Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamatupidamise praktika II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
anvol, omakapital, kahjum, finantstulud, kaubad, varad, ostjateltrved, käibemaks, eelmiste, äritulud, tööjõukulud, palgakulu, sotsiaalmaks, käibevara, ettemaksed, osanikele, vähemusosalus, tulumaks, majanduskool, koolituskeskus, juhendaja, mänguasjad, pank, realiseeritud, ostjad, hankijad, immateriaalservetelt, turustuskulud, üldhalduskuludTALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Albina Voronkova MAJANDUS TEGEVUSE FINANTS ANALÜÜS ETTEVÕTTE « ANVOL » OÜ PÕHJAL Финансовый анализ предприятия на примере фирмы «Anvol» OÜ Lõputöö Juhendaja: Ljubov Gromova Tallinn 2015 Выпускная работа составлена мной самостоятельно. Подтверждаю, что при
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad
5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr KOKKU rühm 6. 0 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 7.2. Lõpetamata toodang 7.3. Valmistoodang 7.4. Ostetud kaubad müügiks 7.5. Ettemaksed hankijatele KOKKU rühm 7. 0 kr Käibevara KOKKU 0 kr Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud 8.1. Tütarettevõtete aktsiad või osakud 8.2. Pikaajalised nõuded tütar-ja emaettevõtetele 8.3. Sidusettevõtete aktsiad vōi osad 8.4. Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele 8.5. Muud aktsiad,osad ja võlatähed 8.6
Lisa 9 Laenukohustused 15 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 11 Osakapital 16 Lisa 12 Müügitulu 17 Lisa 13 Muud äritulud 17 Lisa 14 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 18 Lisa 15 Üldhalduskulud 18 Lisa 16 Tööjõukulud 18 Lisa 17 Muud ärikulud 19
volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille koostisosadeks on finantsarvestus (financial accounting), juhtimisarvestus (managerial accounting), kuluarvestus (cost accounting), finantsaruannete analüüs (financial statement analysis), audiitorkontroll (auditing). Finanatsarvestuse põhimõisteteks on vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum ja kahjum. Vara on möödunud sündmus(t)e tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmus(t)est ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside (ettevõttest) väljaminek. Omakapital (netovara) on jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustuste mahaarvamist.
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0
ja raamatute jaemüük posti või interneti teel ning arvutite ja arvuti välisseadmete parandus. Baltic Chess Groupi e-poe kataloogis on üle 200 tootenime: · Klassikalised ja dekoratiivsed malekomplektid puidust · Digitaalsed ja mehaanilised malekellad · Laua- ja taskumalearvutid · Maletarkvara mängimiseks ja õppimiseks · Raamatud ja ajakirjad male teemal · Elektroonilised demonstreerimisseadmed Kõik e-poes esitatud kaubad on reeglina ettevõttel kohal olemas, mis tähendab kiiret kohaletoimetamist. Lisaks tegeleb Baltic Chess Group OÜ ka maleinventari, tarkvara ja raamatute edasimüügiga Baltimaade ja teiste EL riikide territooriumil. Ettevõtte põhilisteks partneriteks selles valdkonnas on spordiinventari- ja mööblipoed, reklaamiagentuurid jne. Baltic Chess Group OÜ üheks pakutavaks teenuseks on erineva taseme maleürituste korraldamine, milles on firmal suur kogemus.
Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest Varud tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate aktsiad või osad ;muud aktsiad ja väärtpaberid Kinnisvarainvesteeringud
Ettevõtte järgib seda oma raamatupidamislike hinnangute kajastamisel. Peamiselt müüakse lihaveiseid Rakvere Lihakombinaadile ja bilansilise väärtuse määramisel lähtutakse suuresti nende pakutud hinnast. Tuha Talu OÜ võtab esialgu lihaveise arvele soetusmaksumuses või peale isendi sündi lühikese viiteajaga arvestades noorlooma lihahinda välja kujunenud meetodi järgi. Bilansilise väärtuse määramisel rühmitatakse bioloogilised varad loomühikute järgi, kuna karja vanuseline koosseis on erinev. Sel puhul: - 1 loomühik 24 kuune veis ( 24 kuune ka) - 0,6 loomühikut üle 6 kuu ja alla 24 kuu ( 6 kuune ka) - 0,1 loomühikut üle 0 kuu ja alla 6 kuu. Kuna on välja kujunenud tava - loomakasvatuse sektoris analoogse tegevusega ettevõtetes tehtud võrdleva analüüsi kaalutud keskmine väärtuse järgi on 1 loomühiku vanuse lehma lihakilo hind
2) Materiaalne põhivara: a. Piiramatu kasutuseaga põhivara (ettevõttes praegu ei ole) b. Piiratud kasutuseaga põhivara (see on ettevõttes soetatud ostu-müügi lepinguga pankroti tervikvara ostmisel) 3) Immateriaalne põhivara (ettevõttes ei ole) Materiaalne põhivara on võetud arvele soetusmaksumuses, mis võrdub vara maksumus + kasutamist võimaldavad kulud. Ettevõtte põhivara hulka arvatakse varad maksumusega alates 25000 krooni või kasutamiskestusega üle ühe aasta, siia hulka kuuluvad ka kõik sõiduvahendid, millede puhul võetakse nad kohe arvele põhivahendina, olenemata nende soetusmaksumusest. Sünteetiline arvestus toimub kontodel: hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, autod jm. transpordivahendid. Analüütiline arvestus on iga inventariobjekti (üksikese, lõpetatud ehitis, komplekt) kohta eraldi
2) Materiaalne põhivara: a. Piiramatu kasutuseaga põhivara (ettevõttes praegu ei ole) b. Piiratud kasutuseaga põhivara (see on ettevõttes soetatud ostu-müügi lepinguga pankroti tervikvara ostmisel) 3) Immateriaalne põhivara (ettevõttes ei ole) Materiaalne põhivara on võetud arvele soetusmaksumuses, mis võrdub vara maksumus + kasutamist võimaldavad kulud. Ettevõtte põhivara hulka arvatakse varad maksumusega alates 25000 krooni või kasutamiskestusega üle ühe aasta, siia hulka kuuluvad ka kõik sõiduvahendid, millede puhul võetakse nad kohe arvele põhivahendina, olenemata nende soetusmaksumusest. Sünteetiline arvestus toimub kontodel: hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, autod jm. transpordivahendid. Analüütiline arvestus on iga inventariobjekti (üksikese, lõpetatud ehitis, komplekt) kohta eraldi
Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised kohustused kokku 6 077 241 5 009 499 Pikaajalised kohustused Tulevaste perioodide tulud 12 2 116 985 2 185 688
kohustuste osa, mis kuulub tasumisele eeloleval aastal. PIKAAJALISED KOHUSTUSED 19. Pikaajalised võlakohustused 20. Muud pikaajalised võlad 21. Pikaajalised eraldised Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvelevõetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval majandusaastal, kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes lühiajalise kohustusena. AKTSIONÄRIDE KAPITAL Seotud omakapital 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazhio 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid 29. Oma aktsiad või oma osad Vaba omakapital 27.Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital väljendab omanikepoolset nõudluste osa firma varade suhtes. Aktsiakapital on omanike investeering ettevõttesse. Aazio (üle/alla nominaalväärtuse)
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
põhikäikudest selles ettevõttes. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on 4 Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul
17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100 1 000 80 2 500 1 000 1 500 500 2 000 3 000 500 5 906 2 000 200 500 30 000 25 000 2 000 27 000 50 000 90 000 700 25 000 960 500 13 400 24 000 1 000 800 29 700 1 000 300 4 000 4 000 150 000 49 000 100 000 1 260 15 000 8 000 Kasumiaruanne Müügitulu Tulud toodangu müügist Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Muud äritulud Kasum valuutakursi muutusest Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Osutatud teenuste kulu Muud tegevuskulud Rendi kulu Elektrikulu Telefoni kulu Andmeside kulu Komandeeringu kulu Transpordi kulu Soojus Ostetud teenused Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksu kulu Töötuskindlustuskulu Pensioni kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum)
Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne. Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%). Ligi 31% on vähenenud ka bilansimaht, mis on väga halb näitaja. Ultex Haldusel on bilansis kõige suurem absoluutne juurdekasv toimunud eelmiste perioodide jaotamata kasumis, kus 2009. aastal oli ligi 600 tuhandene kahjum ja 2010. aastal juba üle 200 tuhandene kasum. Positiivne juurdekasv on toimunud veel käibevara kõigis näitajates (juurdekasv kokku 66,7%) ning võlgade ja ettemaksete näitajas (52,1%). Viimase puhul tähendab positiivne juurdekasv võlgade suurenemist, mis ei ole oma olekult positiivne vaid hoopis negatiivne. Oluliselt on vähenenud põhivara näitajad (-11,8%) ning laenukohustuste näitajad (-14,6%)
*Kasutame otsustamiseks tavalise NPV kriteeriumi, kus tõkkenormiks on riski arvestav diskoneetimismäär. 10) Bilansiskeem AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad või väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku
Muud lühiajalised nõuded 198 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4 0 752 Ettemaksed teenuste eest 41 676 18 421 Kokku 87 643 84 347 Varud 5 Müügiks ostetud kaubad 1 653 812 2 420 018 Kokku 1 653 812 2 420 018 KÄIBEVARA KOKKU 1 913 265 2 659 192 PÕHIVARA Materiaalne põhivara 6 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 222 218 252 218
