Must ja valge Tänapäeva maailm on enamjaolt vaid kahes värvis must ja valge. Inimesed on täiesti raamidesse surutud, kõik peab olema ühtemoodi, kui keegi erineb vaadatakse kohe viltu ning pannakse erinevust pahaks. Eestlane on juba loomult kade inimene ning enamus asju tehakse ahelreaktsioonis, näiteks kui naaber ostab endale uue muruniiduki on seda vaja ka kohe endale soetama hakata või kui klassiõel on uus paar teksapükse on neid ka kohe endale vaja, mis sest et vanad täitsa käimiskõlblikud veel on. Kui inimene julgeb hallist massist erineda
2" Pentatoonika ( Debussy "Linalakk tütarlaps") Plütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine Impressionism muusikas Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt Sündis eeskätt Claude Debussy loomingus, kes püüdis pöörata tähelepanu kõlavärvidele Tema teostes pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu Impressionism polnud traditsioonilises mõttes "uus muusika", kuid ei mahtunud hästi ka romantismi raamidesse See stiil mõjutas paljusid, kuid pärast I Maailmasõda ta edasi ei arenenud
kaasa ja elada väärastunud ühiskonnanormide järgi, sealjuures ohtralt patustades ning oma südametunnistust rikkudes. 5) Selle novelli põhjal ei tohiks inimene elada nii nagu üldsus nõuab, vaid pigem kuulama oma südant ning järgnema vabale tahtele. 6) Väärastunud ühiskonnanormide järgi elamine on minu arvates olnud suur probleem läbi aegade, ainult nõudmised muutuvad. Tegelikult oleme ka tänapäeval sunnitud suhteliselt kindlatesse raamidesse, kuid on tekkinud valiku illusioon ja üldine tsensuur nende teemade ümber. Ülesehitus 1. osa – igavlemine, ajastusse sisseelamine pinge madal 2.osa – tärkav uudishimu ja kiindumus pinge kasvab järsult 3.osa - igatsus, meenutused, meeleheide pinge kasvab veelgi, mitte nii järsult 4.osa – kurbus, kahetsus pinge langeb pisut, kuid lahtise lõpu tõttu jääb siiski õhku
mis toimus samal ajal mõnes teises valdkonnas Taust peab olema teemaga seotud Peab sisaldama probleemipüstitust Probleemipüstitus Kui pealkirjaks pakutu ka juba on küsimus, sõnasta see ikkagi ümber Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist Jää teema raamidesse Teemaelemendid Sisuliselt viis eri võimalust, eri lähenemisnurka, kuidas sissejuhatuse küsimusele vastata Peavad olema samatasandilised, st näiteks viis erinevat valdkonda (majandus, kultuur, sisepoliitika, välispoliitika, õigus) viis erinevat ajajärku viis eri riiki jne Iga teemaelement olgu eraldi lõigus Peaks olema mahuliselt võrdsed Analüüs Väldi lihtsalt ajaloo (õpiku) ümberjutustamist
Sang Handle Neet Rivet Avalduma, ilmnema Reveal Presbüoop e. kaugenägelik Presbyope Nõguslääts Concave lens Müoop e. lühinägelik Myope Nägemisteravus Visual acuity Järk järgult vähenema/ halvenema Decline gradually Kaugnägia Hyperope Retsepti alusel välja kirjutatud läätsed Pescription lenses Prille tellima Order glasses Vastupidav olema Be durable Tavalised prillid Regular glasses Lihvima Grind Poleerima Polish Sobitama (prilli) raamidesse Fit into the frames Toonitud läätsed Tinted lens Eluiga Life span Käeshoitav olema Be hand-held Pilusilla prillid Silt-bridge spectacle Ninajuur Nose bridge Meelekoht, sang Temple Topelhingedega prillisang Double-hinged temple Kohandatavad rippläätsed Adjustable drop-down lenses Silmavahe, pupillidevaheline kaugus Interpupillary distance Muutma (parandama), täiustama Modify Kaugnägevus Distance vision Nägemise abivahend Visual aid
Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt
Meie- lumehelbekesed Tänapäeva ühiskond on muutunud väga õrnaks ja tundlikuks võrreldes eelmise sajandi ühiskonnaga, sest raamatutes,filmides ja üle üldse igalpool räägitakse rohkem tunnetest ja vaimutervisest. Inimesed püüavad parandada igati elukvaliteeti, näiteks psühholoogid koostöös haridusministeeriumiga arendavad välja kuidas teha nii, et õpilastel oleks parem koolis olla ja et nende vaimne tervis oleks korras, pannes õpetajad raamidesse aina uuemate ja rangemate reeglitega. Lapsed on meil ju väga tundlikud ja õrnad, seetõttu tuleb neid nunnutada nii palju kui võimalik, et nad muutuksid nö lumehelbekesteks. Esmaspäevaks ei tohi ju kontrolltöid panna, sest õpilased ei jõua nädalavahetusel puhata ega ka reedeks ei tohi kontrolltöid jätta, sest nädala lõpus on õpilased väsinud, õpetaja ei tohi õpilast noomida, sest see võib õpilast solvata või viia
omandab." Siin kohal raputan ma pead ja ei taha nõustuda sellega, et õpilane peaks omandama õpetajaga sarnased väärtushinnangud. Pigem ütleksin ma nii, et õpetaja peab olema küllaltki tolerantne erinevate väärtushinnangute suhtes, mis õpilastel on. Ja õpilane peaks omandama oma õpetajalt eeskuju võttes pigem selle tolerantsuse, kui ülevõtma tema väärtushinnangud ja vaated. Minu jaoks on kõige vastuvõetamatum näha õpetajaid, kes üritavad õpilasi kindlalt piiritleda ja raamidesse suruda. See on minu jaoks suurim lollus, kui üritatakse õpilasi piiritleda nende normide järgi, mis ühiskond või tema ise paika on pannud ja väita, et väljas pool neid piire ja norme olev, on mõttetus, on halb. Siinkohal meenub mulle mu keskkooli muusikaõpetaja, kes väitis, et punk, metal ja muu muusika peale klassikalise, koorilaulude vms on tühipaljas ... . [Siin kohal valib lugeja ise sobiva sõna, ma ei osanud seda kuidagi pehmendada ja jätsin ruumi fantaasiale.] Ja kui
G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul. Eduard Ahrens soovitas eesti keele jaoks kasutusele võtta uue kirjaviisi. Eduard Ahrens: Baltisaksa päritoluga kirikutegelane. Eesti keele uurija ning korraldaja. Kirjutas esimese eesti keele grammatika, mis ei püüdnud suruda eesti keelt ladina ja saksa keele grammatika raamidesse. Fr. R. Kreutzwald asus uut kirjaviisi toetama ja selle eest võitlema. 1850ndate keskel ja umbes kümne aasta pärast olid uue kirjaviisi pooldajad juba ülekaalus. Friedrich Reinhold Kreutzwald: Oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos ,,Kalevipoeg" sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Tema looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Ilmus K. A. Hermanni grammatika, mis kujunes tolle aja tähtsaimaks grammatikaks.
