A. Keynesi teooria seletas majanduse käitumist pikemas ajahorisondis B. Keynesi teooria seletas majanduse käitumist lühemas ajahorisondis C. Klassikud ei olnud suutelised seletama majanduse käitumist lühiperioodis D. Keynesi teooria ei sidunud oma seisukohti riigis ringleva raha kogusega E. õiged vastused b) ja c) Answer: C 2. Say seadus fikseerib seose: A. päikeseplekkide, ilmastikutingimuste, põllumajandusliku tootmise vahel B. rahanõudluse ja pakkumise vahel C. säästmise, investeeringute ja protsendimäära vahel D. krediidi, tootmise ja tööturu vahel E. tootmise, tulude ja ka kulude vahel ANSWER: C 3. Isereguleeruv turumajandus garanteerib: A. kaupade defitsiidi puudumise B. ületootmise võimatuse C. tihti tekkiva püsiva kaupade defitsiidi D. kaupde ülejäägi ja defitsiidi, millised kaovad hinnamehhanismi toime, E. õiged a) ja b) ANSWER: D 4. Nõudlus tööjõule: A. on otseselt seotud töötasu tasemega B
Kõrge alternatiivkulu saamatajäänud intressi näol Rahaagregaadid M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Rahanõudlus Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele >> reaalnerahatasakaal M/P Dilemma: kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam? Rahanõudluse motiivid (1) Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend Sissetulek (SKP) Ettevaatusmotiiv ootamatud tehingud Sissetulek Likviidsus Intress Spekulatsioonimotiiv raha kui vahend tulu teenimiseks Intress (raha hoidmise alternatiivkulu) Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi vastu: Varimajanduse ulatus Majanduse dollariseerumise aste (valuuta asendamine) LOENG 14. nov 2011 Tööturg ja majanduspoliitika Majanduspoliitika eesmärk: ressursside (tootmistegurite) täishõive saavutamine
К3 = M0 /Rahamass (M1 või M2). Mida väiksem on К3, seda paremini on väljaarenenudraharinglus. Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: • Sularahata pangandusteenuste kättesaadavus • Varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine 4.Rahakordaja mm Empiiriline valem: mm= M2/ MB Arenenud riikides mm=M2/MB 5-8(USA 5; euroala 7) Arengumaades mm = 2-3(Venemaa m=2,8) 15. Intressimäära kujunemise teooriad Intressimäära kujunemise teooriad: Intressimäär kujuneb rahaturul rahanõudluse ja rahapakkumise koosmõjul (1)Klassikaline teooria Rahanõudlus-ettevõtjate (lõpplaenuvõtjate) soov investeerida Rahapakkumine–säästude pakkumine majapidamiste (lõpplaenuandjate) poolt Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võta laenu ja seda kõrgem on säästude tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär. (2) Keyeneslik teooria Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt Rahanõudlusel on kolm komponenti:
3 = M0 /Rahamass (M1 või M2). Mida väiksem on 3, seda paremini on väljaarenenudraharinglus. Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: · Sularahata pangandusteenuste kättesaadavus · Varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine 4.Rahakordaja mm Empiiriline valem: mm= M2/ MB Arenenud riikides mm=M2/MB 5-8(USA 5; euroala 7) Arengumaades mm = 2-3(Venemaa m=2,8) 23. Intressimäära kujunemise teooriad Intressimäära kujunemise teooriad: Intressimäär kujuneb rahaturul rahanõudluse ja rahapakkumise koosmõjul (1)Klassikaline teooria Rahanõudlus-ettevõtjate (lõpplaenuvõtjate) soov investeerida Rahapakkuminesäästude pakkumine majapidamiste (lõpplaenuandjate) poolt Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võta laenu ja seda kõrgem on säästude tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär. (2) Keyeneslik teooria Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt Rahanõudlusel on kolm komponenti:
(sh Eesti kroonides/Eurodes, välisvaluutas, , M2- tähtajalised säästu- ja muud hoiused. (eh EEK/euro, välisvaluuta) 61. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Hoida oma oma rikkust väärtpaberites, mis annavad intressitulu; on võimalus paigutada oma rikkus ka füüsilisse varasse, näiteks kinnisvarasse, kunstiväärtustesse, tootmishoonetesse jne. 62. Kuidas defineeritakse rahanõudlust? Millised on rahanõudluse motiivid? Kuidas sõltub rahanõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Motiivid- tehingumotiiv; ettevaatusmotiiv; spekulatsioonimotiiv. 63. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagudes ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud (progoositav) inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. 64. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud rahapakkumine ja üldine hinnatase?
