..................4 1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA............................................................................................ 5 1.1 Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ............................................................................ 5 1.2 Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 6 2 Raamatupidamise korraldamine, struktuur ja kasutatav raamatupidamisprogramm .............6 3 Rahaliste vahendite arvestus....................................................................................................7 3.1 Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid.................................7 3.2 Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus....................................................7 3.3 Kassatehingud................................................................................................................... 8
Raha ja rahasusteemid (opik lk 11-48) 1. Rahanduse moiste o Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha pohifunktsioonid : o Arvutusühik o Maksevahend o Rikkuse akumulatsioonivahend ( väärtuste säilitamine) o Majanduslike eesmärkide saavutamise vahend 3. Raha liigid (kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha) o Kaupraha- bartertehingud (asjade vahetamine) , metallraha, metallmündid
RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik
...................................................... 4 5. Raamatupidamisdokumendid.....................................................................................5 5.1 Raamatupidamisedokumentide koostamine.........................................................5 5.2 Raamatupidamisdokumentide säilitamine............................................................6 6. Raamatupidamise sise-eeskirjad.................................................................................7 7. Rahaliste vahendite arvestus...................................................................................... 8 7.1 Pangakontod ja nende arvestus.............................................................................8 7.2 Välisvaluutatehingud............................................................................................8 7.3 Kassatehingud...................................................................................................... 8 7
1 Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. 2 Kuidas mõista väärtuse olemust? Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. 3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all;
tootmine, tekib kaup ja saame raha. OV ja VV R |PV, TA , TJ| = T = K = R' R' > R R' = R + m OV omavahendid (need on kallimad kui vöörvahendid) TA materjal ja tooraine VV - võõrvahendid TJ tööjõud R raha T toode PV põhivara Kkaup Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest kaasa arvatud ettevõtte rahandus, kuid mille selgitamisel tuleb appi võtta sellised valdkonnad (mikro-, makro-, tööstus-) ökonoomikad, raamatupidamine ja finantsanalüüsid. 1 Rahanduse võib jaotada kahte suuremasse rühma: 1. Eraisikute, mittetulundusühingute (MTÜ) ning riigi rahanduslik teenindamine. 2
Ettevõtte rahandus Kordamisteemad 1. Mis on rahandus? Rahandus on raharessursside juhtimine. 2. Mida iseloomustab rahandus? Milleks seda kasutatakse? kõrge risk ja määramatus, suur kreatiivsus ja innovaatilisus. Ettevõtte rahandus tegeleb ettevõtte rahaliste ressursside ratsionaalse paigutamise ja suunamisega. Ettevõtte rahanduse eesmärk on maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukuse kasvule.Ettevõtte rahanduse eesmärk maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukusele.Omanike jõukus tuleb aktsia turuhinna tõusust, kuid kasu ja aktsia turuhind ei pea olema võrdelises sõltuvuses. Aktsia turuhind sõltub lisaväärtusest, mida ettevõtte loob. Sõltub potentsiaalsest puhtast rahavoost 3
Sellegipoolest paljud meist ei mõista kuivõrd tähtis see on ning oma suurest rahakokkuhoidmishimust püüavad vältida maksude maksmist, kuid samal ajal tahavad elada tsiviilse ühiskonnana arenenud riigis. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf https://www.rahandus.ee/ file:///C:/Users/Rax/Desktop/Konspekt-ettev%C3%B5tte-rahandus(AnnaAbi).pdf Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Rahandus Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm). Rahandus ühendab endas raha, riskide, aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nimetatakse finantsjuhtimiseks ja see keskendub kolme tüüpi otsustele: 1. Investeerimisotsused, kui otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida; 2. Finantseerimisotsused: kuidas neid tegevusi finantseerida; 3. Rahavoogude juhtimisega seotud otsused, mis määravad kuidas juhtida
