laengute väljaga vaakumis saab õelda, et elektrinihkevektor aines kirjeldab samuti vabade laengute välja ruumis, kuid dielektrikut arvestades. 12. Tõestage, et juhis on elektriväljatugevus null. Juhis on vabad laengukandajad ca 1024 1/cm3 ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudude mõjul. Alati jätkub laenguid välise välja kompenseerimiseks nii, et juhi sees väljatugevus on null. 13. Lähtudes joonisest tõestage seos laengu pindtiheduste ja raadiuste vahel. Vaatame kahte kerakujulist juhti, mis on ühendatud juhtmega. See tähendab, et ´kogu see süsteem on ühe potentsiaaliga. Anname süsteemile lisalaengu. Lisalaeng: 14. Lähtudes joonisest tõestage seos elektriväljatugevuste ja raadiuste vahel. Asendame laengu potentsiaalide avaldisesse. 15. Mis on üksiku juhi elektrimahtuvus. Ühik. Kuid suhe q/ ei sõltu kehast
Siinuse Teoreem ja Kolmnurga pindala kahe külje ja nendevahelise nurga järgi . R- kolmnurga ümberringjoone raadius Piirdenurk- on kõõlude vaheline nurk, mille tipp on ringjoon. Piirdenurk võrdub poolega samale haarale toetuvast kesknurgast. Kesknurk- on raadiuste vaheline nurk, sest toetub : Sin(a)=a/2R : kaks külge ja ühe külje vastasnurk! a/sin(a)=2R : kaks nurka ja ühe nurga vastas külg! Kolmnurga küljed on võrdelised vastasnurkade siinustega. Siinusteoreemi abil saame lahendada kolmnurki kui on antud: 1. Kaks nurka ja üks külg. 2. Kaks külge ja on antud ühe külje vastasnurk. Kolmnurk Kolmnurga pindala võrdub kahe külje ja nendevahelise nurga siinuse poole korrutisega:
1. 1. Otspind Otspinna lõiketöötlus Otsalõiketera Kuna koorvitöötlus on tehtud ( õppejõu sõnul on see "eelnevalt tehtud koos kaldenurkade ja raadiuste ära töötlemisega) siis tegemist silutöötlusega, ning seljuhul valuterase jaoks kasutaks P10 s (nr 3) Treipink
mõõdetava rõnga parempoolsele äärele. Selliselt määrake ka kõigi ülejäänud mõõdetavate rõngaste parempoolsetele äärtele vastavad näidud. Mõõtmine lõpeb kõige suurema mõõdetava rõnga parempoolsel äärel. 9. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 14.1, märkides ühtlasi ära, kas mõõdetud on heledaid või tumedaid rõngaid. Arvutage diameetrite kaudu Newtoni rõngaste raadiused ja seejärel nende ruudud. (Raadiuste otsene mõõtmine oleks ebatäpne, sest tsentraalne laik on küllalt suur ning seepärast on tsentri asukoha määramine raskendatud.) 10. Kandke koordinaatteljestikule funktsiooni r2j =f väärtustele vastavad punktid (y-teljel on r2j, x-teljel j ). Lähendage punktiparve sirgega. Kui mõõtmised on õigesti tehtud, asetsevad katsepunktid sirge lähemas ümbruses. Leidke vähimruutude meetodil sirge tõus Rλ0 koos A- tüüpi laiendmääramatusega usaldusnivool 95%
Leiame seose läätse kõverusraadiuse R ja mingi Newtoni rõnga raadiuse r vahel. Selleks vaatleme joonisel 35 kolmnurka AOB. Sellest täisnurksest kolmnurgast saame kaateti AB = r jaoks kirjutada: Arvestades, et OB = R ja OA = R d, saame: Suure kõverusraadiusega läätse korral on d2 << 2Rd. Seepärast võime kirjutada: . (4) Asetades seosesse (4) miinimumi tingimusele (2) vastava d väärtuse, saame tumedate Newtoni rõngaste raadiuste leidmiseks valemi: , kus k = 0,1,2,... . (5) Maksimumi tingimus (3) annab analoogiliselt heledate rõngaste jaoks , kus k' = 1, 2, 3, ... . (6) Võttes valemis (5) k = 0, s.t. d = 0, saame, et r0 = 0. Plaadi ja läätse kokkupuutekohas on peegeldunud valguses miinimum (ümmargune tume laik). Esimene tume rõngas tekib
vektor a vektor b vektor a + vektor b = vektor c vektori a pikkus = a vektori b pikkus = b vektori c pikkus = c KESKNURK Kesknurk nurk ringi kahe raadiuse vahel. Selle suurus on määratletud raadiuste vahele jääva kaare pikkuse ja raadiuse pikkuse suhtena: l = . R 1 rad on selline kesknurk, mis toetub raadiuse pikkuselisele kaarele: l = R; =1 rad Kuna kogu ringjoone pikkus l = 2R , siis 1 ringi sisse (360o) mahub 2 radiaani. SUURUSE AVALDAMINE VÕRDUSEST
Kepleri II seadus- Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Mida lähemal on planeet Päikesele, seda suurem on tema liikumiskiirus orbiidil Kepleri III seadus - planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne keskmiste raadiuste kuupide suhtega T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg Impulsi jäävuse seadus - suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Seadus kehtib kõikide kehade ja osakeste kohta, alustades elementaarosakestest ja aatomitest ning lõpetades planeetide ja tähtedega. Seaduse kehtivuse tingimuseks on taustsüsteemi inertsiaalsus.