Kas olete kunagi mõelnud kui palju meil tegelikult vedanud on? Vabadus on meie generatsiooni jaoks enesestmõistetav. Me saame näha maailma ja kogeda tähtsaid sündmuseid. Meil on üldjuhul ka vabadus teha ise oma otsuseid ja kujundada oma maailmapilti. Loomise ja ideede avaldamise vabadus: see on võimalus nii kritiseerida kui luua midagi imelist, ilma, et keegi neid kontrolliks. Me vanematel polnud valikuvõimaluse omamise privileegi. Neilt oodati et nad jääksid kindlatesse raamidesse, toimus ühiskondlik seisak. Loovus oli piiratud ning mõtlev inimene ei saanud toimida vabalt. Aga minul kui noorel on vabadus oluline just seetõttu, et ma saan avaldada oma arvamust ja mitte elada kinnises ühiskonnas, kus ma ei kuule teiste mõtteid. Kas teie olete kunagi mõelnud, et miks me räägime koolikohustusest mitte koolivabadusest? Mida saame meie, noored, teha, et teadustada endale kui suur privileeg on omada haridust. Kui me tõuseksime hommikul üles ja
ka Friedebert Tuglas, Johannes Aavik ning Villem-Grünthal Ridala. Noor-Eestit on nimetatud ka agressiivseks kultuurpoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Nende eesmärk oli väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest ning saavutada eurooplus. Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja (1918-1920) ajal olid kultuurielu ja kirjandus ajutiselt surutud kitsamatesse raamidesse, ent iseseisvas Eestis tekkis kultuuri arenguks taaskord uusi võimalusi ja kirjanduselu elavnes kiiresti. Vabadussõja-järgses kirjanduses kajastus veel Vene revolutsioonide poliitiline ja ideoloogiline mõju. Peale detsembrimässu 1924. aastal suurenes kirjanike loominguline aktiivsus, sellele aitas kaasa 1925. aastal vastu võetud Kultuurkapitali seadus, mille kohaselt hakati kirjanikele väljastama stipendiume. 1929. aasta majanduskriis aga pidurdas kirjanduse arengut taaskord,
Jääb aga küsimus, kas meie võit on loodusele kaotus ja kus jookseb piir. Tahame küll aina rohkem teada, kuid see ei pruugi alati vajalik ning tarbekas olla. Üritame kõike enda järgi kohandada ja kangekaelselt looduse olemust muutes, muutume ka paratamatult meie. Ometigi pole peatumine lahendus. Praeguse põlvkonna inforuum on täidetud teadmistega inimese ja Maa olukorrast. Tajume metsikuse ja piirideta olemise kadumist. Teadus ja tehnika paneb elu teatud raamidesse, aga see, missuguseks raam kujundatakse, peab inimene ise otsustama. Tehnikat ja teadust tuleb kindlasti aktsepteerida, sest tagasiteed enam pole ning see ei ole halb. See kõik on samuti osa evolutsioonist ning muutused meis on ilmselged. Käitume ja ostustame lähtudes teistest kanalitest ning meie mõistus küündib üha kõrgemale. Arvan, et nagu paljudele küsimustele maailmas, pole ka sellele lihtsat vastust. Peame leima tasakaalu endas ja aitama seda teha ka teistel
, üldine kontserdi meeleolu ja õnnestumine. * Muusikateatri etendusest retsensiooni kirjutades tuleks eelnevatele punktidele lisada lavakujundus, kostüümid, esitatava ooperi, opereti, balleti või muusikali sisu (väga lühidalt). * Isiklik arvamus kõigest nähtust ja kuuldust NB! Retsensiooni kirjutades ei tohi eelnenud punkte üks-üheselt võtta ja neile lihtsalt vastata. Need on vaid mõned pidepunktid, mis retsensiooni ülesehitust ja sisu raamidesse aitavad panna. Samuti ei pea ülaltoodud punkte (kõiki) käsitlema, vaid võib lähtuda hoopis oma vaatenurgast. Retsensioon peaks andma ülevaate neile, kes kirjeldataval kontserdil või teatrietendusel ei käinud. Seda võiks tinglikult nimetada ka ümberjutustuseks nähtust/kuuldust ning seda peaks olema huvitav lugeda. Nõutav retsensiooni pikkus on: 6.-7. klass 150 - 200 sõna 8.-9. klass 300 - 350 sõna 10.-12. klass 450 - 500 sõna
