Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamatupidamise ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
codex, 1494, 1458võlga. Et vabaneda kitsendustest töötati Roomas välja uus käenduse vorm: fideiussio. Käendus läks käendaja surma puhul üle ta pärijatele. Verbaalne lepin on ka : dotis dictio-kohustus anda abiellujaile kaasavara.Suuline teadaanne. Literaalsed lepingud Kirjalik vormistamine, ilma milleta pole leping kehtiv. Literaalne leping-kirjalik vorm on tehingu olemuslikusk elemendiks Sissetulekute ja väljaminekute raamatud. Sissetulekud kanti raamatutesse-codex accepti- väljaminekud- codex expensi- Kui nüüd ka teine ärimees pidas selliseid raamatuid ja esimese peremehe codex expensis väljaminekuna märgitud sissekanne vastas teise codex acceptile sissetulekuna märgitud sissekandele, siis selle alusel tekkis leping. Reaalsed lepingud Reaalne leping- leping, mis kehtestub selle asja üleandmisega ühelt isikult teisele. 1. Muutlaen-mutuum- leping, mille alusel antakse asendatav asi teisele omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses tagasi anda
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar
kujundamiseks Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad/ pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute. Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis. Kodifikatsioon-teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine. Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid: 1. Codex Gregorianus- koosneb 4 raamatust ja sisaldab imperaatori korraldusi ajavahemikust 196-295.a 2. Codex Hermogenianus- 1 raamatust , hilisemad korraldused. Esimene ametlik koodeks-Codex Theodosianus-16 raamatust, imperaatori korraldused alates IV saj algusest. Justinianuse seadustekogu sai nim – Corpus iuris civilis- tsiviilõiguse kogu. Justinianus püüab säilitada orjanduslikku korda. Kodifitseerimistöö jaosk koostas Justinianus 10, hiljem 15liikmelise komisjoni, kes alustas
vitae et necis- õigus elu ja surma üle 22. Senatusconsultum de Bacchanalibus-senati otsus Bakhanaalide(orgialik pidustus Roomas) kohta 1 II 1. Res mancipi- manitsipeeritavad asjad (Milline on asjade omandamise viis? (mantsipatioon) maalvaldused Itaalias,veejuhtimise- ja teeservituute, ehitised, tõuloomad (kallid ja hinnalised asjad); res nec manicipi-mittemantsipeeritavad asjad (majapidamisesemed ja -tooted, raha, metsloomad) 2. codex accepti-sissetulekute raamat; codex expensi-kulude(väljaminekute) raamat 3. servitutes personarum – isikute servituudid; servitutes praediorum - maatükkide servituudid 4. beneficium competentiae-suutesoodustus; beneficium inventarii-inventari soodustus; beneficium separationis-eraldamise soodustus 5. legis actio per iudicis arbitrive postulationem-seaduse hagi vahekohtuniku(kohtuniku) nõudmise kaudu; legis actio per manus iniestionem-seaduse hagi võimu peale panemise kaudu 6
Pärast minusklite tekkimist, jäid majusklid kasutusele ehiskirjana. Minusklid väiketähed, tähed, mis oma ala- ja ülepikendustega mahuvad neljajoonelisse skeemi. Ladina m-d kujunesid 4. saj m.a.j.; nende arenenumast kujust Karolingide minusklitest- lähtuvad nüüdisaegsed m-kirjad. Kreeka m-d tekkisid 8.-9. Sajand m.a.j. 11. Mis on palimpsest? (kr. K. ,,uuesti maha kraabitud" ), ka codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult p-i esialgse tekstina, tehakse nüüdisjal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada näit Cicero ,,De re publica" (,,Riigist"), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist")
otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja õigusteadus. Kohalike õiguste mõju. Rullraamatute asemele tulid lehtedega koodeksid. Mõju keskaegsele kirikukohtule Keisrite seadused Codex Theodosianus 438-439 pKr koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi. Eelnes 426 pKr tsiteerimisseadus 3000 õigusakti, 400 tiitlit (teemat), 16 rmt Justinianuse koodeks ehk CIC – Corpus iuris civilis Justinianus (valitses 527-565) vallutas Põhja-Aafrika ja Itaalia. Impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533,
