Kas armastus saab tappa ? Sajandite jooksul on kindlasti inimeste mõttemaailmas tiirelnud küsimus, kas armastus saab tappa. Minul tuleneb sellest ka teine küsimus, mis see armastus üldse on. Filosoofid, mõttetargad ja teised inimesed on otsinud nendele küsimustele igalt poolt vastuseid. Kas nad on selle juba leidnud? Mis arvan mina, mis on armastus ja kas armastus saab tappa armastatuid? Mis on armastus? Armastuse tähendust saab igatpidi võtta, igal inimesel on omad arvamused armastuse tähendusest ning sellepärast on väga raske üheselt ning ammendavalt seda defineerida. Olen kuulnud ning uurinud, et paljud arvavad, et see on mitmetahuline nähtus, side. Armastus võib väljenduda mitmeti, nagu näiteks tunnetes, mõtetes, käitumises ja hoiakutes
Armastus jõud või nõrkus? Armastus on tunne, mida kõik inimesed mõistavad erinevalt, kuigi samas võetakse see kokku ühe lihtsa sõnaga. Seda sorti inimeste vahelised tunded annavad palju jõudu, kuid samas suudab ka nõrgestada kõige tugevamad isikud. Armastus on tunne, millest ei ole pääsu ka selle maailma kõige vägevamatel. Olla pidevas ärevuses ja tunda liblikaid kõhus on kõige imelisem tunne siin maailmas. Seda tundis ka Stendhali realistlikus loos ,,Punane ja must" Julien, kui seadis enda eesmärgiks vallutada enda tööandja abikaasa pr de Renal'i süda. Iga päev piinles ta armuvalus, ihates saada teada, kas tal on mõttekaaslane. Selle pärast veetis ta palju piinlevaid ning venivaid tunde, kannatades armuvalude käes
Armastus- jõud või nõrkus Armastust, kui mõistet ei saagi defineerida. Seda võib nimetada üheks kõige müstilisemaks loodusjõuks. See on, kui tunnete või emotsioonide rada, mis võib väljenduda mõtetes, käitumises või kus iganes. Armastus on selline asi mida on tundnud absoluutselt iga inimene. Selle võlu ongi tema piiritlematuses. Tunnetepuhang võib tekkida ükskõik mille suhtes. Üks kõige tugevam armastuse liik on ligimesearmastus. Ema armastab alati oma lapsi kõige kirglikumalt ja on nõus nende heaks kõike tegema. Iga inimese jaoks on armastusel jutustada oma enda isiklik lugu. Kellel on see positiivne, kellel negatiivne. Keda on see teinud tugevaks, keda nõrgaks. Mis on armastus
Margret Siilbaum Sophokles "Kuningas Oidipus" Oidipuse suur teema on äramääratus ja saatus, mille vastu ei saa. Oidipuse isa, kuningas Laios, sooritab kuriteo, mille eest neetakse ta ära. Kurjategija peab surema oma poja läbi ja poeg abiellub oma emaga. Saatusest põgenemiseks laseb Laios poja hukata. Karjus, kes pidi hukkamise korda viima, ei suuda ülesannet täita ning jätab lapse ellu. See käivitab sündmuste ahela, kus ettekuulutus saab täidetud. "Kuningas Oidipus" õpetab, et pole vahet kui hea, üllas või õiglane olla, saatuse vastu ei saa. Terve teose vältel üritatakse tõe ees silmi sulgeda. Laios arvab, et lapse hävitamisega on pääsenud ettekuulutusest. Oidipus ise, mida lähemale tõele jõuab, ei taha seda siiski uskuda. Iokaste ei taha samuti pilti kokku panna. Lugu lõppeb Oidipuse jaoks füüsilise pimedusega, sest ta otsustab endal silmad peast välja torgata. Pimedus on üks teose sümboleid
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire)
imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus. Raamatu teiseks kandvaks tegelaseks on don José, kellega jutustaja teose algul tuttavaks saab ning tema usalduse võidab. Seepärast räägibki ta vanglas istudes jutustajale oma loo. Don José on lootusetult armunud Carmenisse. Temaga tutvudes oli don José kapral ning tal oli lootus seersandipaeltele, kuid Carmeni osava petmise pärast jäi ta neist tiitlitest ilma. Tal tekkis Carmeniga suhe ning armukadedusest tappis ta oma ülemuse ning pidi liituma röövlitega. See kõik oli don Joséle vastumeelne, kuid võimaldas tal koos olla oma armastatud Carmeniga
tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid:
9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Eristab loomulikku ja ühiskondlikku inimest. Loomulik inimene saaks eksisteerida ainult ühsikonnast väljaspool, ilma igasuguste mõjutusteta. Ühiskondlik inimene on ühiskonna poolt mõjutatud eneseimetlus, uhkus, mure oma staatuse pärast. Ühiskondlik inimene on sõltuv teistest inimestest. On valmis hävitama oma eesmärkide nimel. Selline inimene ei saa kunagi õnnelikuks, sest tema soovid pidevalt muutuvad(kui üks saab rahuldatud, tekib uus). Ta on kaotanud oma päris-mina ja sõltub võrdlusest teistega. On kaks võimalikku lahendust: 1. ühiskondlik lahendus heas riigis noore inimese kasvatamine samastamaks oma huvisid riigi huvidega 2. individuaalne lahendus inimest tuleb kasvatada isoleerituna ühiskonnast, kus kõik omavahel võistlevad, tuleb väärtustada sõprust ja piirata oma soove. AU 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au saavutamisel on väga suur roll eneseväärikusel
Kõik kommentaarid