teosed, milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. "Analüütilised etüüdid" jäid kavandatavas suurteoses pelgalt nimetuseks, kuigi autor pidas sellesse ossa kuuluvaks "Abielufüsioloogiat". Gustave Flaubert 1821-1880. Ühelt poolt länenes Flaubert nn teaduslikule meetodile, mis toetas naturalismi, teiselt poolt nähtusid tema teostes filosoofilised ja psühholoogilised otsingud, mis ei mahtunud täielikult ei senise realismi ega ka kujuneva naturalismi raamidesse. Ta oli väga tähelepanelik oma sõnastuse suhtes. Tihtipele silus päevi mõnda lauset ja ikka polnud sellega rahul. Ise ta ütles, et laused tuleb puhastada valkjast rasvakihist ja säilitada ainult lihased. Tema teostes olid stseenid paika pandud, üksikasjad valitud, on saavutanud tehnilise täiuslikkuse ja sõnastuse viimistlemise, teostes kiretu psühholoogia kujutamine. Flaubert püüdis küll teadlikult romantismi vältida, kuid sellegi poolest on romantismi jooni ta teosetes näha
Eestis toimuvat mõjutada ja arendada. Sellist olukorda ei saa pidada Eesti arengu jaoks normaalseks. Samas mina arvan,et kui ühiskonnad, kus teistel rahvustel on võrdväärne positsioon põhirahvusega, samasugused võimalused elus edasi jõuda, karjääri teha, on edukamad, stabiilsemad ja parema sotsiaalse kliimaga kui ühiskonnad, kus teise rahvuse esindajaid tõrjutakse. Põhjusteks, miks eestlaste sallivus jääb pinnapealse viisakuse raamidesse, on vähene usaldus ja ohutunne mitte-eestlaste suhtes. Eestlased ei ole kindlad, kas mitte-eestlaste võrdsel osalemisel riigi juhtimisel säilub eesti keele prioriteet, arendatakse eesti kultuuri jne. Eestlaste usaldamatuse tulemusena ei kujuta mitte-eestlased endast Eestis mingit arvestatavat sotsiaalset jõudu ja on tõrjutud seisundis. Teiste riikide praktika näitab, et põhjakihtidest on inimesi ülimalt raske välja tuua. Eesti riigi stabiilse
Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“ ei mõistnud saunamees Madis oma isa ja tema käitumismaneere, kuid hiljem vanemaks saades suutis ta neid arusaamu tõlgendada. Kasvatus annabki meile individuaalse maailmavaate tarvis materjali, mille me hiljem ise lahti mõtestame. Pidevalt muutuvad ühiskonna normid on tähtsad osad maailmapildi mõistmisel. Kõik meie ümber on pidevas muutumises, sealhulgas ka inimese mõttemaailm. Ühiskonna ideaalid suruvad meid tihti raamidesse, millest välja pääsemiseks tuleb paika seada enda moraalsed väärtused. Mõjutavateks teguriteks võib pidada poliitikat, kultuuri kui ka inimestevahelisi suhteid ning vastavalt olukorrale on meil võimalik maailmavaadet kujundada täpselt selliseks, nagu me seda soovime. E.R. Tamberg väidab oma luuletuses „Maailmavaade“, et kommunistlik kord ei toetanud inimeste individuaalset maailmavaadet, vaid „kosmol oli kindel konjunktuur“
aforistlik, vaimukas, mänglev stiil Impressionistlik kirjandus jõudis Eestisse 20.saj algul rühmituste "NoorEesti" ja "Siuru" kaudu. N:G.Suits Impressionism muusikas Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt Sündis eeskätt Claude Debussy loomingus, kes püüdis pöörata tähelepanu kõlavärvidele Tema teostes pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu Impressionism polnud traditsioonilises mõttes "uus muusika", kuid ei mahtunud hästi ka romantismi raamidesse See stiil mõjutas paljusid, kuid pärast I Maailmasõda ta edasi ei arenenud Muusika Muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. muusika on värske, värviküllane Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus Avardusid muusika tämbrilised võimalused Helilooja maalib helidega Claude Debussy (18621918) Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks.
Kirjandus(kunsti)voolu sünni juures tuleb arvesse võtta ka andekate isiksuste mõju, nende teostel on kalduvus muutuda eeskujuks. Mis neist kolmest tegurist kõige olulisem on, selles ei olda üksmeelel. Kirjandus-, kunstivoolu sündi mõjutavad tegurid: ühiskondlik olukord eelnenud vool või suund loovad isiksused Kirjandusvoolude ajalugu ei ole kogu kirjanduse ajalugu. Igal ajal on kirjanikke ja iga kirjaniku loomingus teoseid, mis ei mahu valitsenud kirjandusvoolu raamidesse. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et need on oma ajast ees või maha jäänud. Pannes mingi ajastu kirjanduse valitsenud voolu raamidesse, teeme üldistuse, mis teeb sageli liiga mõnele teosele või autorile. Kuid selliseid üldistusi on siiski vaja teha, et saada ülevaadet ajastu kirjandusest. See on üks võimalus läheneda kirjanduse ajaloole.
