Mis kasu on raamatutest? Raamatutel on võimas jõud eraldada meid reaalsusest nii, et unustame oma igapäevased mured. Igas raamatus peitub mõte, millest õppida, isegi kui seda esmapilgul ei märka. Inimesed on erinevad nagu raamatud. Leidub inimesi, kes ei saa mitmekordsel lugemisel aru, mida auto on tahtnud selle teosega öelda, teisalt mõni inimene mõistab seda kohe. See oleneb inimestest, sest me kõik oleme oma olemiselt ja mõtlemiselt erinevad, sellepärast mõistame
Iseseisev töö nr. 7 1.1. Leia e-raamatute andmebaasi CHEMnetBASE käsiraamatust CRC Handbook of Chemistry and Physics koobalti (cobalt) sulamis- ja keemispunktid. Ei tööta. 1.2. Otsi andmebaasist CRCnetBASE kirjandust teemal Chemistry of black pepper. c) Agriculture ja chemistry d) 3. Chemistry of black pepper f) Black pepper 1.3. Otsing andmebaasist ebrary. b) Võimaldab salvestada pealkirju(tulemuseks saadud tekste?) ja neid kaustadesse teema järgi jaotades organiseerida. Lisaks teha märkmeid ja märgistusi ning neid teistega jagada. e) 426 f) (global)and(environmental change)and(europe) h) de Larminat, Philippe. Climate Change : Identification and Projections (1). Somerset, US: Wiley-ISTE, 2014. ProQuest ebrary. Web. 4 November 2016. 1.4 Raamatu otsing andmebaasist Knovel. b) 1 c) Võimaldab leida mingi kindla aine või materjali omadusi. 1.5. Soorita kompleksotsingud oma teema kohta andmebaasides ebrary , Knovel, Scie...
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955 Otepääl. Lõpetas 1979. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna taidlusteatri rezii eriala. Alustas Eesti Raadios aastatel 1977 1979. Alustas 1979. aastal ETV-s teadustajana. Urmas Ott töötas Eesti Televisioonis 1979 1998 AK diktori, saatejuhi, reporteri ja toimetajana. Tema viimaseks tööks rahvusringhäälingus jäi Raadio 4 saatesari "Sündsuse piires" (6.okt 2007-21. juuni 2008, kokku 32 saadet). SAATED "Estraaditähestik" (eetris 1976-1983), U. Ott saatejuht 1981-83 (ETV) 1986 1992 "Teletutvus" (ETV) 1991 1995 aastavahetuse isikuintervjuud (ETV) 1991 1992 "Duett -duell" (ETV) 1992 1998 "Carte Blanche" (ETV) 1998.a. 2. juuni - Urmas Ott tegi koosseisulise töötajana viimase saate ETV-s - "Carte Blanche" Tõnis Mägiga. (ETV internet, ETV ajalugu) 2001 "Seitse päeva mais", intervjuud pr. kandidaatidega (TV1) 2002 Valitud meeleolud (TV3) 2003 2006 "Happy Hour"...
Mõtteid George Orwell raamatutest "Loomade Farm", "1984" George Orwell on öelnud, et kirjutab antiutoopiaid, et panna inimesi tähele panema elu koledusi. Et pöörata rohkem tähelepanu sellele, mis maailmas tegelikult toimub. Kui käsitleda sotsialismi idee tasandil, siis Karl Marx töötas välja ülima valitsemiskorra. Ent idee ja pärismaailm lähevad lahku. Võimatu on panna kirjanduslikke aksioome kehtima päriselus. Võimatu oleks reaalse elu ja filosoofia vahele võrdusmärke asetada. Ükskõik kui väga me üritaksime, keti tugevuse määrab tema nõrgim lüli. Kuid nõrkus on vabaduse tunnuseks. Nõrkus olla see, kes sa oled, ihaleda oma unistusi, ükskõik kui irreaalsed nad ka ei oleks. Kui Karl Marx "Kapitalis" kirjutas, et baas määrab ära pealisehitise, siis ta ei uskunud, et baas võib Parteile iseloomulikult olla valmis kasvõi maailma hävitama kõike võimu pärast. Võim oli see, mis luges. Kuid ometi ei eksisteeri võimu, kui pole neid, k...
Kirjandus ja armastus Armastus on inimelu lahutamatu osa. Kõndides mööda tänavaid võid näha igalpool paarikesi, kes on värskelt armunud. Muidugi on ka paare, kes on koos olnud kauem. Kõik nad näivad nii õnnelikud ja ehk ongi, kuid igas suhtes valitseb intriige. Sellist armastust vist ei eksisteerigi, mis võidab kõik maailma halva. Kuskil on alati mingi probleem. Nii nagu päriselus võib näha rõkkavat-kriiskavat armastust ka kirjanduses. Ükski teos ei saa läbi ilma inimestevaheliste suheteta. Kui poleks teoses suhteid jääks raamat igavaks, ega poleks enam nii kaasakiskuv. Enamasti raamatu võtmeks ongi armastuses esinev konflikt. Inimesed ei pruugi üksteist mõista või tulevad muud vastuolud. Tavaliselt raamatud algavad ebaõnnelikus armastuses ja selles, kuidas üheskoos loodetakse võita igavene õnn. Võiksin tuua ühe näite A Puskini raamatust ,,Jevgeni Onegin" ühe näite, kus neiu armub noormehesse...
Kokkuvõtte piiblist Kristlik Piibel jaguneb kaheks osaks: Vanaks ja Uueks Testamendiks. Vana Testament koosneb kokku 39st erinevast raamatust ja on kirja pandud 12. - 2. sajandil eKr. Enamus sellest on heebrea keeles, mõned üksikud osad arami keeles. Ka juutide pühakiri Tanah koosneb samadest raamatutest, kuid seal on nende järjekord ja numeratsioon erinevad. Esimesed viis raamatut Vanas Testamendis on Moosese raamatud. Esimene jutustab maailma loomisest ja pattulangemisest ja Iisraeli rahva varajase ajaloo Aabrahami, Iisaki, Jakobi ning nende perekondade loo kaudu. Teine räägib iisraellaste põgenemisest Egiptuse vangipõlvest Moosese juhtimisel. Kolmanda sisuks on Jumala poolt Iisraeli rahvale edasiandmiseks Moosele antud õpetussõnad
Kullamaa Keskkool Birgit Hallkivi BETTI ALVER Referaat Juhendaja: Õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Armastatuim Eesti luuletaja, Betti Alver (1906-1989) Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ...
KUTSEKESKKOOL HENNO KÄO Referaat Juhendaja: 2011 HENNO KÄO ELULUGU Henno Käo sündis 10.01.1942 Saaremaal Laimjala vallas taluniku pojana. Suri 2 juulil 2004. On õppinud Audla algkoolis, Kahtla 7-klassiliseskoolis, Orissaare keskkoolis. 1963 lõpetas Tartu Kunstikooli dekoraatori erialal. Õppinud lühikest aega Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991. Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teis...
TAPA GÜMNAASIUM Kirill Gorskov Kanep referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 SISUKORD 3. Mis on kanep? 4. Kuidas näeb välja kanepi tarvitaja? 5. Kanepi liigid 6. Kuidas tarvitatakse ja mille abil? 7. Milline on kanepi mõju? 8. Kanepisõltuvus 9. Kuulsad inimesed ,kes tarvitavad või tarvitasid kanepit 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad Mis on kanep? Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kannabis tähendab kreeka keeles "kanep", sativa ladina keeles "kasulik" ja "L" tuleneb Carolus Linnaeus nimest. "Lam" tuleneb Jean-Baptiste de Lamarck nimest, kes kirjeldas 1785. aastal india kanepit. Perekonda kirjeldas esimesena 1753 Carl von Linné monotüüpse perekonnana. Jean- Baptiste de Lamarck eraldas 1785 india kanepi morfoloogiliste omaduste ja uimastava toime alusel liigiks Cannabis indica (india kanep) ja v...
William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri jrgi) 1616) oli inglise luuletaja ja nitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sndisid ttar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: ttar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Vib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on phendatud kenale noorele meessoost sbrale ning jrgmised (vlja arvatud kaks kige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide phiteemaks on arutlemine selle le, kuidas ajaga kik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 nidendit, mida saab jagada kolme liiki: komdi...
The Beatles Egert Pommer Jüri Gümnaasium 7A Sisukord: Lehekülg 2.....Sisukord Lehekülg 3.....The Beatles Lehekülg 4.....Bändi kooseis ja Kirjandus Lehekülg 5.....Pildid Lehekülg 6.....Kasutatud kirjandus -2- The Beatles The Beatles (Biitlid) oli Liverpoolist Suurbritanniast pärit rokkansambel. Ansambli muusikaline ampluaa oli äärmiselt lai, ulatudes ballaadidest reggae'ni ning psühhedeelsest muusikast bluusi ja heavy metalini. Ansambel mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni. Bändi looming jõudis tegutsemisaastate jooksul singlimüügi edetabeli esimese neljakümne hulka umbes viiekümnel korral ning ainuüksi Ameerika Ühendriikides jõudsid nad kahekümnel korral singlimüügi edetabeli esikohale. EMI Recordsi andmetel on The Beatlesi plaate müüdud praeguseks maailmas üle miljardi eksemplari. The Beatlesi läbilöögiaasta oli 1963, ...
"Hamlet" · ,,Kas saab siis andeks see, kes püsib patus?" · ,,Mu kõne torgaku, ent mitte oda!" · ,,Me nuumame kõiki elusolendeid, et iseendid nuumata, ise aga nuumame endid vaklade jaoks." · ,,Mida vähem kätt on tööle külge pandud, seda tundlikum ta on." · ,,Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks." · ,,Sellesinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast." · ,,Olen kuulnud ka teie maalimiskunstist, ja küllaltki palju. Jumal on andnud teile ühe näo, teie aga teete endale teise." · ,,Uskuge, te panete lukku ukse omaenese vabaduse ees, kui varjate sõprade ees oma muresid." · ,,Näitekunsti otstarve, nii algul kui ka praegu, oli ja on hoida loodusel nagu peeglit silmade ees." · ,,Kohanda tegevus sõnale, sõna tegevusele, eriti silmas pidades, et sa ei patustaks loomuliku lihtsuse vastu." ,,Piib...
1. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" astub saatusele vastu 2. Shakespeare ,,Hamlet" mõtlev inimene, riigi/võimu moraalne allakäik. ,,Olla või mitte olla..." alla anda või võidelda 3. Goethe ,,Faust" leiab elu mõtte vaibumatust tegutsemisihas ja töös 4. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eestlaste talupoeglik kuningas, vapper, töökas. Ühtaegu inimene ja jumal(surematu) 5. Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola" haridus on eestlastele eluliselt tähtis. Harimatus toob majandusliku kahju. 6. Kitzberg ,,Libahunt" - Eesti ja eestlus. Tiina hindab vabadust, tammarulased aga arvavad, et orirahvas peab olema allaheitlik, et ellu jääda. 7. Balzac ,,Isa Goriot" Rastignac loobub rikkuse nimel hariduse omandamisest. 8. Tsehhov ,,Rõõm" , ,,Paks ja peenike" , ,,Palat nr 6" , ,,Ametniku surm" inimväärikuse puudumine 9. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup, Kremer, Mari 10. Vilde ,,Pisuhänd" Piibeleht, Vestmann ...
, -! a , c ! a . e. a . ! . . - ! - e e. . a . - y p . , . . H a. . , , . , , . . . e . . . . - . , . . . . , .
Kuidas muutis reformatsioon inimese mõttemaailma ja väärtushinnanguid Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel. Ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Kuna inimese mõttemaailma on raske muuta, tekkis reformatsiooni liidritel vaidlusi ja hoiatusi keisrite ja piiskoppide poolt, samuti hakkas reformatsioonis ilmnema eri arusaamu ja taotlusi. Üha rohkem leiti, et lisaks ümberkorraldustele kirikuelus tuleb pöörata rohkem tähelepanu igapäevaelu prob...
Kas armastus saab tappa? ,,Armastus" tundub nii lihtne sõna, kuid on samas nii mitmemõtteline. Armastusele pole ühtset tähendust, iga inimene saab seda defineerida omamoodi, kuid mitte kunagi ammendavalt. Armastus võib olla lihtsalt positiivne tunne või ka sügavaim meelteelamus. Samas saab armastust tõlgendada ka kui abstraktse nähtuse kõrgelt väärtustamist või selle poole püüdlemist. Armastus annab palju jõudu, kuid suudab nõrgestada ka kõige tugevamaid. Kas armastusel on jõudu isegi tappa? Armastus on kui positiivne jõud, mis teeb õnnelikuks ja tekitab segadust. Mina arvan, et armastus suudab manipuleerida ka nendega, kes on enda ja isegi teiste jaoks äärmiselt tugeva isiksusega. Ja võib olla selle isiksuse isegi hävitada? Selle järsk kadumine lõhstab isiksust vaimselt, kui armastus on tõeline. Ma leian, et armastus tapabgi enamasti vaimselt ja seestpoolt nii öelda. A...
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus tänapäeval leiab raamatupoe riiulilt väga palju noorsookirjandust. Kõik need raamatud räägivad tänapäeva noorte probleemidest. Milliseid probleeme siis käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Üks põhiline probleem, mida tänapäeva noorsookirjandus käsitleb on koolivägivald. Üheks väga heaks näiteks on Diana Leesalu ''Mängult on päriselt''. See raamat räägib 12-aastasest Mikust. keda kiusatakse koolis suuremate poolt. Samas ei ole tal ka klassis sõpru. See kõik toimub sellepärast, et tal on punased juuksed, tedretähnid ja koolidirektorist isa, keda kõik vihkavad. Mingil hetkel ei suuda ta seda kõike enam taluda. Koolikaaslaste surve tõttu põletab ta maha koolimaja ning põgeneb Tartusse, kus hakkab elama tänavapoisi elu. Tema seiklus lõppeb surmaga. Samast raamatust võib välja tuua ka teise probleemi narkootikumide alkoholi ja suitsetamise kohta. Mikul on õde Mirjam, kes ela...
Lehte Hainsalu Elulugu Lehte Hainsalu sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal.(Alates 1959. aastast Sööt). Lõpetas 1956 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli Ajalookeeleteaduskonna eesti filoloogi erialal. Ta on abielus Ilmar Söödiga ning neil on kaks tütart(Kati ja Pille), üks poeg(Mati) ja üksteist imetoredat lapselast(Ekke, Uku, Rutt, Kristi, Asti, Kersti, Mario, Marek, Martin, Marit ja Markus). 11-aastaselt kirjutas ta luuletusi ning alates 12-aastaselt avaldati neid ajalehtedes. Tuntuks sai värsikogudega "Sõnajala õis" ja "Peeglikillud". Lehte Hainsalu on töötanud ajakirjanikuna ajalehe Edasi toimetuses ning hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös. 1993-2003 õpetas Tartu Teoloogi Akadeemias stilistikat ning on teinud Eesti Televisioonile mitme saatesarja stsenaariume. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1958. Ta on võtnud aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest, juhtinud Kirja...
TALUTÖÖD Eesti talurahva olukord polnud 19. sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt. Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks....
Islami ja Euroopa abielu võrdlus Islami ja Euroopa abieludel on väga palju erimevusi. Islami usu puhul käivad abieluga kaasas väga paljud usulised kui ka igapäevased traditsioonid, mis on ammustest aegadest tänapäevani säilinud. Euroopa maade rahvaste abieludes ei ole nii palju kindlaid ning rangeid traditsioone. Abiellutakse ikkagi armastusest teise inimese vastu. Järgnevalt toon välja mõned olulisemad erinevused . Islami maades ehk moslemil võib samaaegselt olla neli naist. Euroopas võib mees abielus olla vaid ühe naisega. Moslemite usus öeldakse, et mees peab kõiki oma naisi armastama võrdelt kuid tänapäeval on see põhimõtteliselt võimatu. Nelja naise ülalpidamine on kulukas ning seetõttu ei saa paljud moslemid seda just majanduslikel põhjustel teha. Kõige selle juures võib naine olla abielus ainult ühe mehega. Siit ka sarnasus euroopa neistega. Islami usus on täneseni abielu mõiste tähenduseks...
Jalgpall Lizette Kreis 7.e klass Tartu Kivilinna gümnaasium 2011 Sisukord: 1)sissejuhatus 2)ajalugu 3)reeglid 4)kokkuvõtte 5)kasutatud materjal Sissejuhatus Jalgpall on spordimäng. Mängivad kaks 11-liikmelist meeskonda muruväljakul nahkpalliga, mida püütakse vastase väravasse lüüa. Võidab võige enam löönud väravaid meeskond.Mänguväljak peab olema muru-või kunstkattega ristkülik. Kasutatud kirjandus: Eneke 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpall Ajalugu Arvatakse, et jalgpallitaolist mängu harrastatati Hiinas ja Jaapanis juba ligikaudu 3000 aastat tagasi. Jalgpalli mängiti ka Vana-Kreekas ja- Roomas. See spordiala on ajaloo väitel oluliselt teisendunud. Inglismaal oli see vahepeal üldsegi keelatud, kuid aastal 1820. mängureelglid sarnanesid juba tänapäeval kasutuses olevate r...
http://opleht.ee/3820-kristiina-kass-minu-lapsepolve-kadriorg/ Loominguline ülevaade Kristiina Kass on kirjutanud palju raamatuid: „Käru Kaarel“, „Samueli võlupadi“, „Peeter ja mina“, „Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti“, „Kasper ja viis tarka kassi“, „Õpetaja Kusti kummitab“, „Elle ja Kalle koduvideo“, „Sandri mikroskoop“, „Unelinnu pesa“, „Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija“, „Nõianeiu Nöbinina“. Ta on illustreerinud enamus oma raamatutest, kuid "Nõianeiu Nöbinina", „Õpetaja Kusti kummitab" ja „Elle ja Kalle koduvideo" illustreeris Heiki Ernits. „Nõianeiu Nöbininast“ on tehtud ka ETV teleseriaal. Kristiina Kass on võitnud palju auhindu oma raamatute eest ning tema jutte on avaldanud ajakiri Täheke. Ta on tõlkinud soome kirjaniku raamatu „Risto Räppar“ eesti keelde. Paljud on küsinud, mis teeb Kassi raamatud nii eriliseks. Taas kord tuleb tsiteerida Astrid Lindgreni,
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Gröönimaa...................................................................................................................................3 Üldiseloomustus......................................................................................................................3 Asend ja kliima....................................................................................................................... 3 Taimed ja loomad....................................................................................................................4 Inimene Gröönimaal.................................................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp ALKOHOLID Keemia referaat õp. Ruth Pais Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . .3 Mis on alkoholid?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2. Küllastumata alkoholid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.Tioalkoholid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 4. Polüoolid e mitmealuselised alkoholid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . ....
Tsitaadid Remarque E.M. Remarque ,,Armasta oma ligimest" · Kui sinu kõrval keegi sureb, siis sa ei taju seda. See on maailma õnnetus. Kaastunne ei ole valu. Kaastunne on varjatud kahjurõõm. Kergendatud ohkamine, et see ei ole sina ise ega ka keegi, keda sa armastad. · Olgem rõõmsad! Elu saab varsti otsa, ja tagantjärele ei anna meile keegi midagi selle eest, kas me rõõmsad või kurvad olime. · Niikaua kui olemas oled, ei ole veel midagi kaotatud! · Pool meetrit sinust eemal hukkub kellegi jaoks maailm möirgamises ja valudes - aga sina ei tunne midagi. Selles seisnebki maailma häda. E.M. Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra" · Graeber Elisabethile: ,,Sina ei värise. Elu sinus väriseb. Sel pole midagi pistmist julgusega. Julge oled siis, kui sa ennast kaitsta saad. Kõik ...
Ülemiste järv Ülemiste järv varasemalt Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv on Eestis väga ilus ja tuntud järv. Ülemiste järv on väga tähtis eelkõige Tallinnlstele kuna Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järv asub Tallinna kesklinnast kagus Harju Lavamaal Lasnamäe klindineemiku läänepervel. Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn Linda kivi. Legendi järgi olevat tekkinud Ülemiste järv Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Samuti on laialt levinud legend Ülemiste vanakesest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas Tallinn on juba valmis?". Kui vastus peaks tulema jaatav...
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Dionysos ehk Bacchus Marion Pettai Tallinna Ühisgümnaasium 10. B klass Vana-Kreeka jumalad Muistsed kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana-Kreeka jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimestega sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse. Dionysus/Bacchus Dionysos oli Vana-Kreeka veinijumal ehk oma pärimuselt kahe ,,emaga" jumal. Seostati teda eelkõige veini-, viljakuse-, ekstaasi ja taimekasvujumalana. Dionysost kujutati sageli härjasarvedega, viidates mehelikkusele ning tema pidustustele võeti kaasa tohutult puust falloseid. Dionysose elulugu (1. müüt) Dionysose ema oli Semele, viimane aga suri enne lap...
INTERVJUU A: Tere, Terry! Oleme väga tänulikud sulle, et olid nõus meile intervjuud andma. T: Pole tänu väärt. Mulle meeldib oma raamatutest rääkida. A: Siis on ju väga tore. Räägi meile palun, kuidas sa üldse kirjanikuks said ja mis sind kirjutama pani? T: Mind inspireerisid kõiksugused raamatud, mida ma elus lugenud olen ja uskuge, neid on palju. Mulle tundus, et maailmas pole piisavalt fantaasiaraamatuid, mis haaraksid lugejaid endaga kaasa ja siis ma üritasingi midagi enda poolt anda. A: Aga mis raamat on sinu lemmik? T: Minu isiklikest on ,,Kübaratäis taevast" ja üldiselt Roy Lewisi ,,Inimese areng"
Kas kohustuslik kirjandus on vajalik? Kindlasti on enamus õpilasi kahelnud kohustusliku kirjanduse mõttekuses. Sunniviisiline raamatute lugemine pole võibolla tõesti kõige parem viis noored lugema panna, kuid siiski on õpetajad kindlad, et seda on vaja. Lühikese mõttetöö järel jõudsin minagi otsusele, et kohustuslik kirjandus on vajalik. Raamatutest omandatu jääb meelde palju lihtsamalt, kui kooliõpikutest õpitu. Õpilased ise tihtipeale ei märka seda, kuid raamatutest loetud faktid seonduvad mingi kindla olukorraga ja seetõttu on neist kergem aru saada ning need meelde jätta. Lugemine aitab parandada õigekirja. Kuna raamatute õigekiri on üsna korraliku kontrolli läbinud, siis leidub seal kirjavigu harva, seega võib julgelt kasutada raamatutekstide kirjapilti. Lisaks eelnevale on lugemine kasulik viis aja veetmiseks. Tihtipeale on aga noortel kujunenud eelarvamus, et lugemine on igav ning eelistatakse arvutimängude mängimist ja telerit
Soovitusliku kirjanduse mõjud õpilastele Soovituslikku koolikirjandust peetakse õpilaste poolt tihti ebameeldivaks kohustuseks, mis kulutab nende niigi vähest vaba aega. Paljud õpilased üritavad nende raamatute lugemisest ka igal võimalikul moel mööda hiilida, otsides internetist kokkuvõtteid, lastes kellelgi teisel neid lugeda või küsides kokkuvõtteid oma kaasõpilastelt. Siiski peaks iga õpilane ise oma soovituslikku kirjandust lugema, sest raamatutest on palju kasu. Soovitusliku koolikirjanduse nimekirju hakatakse jagama õpilastele juba algklassides, mis paljude õpilaste arust on igav ja mõttetu ajaraiskamine. Kahjuks arvavad ka paljud lapsevanemad sama, mistõttu nende lapsed ei tahagi raamatuid lugeda, sest vanemate eeskuju on ka siin oluline. Kahjuks jääb lastel, kes raamatuid ei loe, palju avastamata, sest ka noorukieas ei hooli nad raamatutest ja palju elutarkusi jääb avastamata.
Raamatutes on kasutatud sõnu, mis tegelikult ei sobiks väikestele tüdrukutele ja need on sellised, mille asemel saaks kirjutada mõne teise samaväärse sõna, et mõte seeläbi siiski ei muutuks. Samuti leidub ka selliseid raamatuid, mille kirjatrükk on väiksele tüdrukule lugemiseks raske, laused on liiga pikad ja keerulised. 3 Eesmärgid ja ootused Kahjuks oli raamatutest ning sellele kriitika andmisest raske midagi oodata ja ka sellepärast, et oleme veel esimese aasta tudengid on keeruline veel aru saada, millised on need kõige õigemad lahendused. Eesmärgiks oli välja tuua peamised põhjused, miks raamatud võivad olla keerulised lapse jaoks ning kuidas oleks võimalik raamatuid laste jaoks lihtsamaks teha, samuti anda aimu sellest, mida raamat väikesele tüdrukule peaks edasi andma. Oodata ei
et neil pole aega ja ka kohustusliku kirjanduse lugemine on tülikas. Õpilased, kes ei loe vabalt valitud kirjandust ega kohustuslikku kirjandust (4), väitsid, et neil puudub täielik huvi raamatute vastu ning eelistavad lugemisele teisi tegevusi. Missuguse sisuga raamatud on Sinu meelest huvitavad? Õpilaste seas olid kõige populaarsemad seiklusraamatud, teisel kohal põnevusraamatud ja kolmandal kohal õudusraamatud. Mida arvad kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvatest raamatutest? Noortel on väga erinev arvamus kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvatest raamatutest, mõned õpilased väitsid, et kõik raamatud ei vasta nende ootustele ja on ka raamatuid, mida nad oma vabal ajal ise eriti ei loeks, kuid teised arvasid, et kohustusliku kirjanduse raamatud on huvitavad ja harivad. Mida arvestad vabalt valitud raamatu valikul? Raamatu valikul peavad õpilased oluliseks lehekülgede arvu (7), raamatu sisu ja
Inimesed peavad vahel oma vaimsed meeli ergutama. Inimene on sotsiaalne olend, üksi ei suuda keegi olla ja see võib tervisele hakata. Oma vaimseid meeli saab ergutada raamatutega. Raamat võib olla nii seltsiks kui ka panna sind teisiti elu üle mõtlema. Inimhing tahab ja peab saama suhelda. Kuid kõikidel ei seda võimalust, osad inimesed on häbelikud, halvad suhtlejad ja neil ei olegi kedagi kellega nad vabalt rääkida saaksid. Need inimesed otsivadki lohutust raamatutest ning see on nende viis suhelda. Raamat viib lugeja teise maailma, kus on omad probleemid, inimesed ja sündmused. Näiteks mõnel inimesel on elus probleemid ja lugedes mõnda raamatut avastab, et tema probleemid pole üldsegi nii suured kui teoses mida ta loeb. See paneb teda teisiti mõtlema ja oma elu üle erinevalt vaatama. Kuid võibolla ei olegi raamatud enam tänapäeval vaimseks toeks. Leiutatud on internet, kus