Lühiajalised kohutused kokku 292,600 401,240 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 Muud pikaajalised võlad 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 Aktsiakapital 462,400 462,400 Kohustuslik reservkapital 0 7,000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 105,000 Aruandeaasta kasum 140,000 -111,480 Omakapital kokku 602,400 462,920 PASSIVA KOKKU 895,000 864,160 PÄEVARAAMAT Jrk Kp Dok Kirjendi sisu 1 Makstud ülekandega palgavõlg 2 Arvestatud amort. masinatel ja seadmetelt 3 Materjalikulu teenustööde müügil
V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud * RTJ 13-17 on koostamisel 3. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUS
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
01.01___- 01.01.___- Firma nimi:__________________ 31.12___ 31.12___ KASUMIARUANNE SKEEM I ОТЧЕТ О ПРИБЫЛИ 1. Müügitulu Доход от продажи 2. Muud äritulud Прочие коммерческие доходы 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude Изменение остатков запасов готовой и jääkide muutus незавершенной 4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma Капитализированные расходы при
3.1. Nõuded ostjate vastu 774 923 835 427 1 543 603 3.2. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 0 74 204 3.4. Ettemaksed teenuste eest 141 794 89 434 9 325 3. NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 916 717 924 861 1 627 132 4.4. Müügiks ostetud kaubad 344 685 269 009 10 455 4.5. Ettemaksed varude eest 0 206 148 4. VARUD KOKKU 344 685 269 215 10 603 K Ä I B E V A R A KOKKU 2 292 136 1 607 571 1 844 355 9.3. Masinad ja seadmed 9 870 328 5 136 261 6 650 712 9
Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokku 342 466 247 897 358 452 Tooraine ja materjal 28 499 20 491 38 052 Müügiks ostetud kaubad 313 967 227 406 320 400 KÄIBEVARA KOKKU 1 103 809 989 371 658 062 Põhivara Finantsinvesteeringud 208 000 221 133 233 477 Materiaalne põhivara kokku 45 310 051 43 926 725 42 298 448 Maa 4 556 385 4 556 385 4 556 385 Ehitised 36 855 243 35 837 949 35 187 398
KOHUSTUSED JA 254435 260211 2,00% 262466 1,00% OMAKAPITAL KOKKU Eelpool olevast tabelist (Tabel 2.1.) on näha, et bilansimaht on aastast aastasse olnud üsna stabiilne. Aastal 2010 suurenes bilansimaht 2% ja aastal 2011 1%. Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele. 4 Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused.
pearaamatupidaja on sõlminud vastavasisulise lepingu. Raamatupidamises avatakse eraldi kontod 1021 1036 erinevate Eesti krooni pangakontode ning erinevate välisvaluuta pangakontode kohta. 13 3.4 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Deebet 12... - nõuded ostjate vastu Kreedit 251 - käibemaks müügilt Kreedit 30... - tulukonto Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on
erinevat bilansiskeemi. 13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14. Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. (SME IFRS 4.4). 15. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul (vt paragrahvid 12-13) võib raamatupidamiskohustuslane pidada otstarbekaks mitte klassifitseerida oma varasid ja kohustusi lühi- ja pikaajalisteks (näiteks finantsasutuste
00 12-Jan tulu teenuse müügist 34,700.00 15-Jan maksti arve pangast 21,800.00 15-Jan maksti laenu 10,000.00 20-Jan rendiarve 8,000.00 25-Jan avanss tagasi 80.00 80 26-Jan elektriarve 12,000.00 27080 käibemaks ülesanne 12 D 1 tulu toodangu müügist 351,500.00 2 laen 10,000.00 3 tulu teenuse müügist 12,000.00 4 käibemaks laekub 17,400.00 5 arve tasumine pangast 39,000.00 6 tulu toodangu müügist 670,500.00 7 esitatud arve laekumine 49,450.00 8 materjali arve 77,400
Hollandita ICT Support OÜ müügitulu analüüs geograafiliste piirkondade lõikes näitab seda, et kuigi müügitulud on olnud nelja aasta lõikes stabiilselt head, siis tulud Soomest ja Hollandist ei mänginud märkimisväärset rolli ettevõtte tuludes. Näha on seda, et kuigi tulusid saadi 2011. aastal ka teistest riikidest, siis tol aastal oli müügitulu üks kehvemaid nende nelja aasta lõikes. 3 LIKVIIDSUSE ANALÜÜS Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte varad maksevahenditeks, et oma lühiajalisi kohustusi õigeaegselt tasuda. Uuritakse, kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Pikaajalise likviidsuse ehk kapitali struktuuri analüüsi korral vaadeldakse, mis toimub maksevõimega pikemas perspektiivis (selle
Müügitulu 389 900,5 574 603,6 755 687,5 Põllumaj. varude jääkide muutus Kasum (-kahjum) biol. varadelt Müüdud toodete kulu 330 429,1 494 625,9 639 771,5 Brutokasum (-kahjum) 59 471,5 79 977,9 115 916,0 Turustuskulud 3 216,1 4 210,3 13 824,0 Üldhalduskulud 8 794,2 13 470,6 19 635,9 Muud äritulud 189,5 226,3 241,4 Muud ärikulud 214,8 216,1 203,2 Ühine osa Ärikasum (-kahjum) 47 436,0 62 307,1 82 494,3 Finantstulud ja -kulud kokku 38,2 135,6 -219,6 Kasum (-kahjum ) maj.tegevusest 62 442,7 82 274,7 Erakorralised tulud ja kulud
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad
Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste
annaabi.ee 
