Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Wifi (2002) (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Wifi-2002 #1 Wifi-2002 #2 Wifi-2002 #3 Wifi-2002 #4 Wifi-2002 #5 Wifi-2002 #6 Wifi-2002 #7 Wifi-2002 #8 Wifi-2002 #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
Wireless,wifi ja wlan

Autori kodulehekülg www.abiks.pri.ee


Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
docx

Uurimustöö AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS

klassist vastas eitavalt tuues põhjenduseks aeglase ühenduse kiiruse. Põhjenduseks miks peaks olema ülekooliline avatud Wi-Fi vahetundide aeg toodi enamasti, et see oleks hea vabaaja lahutuseks ja enamasti, et saaks külastada suhtlusportaale. Mõned tõid ka põhjenduseks, et saaksid informatsiooni otsida internetist ja ühel korral isegi, et saaks omavahel arvutimänge mängida. Küsisin õpilastelt kas nende arust oleksid nad ka tundide aeg internetis, kui WiFi oleks üle kooli piiramatult avatud, 51 õpilast vastasid jaatavalt, 15 õpilast eitavalt. Tuleks ka ära märkida, et 10. klassist vastasid 13 tükki eitavalt samas 11. klassist vastasid eitavalt ainult kaks. (Joonis 3.6) 29% Jah Ei 71% Joonis 3.6 Õpilaste arvamus kas nad kasutaksid tundide aeg interneti kui oleks võimalus

Sidevõrgud
thumbnail
5
doc

WiFi - Traadita lokaalvõrk

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ Traadita lokaalvõrk Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja.................................................................................................

Side
thumbnail
20
pdf

Side eksami spikker

Kuna GSM on digitaalne, siis pole vajadust modemite järele peale ühe mobiilsidevõrgus asuva modemi kõnede edastamiseks POTS-võrku 802.11B- raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, vastab raadiokohtvõrgu standardile IEEE 802.11 ning kujutab endast Ethernet- kohtvõrku, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega ja kasutatakse raadio- Etherneti otsejada-versiooni (DS). WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuid tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga 1. Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht?

Side
thumbnail
1
doc

Side- spikker eksamiks

siis 40MHz/4MHz=10 operaatorit max. WiMAX ­ standard IEEE 802.16 | 2-66GHz (enne 2004 10-66), long-range system | 70Mbit/s või 50 km levi ATM Võrgud- ATM-asyncronous transfer mode. Kõik inf jagatakse väikesteks rakkudeks-cell. Võimaldab samas võrgus ajakriitilist ja mitteajakriitilist infi edastada. Hea, WiMAX II ­ arendatakse 4G jaoks (wireless 100Mbit/s ja fixed 1Gbit/s) | WiFi ­ standard IEEE 802.11 kiire ja mõnus, maksustamine täpselt mahu järgi. Kõigepealt side loomine ja siis alles hakkab pihta.Tuleviku asi.

Side
thumbnail
12
docx

Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused !

Et taoline mobiiltelefon saaks suhelda lauaarvuti, printeri, faksiaparaadi, lauatelefoni vms seadmega, tuleb kõigisse neisse seadmetesse monteerida vastav mikroskeem. Esimesed Bluetooth'i spetsifikatsioonile vastavad tooted jõudsid turule 2000.a. teises pooles. Praegu on Bluetooth'i asutajatega ühinenud juba umbes 1200 riist- ja tarkvarafirmat, hiljuti ühines ka Microsoft. · Bluetooth põhineb raadioside standardil IEEE 802.15.1 ja töötab samas sagedusalas nagu WiFi. Lisaks andmesidekanalile on võimalik kasutada ka kolme kõnekanalit. Igal seadmel on oma unikaalne 48-bitine aadress. Ühendused võivad olla nii kakspunkt- kui multipunktühendused. Andmeedastuskiirus on 1 Mbit/s (teise põlvkonna seadmetel 2 Mbit/s). Sagedushüpitamise kasutamine lubab töötada ka piirkondades, kus esineb tugevaid raadiohäireid. Saab kasutada ka krüpteeritud andmevahetust · WPAN (Wireless Personal Area Network)

Telekommunikatsionni alused
thumbnail
9
docx

WIFI

KOOL IKT Osakond .......... Wifi Referaat Juhendaja Tartu 2011 1. MIS ON WIFI WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime Wi- Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USA-s asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884.a. ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist

Arvutivõrgud
thumbnail
7
doc

WiFi

kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja­ Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFi­Internet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud. Nimi WiFi tähendab Wireless Fidelity -- tähistades traadita andmesidestandardit IEEE 802.11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadita andmesidestandard, mis on integreeritud Windows XP operatsioonisüsteemi ja on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. Seega on tegemist kindla standardiga, mille kasutajaskonnaks on miljonid inimesed. WiFi areneb ja kasvab

Arvutiõpetus
thumbnail
31
pdf

Andmeside ja -haldus

Raadioliidese kasutamine juurdepääsuvõrgus. Sidevõrkude ülesehitus: Tehniliselt koosneb lairibavõrk passiivsest infrastruktuurist (torustikud, kaablid, mastid, postid, seadmeruumid, jne) ja aktiivseadmetest (ruuterid, saatjad, juhtimissüsteemid, jne). Lisaks sellele on veel lõpptarbija seadmed (telefon, teler, arvuti, tahvel, valvesüsteemid, kaamerad, jne) teenuste jaoks. Kodudes, koolides ja kontorites jõuab ühendus lõpptarbija seadmest valguskaablisse läbi majasisese wifi võrgu. Õues saavad mobiiltelefonid ühenduse lairibavõrguga läbi mobiilsidetehnoloogiate (nn. 3G või 4G). Üksikud majad, milleni kaabel ei ulatu, saavad ühenduse valguskaabliga raadiolingi vahendusel. Magistraalvõrk – üleriigiline baasvõrk. Üleriigiline baasvõrk ühendab linnades ja suuremates keskustes asuvaid piirkondlikke baasvõrke. Üleriigilises baasvõrgus olevad seadmed lubavad transportida ja vahetada infot erinevate asukohtade ning ka erinevate operaatorite vahel

Andmeside ja -haldus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun