Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raha ja pangandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reserv, laenuandja, kommertspankade, intressimäär, tururisk, finantsvahendus, säilivus, usaldusraha, reservid, suurendamine, reservimäär, vahetuse, rahade, homogeensus, äratuntavus, piiratus, pangandusriskid, krediidirisk, finantsrisk, personalirisk, krediitkaart, paberraha, valuutakomitee, emissioon, järelvalve, teostamine, organiseerimineForeign Exchange Policy(välisvaluuta poliitika- on kohustatud hoidma +-1,5%) -Foreign Exchange Rate Policy -Swap Policy- tulevikutehingud, valuutalaenud. Minimum Reserve Policy.(reservipoliitika- keskpank kehtestab kommertspankadele kohustusliku reservimäära) 5. Mida näitab avatud valuutapositsioon? (mõiste) Avatud valuutapositsioon on valuutavarade ja valuutakohustuste vahe. Kui varad on suuremad kui kohustused - pikk positsioon. Kui varad on väiksemad kohustustest- lühike positsioon. 6. Kommertspankade osa raha loomises seisneb: -hoiusta vastuvõtmises ja intresside maksmises -hoiuste vastuvõtmises ja laenude väljaandmises -hoiuste vastuvõtmise ja raha hoiustamises keskpangas -hoiuste vastuvõtmise ja raha konventveerimiseks välisvaluutaks -hoiuste vastuvõtmise ja raha investeerimises investeerimisfondidesse 7. Nimetage põhilised pangandusriskid? 6 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 8
kui ka leiva müümisel/ostmisel. Rahast on kasu vaid siis, kui ollakse veendunud, et saadud raha saab kasutada ka järgnevates majandustehingutes. - Homogeensus – kõik rahaühikud peavad olema võimalikult ühesugused ehk identsed. - Jaotatavus – raha peab olema jaotatud väiksemateks ühikuteks, selliselt, et nendega oleks võimalik täpselt tasuda. - Säilivus – raha peab oma eksistentsi vältel säilitama oma füüsilisi ja füüsikalisi omadusi. Peab olema kulumiskindel. - Käsitlevuse lihtsus ja kaasaskantavus - Raha peab olema eristuv - Raha peab olema piiratud kogus ringluses ( nii palju, et ta rahuldab raha vajaduse majanduse normaalseks arenguks) Kui on liiga vähe, siis majandus seisab. Kui liiga palju, siis väärtus kahaneb, tekib inflatsioon.
Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peaks ideaalkujul olema võimalikud ühesugused või identsed, peaksid omama ühesugust füüsilist kuju ning omadusi. Raha säilivus – raha materjalina tuleks kasutada sellist materjali, mis peab kaua vastu, mis tagab raha esialgse füüsilise säilimise ja tema omadused. Kaasaskantavus, käsitlemise mugavus – raha peab olema hästi transporditav, peab olema mugav käsitleda, eristamisvõimalus. Raha piiratus – raha peab ringluses olema parasjagu, seda ei tohi olla ringluses rohkem, kui normaalne majandusareng vajab, ei tohi olla ka liiga vähe, mis hakkab pidurdama majanduse potentsiaalset arenguvõimalust.
2. Homogeensus (kõik rahaühikud peavad olema võimalikult ühesugused, parimal juhul identsed. Eurode puhul identsuse probleem: vana 5-ne ja uus ning vana ja uus kümne eurone) 3. Jaotatavus (raha peab olema jaotatav erinevateks väiksemateks ühikuteks, et oleks võimalikult täpselt arveldamise võimalus. Ei tohi aga liiga peeneks jagada. Nt eesti 5-sendine. Algul õigustatud, kuid mingi hetk muutus tarbetuks) 4. Säilivus (peaks füüsilisel kujul võimalikult kaua säilima. Raha peaks olema kulumiskindel, püsivate värvidega jne. Peamine eesmärk ja põhjus on hoida raha võimalikult kaua ringluses, et vähendada raha valmistamiskulusid) Kõige kiiremini kulus 2-kroonine, 8 kuud. Kõige pikem eluiga oli 500-kroonisel (5 aastat). Parem teha suuremad kulutused hea materjali ja kvaliteedi peale. Siis on kokkuvõttes odavam kui pidevalt uute trükkimine. 5
eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda enam ei kasutata rahana. Täisväärtusliku kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei
Seega on finantsvahendajate kulud tehingute sooritamisel, info kogumisel ja analüüsil suhteliselt väiksemad, kui need oleksid igal laenuandjal ja võtjal omaette tegutsedes. Finantsvahendaja roll ei piirdu kulude kokkuhoiuga, ega lõplike laenuandjate- võtjate tähtajasoovide ühitamisega. Finantsvahendaja aitab vähendada ka riski. Finantsvahendajad jagunevad: · emiteerivad finantsvahendajad · mitteemiteerivad finantsvahendajad 14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008
2) Maksekeskkonna ja raharingluse korraldamine: a) rahvusvaluuta ringlusesse laskmine, b) pangatähtede ja müntide nimiväärtuste määramine ja sularaharingluse korraldamine, 3 c) maksekeskkonna kujundamine nii sularaha kui sularahata maksete tarvis, pankade vaheliste maksesüsteemide seire. 3) Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine: a) kommertspankade tegevust puudutavate reeglite ja normide kehtestamine, b) finantssüsteemi turvavõrgustiku kujundamine, c) finantssüsteemi toimimist iseloomustava info analüüs, d) finantsüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele. Keskpank rahapoliitika teostajana Teostab rahapoliitikat ehk reguleerib raha hulka ühiskonnas. Rahapoliitika e monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika osana võib käsitleda ka riigi valuutareservide hoidmist.
võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused. · Teistest krediidiasutustest saadud vahendid, sh pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning allutatud kohustused (laenud). Panga omakapital · Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning jooksva majandusaasta kasum või kahjum. · Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. · Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt
teisi tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi "Krediidiasutuste seadusega" (15.12.1994) ettenähtud tehinguid. Eesti Vabariigis võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, nt. kommerts- ehk äripank. 13. Universaalpank(universal bank)( )(die Universalbank )- pank, mis pakub võimalikult suurt valikut pangateenuseid. (laene, hoiustada, väärtpaberid jne). Universaalpangad pakuvad nii kommertspankade kui ka investeerimispankade teenuseid (arveldused, laenud, liising, faktooring, deposiidid, (seadmete ja transpordivahendite), väärtpaberitehingud (emissioonivahendus, maaklerlus ja diierlus, varahaldus), ühinemised ja ülevõtmised ja nende alane konsultatsioon, ja on suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele. 14. Kommertspank (commercial bank)( Geschäftsbank )( )- peamiselt kaubandust finantseeriv eraomandusel baseeruv krediidiasutus, mis pakub
Rahapoliitika teostamise vahendid, erakorralised meetmed - Rahapoliitikat teostatakse rahapakkumise kaudu ehk ringleva rahamassi juhtimise kaudu (intressimäärade kujundamine) AVATURUOPERATSIOONID – Keskpanga algatatud tehingud. Põhilised (ja pikaajalised) refinantseerimisoperatsioonid, regulaarsed (iganädalased, igakuised) PÜSIVÕIMALUSED - Hoiustamise püsivõimalus, laenamise püsivõimalus KOHUSTUSLIK RESERV - Keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas (kuni kaheaastastest tähtajalistest kohustustest kantakse reservi 1%) Erakorralised meetmed REFINANTSEERIMISTINGIMUSTE LEEVENDAMINE – Jaotamispiiranguta ja fikseeritud intressimääraga laenurežiim, refinantseerimisoperatsioonide tähtaegade pikendamine, valuutavahetuslepingud juhtivate keskpankadega