soetab, haldab ja võõrandab vara Liikmed liikmeks võib olla Eestis üleriigiliselt tegutsev tegevus- või kutseala ametiühing või ametiühingute liit, kes täidab EAKLi põhikirja ning tegevuskava Liikmete õigused Olla esindatud EAKLi juhtorganites ning võtta osa nende tööst Saada õigusabi ning nõustamist töö- ja sotsiaalküsimustes Saada toetust Osaleda koolituses Osaleda varakasutamise ja käsutamise otsustamises Tutvuda EAKLi vara ja rahaliste vahendite kasutamise dokumentatsiooniga Esitada arupärimisi ning teha ettepanekuid Saada regulaarselt teavet EAKLi tegevusest EAKLi liikmel on õigus astuda välja EAKLi liikmeskonnast Liikme kohustused Peab rakendama demokraatia ja avatuse põhimõtteid Arendama üleriigilist tegevust ja koostööd Täitma juhtorganite otsuseid, olema solidaarne töövõitluses Tasuma EAKLi liikmemaksu osalema EAKLi tegevuses ja tegema nendega koostööd pidama ametiühinguliikmete registrit
Peeter Kase töölepingu lisa Raamatupidaja tööülesannete kirjeldus 1. Raamatupidaja on kohustatud: 1.1. Viima läbi majandustoimingute raamatupidamise arvestust vastavalt raamatupidamise seadusele ja muudele raamatupidamise korralduse alastele õigusaktidele. 1.2. Osalema finantsdistsipliini järgimise ennetustegevuses, tegema ettepanekuid rahaliste vahendite ratsionaalseks kasutamiseks. 1.3. Võtma vastu ja kontrollima raamatupidamise arvestuse algdokumendid ja valmistama need ette arvestuslikuks töötlemiseks. 1.4. Pidama põhivahendite, kaubalis-materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite liikumise raamatupidamise arvestust. 1.5. Koostama toodangu (tööde, teenuste) omahinna kalkulatsioone, selgitama välja
Saata töötajaid finants- ja kinni minevikus toimunud sündmustes. juhtimiskoolitusele, et nad saaks aimu Ohtude vältimiseks peaks kaasama millega on tegu ja mida ka neilt kõiki töötajaid (kontori-ja lihttöölisi), et oodatakse. näha erinevaid vaatenurki, neid arutada Motiveerida töötajaid lähtuvalt ja selle tulemusel eelarve koostada eelarvest rahaliste/mitte rahaliste Objektiivsust rikub juhatuse poolt preemiatega pandud suure kasumi saamise soov Viia läbi küsitlusi/uuringuid oma (öeldakse ette tulemus, mis tuleb ettevõttes seonduvalt uue eelarve saavutada) koostamiseks ( saada uusi vaateid Ei osata lähtuda koostatud eelarvest reaalselt tööd tegevatelt inimestelt) Ettevõte koostab teadmatusest valet
PÕHIKIRI 1. peatükk. Üldandmed 1.1 Osaühingu ärinimi on TULIK OÜ 1.2 Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn 1.3 Osaühingu osakapitali suurus on 2500 . 1.4 Osaühingu majandusaasta on 01.01 - 31.12.XX 1.5 Osaühing on asutatud määramata tähtajaks 1.6 Osaühingu osade eest saab nii asutamisel kui hiljem osakapitali suurendamisel tasuda üksnes rahaliste sissemaksetena 2. peatükk. Osa, osanik ja reservkapital 2.1 Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. 2.2 Osaühingu osanik tasub osa eest vastavalt nimiväärtusele 2.3 Osaühingu osa võib vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid kolmandale isikule võõrandamisel on ostueesõigus teistel osanikel 2.4 Osaühingu osa võib pantida 2.5 Osanik võib osa oma osast võõrandada teiste osanike nõusolekul 2
Ettevõtte risk - oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Ettevõtte väärtus - kõigi ettevõtte aktsiate väärtus kokku Finantsarvestus - tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga Finantsinvesteering - investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse Investeerimine - rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Kasumiaruanne - ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest Kaup - on ostu-müügi objektiks olev töö tulemus, millel on ainelis-esemeline (kombatav) vorm
Süsteemi saab samuti kasutada pank. Panga klienditeenindajad saavad vaadata kliendi rahalisi kohustusi ning usaldusväärsust pakkumaks neile sobivaid pangateenuseid(nt. laenud, kindlustused, hoiused, pension, investeerimisvõimalused jms.). Klientidel on võimalik panga juurdepääs oma andmetele täielikult keelata või osaliselt piirata. 1.2 Organisatsiooni eesmärgid Organisatsiooni eesmärgid on pakkuda klientidele neutraalset abi eelarve koostamisel ning rahaliste kulutuste jälgimisel ja võimaldada kliendil saada pangast kõige sobivamad pakkumised. 1.3 Organisatsiooni põhiprotsess MPM põhiprotsessiks on klientidele abi pakkumine eelarve koostamisel ja rahakasutuse jälgimisel. 1.4 Tegutsejate ja nende infovajaduste ning eesmärkide loetelu Firmas tegutsejad ja süsteemiga suhtlejad on klient ja pangatöötaja. Firmas tegutsejate ja sellega suhtlejate olulisemad infovajadused: 2
1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka: · riigi keskpangandus, raha emiteerimine, raharingluse korraldamine.