III Projekt. Kadri Laur 12B ,,Keisri hull" Jaan Kross Teatritükk: Lavastajad: Peeter Tammearu, Jaak Allik Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Kui etendus sai muusikaga algusakordi ning lõpp oli tulnud, sain aru, et olen saanud võimsa elamuse! Jaan Krossi "Keisri hull" oli midagi väga erakordset. See on lugu mehest, kes ei ole nõus end suruma etteantud raamidesse, mees kes astub vastu igasugustele vanamoodsatele tõekspidamistele ja võtab endale naiseks lihtsa neiu, kuigi mehe aadliseisus seda ei soosi. Timotheus von Bock säilitab oma au, mõistuse mingil määral ja ka armastuse siis kui talle pole enam midagi jäänud, siis kui talt on kõik võetud. See on lugu inimestest aja suures loos. Naine, kes astub kogu maailma eelarvamustele vastu- Eeva, keda mängis Triinu Meriste ja tegi minu arvates suurrolli
Monteverdi, R.strauss) suure osa elust seotud Salzburgiga, kus valmib enamik kuulsatest teostest. asutas omanimelise Orffi instituudi(mis töötab tänini), kus on loodud laste esteetilise kasvatuse viis(kõigi kunstiliikide jaoks). O töötas välja ülemaailmse õppemetoodika, mis põhineb rütmikal, mängul ja pillide kasutamisel. Looming Muusika kõlab ebaharilikult, õilsalt ja lihtsalt, mis vallutab igasuguse auditooriumi. mahub harva tavalise orkestri v ansambli raamidesse, tugev loomingulise eksperimenteerimise vaim, O ühendab eri kunstiliike muusika juhtimise alla. O kirjutas valdavalt vokaalsümfoonilisi teoseid, paljud lavakantaadid,-mängud,-ooperid, n:Kuningas Oidipus, Prometheus, Antigoni, Kuu, Arukus, Tentagili surm, Aglavene ja Selisette, Tark naine jne. populaarne sümfoonia on Kasvuhooned ja sümfooniline poeem Monne Vanna. Olulised on ka C.Monteverdi ooperi töötlused. n:orpheus ja Ariadne
kunagi, oli täielikult või vähemalt osaliselt vale, taunitav. Ehk jääb mulje, et tänane ühiskond on justkui äärmiselt osav ning eneseteadlik lapse kasvatuse seisukohalt. Kuid siinkohal tuleks peatuda ning mõelda kriitiliselt ja küsida, kuidas kasvatatakse lapsi tänases postmodernistlikus ühiskonnas. Erinevalt modernistlikust maailmapildist, mis juhindus progressist, otsis ühte üldist tõde, pidas ebaoluliseks üksikisikut ning surus kogu maailma raamidesse, elame meie täna tunduvalt liberaalsemas ja piirivabamas ühiskonnas. Siinkohal on oluline kontekstipõhisus, keegi ei otsi enam üldist tõde, kõik on kahtlemiseks ning kogu elu on suuresti mõjutatud turusuhetest, majandusest. Minule isiklikult tundub, et kogu tänane lastekasvatus juhindub paljuski viimasena nimetatud printsiibist. Käib pidev võistlus: kelle laps käib nimekamas koolis, rohkemates
Petrarca sonett Koosneb kahest katräänist, kahest tortsetist, esineb süli- ja ristriimi. Shakespeare'i sonett Koosneb kolmest katräänist, ühest kaksik värsist, viieteist kuue jambisest. 5. Boccaccio novell Keskendub ühele sündmusele, inimese kujutis on staatiline, suletud lõpp. Tsehhovi novell Sündmustik pole oluline,esiplaanil on suhted, tegelastel on sisepinged, avatud lõpp. 6. Raamjutustus Ühe põhijutustuse raamidesse on paigutatud vähemal või suuremal hulgal teisi terviklikke jutustavaid tekste. 7. Teemad, millest luuletas Shakespeare. Armastus, aja hävitav toime, ilu surematus. 8. Teemad, millest luuletas Petraca. Surm, vastuarmastuse puudumine. 9. Teemad, millest luuletas Dante. Komöödia. 10. Mis teemadel kirjutas Boccaccio oma novellides? Õnn, inimeste rumalus ja pimedus, ei puudutanud poliitikat ega religiooni. 11. Mis laadi romaan on ,,Don Quijote"?
Siin elavatel inimestel on teadmine, et hommikul ärgates pole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on kõik purustanud. Seega on siin üpris turvaline elada. Teiseks kodumaa-armastuse põhjuseks võib lugeda Eesti väiksuse. Siin kujundab rahvas oma maa ise, kuid mõnes miljoni elanikuga riigis seatakse inimesed teatud raamidesse, et nad vastavalt riigile kohaneksid. Pisikese maa heaks küljeks on ka see, et hoitakse üksteist. Näiteks kui juhtub kellegagi mõni õnnetus, tunneb terve elanikkond talle kaasa. Seega ei ole väikses riigis midagi halba. Kuid kahjuks on ka Eestist lahkumise põhjuseid mitmeid. Enamasti on ajendiks raha, välismaal soovitakse paremat palka. Palju on neid, kes käivad pidevalt kahe riigi vahet, kuid on ka inimesi, kes lähevad, et jääda
Oluline toetus loomingulisusele on ka see, et ükskõik kui palju keegi mu ideed maha teeb, siis lähen lõpuni. Kangekaelsus: Minu kohta ei saa öelda põikpäine, aga kui ma olen mõnes asjas veendunud või ette võtnud, siis ma ei saa seda jätta. Olen oma tähtkujult sõnn ning tõesti kui mina oma nö sõrad olen vastu löönud, siis ei kõiguta mind miski. Arvan, et see on eelkõige tulevikus minu õpetaja erialas üks kasulik loomingu edendaja, ma ei lase suruda ennast raamidesse ning järgin eelkõige oma südant ja siis alles reegeleid. Heausklikkus/postiivsus: Ma üritan inimestes näha eelkõige head ning mõista nende tegusid. Samamoodi isegi kõige hullemas olukorras ei satu ma paanikasse/ahastusse asja lootusetust, vaid arvan, et kõik on millekski hea. Loovuse juures on oluline uskuda õnnestumisse ka kõige lootusematus olukorras. Öine eluviis: Mulle on meeldinud juba lapsepõlvest saati öösel üleval olla, siis kui kõik magavad ning
Elame ühiskonnas ,kus tihtipeale kiputakse inimesi hindama nende välimuse,keelelise erinevuse,kultuurilise tausta või majandusliku seisukorra järgi. Selliseid ennatlikke järeldusi tehes,loome inimest ise enda jaoks teisest inimesest vale mulje ning seetõttu jääb meil paljud inimest märkamata.Sest kui inimene ,,paljaks koorida",jäävad kõik inimesed täpselt ühesugusteks. Kui võtta inimesi ilma eelarvamusteta ja mitte suruda neid kindladesse raamidesse,siis oleksid omavahelised suhted palju rõõmsamad.Inimene,kes võib esmapilgul tunduda tühisena ning ebahuvitavana,võib sügavama suhtelmise tulemusena osutuda väga meeldivaks ning sõbralikuks inimeseks.Tihtipeale näevad inimesed seda mida tahavad märgata,sest nii on neile mugav.Nad ei näe inimest nagu ta on.Näidet ei pea kaugelt otsima.Meie oma Audentese kojamehed,kes tõusevad hommiku vara,samal ajal kui teised magavad,et asuda tööle,tagades
Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt
Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt
armuda üha uuesti ja uuesti.Kui asi juba tõsiseks läheb, võtab ta jalad selga. Samuti on ta suure luiskamisvõimega mees, kes räägib maad ja ilmad kokku, et mõni tüdruk tema külje alla poeks.Luisata oskab ta aga hästi. Kõik jäävad teda kuulama, neile meeldib see, mida T.N neile pajatab. Nipernaadi on suvel vaba poissmees, kes teeb, mida tahab, elab, kus soovib, on, kes aga olla tahab.Ometi on ta ka ise oma saatuse vang, kelle elu on surutud kindlatesse raamidesse-T.N on kirjanik, kelle talved kuuluvad tööle ja seltskonnale, suviti ona tal õigus olla vaba ja rännata oma unistuste maal nelja tuule poole. Toomas on rahutu hingega rändur, kellele meeldib elada meie eestimaa loodusega ühes rütmis, aga muretult ja vabalt.Ta astuks nagu kõige tavalise vastu, tuima korrapärasuse ja kohustetäitmise vastu, mis ahistab.
Tundus, et seal raamatus on olemas vastused kõikidele minu küsimustele ja rohkemgi veel. Kuna perre oli sündimas teine laps, siis loomulikult mõtlesin ma selle peale, millised muutused meid kõiki ees ootavad. Lisaks sellele tunnevad ju kõik rasedad mingit ebakindlust tuleviku ees. Tänu sellele tundus see raamat olevat väga sobiv, et rahustada kas või natuke enda kõhklusi ja ebakindlust. Anatoli Nekrassovi raamat jagab elulisi soovitusi, kuidas inimesed peaks muutma oma raamidesse surutud mõtlemist. Ja kui valed võivad tihti olla ühiskonna poolt õigeks loetud käitumis ja kasvatamis normid. Meie kaasaegne ühiskond ei mõista tihti väidet, et perekond on püha ja tuleb aeg, mil inimesed õpivad mitte ,,näitama elu" vaid lihtsalt elama, armastama, rõõmustama, leidma õnne oma lähedaste ja sõprade keskel. See tsitaat pärineb Venemaa filosoofilt V.V Rozanovilt. Tema väitis seda juba sada aastat tagasi ja teda ei mõistetud siis ega mõista paljud ka praegu
kujundavad olukorda tema ümber. Palju ka meie elu mõjutavad nö varjatud stereotüübid, need mida me eeldame või mõtleme, et neid meist nii arvatakse. Indiviid käitub vastavalt nendele, kuigi ei tea tõtt. Mina pean oluliseks teada, et stereotüübid toovad endaga kaasa mitmeid ohtu. Esiteks, me kujundame oma elu vastavalt stereotüüpidele. Näiteks naine peaks tegema teatud tüüpi töid või teatud rahvuse esindaja peab käituma kindlal moel – see kõik paneb meid raamidesse ning võib piirata valikute tegemises. Teiseks, kui on olemas stereotüüp tihti ei hakata otsida lisainformatsiooni et tõestada või eirata stereotüüpe. Hakatakse nendesse veelgi rohkem uskuma ja üldistama. Ning kolmandaks ohuks võib nimetada seda, et inimene kaotab oskust kriitiliselt mõelda ja reflekteerida - ta kasutab stereotüüpe ning isegi ei pane tähele nende mõju. Need ohud toovad meie ellu mustreid, piire ning arusaamatusi.
Inimene on iseenda vang Viibides pikka aega ühes ja ainsas ruumis, mida ümbritsevad neli ahistavat seina, tunneme olevat ennast kui vangitorni aheldatuna. Soov pääseda vabaks ja hingata veelgi kord hingematvalt puhast õhku on suurem, kui jätkata elu paigas, mis surub sind kitsastesse raamidesse. Kuid kas mitte me ise ei raami ennast vangistusse? Kas pääseda vabadusse on vaid meie enda teha? Iga kord, olles rohelisel aasal ning silmitsedes ees olevat piiritut sinist taevast, tekib tunne, nagu sooviks tõusta kõrgustesse ja lennelda minema siit hallist ja sisutühjast maailmast. Maailmast, mida valitseb kurjus ja hirm tuleviku ees. Iga päevaga süveneb aina enam tahe piiluda üle aia, et uurida mismoodi teisel pool elu käib. Kas seal ka rohi sama roheline ja taevas sama sinine kui
Teemaarendus Kokkuvte 4. Sissejuhatus Umbes 2-3 lauset (u 1/10 t pikkusest). Seleta lahti vtmemisted, ava taust. Ajaloos anna ajalooline taust ja ajaline mratlus. Pstita probleem (ksimus). o Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, snasta see ikkagi mber. o Vldi ksimust, millele on vga kerge heselt vastata. o Vldi ksimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist. o Hea probleemipstitus nuab vrdlemist, analsi, seostamist, phjendamist. o J teema raamidesse. Sissejuhatus (sltuvalt teemast) viks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel misteid seletades), tausta lhikirjeldust ja ajastu mratlust (teema tuleb siduda taustsndmuste ja ajaperioodiga). Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) pstitatud ksimusele/probleemile! ra pa kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust, t phiosa peab moodustama teema-arendus. 5. Teemaarendus
Vali meetod Sissejuhatus Mitte pikem kui 1/10 kogu tööst Peab sisaldama probleemipüstitust Kui teemat on kitsendatud siis peab see olema kirjas Võib sisaldada võtmemõiste definitsiooni Probleemipüstitus Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, sõnasta see ikkagi ümber Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist Jää teema raamidesse Teema arendus Sobiv pikkus kolm lõiku Ära karda oma arvamust selgesõnaliselt kirja panna Pane alati kirja ka vastuargumendid Väldi slängi, sõimu, vingumist Mõtle koha ja isikunimede õigekirja peale Meetodid I Sissejuhatus Üks seisukoht + näited + isiklik arvamus Teine seisukoht + näited + isiklik arvamus Süntees = järeldus, uus seisukoht + näited Kokkuvõte Meetodid II Sissejuhatus Esimene teemavaldkond, positiivne ja negatiivne, näited, järeldus