pensionärid. Raamatuid lugedes elab inimene raamatusse nii sisse, et hakkab fantaseerima, et just tema on see tegelane seal raamatust kelle kohta ta loeb. See on teada fakt, et igale inimesele meeldib lugeda erinevaid raamatuid, kui ei, siis ajakirju. On teada, et pensionärid ja täiskasvanud inimesed on seotud kriminaalkirjandusega või romaaniga, aga tänapäeva noored on hoopis seotud rohkem ulmekirjandusega. Mitte kui ükski inimene ei saaks raamatuteta hakkama. Raamatutest saab inimene endale igasuguse ettekujutuse teistest riikidest, kultuuridest ja isegi teistest inimestest. Raamatutest saab teada väga palju huvitavaid fakte ja ning see laiendab ka teie silmaringi. Raamat on teile abiks isegi siis, kui teil on vaja midagi millegi kohta teada. Raamat informeerib ja harib inimesi, sellepärast peabki inimene raamatuid lugema. Näete kui tähtis on raamat inimese elus. Me ei suudaks hakkama saada, kui meil poleks raamatuid
pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on. Antud töös otsitakse informatsiooni, kui teadlikud on õpilased e-raamatutest ja e-väljaannetest. Uurimustöö esimeses osas võetakse vaatluse alla e-raamatute ajalugu, e-raamatute plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara. Teise osa jaoks olen küsitlenud Valga Gümnaasiumi õpilasi, et saada teada nende arvamused e-raamatute kohta. Nendest kahest osast saadakse ülevaade sellest, milline võib olla e-raamatute tulevik, kui populaarsed on need õpilaste seas juba praegu ja kas on võimalik, et paberkandjal raamatud surevad välja. 1. E-RAAMATU OLEMUS
kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. Internet aitab koostada õpetajatel õppetööd ja õpilastel koolitöid. Noored suhtlevad interneti teel paljude inimestega üle mailma ja mängivad erinevates portaalides.Internet on suureks abiks kooli tööde tegemisel ja erineva info otsimisel. Kui internet kaoks olek see halb kuna õppimine oleks raskem. Info saamine oleks ainult raamatutest ja see pärast läheks palju kauem aega õppimiseks. Kaugete sõpradega saaks rääkida ainult telefooni teel ja arvutis erinevate portaalides mängimine ja suhtlemine kaoks. Interneti kadumine oleks ka hea, sest siis viibiksid noored rohkem väljas ja loeksi rohkem raamatuid, tegeleksid spordiga. Noortel oleks rohkem aega pühenduda õppimisele ja tegevustele mis tegelikult ka huvi pakuvad. Paljudes peredes polegi kunagi interneti ja arvutit olnud aga sellegi pooles on nad hakkama
muredest ja probleemidest. Pärast pikka päeva on hea õhtul lõõgastuda mõnda romaani või novelli lehitsedes, et oma mõtteid eemale viia kõikidest maailma probleemidest. Mulle meel- dib peale rasket päeva õhtul lugeda Douglass Adams'i romaani ''The Hitchhiker's Guide to the Galaxy'', mis räägib mehest, kes on sunnitud koos ühe tulnukaga läbi kosmose rändama, kuna maa hävitati galaktilise kiirtee ehitamiseks. Muidugi kena osa minu loetud raamatutest moodustab ka kohustuslik kirjandus. Igal aastal peavad õpilased lugema raamat raamatu järel igasuguseid erinevaid jutte. Vahel võib tunduda, et kohustuslik kirjandus on lihtsalt aja raiskamine, aga tegelikult võib juhtuda nii, et õpilane leiab endale uue lemmikraamatu kohustuslikku kirjandust lugedes. Näiteks eelmisel aastal pidi meie klass lugema Andrus Kivirähki teost ''Rehepapp ehk November'', millest on saa-
Meie vanematel, rääkimata vana-vanematest, ei olnud ega saanudki olla aimu ei arvutist, iPodidest ja igasugu muudest uutest vidinatest, mille nimesid, funktsioone ja võimalusi minagi üldjuhul ei tea. Tegelikult ei paku huvigi. Ja selle üle on mul ainult hea meel. Mäletan üsna selgelt ühte varakevadist laupäevahommikut, kui istusime vanaemaga verandal, jõime värskendavat kohvi ja rääkisime minevikust, olevikust, tulevikust ja raamatutest. Ta andis mulle hulk raamatute nimesid, mille lugemine mulle kindlasti kasu tooks. Nimekiri on siiani seinal ja ootab oma viimaseid plusse. Tean, et tema ise jõudis need kõik oma elu jooksul läbi lugeda. Vanad inimesed on ju sageli vaiksed, rahulikud ega erutu millestki rääkides. Aga sel hetkel märkasin ma tema silmades sädet ja sära. Ma sain aru, et ta tõesti armastab raamatuid, et talle tõesti meeldib see, millest ta räägib. Ma tean, et tema puhul oli
