Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Olen tihti mõelnud, kuidas mul on vedanud, et sündisin Eestis ning olen just Eesti kodanik. Ma ei kujutaks ennast ette mõne teise riigi kodanikuna, kus elu ja kultuur on täiesti teistsugune. Eesti Vabariik on mu kodumaa ja nii se ka jääb. Siin elasid minu vanemad ja vanavanemad ning siia jäävad elama tulevikus ka ehk minu lapsed ja lapselapsed. Kuid mida siiski tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? See on väga mõtlema panev küsimus ning leian, et see tähendab mulle väga palju. Leian, et Eesti kodanikuks olemisel on palju rohkem positiivseid külgi, kui negatiivseid. Kuna olen Eesti kodanik, on mul õigus selle riigi territooriumil elada. Paljude riikidega võrreldes, on mu kodumaa kui paradiis. Eesti on iseseisev riik, kus riigivõim on rahva käes. Siin ei ole diktaatorit, kes võtaks vastu seadusi
Kui ka Euroopa avalik haldus jagada piirkonniti nii, et näiteks välis- ning majanduspoliitika oleks kõigil ühine, ülejäänu aga iga regiooni eraasi (analoogia USA haldusega), loomulikult üldiselt järgides üheskoos seatud põhimõtteid (detsentraliseeritus), võib enesemääratluste rohkus vastupidi hoopis kaasa aidata süsteemi käivitamisele. Lubatagu autorile mõne viivu pikkune mõtisklus ideede selgitamiseks. Vaadates avaliku halduse mudeli probleemi Eesti näitel, võiks kaotada ministeeriumid ja neile jäänud ülesannete täitmiseks luua vastavad ametid praeguste kõrvale (suur osa tööst tehakse niigi ametites). Mitmel pool jääks ära topeltaruandlus; pealegi saaksid valdkonnaga tegeleda valdkonna spetsialistid ideaalis peaksid ametid kui täidesaatva võimu käepikendused ju olema enamjaolt apoliitilised. Palju tööd tuleks teha avaliku sektoriga suhtlemise kanalite kallal, ID-kaardile tuleks luua reaalsem kasutegur
.. * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud stiiliveaks, märgitud äärele) arvuti taga istumisest ja tegelema millegi muuga. * Rikkaks ei saa ju öö pealt, selleks on vaja haridust, mille saan ma koolis õppides käies, ning siin ehitan ma endale vundamendi alla. * Suurt tähtsust omistatakse ka kirjanikele ja ajaloolastele, kes on eesti kultuuri ja kirjakeele üldse paberile kirjutanud ning seda põhjalikumalt uurinud. * Hetkel pole pandeemia märgatavat kasvu oodata. * Joest ilma_jäämine andis viimase matsu. * Vahet pole, trahve jõuab ta maksta. * On inimesi, kes tahavad enne ära kindlustada materiaalse elu ja alles siis hakkavad nad perekonna loomise peale mõtlema. * Ma ei pea ennast üksikuna tundma, kuna mul on alati kuhugi kuhu minna.
Kas rändest võib saada Eestile eelis? Viimasetel aastatel on pidevalt arutluses olnud Eesti riigi vähenev rahvaarv. Rahvaarv on olnud langustrendis pikka aega ja suurele probleemile pole siiani leitud sobivat lahendust, et taas suund positiivsuse pole suunata. Kuni probleemile ei leita lahendust, võib eeldada riigi raskusi nii majanduskasvus kui ka inimeste heaolu paranemises. Miks on aga vähenev rahvaarv Eestile probleemiks? Sellele küsimusele on palju erinevaid vastuseid, mis kõik sisaldavad teatud määral tõtt. Enamjaolt lahkuvad riigist just noorema ealised
riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu vähendajaid Eesti riigis. Suurem osa lahkuvad Soome aga minnakse ka Rootsi, Norrasse, Inglismaale, Hispaaniasse jne. Lahkumise põhjuseid on küll mõneti erinevaid. Kes läheb õppima, kes niisama lõuna poole elu nautima aga suurem osa siiski lahkuvad, et välisriigis tööle minna ja teenida kõrgemat palka, et oleks võimalik paremini ära elada. Tooksin võrdluseks välja, et miinimumpalk Eestis on 390 eurot kuus, Hispaanias 757 eurot
hakkab tegema oma kvalifikatsioonist madalamaid töid. See tähendab, et lähteriigi kulutused haridusele on olnud kasutud, töötaja saab väiksemat tasu ning sihtriigi töötajad on rahulolematud, kuna tunnevad et nende töökohad kaovad ning ka palgatase langeb. Näiteks praegune seis Eestis ukrainlastega. On olemas ka palju kasumeid. Lähteriik saab oma elanikele tööd ja raha, sihtriik saab endale hea töötaja ning töötaja saab parema palga, mida soovis ning kogemusi. Pooled Eesti töötajad on leidnud endale koha välisomanike tehtud tütarettevõtetes. Järjest rohkem on ka neid Eesti ettevõtteid, mis tegutsevad juba rajamisest peale välisriikides. On kasulik, et ettevõtted on ühendatud võimalikult paljude maailma tarneahelatega ning pakuksid hea palgaga arendavaid töökohti. Eriti oluline on see, kuidas ettevõtted suudavad luua oma toodete kuvandi nii, et see ei solvaks kedagi ja oleks mõistetav ka välisriikides,
vihmamets maha raiuda. Selline väga vajalik sissetuleku allikas tekitab teadmise ja majandusliku ergutuse vihmametsa populatsioonile, kaitsmaks ja säiltamaks metsi pikaajaliseks kasumiks nende enda ja nende lase jaoks, ja on väga vajalik lahendus päästmaks vihmametsi hävitamisest. [10] Foto 7 : Vihmametsa hõim Baka Kokkuvõte Teema mille valisin oli minujaoks küll lihtne, kuid kui tegema hakaksin, avastasin, et pole sugui nii lihtne leida head, eesti keelset informatsiooni vihmametsade kohta. Seega ma pöördusin inglis keelsete alliakte poole. Neid oli küll palju, aga minu jaosk täendas see kõvast tõlkimist. Tänu sellele tegi see mu töö olulisemalt raskemaks, samas aga sain palju uut teada, ning nüüd võin isegi öelda, et mõistan praktiliselt täiesti kõiki ohtusi, msi vihmametsade maharaie võib põhjustada. Ma täiendasin oma eelmisi teadmisi oluliselt ning kuna enamus tekstist tuli minu enda poolt ära tõlkida, ei
1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................
Kõik kommentaarid