koolides, lasteaedades, vms kooslustes, kuid õpetajaks saan ennast nimetada sellest ajast peale, kui minuga sõlmiti vastav leping. Samas ei saa, minu meelest, antud kirjatüki pealkirja arvestades, arutleda vaid õpetaja kui ameti enesehindamise ja analüüsi üle. Õpetajaks oleme me ju kõik, kasvõi oma laste jaoks ja siinjuures saaks seda teemat ju väga laiaks ajada, aga ilmselgelt tuleb püüda jääda ikkagi raamidesse ja arutleda selle üle kas üldse ja kuidas ma õpetajana oma tegevust hindan ja analüüsin. Kuna mina õpetajana olen siiski vaid valikaine õpetaja, siis ei pea ma ise end täieõiguslikuks õpetajaks ja ei ole sellest lähtuvalt enesehindamisele ja analüüsile väga palju tähelepanu pööranud ja sellega tegelenud. Antud kirjatükk annab selleks suurepärase võimaluse. Õpetamine üldises mõttes tähendab alati ka kasvatamist, mille käigus saab õpetaja õpilasele anda
Muusikaõpetuse retsensiooni vormistuslikud nõuded Juhendi, kuidas kirjutada retsensiooni kontserdi või muusikateatrietenduse kohta, saate kooli koduleheküljelt (www.ramkool.edu.ee) Koolielu Õppematerjale. Retsensiooni kohustuslikud koostisosad: 1. tiitelleht 2. pikkus vähemalt 2 lehekülge, alates 10. klassist vähemalt 2,5 lehekülge 3. sisust on 1/3 teksti, mis tuleb kavalehelt vms ja 2/3 tekstist on õpilase isiklik looming - arutlused, kriitika, mis jäävad akadeemilisuse raamidesse. Seega mida pikem on 1/3 osa, seda pikem peab olema ka õpilase isikliku loomingu tekst. Samuti on retsensiooni üldiseks keeleks korrektne ning akadeemiline eesti keel. Töödes ei kasutata slängi ja kõneväljendeid. 4. viimasele lehele kleepida ürituse pilet NB! Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutil ja esitatakse paberkandjal Vormistuse nõuded (mugandatud RaM Kooli uurimustööde nõuetest): Kuna retsensioon pole mahukas uurimustöö, siis võivad nõuded mõnevõrra erineda
täitma toota õpiroboteid, keda peetakse tänapäeva ühiskonnas tarkadeks inimesteks. Siinkohal selgitan oma arusaama targast inimesest: ta on leidnud oma tee, laskmata end mõjutada ühiskonna väärtushinnangutest, ei võta ennast ega elu liiga tõsiselt, kuid teab seejuures, mis on õige ja vale, austab ennast ja teisi ning mis kõige tähtsam, oskab olla õnnelik ja on saavutanud sisemise harmoonia. Tänapäeva ühiskonnas on meid pandud raamidesse, me ei oska enam ise mõelda ja ilmtingimata on vaja ,,targemat" inimest meid juhtima. Võib-olla on see lihtsalt mu noore ea mässumeelne mõtlemine, aga leian, et sellel seisukohal on siiski iva sees. Mida teha kõikide nende koolist õpitud teadmistega, kui ollakse õnnetu, üksik või rahulolematu? Jah, tõesti võib saada endale tavamõistes suurepärase töökoha, kus palk on muljetavaldav. Ent targal on amet, kus ta tunneb end hästi, ta teenib täpselt nii palju
Ehk annaks riigikogulaste esindustasusid veidi vähendada? Me sureme rahvusena muidu välja. (Ehkki iibe näitajad on veidi paranenud, 2010 ületas sündide arv surmade arvu). Enamikus Euroopa riikides on vanurite osakaal rahvastikus väga suur, meil samuti. Tööealised inimesed, maksumaksjad, kvalifitseeritud tööjõud ja oskustöölised haihtuvad välismaa avarustesse. Palgatingimused on paremad ja töötunnid mahuvad ,,normaalse tööpäeva" raamidesse. ,,Tagasi Eestisse" tulijate protsent oli väga väike. Nende inimeste raha eest aga makstaks pensione ja toetusi, nende arvelt tõuseks ju iive. Ja nn ,,ajude väljavool" jätkub, paljud meditsiiniõeks õppivad noored õpivad paralleelselt soome keelt. Vaevalt ainult keelehuvi eesmärgil. Kultuuri jätkusuutlikkust peegeldab nii aineline kui vaimne kultuuripärand. Aineline on pisut avariilises olukorras (ehitusmälestised lagunevad), aga vaimne on minu arvates küll edenenud
suuda valetamisest hoiduda. Jätkuks siis Nipernaadist... Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Kahjuks tänapäeval asi sellistesse raamidesse ei mahu, kus lihtsalt aetakse mesi juttu ja kõnnitakse minema. Nagu öeldakse igal tööl on vääriline palk , seega on selliseid meessoost isikuid kes soovivad oma tehtud töö eest ka midagi enamat, kui ära kuulamine. Sellise valetamise kohta võiks öelda seda , et need mehed pole veel oma õiget leidnud ning koguvad omale armastust teistele haiget tehes. Veel siis Nipernaadist... Toomas muudab naiste elud küll huvitavamaks ja näitab, nagu keegi maailmas siiski
sotsial. Ideelisusel, tüüpilisel ja rahvalikkusel. Suur on sotsialistliku realismi mõju 20.saj. Kriitilisele realismile. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. Seega kerkisid esile töölised. Stiiliks oli kujutada elu ja inimesi võimalikult lihtsalt. Sotsialistlik realism surus kunsti kitsastesse raamidesse, õhutati ülistama nõukogude korda . Kunstnike isikupärane käekiri tembeldati formalismiks. Looming muutus ülimalt lihtsaks ja plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Selle uue kunstimeetodi omandamine ei läinud mitte kõigil kergesti. Skulptuuris kadusid siiani eesti kunstile omased figuurplastilised jooned, mis asendusid tihti tuimade ja mõttetute temaatiliste kompositsioonidega