Seda just probleemide ja igapäevalisuse näol. Teised arvustued aga leiavad, et kolmas raamat on „õhust võetud“ ehk tegelikku vajadust kolmanda raamatu järel polnud, eriti kuna teises oli peategelane jõudnud oma eluga õnne ja õnnelikuseni. 3. Teose probleemistik ja ideestik (Too välja teose peaidee ja 3–4 probleemi teosest) Teose põhiideeks oligi peategelase probleemid vallalise üksikemana ja nende probleemide lahendamine. Üheks probleemiks oli eelmistest raamatutest tuttava Mark Darcy ehk peategelase abikaasa ja laste isa surmaga hakkama saamine ning leppimine. Seejuures oli peavalu tekitav ka küsimus, kas ja millal oleks aeg uueks suhteks. Teine probleem oli tänapäeva tehnoloogia ja laste võimalikult vähene tehnoloogia kasutus. Nimelt soovis peategelane Bridget hoida oma lapsi teleka vaatamisest ja arvutiga mängimisest, kuid tihtilugu see tal ei õnnestunud. Lastega seotud probleemidest tooksin välja veel lastele sõprade leidmise
juba aegade algusest. Meie oleme ka ise kiirguste allikaks, kuid samas ka paljude meid ümbritsevate tehiskiirguste loojad. Minu uurimustöö eesmärk oli otsida informatsiooni radioaktiivsuse ajaloo, olemuse kohta ning selle mõju keskkonnale ja inimese organismile. Ma seadsin oma uurimustöö hüpoteesiks, et Eestis on radioaktiivsuse hulk keskkonnas ehk radioaktiivsusfoon kõrge võrreldes teise Euroopa riikidega. Materjali kogusin internetist ja raamatutest. 3 Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine 1886. aastal avastas prantsuse õpetlane Antoine-Henri Becquerel uue kiirgusliigi. Ta uuris fosforestseeruvat soola kaaliumuranüülsulfaati. See uuritav aine asus laual ning selle läheduses asus fotoplaat. Meenutame, et ülemöödunud sajandil kasutati fotoaparaadis filmi asemel valgustundlikke fotoplaate. Kui fotoplaati hiljem ilmutati, siis avastati sellel fosforestseeruva aine kristallide
Õendusprotsess Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline lähenemisviis patsiendi täielikule hooldusele. 1. Patsiendi õendushooldusvajaduste ja jõuvarude määratlemine: Andmete kogumine: Andmeid saadakse: Patsiendilt Sugulastelt ja sõpradelt Õe enda tähelepanekutest Eelmistest õenduslugudest, saatedokumenditest jne Raamatutest, kirjandusest(saadakse üldinfot) Õendusanamnees: 1) Isikuandmed(nimi,vanus,aadress,lähimad omaksed) 2) Andmed momendi haigusest(haigus,kulg,prognoos,ravi) 3) Kogemused seoses varasemate haigestumistega 4) Inimese eluviis(igapäevatoimingute sooritamine) 5) Sotsiaalne teave(sotsiaalne võrgustik, inimsuhted, harrastused, amet) 6) Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine
Iseseisvumine Rahvas hakkas oma iseteadvust kasvatama. Suurenes teadmiste ammendamine ajakirjadest, raamatutest, mis tõi omakorda kaasa rahvuskultuuri kujunemise. Aktiivne seltsitegevus ja ürituste korraldamine(sealhulgas laulupeod, rahvaluule jne.) tekitas rahvuses tunde, et ollakse eestlane. Mehed nagu Jüri Vilms, Konstatin Päts, Konstantin Konik, kes kõik kuulusid Päästekomitee liitu, aitasid Eesti iseseisvusele kaasa ja tõid seisma enda eest ka teisi Eesti elanikke. Kui Venemaa hakkas nõrgenema ja kardeti Saksa okupatsiooni kasvu, otsustati, et
aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Võib tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“.
kes loeks siis ega nad ise vabatahtlikult raamatuid lugema ei hakka. Kuid kui interneti kasutamine süveneb siis võib kahjuks arvata seda,et lugemine sureb välja.Kui noored võtaksid lugemise tõsiselt käsile oleks võimalik seda uuesti esile tõsta.Mida oleks väga vaja,et meie oma eesti keel välja ei sureks. Probleemi aken Probleemi olemus tekkepõhjused Noored ei huvitu raamatutest raamatu kokkuvõtted on võimalik Noorte arust on lugemine igav ja mõtetu netis saada kui vanemad ei loe kodus siis ei hakka ka laps raamatutest huvituma Lahendused Tagajärjed
Loomulikult ümbritseb inimest elu jooksul palju teda mõjutavaid tegureid, aga tähtis ongi oskus raskustele vastu astuda ning kujundada ise oma "rohtaeda". Lapsed kasvatatakse üles erinevates kodudes. Võime kodud jaotada kaheks: raamatuperedeks ning nendeks, kel on muud, maisemad huvid. Raamatuperedes hoitakse hoolega raamatuid, antakse need ühelt põlvkonnalt teisele. Sellistes perekondades kasvab laps teadmistetulva keskel, sest see, mis on tulnud raamatutest ja lugudest, jääb lapse mällu ning aegamööda kujuneb välja suhtumine kirjavarasse. Maisemate huvidega leibkondades kasvavad tihti üles aga rohkem pealiskaudsemad ning puuduva tahtejõuga inimesed, sest neid pole õpetatud hoidma väärtuslikke teadmisi ning seetõttu puudub neil ka tihtipeale oskus elus hakkama saada. Just kodu koos lasteaia ja kooliga kujundavad last, panevad aluse tema vaimsetele väärtustele ning valmistavad teda ette viljakaks ning mõtestatud eluks ühiskonnas.
