kommunikatsioon ja tehniline arendus ning kommertsialiseerimine ja ringhääling. Algsed raadioseadmed ei suutnud edastada kõnet ega häält, vaid üksikuid impulsse ning seetõttu kutsuti neid traadita telegraafideks. [1] Kõige algelisem raadiosaatja oli sädevahe-saatja (joonis 1,2) Joonis 2 Joonis 1 Selle tööpõhimõte seisneb selles, et sädevahemik (Spark gap), osutab suurt takistut, lastes kondensaatoril C1 laadida. Kui C1-l tekib piisavalt kõrge pinge (võrdne või suurem kui õhu dielektriline läbilöögipinge), siis muutub sädevahemik juhiks ning kondensaator tühjendatakse. Tekkiv säde omandab aga võnkesageduse, mis määratakse C2 ja induktori L abil. [2;3] Aastal 1878 avastas David E. Hughes, katsetades söemikrofonidega, et säde tekitas lähedal
Millised on auto enamlevinud elektritarbijad ja milline on nende poolt tarbitav energiahulk? Kui elektritarbimine kasvab, siis generaator tekitab suurema koormuse mootorile ning pöörded automaatselt langevad, kütusekulu tõuseb. Enimlevinud tarbijad on autoraadio, salongipuhur ja tuled. Nendepoolt tarbitav energiahulk on ligikaudu 200W-300W, sõltuvalt sõidukist, võib olla isegi rohkem. 3. Millest sõltub süüteküünla sädevahemik? Kui suur see on katseautol (stendil) ? Süüteküünla sädevahemik sõltub küünla tootjast ja küünla elektroodi kulumisest. Katseautol oli ettenähtud 1,1-1,3mm 20 Lihtsüütesüsteem Kõrgepinge tekib nii, et madalpingemähisesse lastakse sisse akupinge, mis tekitab mähise ümber magnetvälja. Akupinge katkestamisel magnetväli kaob ja indutseerib kõrgepingemähises vajaliku
annaabi.ee 