3 0,00000573 0,0000006 0,00000543 4,25 7083333,333 4 0,00000513 0,00000045 0,000004905 4,26 9466666,667 5 0,00000468 0,00000063 0,000004365 6,38 10126984,13 6 0,00000405 0,00000043 0,000003835 8,51 19790697,67 Min 0,00000362 Integraalne jaotuskõver Diferentsiaalne jaotuskõver Järeldus: Raadiuste suurusjärk (10-6) on iseloomulik jämedispergeeritud süsteemile.
Ringjooneliselt liikuv elektron liigub kiirendusega ja seepärast peaks ta kiirgama kogu aeg energiat ja aatom peaks lakkama olemast . See on klassikaline füüsika käsitlus. 4. Bohri postulaadid: 1)bElektron liigub aatomis ainult kindlatel orbiitidel. Kindlatel orbiitidel elektron energiat ei kiirga. 2) Elektroni üleminekulnühelt kindlalt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab energiat kindlate portsionite kaupa. 5. Kvantimistingimus: lubatud raadiuste väärtused tulenevad Bohri arvates kvantimistingimustest. Sõnastus: liikumishulga moment on jääv suurus. mvr liikumishulga moment. m elektroni mass, v- kiirus, r orbiidi raadius. mvr=n*h/2 mvr- liikumishulga moment, n-peakantarv, h-Planki konstant. Orbiidi raadiuse määrab n-i väärtus. 6. Kui elektron viibib kindlal orbiidil,siis aatom omab kindlat energiat. Kui n=1, siis on tegemist põhiolekuga ja aatom võib olla selles olekus lõpmatult kaua.n=2,3,4,..
hulk tundub enam-vähem ühtlane. Tasapisi võib siiski märgata kerget tõusu raadiuse vähenemise suunas (väiksema raadiusega osakesi tundub olevat rohkem) ning see annab ka põhjust järeldada, et kui katse kestus oleks olnud märkimisväärselt pikem, s.t savipulbril oleks lastud kauem settida, võinuks diferentsiaalne jaotuskõver veidi rohkem sarnaneda normaaljaotuskõverale. Antud juhul tundub, et n.ö pildile on püütud vaid tõelise jaotuskõvera parempoolne ots. Raadiuste suurusjärgud (10-6 kuni 10-5) on iseloomulikud jämedispergeeritud süsteemile. Kasutatud kirjandus Internetis: Kolloidkeemia loengukonspektid 1 ja 3: http://www.hot.ee/kaljulott/
Ringjoone puutujal on ringjoonega üks ühine punkt .Puutuja on risti puutepunkti joonestatud raadiusega. Kui väljaspool ringjoont võetud punktist joonestada puutujad, siis selle punkti kaugused puutepunktidest on võrdsed. Ringjoone pikkus C = 2r = d Ringjoone kaare pikkus l, mis vastab kesknurgale (kraadides), avaldub valemina r l= 180 o d 2 Ringi pindala S = r 2 = 4 Ringide pindalad suhtuvad nagu nende raadiuste või diameetrite ruudud. (kraadides), avaldub valemina r 2 lr Sektori pindala, mille kesknurk on S= = 360 o 2
Puutuja on risti puutepunkti joonestatud raadiusega. Kui väljaspool ringjoont võetud punktist joonestada puutujad, siis selle punkti kaugused puutepunktidest on võrdsed. Ringjoone pikkus C 2r d Ringjoone kaare pikkus l, mis vastab kesknurgale (kraadides), avaldub valemina r l 180 o d 2 Ringi pindala S r 2 4 Ringide pindalad suhtuvad nagu nende raadiuste või diameetrite ruudud. r 2 lr Sektori pindala, mille kesknurk on (kraadides), avaldub valemina S 360 o 2
kaareke; mõõdetakse kaarekraadides; kõõl: tekivad kaks võrdkülgset kolmnurka ringjoone kaht punkti ühendav lõik, kõige iga nurk on 60° pikem kõõl on ringjoone diameeter kõõlude vahele jääb kaks sellist nurka seega kõõlude vaheline nurk on 2 60°=120° NB kesknurk suurusega 1° toetub kaarele, mis moodustab ringjoonest 2.Kesknurk - ringjoone kahe raadiuse vaheline Ül.1056 nurk; toetub raadiuste vahele jäävale Leida jooniselt kesknurga suurus. ringjoone kaarele Antud kaar on 85°, sellele toetub kesknurk, seega =85°. NB saab kasutada sektori joonestamisel, piirdenurga arvutamisel Antud kaar on 130°, kesknurk toetub kaarele 180° -130°=50°, seega =50°. 3.Piirdenurk - ringjoone punktist tõmmatud Õ ül.1074
12. Tõestage, et juhis on elektriväljatugevus null. Juhis on vabad laengukandajad ca 1024 ühe cm3 kohta ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudude mõjul. Alati jätkub laenguid välise välja kompenseerimiseks nii, et juhi sees väljatugevus on null. Tekib tasakaal, kus juht on ekvipotensiaalne. Elektriväljatugevuse vektor on suunatudristi juhi välispinnaga igas punktis. 13. Lähtudes joonisest tõestage seos laengu pindtiheduste ja raadiuste vahel. Vaatame kahte kerakujulist juhti, mis on ühendatud juhtmega. See tähendab, et ´kogu see süsteem on ühe potentsiaaliga. Anname süsteemile lisalaengu. Lisalaeng: 14. Lähtudes joonisest tõestage seos elektriväljatugevuste ja raadiuste vahel. Asendame laengu potentsiaalide avaldisesse. 15. Mis on üksiku juhi elektrimahtuvus. Ühik.