alati rakendada mingit etteantud tõenäosust. Tõenäosuse hindamisel tuleb läbi viia põhjalik objektiivne ja subjektiivne tõonäosuse analüüs, mille alusel kujundatakse näitajad, milliseks võivad mingis tulevikuperioodis kujuneda prognoositavate pangatehingute mahud ning milline võiks olla nende katteks vajaminev rahaline ressurss. Selliste reservide planeerimisel ei tohi kindlasti unustada raha aegväärtuse teooriat, sest rahana hoitavad reservid ei tooda mingit tulu. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kui reservides hoitakse alternatiivväärtusi, kaasneb nendega mingi täiendav kulu. 1. Spekulatiivne motiiv - Erandina võib olla otstarbekas teatud tingimustel rahana säilitada üleliigset osa likviidsetest aktivatest. See on planeerimise spekulatiivne motiiv ning kolmas põhjus, miks pangad hoiavad mõnikord suuremat likviiduspositsiooni. Mõningates tingimustes võib see olla täiesti põhjendatud, nt kui pank on kindel, et
Turu arenguga muutuvad nõuded raha kvaliteedile. Raha kvaliteet sõltub: · raha tagatistest · raha hulgast ringluses · raha tunnustatusest · raha vastavusest turu arengutasemele · raha vastavusest rahaomanike vajadustele NB ! Rahapoliitika esmane ülesanne: tagada raha stabiilne kvaliteet. Raha kvaliteedi näitajad: · hea jaotatavus · ehtsus · hea kontrollitavus · hea säilivus (kulumiskindlus) · sobiv kaal, mõõtmed · hõlbus äratuntavus · väikesed emiteerimiskulud · hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest- müüjatest) · vahetusväärtuse stabiilsus inflatsioonikindlus ja vahetuskursi stabiilsus RAHARINGLUS Raha põhiülesanne: vahendada omanikuvahetust hüvise teekonnal algpunktist lõpuni. Kaup Raha (liiguvad teineteisele vastassuunas)
Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest. 1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides 2 samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid
1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas.
koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Valuutakursi liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub
5) näitab keskpangale raha- ja pangandustingimuste muutusi; Rahaturul on võrgustruktuur ja see koosneb eraldiseisvate finantsinstrumentide mitmest allturust. Erinevalt enamikust teistest turgudest on rahaturg hulgiturg, kus tehingud on suured. Kapitaliturg - Finantsturg, kus kaubeldakse väärtpaberitega, mille tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt üks aasta; institutsioon, mille kaudu majanduses kogutud säästud antakse edasi 7. Panga bilansi komponendid. Aktiva: raha ja reservid, rahaturu väärtpaberid, antud laenud, finantsinvesteeringud Passiva: hoiused, laenud pankadelt, omakapital. 8. Vastandlikud eesmärgid finantsjuhtimises. Ettevõtte väärtuse maksimeerimine Riskide minimeerimine läbi likviidsuse tagamise Leidmaks parima võimaliku kombinatsiooni riskist, likviidsusest & ettevõtte väärtusest, peab tegema kompromisse. 9. Likviidsuse juhtimine panganduses.
(1)majanduse üldine kasv; (2)hindade stabiilsus; (3)kõrge tööhõive; (4)maksebilansi tasakaal. 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)? 1. Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. 2. Püsivõimalused - nende eesmärk on lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust ning kehtestada üleööturu intressimäärade piirid (laenamine ja hoiustamine). 3. Kohustuslik reserv - eurosüsteem kohustab krediidiasutusi hoidma liikmesriikide keskpankade kontodel kohustuslikke reserve kaasatud hoiuste kattevarana. Kohustusliku reservi põhieesmärk on aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki. Eurosüsteemis on kohustusliku reservi nõue kuni kaheaastase tähtajaga kohustuste korral praegu 1%. 11. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest:
investeerimispangad) ja teiselt poolt depositaarsed finantsasutused (kommertspangad). Finantsteenuste pakkumises on mõlemal omad eelised: 1. Finantsturud (millel tegutsevad mittedepositaarsed finantsvahendajad, näiteks investeerimispangad). Finantsturgude konkurentsieelis on standardiseeritud toodete pakkumine, mis võimaldab turu paremat läbipaistvust, toodete likviidsust, toodete hinna objektiivset kujunemist turul. 2. Kommertspankade eeliseks on mittestandartsete finantstoodete pakkumine vastavalt kliendi vajadustele, samuti pakutakse väikese käibega tooteid ning uusi tooteid. Seega konkureerib investeerimispanganduse finantstoodete pakkumises kommertspangandusega. Finantsturgude teooriad Mulliteooria (bubble theory) Teooria eeldab, et investorid ei ole ratsionaalsed (ei langetata investeerimisotsuseid ettevõtete kohta käiva info baasil). Teooria sobib turuanomaaliate seletamiseks. Selle teooria alusel ei