See sõltuvus tekib väga kiiresti ja märkamatult. Tekib petlik illusioon, et "kui ma pole internetis olen maailmast ära lõigatud". Sellest tulenebki, et erinevates suhtluskeskondades, nagu näiteks facebook, twitter ja msn, toimub ööpäevaringselt aktiivne tegevus. Kuid vaadakem tõele näkku, tegelikult on see üsna pealiskaudne ajaveetmise moodus, kuid samas nii haarav, et vähesed leiavad selle asemel tee raamatu juurde. Mulle tundub, et samuti üks põhjustest, miks paljud noored raamatutest võõrduvad on noorte arvamus, et internet on väga hea abimees ja sealt saab vajaduse korral kiirelt ja minimaalse vaevaga peaaegu kõigile küsimustele vastuse. Muidugi on see mingil määral tõsi. Internetis on võimalused suurendada oma sõnavara ja leida vastuseid huvitavatele küsimustele, aga siiski ei ole internet veel nii arenenud, et osata vastata kõigele täpselt ja õigesti. Tihtipeale on internetis infot, mis on ebatäpne
ega pealkirjast välja lugeda. Eelkõige peegeldab raamat tema loojat, kirjanikku, kes paneb sellesse oma hinge ning tükikese oma elustki. A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" on kujutatud Vargamäe talu peremehe igapäeva elu, selle ilu ja valu. Ka autor ise on kasvanud talus üles. Romaanis perepoeg Indrek läks linna kooli ning nautis seda, mida tegi. Sama tegi ka Tammsaare, ta armastas kirjutamist, mis teadagi tuli tal väga hästi välja. Minu jaoks siiani loetud raamatutest on ,,Tõde ja õigus" üks neist raamatuist, milles tunnetan ma seda miskit, mis paneb seda raamatut lugema kuni viimaste lehekülgedeni. Selline teos näitabki seda, kui hea üks kirjanik olla võib. Teisalt võib raamatu valik näidata, milline on selle lugeja. Lugedes erinevaid teoseid, mis kuuluvad siis maailmakirjanduse või kasvõi tänapäeva kirjanduse paremikku, muudab see meid otseselt või kaudselt. Lugedes rikastub meie sõnavara ning paraneb suhtlemisoskus.
JÕULULUULETUSED Raamatutest lugenud, Olen jõulutundest heast, Piiblist olen veerinud, Jeesuslapsest pühast. Oh, oleks, oleks minu ajal olnud jõulutaat, Kelle põlvel istunud, nii mina kui ka teisedki. Salme lugend, tantsind, laulnud Oleksime terve öö- Kõige tähtsam et me taat Rõõmus oleks jõuluööl! Piparkoogid kerkivad, Lõhn ninna imbub. Täna on see püha öö, Pole täna keegi tööl. Öösel sisse ronib habemega vanake. Kes ta on, kust ta tulnud, Seda ei tea keegi meist. Kingid poetab kuuse alla, Sussi sisse kommi pistab, See on täitsa müstiline, Kes see mees võiks ometigi olla?!
Need teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Tean tänu sellele, sest olen seda ise teinud. Näiteks: -tean, kuidas pannkooke valmistada, st oskan pannkooke valmistada -tean kuidas õmmelda, st oskan õmmelda -tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oskan lipsusõlme teha 3)Teadmine-et-teadmine kui informatsiooni omamine. Need teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Need teadmised on raamatutest saadud, teadlased on kindlaks teinud. Pole ju ise käinud ega näinud osooniauke, kuid tean, et need on olemas. Näiteks: -tean, et päike tõuseb idast -tean, miks ta mind nii imelikult vaatas -tean, et Päike on Maale lähim täht *Micheal Polanyi vaikiv teadmine Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmised-kuidas) taanduvad teadmistele-et. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele-et, kuid on neid, mida ei saa ning neid nimetatakse vaikivaks teadmiseks
Arutlev kirjand e-raamatutest 27. oktoobril 2011. aastal ilmus Postimehes arvamusartikkel e-raamatutest. Kirjanik Vahur Afanasjevi eestvedamisel korraldati vestlusring, kus osalesid järgmised liikmed: sulemeister ise, Eesti Kirjanike Liidust Karl Martin Sinijärv, Tallinna Ülikoolist Marek Tamm, Eesti Digiraamatute Keskusest Margus Küppar ja TLÜ akadeemilisest raamatukogust Peeter Kondratjev. Nende eesmärgiks oli jõuda selgusele, kas e-raamat võtab paberraamatu koha üle tormijooksuga või aegamisi ning mis muutub rahva elus kui eesti keel tõesti elektroniseerub?
annaabi.ee 