12. Tõestage, et juhis on elektriväljatugevus null. Juhis on vabad laengukandajad ca 1024 ühe cm3 kohta ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudude mõjul. Alati jätkub laenguid välise välja kompenseerimiseks nii, et juhi sees väljatugevus on null. Tekib tasakaal, kus juht on ekvipotensiaalne. Elektriväljatugevuse vektor on suunatudristi juhi välispinnaga igas punktis. 13. Lähtudes joonisest tõestage seos laengu pindtiheduste ja raadiuste vahel. Vaatame kahte kerakujulist juhti, mis on ühendatud juhtmega. See tähendab, et ´kogu see süsteem on ühe potentsiaaliga. Anname süsteemile lisalaengu. Lisalaeng: 14. Lähtudes joonisest tõestage seos elektriväljatugevuste ja raadiuste vahel. Asendame laengu potentsiaalide avaldisesse. 15. Mis on üksiku juhi elektrimahtuvus. Ühik.
soolalahuste toimel. A vormina esineb kaheahelaline RNA ja DNARNA hübriid Tuntud on ka vasakpoolse keermega heeliks Z DNA BDNA 10 aluspaari ühe täispöörde kohta, ADNA 11; ZDNA 12 BDNA heeliks on seest praktiliselt täidetud, 2 aluse vahe (tõus) 0.34nm vastab lämmastikaluste heterotsüklite van der Waalsi raadiuste summale Nukleiinhapete sekundaarstruktuuri stabiilsus: DNA denaturatsioon G = H TS (heeliks struktuuritu ling) Heeliksit destabiliseerib: Negatiivsete laengute tõukumine (H < 0) Konformatsiooniline entroopia (TS > 0) Heeliksit stabiliseerib:
Pildil on toodud Cu-Ni-sulami (80% Cu, 20% Ni) mikrostruktuur. Millist liiki lahustuvusega on tegemist ning millised on eeldused seda liiki lahustuvuse tekkeks? : 1. Kahe komponendi kristallide mehaaniline segu. Eelduseid sellist liiki segu tekkimiseks pole. 2. Asendustüüpi tardlahus. Eelduseks on komponentide tüübilt ühesugused kristallivõred ja ligilähedased aatomi raadiused. 3. Sisendustüüpi tardlahus. Eelduseks on komponentide aatomite raadiuste erinevus. 4. Keemiline ühend. Eelduseks on komponentide sarnased sulamistemperatuurid. 20 : 4,00 4,00 Vask ja nikkel on head elektri- ja soojusjuhid. Millised on Cu-Ni-sulami elektri- ja soojusjuhtivus võrreldes puhaste Cu ja Ni omadega? : 1. Halvemad, sest teist tüüpi aatomid kristallvõres takistavad elektronide liikumist. 2. Märgatavalt paremad, sest kahe metalli segus saavutatakse sünergia ning elektri- ja soojusjuhtivus muutub oluliselt paremaks
2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine Tooriku valmistamine Toorik valmistatakse teras 45-st kokillvalu abil vastavate mõõtudega. Kooriv treimine Eemaldatakse välispinnalt töötlusvaru. Treitakse astmeteraga silindrilised välispinnad mõõtu Ø90 mm pikkusmõõduni 3 mm ja Ø76 mm pikkusmõõduni 12 mm. Painutatud välistreiteraga treitakse ümar faas raadiusega 5 mm. Freesimine horisontaalfreespingil Kinnitussoonte freesimine välispinnal. Soone sügavus 12mm; soone laius 8,2mm. Raadiuste freesimine välispinnal R208 mm. Puurimine vertikaalpuuriga Kinnitusavade puurimine. Ava sügavus 6mm; ava läbimõõt 10,2mm; ava tsentri kaugus muhvi tsentrist 49mm; ava asend muhvi tsentri suhtes on 45o. Tabel 2.3 Marsruudi kavandamine 3 3. Operatsiooni projekteerimine 3.1 Ajanormid Detaili ajanormi struktuur ttk=tp+ ta+ torg+ ttehn+ tv, kus tp põhiaeg, mille kestel toimub tööpingis detaili kuju, mõõdete, omaduste muutmine
Tõestage, et juhis on elektriväljatugevus null. Juhis on vabad laengukandajad ca 1024 1/cm3 ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudude mõjul. Alati jätkub laenguid välise välja kompenseerimiseks nii, et juhi sees väljatugevus on null. 72. Lähtudes joonisest tõestage seos laengu pindtiheduste ja raadiuste vahel. Vaatame kahte kerakujulist juhti, mis on ühendatud juhtmega. See tähendab, et ´kogu see süsteem on ühe potentsiaaliga. Anname süsteemile lisalaengu. Lisalaeng: 73. Lähtudes joonisest tõestage seos elektriväljatugevuste ja raadiuste vahel.
ventiili abil. 4. Ülekanded Peamised toiduainetööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kettülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Igal neist on omad eelised ja puudused. Ülekandega saab muuta ajamilt masinale üle kantavat jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. 1 N = R/r, kus N on ülekandetegur, R vedava ratta raadius ja r veetava ratta raadius Lamerihm-ülekannete vedava ja veetava ratta pöia pind on sile ja kaarja ristlõikega. Kaarjas pöid suunab tsentrifugaaljõu abil rihma rattapöia keskossa ning aitab sellega vältida rihma mahajooksmist töötamise ajal.