vähenemine inkasso - raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sissenõutud summade kliendi pangakontole kandmine intress (intressikulu) laenu hind, mida laenuandja tahab saada selle eest, et annab kasutada oma vara. intressiperiood ajavahemik mille kohta intressi arvutatakse, intresside maksmise sagedus intressitulu on tasu raha laenuks andmise eest investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum investeering kapitali kasvatamine tulu saamise eesmärgil. investor väärtpaberi omandaja ja temale on väärtpaber finantsvara, või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega
Kordamisküsimused 1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib lugeda 1960.70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist.
Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks Investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Reaalinvesteering investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne Finantsinvesteering investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse Investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum Reaaltulusus tulususe ja inflatsiooni erinevus Inflatsioon üldise hinnataseme tõus
Ametiühingu roll on ka kollektiivlepingute sõlmimine ja läbirääkimine. kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) - leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused 8. Tarbjad ja säästjad, tarbja käitumine ja inimeste vajadused, Maslow vajadused Tarbjad ja säästjad: tarbimine - ongi vajaduste rahuldamine; tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega; tarbija valiku põhimõte - tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest; tarbimise üldine psühholoogiline seadus - J.M.Keynesi poolt formuleeritud seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tarbimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületamisel hakkab inimene
Maksud ... on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib olla maks ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks. Nt loodussäästliku tarbimise propageerimine. Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: I riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega II kohalikud maksud kehtestab KOV oma territooriumil Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks (üleriigiliselt kaotatud kinnisvara alt), hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks (EL väljapoolt sissepoole tulevatele maksudele),
ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus (paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud)
ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus (paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud)
...............................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................................6 3.Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine ............................................................................7 4. Rahaliste vahendite arvestus...................................................................................................................................11 4.1 Välisvaluutatehingud......................................................................................................................................... 12 ..........................................................................................................................................................................
Ühiskonnaõpetuse loeng. Maksud, maksed . Riigi kulutused heaolule Maksud Maks on õiguaktiga (seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega) riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Iseseisev töö Töötasu tagastamine. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine Rauno Kesti VAK10 16.02.2011 Töötasu tagastamine Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude, sealhulgas töölähetuse kulude hüvitamist. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha
paigaldatud teisaldatavad seadmed, millega toodetakse kalamehekummikuid. Lisaks kuulub osaühingu vara hulka kummikute tootmiseks vajalik tooraine ja juba valmis tehtud kummikud. Osaühingu varale on 02.12.2009.a kehtivalt seatud kommertspant pandipidaja P kasuks. 02.01.2010.a nõudis pandipidaja P osaühingult teavet selle kohta, mitu paari valmis kummikuid on hetkel laos. Ettevõtja ütles, et ta ei tea seda ja et ta ei kavatse seda ka selgeks teha. Seda kuuldes nõuab pandipaja P rahaliste kohustuste kohest täitmist, mille lepingust tulenev täitmistähtaeg on alles 01.07.2012.a. Sellele lisaks nõuab P oma rahaliste nõuete rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvelt. Asudes oma nõuet 28.02.2010.a realiseerima, selgub, et osaühing on viis päeva varem maha müünud kõik kummikud ja tooraine. Lisaks on ta aasta varem, täpsemalt 03.03.2009, koormanud kinnisasja hüpoteegiga panga L kasuks. 1) Kas pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist?
Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda Vali üks: a. 7,5%
html PÕHIPROBLEEMID: 1) Rahvastiku vähenemine (igal aastal jääb puudu üle 2000 lapse) 2) Madal sündivus (lähiaastatel jõuab sünnitusikka 90-ndatel sündinud eriti väikesearvuline põlvkond) 3) Elanikkonna vananemine (tööealised vs ülalpeetavad) 4) Meeste lühike eluiga (üle 10 a lühem kui naistel 67M / 78N) 5) Ebaühtlane soolis-regionaalne paiknemine (elanikkonna linnastumine noored naised koonduvad rohkem linna) Mis takistab sündivuse kasvu? 1) Rahaliste võimaluste nappus (soov ennast enne [järgmist] last majanduslikult kindlustada) 2) Eluasemeprobleemid (hinnad noortele peredele kättesaamatud) 3) Töö ja pereelu ühildamise raskused (naised on haritud ja väärtustavad tööalast enesearengut) PEREPOLIITIKAS OLULINE: 1) Sündimust suurendavate meetmete rakendamine (emapalk, lapse sünnitoetus, lastehoiuvõimalused jm) 2) Lastele kvaliteetsete arenguvõimaluste pakkumine
aasta oktoobris Luxembourgis ja sai täieõiguslikuks ELi institutsiooniks 1993. Aastal (Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, http://www.eca.europa.eu). Kontrollikojas on 28 liiget, 1 liige igast liikmesriigist, kelle Euroopa Liidu Nõukogu valib ametisse peale Euroopa Parlamendiga konsulteerimist 6 aastaks. Euroopa Kontrollikoda on loomisest alates olnud Euroopa Liidu (varasemalt Euroopa Ühendus) välisaudiitor. Kontrollikoja peamine eesmärk on parandada liidu rahaliste vahendite haldamist ning aidata oma kindlustandvate teenuste ja nõuannete abil kaasa nii ELi eelarve tulusid kui kulusid puudutava aruandekohustuste täitmist. Kontrollikoda on võtnud endale kohustuseks olla tõhus organisatsioon, kes on avaliku sektori auditi ja halduse arendamisel esirinnas. Olemus Aluslepinguga asutatud ELi institutsioonina teeb Euroopa Kontrollikoda oma auditeid institutsioonidevahelises raamistikus, mis tugineb eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingule ja
3) korraldab sularaharinglust Eestis; 4) valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas. 5 KREDIIDI ASUTUSED Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime 'pank'. Eestis asutatud äriühingutest tohivad avalikkuselt hoiuseid kaasata ainult Finantsinspektsioonilt krediidasutuse tegevusloa saanud äriühingud. Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut.
d. Rahvaste Liiga loomine 24. Inimarengu indeksi määratlemisel ei võeta arvesse: a. Elanikkonaa haridustaset b. Keskkonna seisundit c. Keskmist oodatavat eluiga d. SKP per capita 25. Tööandja seisukohalt tööjõu hinna määrab ära: a. oma variant b. tööpuuduse tase c. tööjõu kvalifikatsioon d. tema piirtootlikkus 26. Elanikkonna keskmised tulud see on a. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda b. Teatud perioodil sadud rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud d. Nominaalsed tulud, millest lahutatud maksud, kohustuslikud maksed ja vabatahtlikud annetused 27. Baasaastal moodustas riigi SKP 10 mlrd . 15 aasta jooksul see kahekordistus ja moodustas 20 mlrj.. Inflatsioon oli sel ajaperioodil 50%
Keegi võiks välja arvutada, kui palju ühe riigi SKP langeks, kui poleks võimalik näiteks raha sisse- välja laenata, investeerida jne? Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Milton Friedman loetleb F. Knightile tuginedes järgmised ülesanded, mille peab lahendama iga kaasaegne majandussüsteem: · standardite fikseerimine alternatiivsete eesmärkide võrdlemiseks eelkõige rahaliste hindade abil; · ressursside tootmise ja jaotamise organiseerimine toodete ja tootmisfaktorite rahaliste hindade süsteemi abil; · toodete jaotamine tarbijate vahel, mis tugineb samuti rahalistele hindadele; · majandussüsteemi taastootmise ja arengu tagamine tähtsaimate rahaliste hindade, intressimäärade abil, mis tagavad stiimulid kapitali omanikele; · tarbimise kohandamine tootmisele lühikeses perspektiivis, mil tootmismaht on
tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadak- se pikema perioodi jooksul kas TARBITAKSE …. TULU …. või SÄÄSTETAKSE (kulutatakse) INVESTEERING Rikkuse akumulatsioon ehk juurdekasv käib säästu arvel Säästmine – tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest välja- maksetest ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Joonis. Eluaegse tulutsükli mudel
Sissetulev turism - (incoming, inbound tourism), väliskülastajate reisimine vaadeldava riigi terrotooriumil ja seal peatumine Sisemaine turism - (internal tourism), hõlmab sise- ja sissetulevat turismi Taylor made ehk ad hoc reisipakett rätsepatööna valminud reisipakett Tsharterlend - (charterlend), tellimusreis Turismilitsents riiklik turismifirmadele väljastatav tegevusluba, mis eeldab turismifirmade poolt teatud nõuete täitmist ning klientidele rahaliste garantiide pakkumist Turismiteenuste eksport reisiteenuste müümine Eestisse saabuvaile reisijaile Turismiteenuste import reisiteenuste müümine Eestist väljaminevale reisijale Täispakett- (all-inclusive), kõike sisaldav reisipakett Tühistamistasu võetakse kliendilt, partnerilt, kui nad ei pea kinni kokkulepitud teenuse tühistamisajast Vautser- (voutcher) reisiteenuste ettemaksu tõendav dokument, mille alusel osutatakse turistile teenuseid vautserile märgitud mahus
...................................................................................... 9 1.5.3. Hinnapoliitika ............................................................................................... 10 1.6. Ettevõtte majandusarvestus .................................................................................... 10 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad.................................................................... 11 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus ......................................................................... 12 1.6.3. Varud............................................................................................................ 13 1.6.4. Põhivarad...................................................................................................... 14 1.6.5. Finantsnäitajad........................................................................................
...................................................................................... 9 1.5.3. Hinnapoliitika ............................................................................................... 10 1.6. Ettevõtte majandusarvestus .................................................................................... 10 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad.................................................................... 11 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus ......................................................................... 12 1.6.3. Varud............................................................................................................ 13 1.6.4. Põhivarad...................................................................................................... 14 1.6.5. Finantsnäitajad........................................................................................
Aine „Rahanduse alused“ teemad ja nendes käsitletud põhiküsimused Teema 1 Finantskeskkond 1. Rahanduse mõiste ja põhiosad. Rahandus ehk finantsteadus on rahandust käsitlev teadusharu. Rahandus on finantsmajandus. Rahandus on finantsasjandus – rahaliste suhete süsteem. Rahanduse põhiosad: Riigi rahandus Kohalike omavalitsuste rahandus Ettevõtete rahandus Ettevõtjalik rahandus Majapidamiste rahandus 2. Ettevõtte rahanduse valdkonnad. Finantsjuhtimise põhieesmärgid ja valdkonnad. Ettevõtte rahanduse valdkonnad: Finantsturud ja –institutsioonid Investeeringud Finantsjuhtimine Finantsjuhtimise põhieesmärgid:
1. Tutvumine ettevõttega 3 2. Raamatupidamise siseeeskirjad 3 2.1. Raamatupidamise korraldamine 3 2.2. Majandustehingute dokumenteerimine 4 2.2.1. Raamatupidamise algdokumendid 4 2.2.2. Dokumentide säilitamine 5 2.2.3. Dokumendikäive 5 2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasutamine 8 2.7. Põhivara arvestus 8 2.8. Aruandlus 10 3. Kassaarveldused 11 3.1. Kassaorderid 11 3.2. Kassaraamat 12 3.3
VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Paavst Paulus III kutsus 1545. aastal kokku Trento kirikukogu ning tegi kkardinalidele ülesandeks võtta meetmeid vaimulike korruptsiooni ning rahaliste kuritarvituste vastu. Kirikukogu mõistis hukka protestantlikud õpetused (lunastus ainuüksi usu läbi, konsubstantsioon) ning jäi dogmaatilistes küsimustes endistele seisukohtadele. Säilitati ka patukustutuskirjad, palverännud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja kultus. Üheks tähtsamaks vastureformatsiooni meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks ning neile õppekirjanduse trükkimine. Tugevdati kiriku tsentraliseeritud
Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Kõige eksisteeriva aluseks pidas Herakleitos muutumise kehastust -- tuld. "Kõik vahetub tuleks ja tuli --kõigeks, nagu kuld vahetub kaupadeks, kaubad -- kullaks;" märgib Herakleitos mõjutatuna kaasaja kaubalis-rahaliste suhete kindlustumisest. Tuli on igavene, elav, jumalik jõud, millest Kosmos tekib ja milleks ka muutub. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab seda aforismidega: "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud
võimalused arstiabile on piiratud. Arengumaades on näljahädad, kõrge töötuse tase, madal eluiga, majanduslik ebastabiilsus ja kiiresti kasvav rahvaarv. Minu arvates on arengumaade arengu üheks kiirendamise võimaluseks haridus. Haridus annab meile teadmised sellest, kuidas elu meie ümber toimib. UNICEF-i ja UNESCO andmetel ei käi maailmas umbkaudu 75 miljonit algkooliealist last koolis. Enamasti on selle põhjuseks vanemate hariduse puudumine ja rahaliste vahendite nappus. Samuti ei jõua lapsed tihti kooli, sest nad on liiga haiged või näljased. Teiseks, arvan, et inimestele tuleks luua rohkem töökohti ning maksta õiglast ja mõistlikku palka. Nad ei saa elada, süüa ja isegi riietada oma põhivajadustele vastavalt seetõttu, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Maailmapanga kohaselt on vaene see inimene, kes peab hakkama saama kõigest 1 euroga päevas. Hetkel elab äärmises vaesuses umbes 1,3 miljardit inimest.
toetus- ja survegruppides. Meie riigis on propotsionaalne valimisüsteem, mis on keeruline, kuid õiglane. Iga partei saab parlamendis kohti vastavalt häälte arvu suurusele, näiteks Keskerakond sai valimistel 21% häältest ning seega on erakonnal 21 saadikukohta. Rahvahääletusele ehk referendumile pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. Põhiseadus keelab referendumile panna: riigi rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seotud küsimusi. Otsus on referendumiga vastu võetud, kui otsuse poolt on üle 50% hääletanuid. Hääletatud otsus on riigiorganitele kohustuslik. Üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks (nt. avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse). Tavalised kodanikualgatuse vahendid on kontakti võtmine poliitikute ja ametnikega, avalikud pöördumised, demonstratsioonid, streigid
Käibevara kokku 1,720,000 1,770,000 Lühiajalised kohustused kokku 1,050,000 1,200,000 Varud 910,000 960,000 Lühiajalise võlgnevuse kattekord 1.638 1.475 Likviidsuskordaja 0.771 0.675 Raha 250,000 250,000 Rahaliste vahendite tase 0.238 0.208 Firma makevõime laenuga ei paranenud, sest suhe likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste vahel Peale laenu võtmist ettevõtte likviidsus langes. See näitaja ei näita hästi firma likviidsust, sest materja Ka selle näitaja alusel likviidsus langes . Likviidsus on väga hea, kui näitaja on suurem kui 0,9, siis on Ka see näitaja näitab likviidsuse langust.