A posteriori on aga selle vastand ehk põhineb kogemusel. A posteriori tunnetused põhinevatel väidetel on olemas tõendid ja tõestused, et see tõesti nii on. 2. Mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus; tooge kummagi kohta kaks Kanti enda näidet (sünteetiline: 7+5=12 ja sirge)+ selgitage, kuidas saate aru, milline on anaüütilise ja sünteetilise otsustuse tunnetuslik tähendus. Analüütiline otsustus on kindlatesse raamidesse pandud mõiste, mille juures ei mõelda enam edasi, vaid tegemist on paratamatusega. Samuti on analüütiline otsustus seotud tugevalt vasturääkivuse seadusega ning aprioorsette tunnetustega. Näiteks on analüütiline otsustus: iga keha on ulatuvuslik ning ükski keha pole mitteulatuvuslik ehk tegemist on vasturääkivuse seadusega ning mõlemad laused on aprioorsed, olenemata kas need põhinevad kogemusel või mitte. Kuna analüütilised laused on aprioorsed
(,,) Lõpetus: · Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: · - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda; · - väldi liigtundelisust ja paatost; · - ära venita lõpetust pikaks; · - ära kasuta teksti lõpus uusi argumente; · - ära korda lõpetuses seda, mida oled juba teemaarenduses kirjutanud. · Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili · , st kirjandi väljendusvahendid jäävad kirjakeele raamidesse. · Heaks peetakse stiili, mis on lihtne, täpne, tihe, elav ja ühtne. · Lihtsus siinkohal tähendab üldmõistetavust. · Sõnavalik ja lausestus on läbi mõeldud. · Kirjutaja ei sega põhjendamatult erinevaid sõnakihte (nt kirjakeelt ja slängi vm), · Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili · ei kasuta kordusi ega abstraktset sina-isikut, · pateetilisi hüüdeid ega retoorilisi küsimusi, · teksti ilustamiseks metafoore.
· Kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli Tallinnas resideeriv kuberner. Sõja puhkemine · 1600 a ületamatud erimeelsused kuningas Sigismundi ning hertsog Karli vahel viivad avaliku vaenutegevuseni · Sigismund lubab aadlile, et võidu korral liidetakse Eestimaa Poola külge · 1604 a hertsog Karl kroonitakse kuningaks KARL IX nime all. Poola riigi tegevus 1600 a.-l · Mõisnike privileege kärbiti · Isepäist aadlit suruti ühtse riigikorralduse raamidesse · Liivimaa aadli eesmärk oli kohalik iseseisvus, aadli autonoomia · Poolakate leedulaste eesmärk oli ühtne riik · Erimeelsused usuküsimustes · Aadlid kaitsesid oma usku ning sellest tulenevalt oma õigusi tervikuna Ulatuslik pealetung 1600 a · Karl IX alustab suvel pealetungi, hõivab Pärnu, Viljandi, Põltsamaa · A lõpul ollakse Tartu müüride all · Tartu aadel reedab Poola ja läheb Karli poole üle
laskma nii palju kui vähegi võimalik vabalt tegutseda ja oma fantaasiat kasutada, sest mida loovam ja käeliselt arenenum on inimene, seda paremini saab ta hakkama ka kõige muuga elus. Kaasa arvatud matemaatika, füüsika, keemia ja keeltega koolis, kuigi neil esmapilgul loovusega midagi pistmist ei tundu olevat. Samuti igapäevaste probleemide ja keeruliste olukordade lahendamisega nii tööl kui koduses elus tuleb loov isiksus paremini toime kui kindlalt raamidesse surutu. Loovad inimesed võivad ka iseenda tööandjateks olla ning parimal juhul luua töökohti teistelegi. Heaks näiteks on Viimsis asuv uus käsitööpood ,,Piste". Selle omanikeks on kaks tegusat daami, kelle ettevõtmisest on kasu ka paljudele teistele. Enne seda poodi ei olnud Viimsis kusagilt võimalik käsitöötarbeid osta ja kohalikud lapsed pidid linna sõitma, kui koolis midagi vaja oli. Nii
.. Käisin esmaspäeval 21. detsembril näitusel "Lumesadu, kingisadu, pildisadu...",Eesti Rahvusraamatukogus. Tegemist oli Eesti Rahvusraamatukogu töötajate poolt välja pandud fotonäitusega. Näitusel saime teada, mida peavad raamatukogutöötajad nii huvitavaks-kauniks- intrigeerivaks, et nad soovivad seda pildile talletada ja vaatajatega jagada. Esimese korruse seinale oli kokku kogutud päris suur hulk pilte. Fotod olid paigutatud raamidesse ning rippusid seinal. Tegemist oli jõulunäitusega, mis oli mõeldud raamatukogu külastajatele tasuta. Kokku oli kogutud kild killu, pilt pildi haaval rahvusraamatukogu töötajate maailmast väljaspool tööd. Piltide teemad varieerusid äärmusest äärmuseni. Oli pilte rallisõiduautost, üritustest, lemmikloomadest, inimestest kui ka loodusest. Loodusfotod olidki ehk kõige maagilisemad. Näituse esikfotoks oli foto rallisõiduautost, mis oli tabatud äärmiselt hästi