vaakumis saab õelda, et elektrinihkevektor aines kirjeldab samuti vabade laengute välja ruumis, kuid dielektrikut arvestades. 71. Tõestage, et juhis on elektriväljatugevus null. Juhis on vabad laengukandajad ca 1024 1/cm3 ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudude mõjul. Alati jätkub laenguid välise välja kompenseerimiseks nii, et juhi sees väljatugevus on null. 72. Lähtudes joonisest tõestage seos laengu pindtiheduste ja raadiuste vahel. Vaatame kahte kerakujulist juhti, mis on ühendatud juhtmega. See tähendab, et ´kogu see süsteem on ühe potentsiaaliga. Anname süsteemile lisalaengu. Lisalaeng: 73. Lähtudes joonisest tõestage seos elektriväljatugevuste ja raadiuste vahel. Asendame laengu potentsiaalide avaldisesse. 74. Mis on üksiku juhi elektrimahtuvus. Ühik. Kuid suhe q/ ei sõltu kehast. See on keha elektrimahtuvus. 75. plaatkondensaator, selle mahtuvuse valemi tuletus ilma
Näiteks asünkroonmootoritel on kindel pöörlemiskiirus, võlli väändemoment ja võimsus. 4. Ülekanded Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kütteülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekannega saab muuta ajamit masinale üle kantavad jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. N=R/r Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- Hammasülekanne. A-hambumise profiil,B-ülekannete Tiguülekande põhielemendid: 1-tigurattas, kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b tüüpe:a,b,c-välise hambumisega ülekanne(a-sirg,b-kald,c- 2-tigu
- Kõnnitee ja ohutussaare äärekivi kõrgus ülekäiguraja kohal peab jääma vahemikku 2,5 cm kuni 4,0 cm. - Ohutussaar peab analoogiliselt kõnniteega olema tõstetud sõidutee pinnast kõrgemale. 47. Parempöörete projekteerimine ühetasandilisel ristmikul. - parempöörde raadius, mis on määratud sõiduteeserva või äärekivi joone raadiusega, võib olla kas ühe-, kahe- või kolmetsentriline. - Kolmetsentrilise kõvera raadiuste omavaheline suhe R1 : R2 : R3 2:1:3. 48. Kuidas valida läbivate teede tasandid kahetasapinnalise ristmiku korral ? - Kui tingimused võimaldavad, siis tuleks läbivate teede tasandid valida nii, et kiirteega liituv voog kasutaks langusega rampi ja kiirteelt lahkuv voog kasutaks tõusuga rampi, mis mõjuks soodsalt vajalikule kiirendusele või aeglustusele. - Valik, kas kiirtee peaks paiknema teise lõikuva teega võrreldes ülemisel või
viimistlustöödeks. Rajada dreenid ja vee viimarid. Rajada dreenivad või isoleerivad vahekihid. Muldepinnas normides ettenähtud paksusega kihtide kaupa laiali ajada ja tihendada. ·Nõlvus m=c/h, kraavi ristlõige f=h(b+mh), kraavi pealtlaius a=b+2mh, mullatööde maht V=f1+f2/2 * l. ·Sirged pikad lõigud 3-4m kõrguste tähistega iga 0,5-1km tagant, püstkõverate ja siirdekõverate alg- ja lõpppunktides. Rõhtkõverad tähistatakse 500m ja suuremate raadiuste juures 20m tagant, raadiustel 100-500m 10m tagant, alla 100m raadiustel 5m tagant. ·Tähistatakse vaiadega, mis viiakse üle ka väljaspoole tööde piire. Kui piketaaz erineb uurimistöödest, seotakse see projekti pikiprofiiliga. ·Muldeserva ja telje tähistamine 50-100m tagant. ·Hõlm lastakse kiiresti tarvilikule lõikesügavusele ja siis järk-järgult vähendatakse lõikesügavust vastavalt lohistuskuheliku suurenemisele hõlma ees. ·Teisaldamine on võimalik : 1
kolmnurga haar. 22. Võrdahaarse kolmnurga haar on a ja haaradele joonestatud mediaanid on teineteisega risti. Avaldada koomnurga pindala. 23. Võrdhaarse kolmnurga alusnurga poolitaja on võrdne haaraga. Leida alusnurk. 24. Võrdhaarse kolmnurga kõrgus on 20 cm ning aluse suhe haaraga 4:3. Arvutada siseringjoone raadius. 25. Võrdhaarse kolmnurga haar on 2 cm ja tipunurk 120°. Arvutada ümberringjoone diameeter. 26. Võrdhaarse kolmnurga alusnurk on A. Leida sise ja ümberringjoone raadiuste suhe. 27. Ringi ümber on joonestatud võrdhaarne kolmnurk tipunurgaga 120°. Leida kolmnurga küljed, kui ringi raadius on R. 28. Leida võrdkülgse kolmnurga pindala, kui tema kõrgus on 30 cm. 29. Avaldada võrdkülgse kolmnurga külg kõrguse h kaudu. 30. Võrdkülgse kolmnurga kõrgus on küljest m võrra lühem. Avaldad kolmnurga pindala. 31. Kahe sarnase kolmnurga pidalade suhe on 3,24 cm. Suurema kolmnurga küljed on 5,76 m, 4,5 m ja 8,28 m. Kui pikad on väiksema kolmnurga küljed? 32
kaareke; mõõdetakse kaarekraadides; kõõl: tekivad kaks võrdkülgset kolmnurka ringjoone kaht punkti ühendav lõik, kõige iga nurk on 60° pikem kõõl on ringjoone diameeter kõõlude vahele jääb kaks sellist nurka seega kõõlude vaheline nurk on 2 60°=120° NB kesknurk suurusega 1° toetub kaarele, mis moodustab ringjoonest 2.Kesknurk - ringjoone kahe raadiuse vaheline Ül.1056 nurk; toetub raadiuste vahele jäävale Leida jooniselt kesknurga suurus. ringjoone kaarele Antud kaar on 85°, sellele toetub kesknurk, seega =85°. NB saab kasutada sektori joonestamisel, piirdenurga arvutamisel Antud kaar on 130°, kesknurk toetub kaarele 180° -130°=50°, seega =50°. 3.Piirdenurk - ringjoone punktist tõmmatud Õ ül.1074
Juhis on vabade laengukandajad ca 1024 1/cm3 ja nad võivad liikuda lõpmata väikeste väliste jõudud mõjul. Alati jätkub laenguid välise välja kompenseerimiseks nii, et juhi sees väljatugevus on null. −dφ ⃗ ∗d ⃗r E=0 ehk ⃗ dr , kus φ =const E= =0 dr Lähtudes joonisest tõestage seos laengu pindtiheduste ja raadiuste vahel. Kuna kaks kerakujulist juhti on ühenduses on kogu süsteem ühe potentsiaaliga. φ1=φ2 q q q1 q φ=k ja σ= 2 anname süsteemile lisalaengu k =k 2 ehk r 4πr r1 r2 4 π r 21∗σ 1 4 π r 22∗σ 2 σ 1 r 2 = ⇒ = r1 r2 σ 2 r1
näitude erinevus arvestades hälbe määratlust. Ava ringjoonelisust mõõdetakse indikaatorsisemõõturiga või sisekruvikuga. Mõõtepunkte ühe ringjoone ulatuses 3 6. Sisemõõturiga mõõtmisel kallutatakse otsikut üles-alla ja otsitakse minimaalset näitu mõõteriistal. Ringjoonelisuse hälbe väärtuseks loetakse ½ maksimaalsest mõõtevahendi näitude erinevusest. Ringjoonelisuse hälve on kotsentriliste ideaalsete ümarringide raadiuste vahe, kusjuures raadiustest moodustatud ringide vahele peab jääma mõõdetav ringjoon. Radiaal- ja tangentsiaalviskumise hälve ja mõõtmine - Radiaalviskumine on raadiuse suunaline ühes tasapinnas asetsevate ühise pöörlemisteljega raadiuste max erinevus. Tangentsiaalviskumine on teljesuunaline ühes tasapinnas (teoreetiliselt) asetsevate ühise pöörlemisteljega mõõtepunktide väärtuste max erinevus. 26. MASSIMÕÕTEVAHENDITE ÜLDEHITUS JA MASSIMÕÕTMISE MÕÕTEMUDEL
13. Kuidas muutub ioonilise sideme energia ioonilise sideme tekkel? 14. Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes tahketes kehades? Mis on koordinatsiooniarv? Ioonse sideme puhul võib väiksema iooni kordinatsiooniarvu arvutada kui maksimaalne suurte ioonide arv, mis mahuvad ümbritsema väiksemat nii, et nad oleksid väiksemaga otseses kontaktis. Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. Kordinatsiooniarvu (KA) võib iseloomustada raadiuste suhtega r/R, kus r on väiksema iooni raadius; R on suurema iooni raadius. 15. 16. Millest sõltub koordinatsiooniarv ioonse sideme puhul? Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 17. Defineerige elektroneutraalsuse kriteerium ioonilise sideme puhul? Ioonsete materjalide struktuuris peavad ioonid olema paigutatud nii, et säiluks materjali elektriline neutraalsus ka lokaalsel tasandil. 18
Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. 16. 17. Töökindluse tagamiseks ei tohi lamerihmülekande joonkiirus olla üle 25 m/s. Seepärast kasutatakse seda
vaatle). Kujutame leotletud kuriteod sektordiagrammina. Joonis 4 Vaadeldavad kuritegusid oli kokku 46 + 79 + 484 + 194 = 803. Iga kuriteoliik protsentides üldarvust: Salakaubavedu: x 100% = 5,7%, valeraha kasutamine : x 100% = 9,8%, röövimised : x 100% = 60,3% ja väljapressimised : x 100% = 24,2%. Sektordiagrammi joonestamiseks leiame, kui suur nurk on iga sektorit piiravate raadiuste vahel: salakaubavedu 21, valeraha kasutamine 35, röövimised 217 ja väljapressimised 87. Saadud andmete põhjal joonestamegi joonisel oleva sektordiagrammi. Selle diagrammi põhjal ei saa loomulikult järeldada, nagu poleks muid kuritegusid toime pandud, kuigi need sellel diagrammil ei kajastu. 3.6. Matemaatika 9.klassile Uurimistööks uurisin 9.klassi matemaatika õpikut. Õpikust kirjutasin välja mõisted, info ja valemid kera kohta. 9
...................... 36 Nurga mõõtmestamine ..................................................................................................................................... 36 Kõõlu mõõtmestamine ..................................................................................................................................... 36 Kaare pikkuse mõõtmestamine ........................................................................................................................ 37 Raadiuste tähistamine....................................................................................................................................... 37 Väliste ja sisemiste ümardusraadiuste märkimine ........................................................................................... 37 Läbimõõdumärk ............................................................................................................................................... 37
Tugevusanalüüsi alused 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID · painutatud varda ds dx kus: d lõigule ds vastav elastse kõverusraadius = = , joone pöördenurga muut d d antud kohas x: (nurk raadiuste vahel), [rad]; 1 d · painutatud varda kõverus selles kohas x: = = ; dx · nurga d üliväikese väärtuse (kuna dx on üliväike) korral saab dv = tan ;
a)Asendustardlahus asendustardlahuse korral asenduvad lahustuva komponendi aatomid osa lahustajakomponendi aatomeid(joonis 1.33a, lk30). Asendatud võib olla piiraatud arv aatomeid siis on tegemist piiratud lahustuvusega või mis tahes hulk aatomeid, mistõttu sellist lahustuvust nim. piiramatuks. Piiramatu asendtardlahuse tekkimise eeltingimuseks on: 1)Komponentide tüübilt ühesugused kristallvõred. 2)Komponentide ligilähetased aatomi raadiused (aatomi raadiuste erinevus R 15 %). Kristallvõrede samakujulisust ja aatomi raadiuste ligilähedust nim. isomorfismiks ja seda tüüpi tardlahused moodustuvad Ag-Au, Ni-Cu, Mo-W, V-Ti jt süsteemide sulameis. b)Sisendustardlahus - sisendustardlahuse korral paigutuvad lahustuva komponendi aatomid eelkõige lahustajakomponendi kristallvõre suurematesse tühikutesse(pooridesse), näiteks kristallvõre K12 korral kuubi keskele. Sisendtardlahuste korral paigutuvad lahustaja
kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Vaatleme seda erinevust lähemalt. Kirjutame van't Hoffi võrrandi PV = nRT koos järgmise teisendusega välja järgmisel kujul: = (g/mi)/ (VNa)RT= (N/Na)RT g - dispergeeritud faasi kogumass mi- dispergeeritud osakese mass V - kolloidlahuse ruumala N - dispergeeritud osakeste arv ruumalaühikus (kolloidosakeste kontsentratsioon) 1/2= 1/2= r23/r13 Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. 7. Laplace võrrandi tuletamine Vt vihik 8. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus.