.. ...immateriaalne põhivara ...varud ...materiaalne põhivara ...pikaajalised finantsinvesteeringud 13.Omakapitali koosseisu kuulub... ...aktsiakapital nominaalväärtuses ...reservid ...eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ...aruandeaasta kasum/kahjum ...omaaktsiad 14.Kasumiaruanne... ...peegeldab aruandeperioodi tulusid ja kulusid ...peegeldab aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid ...kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit ...iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite olukorda 15.Pane õigesse järjekorda kasumiaruanne ...tulu ...kulu ...ärikasum ...puhaskasum ...kasum enne... 16.Nimeta vähemalt viis finantseerimis allikat 17.Nimeta vähemalt viis koduettevõtte tegevust (toimivat) asjaolu 18.Nimeta vähemalt viis olulist ettevõtte asukoha valikut määravat tegurit 19.Nimeta vähemalt viis ettevõtlusega seotud riski
Eesti Vabariigi põhiseadusest maksusid puudutavad sätted: VII. peatükk SEADUSANDLUS § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
Eestlased peaksid olema õnnelikud, et selline harv nähtus nagu see, eksisteerib meie maal, kuid on kujunenud tänapäeva elus nii, et seda ei väärtustata. Kui meie riigi kodanik peaks kuskile välismaale kolima, saab tal raske olema, kuid Eestis on hea lihtne: oma keel, oma rahvas. Kolmandaks põhjuseks, miks jääda, on see, et Eesti areneb üha enam. Hea geograafiline asukoht võimaldab majanduse edenemist väärt suunas. Majandus võib paraneda ning eestlastel on tahe siia jääda ka rahaliste võimaluste tõttu. Kuna varsti muutuvad ka Põhjamaade mullad kallimaks, kuna Lõunamaa mullarikkad maad on kõik ülesse haritud ja ära kasutatud ja inimesed tarbivad järjest rohkem, et elada. Eestlased peaksid olema uhked selle üle, mis neile antud on. Loodan, et meie maa loodust, keelt ega riiki ise ei hakata maha tegema tulevaste põlvede poolt.
Robert Dahl nimetab nüüdisdemokraatiat polüarhiaks, mis vastandub monarhiale. Tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid: · Eesti kultuuri elujõulisus · Ühiskonna sidusus · Ökoloogiline tasakaalustatus · Heaolu kasv · Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Lisaks legitiimsusele peab jätkusuutlik valitsemine olema ka efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edu...
suureneb haigete inimeste hulk. Seda põhjustab veel see, et inimesed ei mõista vahel,kui8 tähtis üks või teine ravim on ja raiskavad raha meelelahutuste peale. Inimesed ei saa raha arvestada ainult toidu peale,kuna elamisega kaasnevad ka arved, mis vajavad õigeaegset tasumist. Rasketes tingimustes mõeldakse rohkem enda peale ja inimesed on hoolimatud teiste suhtes ning kipuvad rohkem erinevaid olmejäätmeid loodusess viima,mis reostab meie keskkonda. Rahaliste raskustega peredes ei ole võimalik vanematel last lasteaeda panna, kuna see halvendaks nende rahalist seisu veelgi. Seaduse järgi on igal inimesel võimalik omandada põhiharidus tasuta, kuid ülikooli haridust juhul kui õpilase õppe tulemused on piisavalt head. Lastel,kellel ei ole nii head tulemused pavad paraku leppima mõne kutsekooli haridusega või võtma pangast laenu. Kuid sellelgi on omad ohud, kui sa võtad pangast laenu pead sa selle seadusekohasel tagasi maksma
tulemise kaudu. Riigi poolne tegevus peaks hõlmama ettevõtete toetamist läbi uurimus- ja arendustegevuse ning koolituse. Kui ettevõtted saaks piisavalt uusi teadmisi ja kogemusi (eelkõige välisriikidest), oleks võimalik ka innovaatilisi ideid ettevõtetes rakendada. Kuna aga koolitused välisriikides on üsna kulukad, siis paljud ettevõtted ei saa neid endale firmafinantseeringuga lubada. Siinkohal võikski riik rahaliste vahenditega appi tulla ja soodustada uute teadmiste baasi laiendamist Eestis. Eesti riik saaks teadus- ja arendustegevust rahastada läbi EL fondide samuti riiklike teadusprogrammide nagu EAS. Seeläbi oleks ettevõtetel võimalik oma tooteid täiustada ning sortimenti laiendada ning Eesti suudaks välisinvesteeringute mahtu suurendada. Hetke majandussituatsioonis on oluline riigi majanduslik stabiilsus. Kui tunnetatakse, et
annaabi.ee 