aeglasematest ja raskematest õpilastest väga tublid ja edukad täiskasvanud. See mõte on kirjandusest tihti läbi käinud ning olen seda ka ise oma kogemustele tuginedes tähele pannud. Mõnest minu endisest riiukukest ja laisast klassikaaslasest on tänaseks saanud meeldiv, edumeelne ja korralik inimene. Samas on paljude tolleaegsete tublimate klassikaaslaste hiilgehetk jäänudki kuskile põhikooli aega. Lapsi ei tohi suruda raamidesse ning nende elukäigu üle otsustada siis, kui nad alles arenevad. Ma arvan, et kui lapsevanemad ja õpetajad ning täiskasvanud üldse süveneksid rohkem laste mõttemaailma, muudaks see ka meid endid vähem küünilisteks ning säilitaks seda lapselikku siirust, mida kipume oma eluteel kaotama. Jonasele tehti romaani alguses tohutult ülekohust, kuna nagu loo käigus selgus, polnud temas pahatahtlikkuse kübetki. Otse vastupidi oli tegu väga ülla noore inimesega. Kurb on mõelda sellele,
vale versioon, ei avane...), seetõttu tasub end varustada mitmekordselt kontrollitud ja dubleeritud infoga (saata nt töö mailile...)!!! Kursusetöö kaitsmine kestab 8 minutit, selle ajajooksul pead sa neile selgitama ,,pane mulle parem hinne". Seega 6-7 slaidi max. Seega harjuta kodus! 2. Lapsepõlve unistuste tähtsusest edaspidises elus. Kui oluline on see kui vanemad lasevad lapsel teha seda mis talle huvi pakub, mitte ei suru mingitesse raamidesse. Ja kindlasti ei tohiks vanemad valida lapse eest talle elukutset. Umbes nii, et vaarisa oli juba arst, kindlasti peab ka minust arst saama (olgugi et halb arst, sest valisin vale eriala). 3. Kui tähtis on lähedaste inimeste tunnustus ja toetus sinu ettevõtmistele! Ka minul on mitmesuguseid kogemusi, aga raudselt edenevad asjad paremini, kui lähedased toetavad ja tunnustavad (ka pisikesi saavutusi).
Michel Foucault Kuna ma hetkel veel ei valda prantsuse keelt sellisel tasemel, et lugeda Foucault esseed originaalis, pean usaldama tõlget. „Sõnad on tähistajate ja tähistatavate kokkuleppeline süsteem, mille ühiskond on kehtestanud.“ Sellest tulenevalt ka mõisted on kokkuleppelised. Võttes ette sama teose kaks tõlkija nägemused sellest, ongi märgata üsna erinevaid lähenemisi ja vabalt ümberkäimist sõnadega, mis üld kokkuvõttes siiski mahub kokkuleppelisuse raamidesse. Kirjutamine on märkida vaheline mäng. Kirjutamise mõte pole mitte kirjanduse, kui tegevuse näitamine vaid loomine. Foucault ettekande eesmärk on käsitleda autori ja teksti seost. Ehki ta mainib, et ei soovi teha ajaloolist analüüsi, siis siiski ta teeb seda. Sellest tuleb hiljem korduvalt juttu. Foucault arutleb näiteks kirjanduse seotusest surmaga. Ehk siis konkreetsemalt ta toob välja kreeklaste jutustuse või eepose kus kangelaste surematus oli tihedalt seotud nende surmaga
poode/restorane, kus valmis toitu osta. Naisliikumine ja enda õiguste eest võitlemine algas Euroopas alles 19.sajandi keskpaigas, millega suudeti võita hariduse omandamise, iseseisva teenimise ja üldise iseseisvuse nõudmised. Õiguse valida said naised alles 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses. Sellest asjast algas naiste võitlus enda eest. Vaatamata sellele, et seaduse ees suudeti end kehtestada, ei muutunud naise roll avalikkuse ees. Naiste surumine raamidesse muutus veel jõulisemaks kui enne. Juba enne meie aja arvamist kehtisid naiste suhtes kindlad hoiakud.
avaneb automaatselt laiem maailm, metamaailm, paralleelmaailm, kuidas keegi soovib nimetada. Kindel on see, et midagi laieneb, millegi võrra on rikkam. Kunst pole lihtsalt see mida sa vaatad, mingi vorm. Kunst on midagi rohkemat, mingi kiiksuga, mingi liialdusega, ikka sügavalt tunnetuslik, kus väljendatakse mida tavakeeles väljendada ei saa. Kuna minu meelest kunst on sügavalt tunnetuslik, siis on päris keeruline seda temaatikat kuskile raamidesse panna ja täpselt defineerida selle füüsilist olemust. Tänapäevane inimkond kannatab tugevalt standardiseerimishulluse käes. Kunsti pole vaja otseselt raamistada. Lihtsalt vaatle ja siis tunneta. Nagu juba eespool mainisin on kunsti eesmärk on anda olemasolevale, mida visuaalsel vaatlusel koged lisandväärtust. Puu võib olla lihtsalt puu oma lehtede ja okstega keset tormituult aga samas kui vaadelda kuidas tuul liigutab oksi elegantselt ning lehed seal samas
kurbust. Meeldejäävaim oli ,,Viimane lumi". Paberil seisis väänlev ja paremale kalduv puu, mille okstel veel lund oli. Tekkis kevade tunne. Taust oli erinevate tumedate värvidega liikuvaks muudetud, mis pani maali elama. Tekkis tunne nagu oleks maal kui aken minu toas. Kõik oli väga puhas ja selge. Seekord oli näitus hoopis teistsugune, mille tegi mitmekesiseks erinevate materjalide kasutus. Ei olnud ainult raamidesse paigutatud maale, mille jälgimine väga üksluiseks muutub. Eriliseks tegid keraamikute Tafeli ja Väljaotsa sõrmede abil valminud savikujud, mis pealtnäha lihtsad tundusid, aga seesmiselt sügavad olid. Soovitan kõigil inimestel, kes kiirest elurutiinist vaheldust otsivad, minna vaatama seda näitust.
annaabi.ee 