F = i=1 i=n T i=1 i Juhul, kui F1 on nõlva püsivus valitud lihkepinna seisukohast tagatud. See ei tähenda, et nõlv tervikuna oleks pusiv. Teistsuguse raadiusega lihkepinna või teise lihketsentri puhul võib olla F<1. Korrates arvutust teiste raadiuste ja pöördetsentritega saab leida samapüsivusteguri jooned (jooned, millel asuva pöördetsentri korral on nõlva püsivustegur ühesugune) ja seejärel pöördetsentri asukoha, mis annab minimaalse varuteguri (joonis 9.11). Tuleb arvestada, et ebaühtlase pinnase või maapinnale mõjuva kohaliku koormuse puhul võib olla mitu erinevat pöördetsentrit , mis annavad lokaalselt minimaalse varuteguri. Katsetamisega tuleb leida selline, mis annab väikseima varuteguri
Elektronmikroskoopias kasutatakse valguse asemel elektronkiirte kimpu. Dispergeeritud süsteemide molekulaar-kineetilised omadused Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes, kuna kolloidosakese osakese mass on märgatavalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis. Difusioonikoefitsient väljendab arvuliselt aine hulka, milline läbib ajaühikus pinnaühikut ühikulise kontsentratsioonigradiendi korral. Pinnanähtused Peenestus (dispersiooni) süsteemi omadused sõltuvad peenestusfaasi osakeste arvust peenestuskeskkonnas.
mõlemad elektronid tulevad ühelt osapoolelt. Boori ja alumiiniumi ühendid moodustavad sageli ka dimeere. Elektronegatiivsuste erinevuse korral 1,5 või rohkem on vastavate aatomite vahel pigem iooniline side, väiksema erinevuse korral aga polaarne kovalentne side. Sideme tugevus. Seda iseloomustatakse dissotsiatsioonienergia D alusel; mida suurem D, seda tugevam side. (tabelis). Sideme pikkus on ligikaudu võrdne vastavate aatomite kovalentsete raadiuste summaga. Kordsed sidemed on tugevamad kui üksiksidemed. Sideme pikkus – on kovalentse sidemega seotud aatomite keskpunkide (tuumade) vaheline kaugus. Kordsed sidemed on lühemad kui üksiksidemed samade aatomite vahel. Mida tugevam side, seda lühem see on. (tabelis) 3. PEATÜKK MOLEKULIDE KUJU Kõrge elektrontihedusega alad (sidemete elektronipaarid ja vabad elektronipaarid) tõukuvad üksteisest eemale. Kaheaatomilised erituumalised molekulid on polaarsed.
selle võrrandi liikmetel? Milliste parameetrite muuutmisega saab muuta osakeste settimiskiirust? Selles võrrandis pole arvestatud Browni liikumisega. 6. Milline näeb välja settimiskõver (m=f(t)) mono-, bi- ja polüdisperssete süsteemide korral? 7. Kui suuri osakesi (millises suuruste vahemikus) saab leida sedimentatsioonil? Sedimentatsioonil leitakse makromolekule. Mõõtmetega suuremad kui 107m. (jämedispersse süsteemi osakesed). 8. Kuidas määrata osakeste sisaldus antud raadiuste vahemiku jaoks integraalsel ja diferentsiaalsel jaotuskõveratel? 17 9. Milliste disperssete süsteemide korral kasutatakse sedimentatsioonanalüüsi kesktõukejõuväljas? Millest sõltub osakese liikumise kiirus sedimentatsioonil kesktõukejõuväljas? Settimiskiirus Piiri nihke järgi saab arvutada M väärtuse, peab olema tasak. 10. Mis on difusioonilis-sedimentatsiooniline tasakaal?