KIRJANDUS Viikingite kirjanduse mälestusmärgid on saagad-suuliselt edasiantud jutustused, mis käsitlesid ajaloolisi sündmusi. Nad olid kirja pandud 12.-13. sajandil. Tuntuimad on Islandi saagad, millest nii mõnigi kasvas üle eeposeks. Kõige kuulsam on "Vanem Edda" Vanem Edda on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius. Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladina kirjakeele areng Vulgaarladina kee
alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, nt ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist jäid majusklid kasutusele ehiskirjana. Minusklid-väiketähed, tähed mis oma ala- ja ülepikendustega mahuvad neljajoonelisse skeemi. Ladina m-d kujunesid 4.saj m.a.j nende arenenumast kujust- Karolingide minusklitest-lähtuvad nüüdisaegsed m-kirjad. Kreeka m-d tekkisid 8.-9.saj m.a.j 11.Palimpsest- kr.k „uuesti maha kraabitud“ codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasutati sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult esialgse tekstina, tehakse nüüdisajal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada nt Cicero „De re publica“ (riigist) kuigi sellele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate Dei“ (Jumala riigist) 12
4. Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr 130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt) 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonis , sisult eraõiguse õpik) Seneca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik) o Institutiones (533) o Digesta seu Pandectae (530-533) o Codex Iustinianus (529) Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel Code Napoleon 1804 Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch 1811 Ladina õiguskeel tänapäeval Codex Iuris Canonici 1917 Kanooniline õiguse koodeks Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend
kujundamiseks Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad/ pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute. Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis. Kodifikatsioon-teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine. Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid: 1. Codex Gregorianus- koosneb 4 raamatust ja sisaldab imperaatori korraldusi ajavahemikust 196-295.a 2. Codex Hermogenianus- 1 raamatust , hilisemad korraldused. Esimene ametlik koodeks-Codex Theodosianus-16 raamatust, imperaatori korraldused alates IV saj algusest. Justinianuse seadustekogu sai nim – Corpus iuris civilis- tsiviilõiguse kogu. Justinianus püüab säilitada orjanduslikku korda. Kodifitseerimistöö jaosk koostas Justinianus 10, hiljem 15liikmelise komisjoni, kes alustas
sajandil saj; viimasena kaotati Ungari Uut tüüpi sõnastik , et reguleerida parlamendis töökeelena rahvakeeltesse 1844-1848. tulnud ülirohkeid laensõnu, ühtlustada nende 2) Kristliku traditsiooni keelena tähendust. taandus rahvakeelte ees: a) Piibli osalised ja täistõlked: 8.Ladina keel tänapäeval Prantsusmaal 13. saj; Saksamaal 1400 Codex Teplensis, Lutheri a) ladinakeelsed auaadressid, täispiibel 1534. audoktoridiplomid b) jumalateenistuse keelena ülikoolides ja akadeemiates; taandumas al. 13. saj, protestantlikel b) antiikautorite tekstiväljaannete aladel reformatsiooniga 16. saj. ladinakeelsed eessõnad, c) paavsti ja Rooma kuuria 7.Ladina keel varauusaegse keelearendustegevus ladina
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus
Kreeklased olid arhailise riigi ajal tugevad õigusfilosoofias. Rooma õiguse all kujunes välja hagide (actio-) süsteem, mille tulemina lõi iga uus kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel. Moodustati esimene õiguse kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1) Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui tähtsaim kodifikatsiooni osa (tsitaadivormis) 3) Institutiones, mis on Gaiuse õpik ning viimaks 4) Novellae, kuhu koondati pärast Justinianuse surma seadused. 3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Lokaal e partikulaarõigus Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad
Esseistika. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) kirj palju reisikirju; ,,Narruse kiitus" inspiratsioon hiliskeskaja laialt levinud narrikirjandusest; 1516 avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke, kritiseerib militarismi ja türanniat; Usalduslikud kõnelused (1519). Thomas More (1478 1535) Sündis Londonis, õppis Oxfordis; kuulsaim teos lad.k "Utoopia", kirjutatud reisimälestuste vormis; Utoopia saar, ük rajaneb demokraatial, mille liikmed on võrdsed. François Rabelais (u. 1494 1553) peateos "Gargantua ja Pantagruel" (4 osa 15321552), mis oli ühiskonnakriitiline ning satiiriline. Draama. Commedia dell`arte- kunstikomöödia; tek 16.s keskel, avaldas suurt mõju edasisele Euroopa draamale, eriti karakterkomöödiale; etendused vabas õhus ja teatrilaval; elukutselised näitlejad; kogu etendus improviseeriti etenduse käigus, oli vaid stsenaarium, oluline oli tegevus-& kõnekoomika; kõik kandsid maske, va armastajapaar; kasut pantomiimi, sooloetteasteid
kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja – koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused. 12 pronkstahvlile kirja pandud tavaõiguse normid, mis on säilinud rekonstruktsioonina. Sisaldab veel arhailist õigust ja Ateena õiguse elemente. Kuna tavaõigust tõlgendasid preestrid tehti otsuseid sageli lihtrahva kahjuks. Lihtrahvas nõudis kindlate seaduste kirja panemist. 451 eKr valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Codex Theodosianus 438-439 pKr – koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi CIC – impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533. Osad codex justianum 12 raamatut sh theodosianuse oma, digesta 50 raamatut teiste tsitaadid kokku koondatud, institutiones õpik, novellae justianuse eluajal valminud seadused Lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused
Selle suhtes võib Fouquet`ga võistelda ainult van Eyck. Stiililt eelmistele lähedased on ilmselt koos abilistega maalitud Charles VII manuskripti "Prantsusmaa suured kroonikad" miniatuurid (1458, Pariis). Võrreldes eelmistega on need maalid rohkem jutustavad ja vähem monumentaalsed. Erilise hoolega on nendes antud edasi tolleaegset arhitektuuri ning maalid on seetõttu kultuurilooliselt väga tähtsad. Seevastu suur miniatuur "Charles VII kohutistungil Vendome`is 1458. aastal" on suurejooneline ja ikonograafialiselt eriti täpne. Notar ja kuninglik sekretär Laurens Gyrard rõõmustas end sellega, et laskis Fouquet`il maalida 10 keskmise suurusega ja 30 väikest miniatuuri manuskriptile "Kuulsate meeste ja naiste lood". Fouquet oli üks esimesi suuri Lääne-Euroopa meistreid, kes hakkas illustreerima kaasaegseid ilukirjanduslikke tekste. Ta kasutas seejuures osalt traditsioonilisi tüüpe, mida
Kui naine tõstis käe mehe vastu, siis tuleb see naise käsi ära raiuda. Kas inimestel oli võrdne sotsiaalne staatus??? (vaba juut = ori) Kõik on võrdes- Jumala silme ees on kõik võrdes, patt on patt (see kehtis ainult usukaaslaste seas). Õigusemõistmisel suur rõhk tõendamisel ehk valetunnistuste andmisel. Moosese taamatus see eksisterrib ja ette on nähtud ka karistused. Corpus iuris civilis CORPUS IURIS CIVILIS 1. Rooma õiguse süstematiseerimise varasemad katsed · Codex Gregorianus · Codex Hermogenianus · Codex Theodosianus Siiski ei suutnud eelmainitud rahuldada ühiskondliku elu nõudeid, tekkis vajadus ühtse, täieliku ametliku ja süstematiseeritud seadustekogu järele. See teostati Bütsantsi imperaatori Justinianuse poolt. Vanim õ allikas on tavaõigus. Suuline tavaõ. Sugukonnaõigus, mis kehtis teatud inimkoosluse enda sees. Pärast seda, arhailine riik, milles eeldused kirjutatud õ tekkele. Ius scriptum polnud
Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia ladina k."imperium"- kõrgeim sõjaline ja täidesaatev võim Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis) Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 16. sajandini mõisteti ajalugu nalje maailmariigi idee läbi, millest Rooma oli neljas, seega pidi Rooma edasi kestma ka pärast 476. Aastat. Esimesena püüdles keisrivõimule Ida-Rooma keiser, Sama tegid ka vene tsaarid (tuletatud Caesarist), Moskva, kui kolmas Rooma, Venemaa ei