1. juulist (Eesti Pank, http://www.ee//epbe/rahapol/1996/1.html). 3.3. Eesti rahapoliitiline ülevaade 1998-2000 Väliskapitalivood - väliskeskkonna ebasoodsale arengule vaatamata ei toimunud 1998. aastal Eestist kapitali väljavoolu. Väliskapitali sissevool pidurdus aga oluliselt. Kui 1997. aastal kujunes kapitali netosissevooluks 11 mld krooni, siis 1998. aastal esialgsel hinnangul umbes 7 mld krooni. Tervikuna võiks 1998. aasta arengutendentse iseloomustada kui rahanõudluse kohanemist vähenenud välisfinantseerimisega. Kapitalivoogude struktuuris tähendas see olulist nihet võlainstrumentidelt otseinvesteeringutele, v.a pan-kade lühiajaliste kohustuste refinantseerimine. Rahaagregaadid - varasemast tagasihoidlikum välisraha sissevool, reaalmajanduse kasvutempo pidurdumine ja finantslõhenemine aeglustasid 1998. aastal rahaagregaatide kasvu
rohkem kui 250 ühikut 46. Maksude vähendamine nihutab: plaanitud kulutuste kõvera ülespoole ja IS kõvera paremale 47. Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena IS kõver muutub laugemaks 48. IS kõver nihkub paremale, kui tulumaksumäär väheneb 49. Mis alljärgnevast põhjustab LM kõvera nihke paremale rahapakkumise suurenemine 50. LM kõver muutub järsemaks, kui rahanõudluse intressitundlikkus väheneb 51. IS-LM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine intressimäära tõusu ja kogutulu vähenemist 52. LM kõver on vertikaalne, kui rahanõudluse intressielastsus on null 53. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=100+0,6(Y–T), plaanitud investeeringud on 100 ühikut, valitsuskulutused on 100 ja maksud T on 100 ühikut, siis tasakaalutulu võrdub (näita arvutusreeglid/valemid ning vastuse
keskpanga mõju on suhteliselt tühine. Mõlemal teoorial on oluline poliitiline tähtsus, kui rahapakkumine lähtub endogeensest teooriast, siis ei oma keskpanga tegevus olulist tähtsust, sest majanduslik aktiivsus ise tekitab raha nõudluse või lükkab selle tagasi. Eksogeense rahapakkumise korral mõjutab keskpanga tegevus aga otseselt tootmistegevust, tööhõivet ja inflatsiooni. Eksogeense rahapakkumise korral toob rahanõudluse suurenemine kaasa intressimäärade tõusu, muidugi juhul kui keskpank ei suurenda rahapakkumist. Täielikult endogeense rahapakkumise korral ei tõuse intressimäärad rahanõudmise suurenemisel, kuna pakkumine suureneb koos nõudmisega. Suurem osa empiirilisi uurimisi on jõudnud järeldusele, et rahapakkumine on eksogeenne, kuid on teadlasi, kes on vastupidisel seisukohtadel. (TÖÖST OLI JUTTU SIIN) Rahapakkumise mõõtmine
Raha multiplikaator Reservide kasv suurendab deposiite ja seega ka rahapakkumist koguse võrra, mis on võrdne raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga Kui reservinõue on 20 %, võib pankade laenutegevuse tulemusena raha pakkumine majanduses suureneda kuni 5 korda. 1/ 20% = 1/ 0,2 = 5 Raha tasakaal Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumisevahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus Nõudlus DM on negatiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda kõrgem on raha hoidmise alternatiivkuluning raha nõutav kogus väheneb Kui toimuvad muutused mõnes teises raha nõutavat kogust mõjutavas teguris, toimub DM kõvera nihe. Raha pakkumine
Kui r on 1/10 (ehk 10%), siis m = 10 ning 1000 krooni kasvab 10 000 krooniks. Sellise kasvu eelduseks on see, et inimesed paigutavad kõik pangast laenatud raha panka tagasi ja ei hoia seda sularahas. Multiplikaatori tugevus sõltub seega sellest, kui palju pangad hoiavad reserve ning sellest, kui palju inimesed soovivad hoida raha sularahana. 5.3. Rahanõudlus ja turutasakaal Rahanõudluse all mõeldakse seost intressimäära ja raha koguse vahel, mida inimesed soovivad hoida. Raha all mõeldakse siinkohal raha, mida mõõdetakse M1-ga. Rahanõudlus saab alguse peamiselt kahest allikast: Ø tehingunõudlus Ø varade nõudlus 36 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010
intressimääraelastsus.. 8.6. Raha ringluskiiruse mõjutegurid Maksete laekumise sagedus ning maksete teostamine ja pangaülekannete laekumise efektiivsus, intressimäär, oodatud inflatsioon, elatustase, institutsionaalsed tegurid. 8.7. Raha pakkumise ja üldise hinataseme seotus vahetusvõrrandis Vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu. Mv=PY 24 8.8. Rahanõudluse ja rahapakkumiskõverate intressimäära elastsuse mõjutegurid Mida kõrgem intressimäär, seda väiksem raha nõudlus. 8.9. Rahapoliitika käsitluse erinevused keinistlikus ja monetaristlikus teoorias Keynesi arvates on L-kõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates mitteelastne ja stabiilne. Keinsistide arvates on rahal palju asendajaid ja inimesed lülituvad kergelt ühelt aktivalt teisele. Monetaristid rõhutavad raha kui vahetusvahendi funktsiooni ja
annaabi.ee 