s - nihe (teepikkus sirgjoonelisel liikumisel) (m) v0- algkiirus (m/s) v - lôppkiirus a - kiirendus (m/s2) t - aeg (s) Ringliikumine 12. Ringliikumiseks nim. liikumist, mille trajektooriks on ringjoon. 13. Kôverjoonelise liikumise trajektooriks on kôverjoon, mille üksikuid lôike vôib vaadelda, kui erinevate raadiustega ringjoonte kaari. 14. Kesknurk ehk pöördenurk on ringjoonel liikuva keha alg- ja lôppasukohta tômmatud raadiuste vaheline nurk. = / r (rad) l - kaare pikkus r - ringjoone raadius 15. Pöördenurk on 1 radiaan, kui temale vastav kaar vôrdub selle ringjoone raadiusega. 16. Nurkkiirus näitab kehani tômmatud raadiuse poolt sooritatud pöördenurka ajaühikus (ehk pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja t suhet). = / t (rad/s) 17. Pöörlemissagedus näitab pöörete arvu ajaühikus = N / t (pööret/s) (1/s; p/s) 18. Pöörlemisperiood näitab ühe pöörde tegemiseks kulunud aega
kolloidosakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Vaatleme seda erinevust lähemalt. Kirjutame van't Hoffi võrrandi V = nRT koos järgmise teisendusega välja järgmisel kujul: g- dispergeeritud faasi kogumass, mi- dispergeeritud osakese mass V- kolloidlahuse ruumala N- dispergeeritud osakeste arv ruumalaühikus Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). Mis jõud kehtivad ja kuidas saadakse osakeste raadius? Reaalsetele dispergeeritud süsteemidele mõjub alati Maa gravitatsiooniväli. Raskusjõu toime osakestele on määratud nende massiga. Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast.
Tõukeenergiat esitav liige on energia, mis neeldub süsteemis kui ioonid satuvad lähestikku ja on positiivne. Süsteemi summaarne energia omab miinimumi kui ioonid on tasakaalukaugusel 0 . Joonisel 2.21 on esitatud mõlemad energiakomponendid ja kaugusel 0 miinimumi omav summaarne energia. Energia miinimumipunktis on jõud, mis mõjub ioonide vahel, võrdne nulliga. Tuleb rõhutada, et ioonide kaugus energia miinimumi punktis on võrdne kahe iooni raadiuste summaga. 0 = + Kõigest ülaltoodust tuleneb materjaliteadusele väga tähtis põhimõte, mida me jälgime läbi kogu kursuse: ioonide tasakaalulised asukohad vastavad ioonide süsteemi energia miinimumile. Süsteemile tuleb anda täiendavat energiat, et viia ioone välja sellest tasakaaluolekust. 21 3.2.3. Ioonide paiknemine ioonsetes tahketes ainetes (joonis 2.23).
kaksikspiraali (all) stabiliseerivad vesiniksidemed. Tänu vesiniksidemetele on vesi vedelas olekus looduslikel temperatuuridel, samal ajal kui tema analoog H2S on gaasiline. Vesiniksidemete näidetena bioloogias võib tuua valgu sekundaarstruktuuri kujundavad vesiniksidemed ja DNA kaksikspiraali kujundavad vesiniksidemed (vt joonist). Vesinikside on tavaliselt lineaarse geomeetriaga. Vesiniksideme pikkus on 0.27-0.31 nm, väiksem kui AH ja B komponentide van der Waalsi raadiuste summa. Sisuliselt on vesinikside kontaktside. Ta laguneb niipea, kui fragmendid üksteisest veidigi eemalduvad. Vesiniksideme energia on 8-60 kJ/mol, millega ta asetub tüüpiliste kovalentssidemete (sajad kJ/mol) ja van der Waalsi (4-40 kJ/mol) sidemete vahele. Bioloogilistes molekulides on vesiniksidemed suhteliselt tugevad 20-30 kJ/mol. 9. Potentsiaal on töö, mida peab tegema ühikulise aine hulga (või massi), laengu jne ümberpaigutamiseks lõpmatusest ruumi antud punkti
evolventkoonuspind. Et sirge OE pikkus veeremisel ei muutu, siis paikneb punkti Eo poolt kujundatud kõver tsentrist O raadiusega OEo tõmmatud sfääri pinnal. Koonusevolventhammaste profiil on seega sfääriline evolvent. Koonushambumist võib uurida sfääri pinnal, kus esinevad kõik tasandilise hambumise elementide analoogid (vt. joon. 4). Peade-, jaotus- ja aluskoonuste lõikumisel sfääri pinnaga tekkivad samanimelised ringjooned on joonisel märgistatud vastavate raadiuste tähistega ra, r, rb. Algkoonuste ühine moodustaja OP on suhtelise liikumise telg. Hambumistasandi ja sfääri lõikumisel tekkiv suurring (vastab hambumissirgele) on tähistatud tähtedega M1PKM2. Hambumistasand on aluskoonuste ühine puutujatasand. Puude toimub piki moodustajaid OM1 ja OM2. Peadekoonused piiravad hambumistasandi aktiivosa (sektor aOb ning silinderrataste hambumissirge aktiivosale vastab suurringi kaar ab. Algkoonuste ühise puutujatasandi asendit näitab suurringi kaar t-t
momente ei põhjusta, kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. Momentide suhte puhul taandub R välja ja) Vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja nihutavate jõudude summade suhet.(Juhul, kui F>=1 on nõlva püsivus valitud lihkepinna seisukohast tagatud. See ei tähenda, et nõlv tervikuna oleks püsiv. Teistsuguse raadiusega lihkepinna või teise lihketsentri puhul võib olla F<1. Korrates arvutust teiste raadiuste ja pöördetsentritega saab leida samapüsivusteguri jooned (jooned, millel asuva pöördetsentri korral on nõlva püsivustegur ühesugune) ja seejärel pöördetsentri asukoha, mis annab minimaalse varuteguri.) Tuleb arvestada, et ebaühtlase pinnase puhul võib olla mitu erinevat varuteguri miinimumkohta. Katsetamisega tuleb leida selline pöördetsentri asukoht, mis annab väikseima varuteguri. Arvutuse muudabki mahukaks minimaalse varuteguriga pöördetsentri ja raadiuse otsimine
lõunapoolkeral aga tuule suunast vasakule ja hoovus hakkab praktiliselt tegutsema alles 6- 12 tundi pärast tuule püsivat ühesuunalist puhumist. Arvesse tuleb võtta ka tõusu-mõõna hoovuste ja püsihoovuste tegevust ning tuuletriivi. Lähtudes eelpoolmainitust saab määrata otsingurajooni ruudus, mille servad on puutujateks ringjoonele raadiusega 10 miili. Otsingu kordamine (mitte vähem kui 3 korda) ja järkjärguline laiendamine raadiuste suurendamisega esmase suhtes, 1,1; 1,3; 1,6; 2,0 ja 2,5 korda. Otsingupiirkonna laiendamisega kaasneb objekti avastamise tõe- näosus. Otsingu radadevahelise kauguse ja otsinguskeemi määrab otsingut teostavate laevade tüüp ja nende hulk. See valitakse tulenevalt konkreetsetest oludest ja nähtavuse tingimustest. Maksimaalne kaugus ei tohi ületada otsija silma kõrguselt veepinnal oleva objekti avastamiskaugust. Kuid enamikul juhtudel dikteerib selle ilmastiku ja nähtavuse seisund.
Sama palju energiat vabaneb sideme moodustumisel: Mida rohkem energiat kulub sideme lõhkumiseks, seda tugevam on side. Kahe- ja kolmekordsed sidemed on üldiselt tugevamad kui üksiksidemed samade aatomite vahel, kuid kasv ei ole võrdeline sideme kordsusega. Sidemete pikkused ja energiad sõltuvad mõnevõrra molekulist, milles side esineb; tabelis toodud väärtused on keskmised. Kuna sidemete pikkused võrduvad ligikaudu vastavate aatomite kovalentsete raadiuste summaga; siis on võimalik ennustada tundmatute sidemete pikkusi. Sidemete energiad on ligikaudu seotud keemilise reaktsiooni energeetilise efektiga, teades ühte saab arvutada teist. Sidemeenergiatest lähtudes on juba ilma arvutusteta võimalik ennustada reaktsiooni soojusefekti: Koordinatiivne e. doonor-aktseptorside Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronipaar läheb teise elemendi aatomi vabale (tühjale) orbitaalile
173 Mõõtmestamise ikoonijada Dimensioning (võimalusi suhteliselt vähe, ja ei saa paindlikult kasutada, seetõttu on otstarbekam kasutada käsku DIM ja tama alamkäske) – DIMLIN – joonmõõtmed; – DIMALI – mõõtmestamine valikupunktide suunaga antud sihis mõõde; – DIMARC – kaare pkkuse mõõtmestamine; – DIMORDINATE – mõõtmestamine koordinaatide abil; – DIMRAD – raadiuste mõõtmestamine; – DIMJOGGED – (suure) raadiuse mõõtmestamine murdjoonega; – DIMDIA – läbimõõdu mõõtmestamine; – DIMANGULAR – nurga mõõtmestamine; – QDIM – kiirmõõtmestamine; – DIMBAS – mõõtmestamine baasist; – DIMCONTINUE – mõõtahela koostamine; – DIMSPACE – rööpsete mõõtjoonte vaheline kaugus – DIMBREAK – katkestab mõõt- või distantsjoone, kui see ületab mingit objekti;
See ei tähenda, et nõlv tervikuna oleks pusiv. Teistsuguse raadiusega ***6. Pinnase surve piiretele Pinnasesse rajatud ehitisele mõjub alati Surveepüüris tekivad kihtide piiridel hüppelised muutused (joonis 6.13). Kihi lihkepinna või teise lihketsentri puhul võib olla F<1. Korrates arvutust pinnase omakaalust põhjustatud surve. Ka pinnasele mõjuv koormus tekitab piirides suureneb surve sõltudes mahukaalust võrdeliselt sügavusele. teiste raadiuste ja pöördetsentritega saab leida samapüsivusteguri pinged pinnases ja seepärast ka surve pinnases asuvatele ehitise osadele. Pinnasevee esinemisel tuleb allpool veepinda vertikaalpinge arvutada jooned (jooned, millel asuva pöördetsentri korral on nõlva püsivustegur Vaatleme pinnase ja ehitise vahelisest kontaktpingest põhjustatud koormust. arvestades vee üleslükke jõudu, see tähendab kasutada heljundmahukaalu
T i=1 i Juhul, kui F1 on nõlva püsivus valitud lihkepinna seisukohast tagatud. See ei tähenda, et nõlv tervikuna oleks pusiv. Teistsuguse raadiusega lihkepinna või teise lihketsentri puhul võib olla F<1. Korrates arvutust teiste raadiuste ja pöördetsentritega saab leida samapüsivusteguri jooned (jooned, millel asuva pöördetsentri korral on nõlva püsivustegur ühesugune) ja seejärel pöördetsentri asukoha, mis annab minimaalse varuteguri (joonis 9.11). Tuleb arvestada, et ebaühtlase pinnase või maapinnale mõjuva kohaliku koormuse puhul võib olla mitu erinevat pöördetsentrit , mis annavad lokaalselt minimaalse varuteguri. Katsetamisega tuleb leida selline, mis annab väikseima varuteguri. Arvutuse muudabki mahukaks
annaabi.ee 