1. Riikide areng varauusajal Riik Saavutused Ebaõnnestumised/ probleemid Inglismaa 1485.a tugev alus kuningavõimule, XVI. sajandi keskpaigas vallutasid Valitsejad: kui Henry Tudor väljus pikaajalisest prantslased Inglismaalt väiksemad Henry VII kodusõjast võitjana ja võimule sai alad Mandri-Euroopas. Usutülid Tudor (1485- 1509) Tudorite dünastia. Henry VIII Kirjanduses: Thomas More tuntud (1509-1547) teos ,,Utoopia", W. Shakespeare Elisabeth I näidendid. (1558-1603) Prantsusmaa XV sajandi lõpuks oli kujunenud Francois I püüdis saavutada tugev kuningavõim. Veelgi enam hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. tugevdas võimu Fracois I (1515- 1614.a lakkab kooskäimast 1547). Silmapaistev monarhia. generaalstaabid. Usutülid. Kodusõjad Luuakse palgaline armee. 16.saj lõ
Suursaavutused olid lossiehituse alal, sest kirikuarhitektuur jääb tahaplaanile. 7 Renessanssarhitektuur oli Prantsusmaal läbi aristokraatne kunst, mille kandjaks olid kuningad ja kõrgaadli liikmed. Renessansskunsti aitasid levitada Prantsusmaale erinevate kuningate sõjakäigud Itaaliasse XV saj lõpul ja XVI saj alguses. (Vaga 2004: 471) Renessanssarhitektuuri ajalugu saab alguse aastast 1494, kui Louis VIII läks sõjakäigule Napoli kuningriik vallutama. Naastes tagasi Prantsusmaale, võttis kaasa hulgaliselt itaalia kunstnikke, kes alustasid segastiili ehitiste ehitamist (Amboise’i loss, Blois’ loss, Galloni loss jt). Segastiili iseloomustab hoone plaanilt, tüübilt ja konstruktsioonilt keskaegsus, gootipärasus, ent renessanss- stiilis kaunistusmotiivid (vararenessansi pilastrid, medaljonid jne). Segastiilist areneb François I ajal välja prantsuse vararenessanss
16 1.3. Corpus Iuris Civilis Corpus Iuris Civilis koostati aastatel 528-534 Bütsantsi imperaatori Justinianuse* korraldusel Tribonianuse juhitava komisjoni poolt. Seadusekogu loomisel tugineti peamiselt varasemate juristide ja õigusteadlaste arvamustele ning kirjutistele. Justinianus pidas oluliseks õiguse puhastamist ning soovis seeläbi õigusemõistmist lihtsamaks ning kiiremaks muuta.17 Corpus Iuris Civilis koosneb kolmest suurest osast: 1) Institutiones, 2) Digesta ehk Pandectae ja 3) Codex Iustinianus. Esimene osa Institutiones sisaldab endas Rooma õiguse aluseid. Institutsuoonide peaallikaks on Gaiuse Institutiones, mis sisaldab peamiselt õigussätted isikute, asjade, pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Teine osa Digesta ehk Pandectae on rooma vanemate juristide kirjutiste põhjal 530.-533.a. koostatud õiguse kogumik, mis on jaotatud viiekümneks raamatuks (liber). Digesta on esmajärguliseks ajaloolise väärtusega õigusallikaks,
Ida-Rooma riigi valitseja. Valgustatud keiser. Teeb palju häid asju riigi heaks, hästi koolitatud, oskab väga hästi ladina keelt ja korraldab asjad ladina keeles. Tänu sellele õn õigusteaduse keel just ladina keel. Teos koosneb kolmest osast: Institutiones (533) Digesta seu pandectae (530-533) (Digestid ehk pandetid - korrastatud materjalid, seadused, kommentaarid) Codex Iustinianus (529) · Vulgaarladina keelest (vulgus - lihtrahvas) kujunesid praegused romaani keeled (prantsuse, hispaania, itaalia, rumeenia, portugali) · Keskajal ja renesanssi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel. Hariduse andmise keel kõikides õppeastmetes, rahvusvahelise suhteluse keel. Haritud inimesed omavahel kirjutasid ladina keeles üksteisele. · 19
Renessanss Renessanssi algus. 8. aprill 1341. a Rooma senaator andis Kapitooliumi mäel luuletaja Petrarcale loorberipärja. See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud. Humansim ja humanistid. Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühendusid teadmisele maiste asja
kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks
vahetute ohtude tõrjumine) IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: tsivilisatsioon, pax romana. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Rooma õiguse süstematiseeris 5. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Codex iuris civilis). Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. 15. sajandi lõpul võtsid kasutusele
Euroopa varauusaja algul 12. klass Ajaloo riigieksam Varauusaeg · ajajärk XVI-XVIII sajandini, mida iseloomustab: Euroopakesksus Õhtu- ja hommikumaa eristamine Põhja- ja Lõuna-Euroopa eristamine Ühiskonnas toimunud muutused: · uued leiutised: taskukell, kompass, trükikunst (1440) · rahamajandus ja pangad · uus ellusuhtumine (humanism, renessanss) · maadeavastused · reformatsioon · absolutism Euroopa aastal 1500 Euroopa aastal 1600 Lääne-Euroopa · Rahvusriikide tekkimine (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa) · Kuningavõimu tugevnemine (arvukad ametnikud) · Lääniisandad kaotanud sõltumatuse (sageli koondusid kuninga õukonda) Inglismaa: · Pärast Rooside sõda (1455-1485) sai troonile Henry VII Tudor (1455-1509) (dünastia 118 aastat) · Soosis teenistusaadlikke · Tähekoda vandenõude järelevalve · Parlament käis üha vähem koos · Henry VIII (1509-1547
o Ehk justinaiuse inst. o Koostati 533 o I.;Inst. Just. Inst. Või Iust. Inst. o Koonseb 4 raamatust,raamatud jagatud peatükkideks ja hiljem §; peatüki numereerimata algust nim principium Corpus iuris civilise II osa digesta seu pandectae o Digestid, tähistatakse D. Või Dig. o 530-533 o 50 raamatut, raamatud on jagatud pealkirjastatud peatükkideks(titulus), peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid §-ks Corpus iuris civilis III codex iustiniaus o Koodeks C. Cod. CI. CJ o Esimene versioon koostati a 529, uus 534 o 12 raamatut, jagatus peatükkideks, nendes nummerdatult imperaatorite korraldused(constitutiones) pikemad jaotatud § Coprus iuris cilis IV osa novellae o Novellisd, Nov. o 556 o Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi(novae legis Institusiooniline süsteem: o Saanud alguse gaiuse ints. st
MOSLEMIRIIGID.Kalifaadi maid ühendas araablaste võim ja islam. X saj lagunes kalifaat 5 iseseisvaks islamiriigiks:Hisp,Eg koos P-Aaf,Süüria,Iraak,Iraan. Võim läks riigis kaliifidelt sultanite ehk väepealikest valitsejate kätte. Iraani ja Kesk-Aasia valitsejad palkasid oma sõjateenistusse türklasi,kellede seas tõusis esile seldzuki hõim.Nad võtsid omaks islami usu ja tungisid XI saj Kesk-Aasiasse ja Iraani.Ka Iraak ja Süüria langesid seldzukkide võimu alla. Seldzuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta tuhatkondadesse ja kümmetuhatkondadesse khaanide ja teiste üli
· Leonardo võttis enda juurde elama 10-aastase pikanäpumehe, Salai, keda kutsus Giacomoks. · Leonardo loomejõu kõrgaastad möödusid Sforza kindluses. · Renessanssiskulptorid valasid oma kujud ise pronksi. · Insener oli Leonardo arust samasugune kunstnik nagu skulptorgi. · "Vittoria vince e vinci tu vittore" võit kuulub võitjale ja võitjaks on siin Leonardo da Vinci. "Cavallo" demonstreerimisel rahvale. "Püha õhtusöömaaeg" · 22.okt 1494.a suri Milano hertsog Cian Caleazzo ja uueks hertsogiks sai Ludvico il Moro. · Leonardo leiutas "Cavallo", pronksskulptuuri transportimiseks tõstekraanad. · Leonardolt võeti aga ära 170 tuhat naela pronksi, et valmistada sellest suurtükke prantslaste vastu. · Savist "Cavallot" hakkasid läbi leotama vihmad. · 43-aastaselt sai Leonardo tellimuse maalida Santa Maria delle Grazie kloostrisse "Püha õhtusöömaaaeg".
Mida kõrgemast seisusest, seda suuremaid õiguseid omati. Ülimaks õiguseks loeti keisriõigust, kuid sellega konkureerisid ja ka kohati vastandusid nii kanooniline õigus, linna- ja maaõigused ning rüütli- ja talurahvaõigused ning inimesed pidid elama mitme õigusallika segapuntras. Leges barbarorum: Ehk barbarite õigused. Germaani hõimude tavaõiguste üleskirjutised keskajast: gootide ja burgundlaste Lex burgundiorum 500. aastast, läänegootide Codex Euricianus (kuningas Eurichi seaduseraamat 475. aastast), frankide Lex riburia VII sajandist, alemannide Pactus alemannorum VII sajandist ning tuntuim vast Elsass-Lotringis elanud saali frankide seadus Lex salica, mis kirjutati üles V saj. Lõpus või VI saj. Alguses. Need kõik on tekkinud germaanlaste tavaõiguse, kanoonilise õiguse ja Rooma õiguse segunemisel. Põhiliselt sisaldavad kriminaalõiguse norme,
+1 V 4 1124 - 392 - 392 41,760 1101 - 393 - 391 5 1516 41,369 1494 Vp3 1006 + 95 41,855 +1 VI 5 1545 - 17 - 16 42,914 41,369 1596 - 14 - 15 6 1562 41,354
Eksam (55% hindest) Kaasuse tekst Ladinakeelsed allikatektsid (2-3): Seletada allikateksitde päritolu, nt millised õiguallikad, kes kirjutas Teoreetiline küsimus õigusinstituudi kohta Kaasuse lahendus Võrldus Eestiga Tohib kasutada Eesti seadusi Semestri töö (45% hindest) Kaasuse lahendamine kirjalikult (45%) Ettekanne-kohtuesinemine (arvestuslik) Enesekontrollid (peavad olema tehtud) Kontrolltöö (arvestuslik) Vikipeedia artikli koostamine (boonus) Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades
annaabi.ee 
