viimseks mälestuseks selleks, et me üldse kunagi olemas olime. Raadio ajalugu Raadio arengut võib vaadelda kolmes faasis: elektromagnetlained ja katsetused, traadita kommunikatsioon ja tehniline arendus ning kommertsialiseerimine ja ringhääling. Algsed raadioseadmed ei suutnud edastada kõnet ega häält, vaid üksikuid impulsse ning seetõttu kutsuti neid traadita telegraafideks. [1] Kõige algelisem raadiosaatja oli sädevahe-saatja (joonis 1,2) Joonis 2 Joonis 1 Selle tööpõhimõte seisneb selles, et sädevahemik (Spark gap), osutab suurt takistut, lastes kondensaatoril C1 laadida. Kui C1-l tekib piisavalt kõrge pinge (võrdne või suurem kui õhu dielektriline läbilöögipinge), siis muutub sädevahemik juhiks ning kondensaator tühjendatakse. Tekkiv säde omandab aga võnkesageduse, mis määratakse C2 ja induktori L abil. [2;3]
praegusaja suure pöörlemissagedusega mootoritel kontaktivaba türistorsüüdet. Elektronsüüde Nimetatakse ka türistorsüüteks või ka ignitronsüüteks. Mootorsaagide mootoritelt püütakse saada üha suuremat võimsust töömahu ühiku kohta. Peamised abinõud on surveastme ja väntvõlli pöörete arvu tõstmine. Need aga on väga nõudlikud süüteseadme suhtes. On teada, et süüteküünla sädeme läbilöögiks vajalik pinge on võrdeline sädevahe suurusega ja rõhuga silindris (Kaasaja saagidel surveaste on 10). Järelikult surveastet tõstes tuleb tõsta sekundaarmähise pinget. Seda teha on võimalik primaarvoolu suurendamisega. Viimast aga piirab katkesti kontaktide elektroerosioon (lühiajaliste vooluimpulsside toimel katkestikontaktide vahel tekib sädelahendus vaatamata kondensaatori olemasolule. Sädelahenduse tulemusena metall väikeste kogustena sulab, kaob ja paikneb ümber, alaneb kontaktide elektrijuhtivus).
Kui pinge on küllalt kõrge, st on tekkinud süütepinge, toimuvad jaoturi rootori ning kaane külgklemmi ja süüteküünla elektroodide vahel sädelahendused, kõrgepingevooluring sulgub ja seda läbib vool. Sädelahendus elektroodide vahel süütab küttesegu. Sädelahendus on seal võimalik vaid siis, kui pinge ületab elektroodide vahel oleva gaasi (küttesegu) läbilöögipinge ja väljatugevus gaasi läbilöögitugevuse. Elektroodide sädevahe suurenemine suurendab ja vähenemine vähendab süütepinget. Rikka ja lahja küttesegu süütamiseks on vaja kõrget süütepinget. Praktikas on välja kujunenud seisukoht, et süütepinge mootori ükskõik millisel tööresiimil peab olema gaasi läbilöögipingest 1,5 korda kõrgem. Sädelahenduse kaudu vabaneb süütepoolis salvestunud magnetvälja-energia. Küttesegu ioniseerimiseks ja süütamiseks kulub magnetvälja energiast 5...20%, ülejäänud energia kuumutab süüteküünla
Selleks on vaja 12000 . . . 18000-V pinget. Süüteseadme formeerimiseks vajaliku muutuva magnetvälja); konden- ülesanne on toota sädelahenduseks vajalikku kõrgepinge- staator 5 (vähendab sädelemist katkesti kontaktidel ja voolu ja juhtida seda õigel momendil süüteküünlasse, suurendab kõrgepinget); süüteküunal 6 (moodustab põle- Kõrgepingevoolu tootmise iseärasuste alusel liigitatakse miskambris sädevahe); süütelüliti 2 ning juhtmed. Kahesi- süüteviisid aku-, generaator-, magneeto- ja türistorsüü- lindriliste neljataktiliste mootorite puhul võib lisanduda teks. veel jaotur. Akusüüde on kõige vanem mootorrataste ja motorolle- Süüteseadmes on kaks vooluahelat: madalpinge- ja kõr- rite süüteseade. Seda käsutatakse mootorratastel 1/DK-IO3, gepingeahel. Esimeses on järjestikku lülitatud aku (gene-
annaabi.ee 