-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või müüa need järelturul teistele 4)elamispinna ostu-müügi vahe katmiseks. Silla krediit hindamiste reserv; muud reservid. Panga omavahendid subjektidele. Standartsete tingimustega võla-kirjadest (Bridge Loan)- eluaseme vahetus ühest elupaigast teise. Omanike poolt panka invest. raha. Omakapital kajastab mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse Kinnisvara lenu tähtaeg 10..20..30 aastat, tagatakse pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased pikaajlisi fondi aktsiaid
Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused
ill määrab ää b paljuski lj ki valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8. Monetaarpoliitika (kohustuslik reserv, likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv, täienda reserv täiendav reser 5% riskiga kaalutud kaal t d aktivatest) akti atest) 9. Suhteliselt madal maksukoormus 32-33%, mida loodetakse vähendada. Paraku tõuseb sellega koos lõivude osatähtsus maksumaksjate kulutustes, mistõttu reaalset võitu ilmselt ei tule. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 15 10
· Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid. · Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenamise ja hoiustamise püsivõimaluste loomine - püsivõimaluste ülesanne on peamiselt likviidsuse suurendamine ja vähendamine eriolukordades. · Kohustuslik reserv - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. Aitab stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele. 11. Rahapakkumise tegurid. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused
Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul Poolotsene finantseermine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja (maakleri) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Kaudne finantseermine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade vahendusel. 19. Võrrelge omavahel mandri-Euroopa finantssüsteemi anglosaksi süsteemiga. VAADAKSE SEE KÜSIMUS ISE ÜLE, KONSPEKTID ENNE 2 PTK. Mandri-Euroopa finantssüsteemis ei ole juhtkond pühendunud ainult ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimisele. Selles süsteemis on finantseerimisallikad pärit peamiselt kommertspankadelt, sest eraisikud eelistavad hoida sääste pangas. Kui eraisikute raha kommertspankades pole, ei finantseerita sealt üldjuhul ka ettevõtteid. Kuna
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus
võimaldab eelarve tarbida. Eelarvejoon võib muutuda tarbija sissetuleku või kaupade ja teenuste hindade muutudes. Ükskõiksuskõverate mudel (Indifference Curves) Tarbijal on võimalik valida mingi kombinatsioon soovitud kaupadest Teatud kaupade kombinatsioonid on tarbija jaoks samaväärsed ehk annavad võrde kasulikkuse Seda saab väljendada samaväärsuskõvera (ükskõiksuskõvera) abil Ükskõiksuskõvera mudel eeldab, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba tarbimise vähendamise arvel ÜKSKÕIKSUSEKÕVERAD Tarbija jaoks võib olla erinevaid kaupade kogumeid lõpmatul hulgal, seega võib ka ükskõiksuskõveraid olla lõpmatul hulgal Tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate kaupade ja teenuste kogumite suhtes. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust ükskõiksuskõver väljendab
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.)
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Teisalt peaks logistika olema korraldatud viisil, et oleks tagatud tulus tegevus kõigile logistikasüs- teemi või tarneahelasse kuuluvatele liikmetele. Logistikatöö kõige tähtsam eesmärk ettevõtte seisukohalt on selle kasumlikkuse, rentaabluse ja turuosa, lõppkokkuvõttes ka ettevõtte väärtuse suurendamine. Logistikat nähakse ettevõtte piire ületava äritegevusena, kus tähtsal kohal on klien- tide vajadustest lähtuv teenindamise strateegia. Logistika arendamine on koostöö arendamine nii ettevõtte sees kui ka koos tarnijate ja klientidega. Nimetatud eesmärkide kõrval on logistikas püstitatud järgmised eesmärgid:
annaabi.ee 
