Lehtmets (1)

Lehtmets
Peaaegu kolmandik maismaast on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad mõjutavad oluliselt kliimat, rikastavad atmosfääri hapnikuga ja lisaks kõigele sellele pakuvad sobivaid elutingimusi paljudele elusolenditele, kes leiavad metsas toitu ja varju.
Kõrguse järgi jaotatakse taimed metsas viieks rindeks: puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne , samblarinne.
Lehtmetsade puurinde moodustavad heitlehelised puud, mis langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Heitleheliste puude hulka kuuluvad kask, vaher , pärn, saar, pihlakas , lepp, haab jvm.
Tüüpilisemad põõsad lehtmetsas on sarapuu, pihlakas ja toomingas. Oma kasvult on nad madalamad kui puurinde esindajad.
Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik , mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill, laanelill , võsaülane, jänesekapsas ja leseleht. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed , näiteks mustikas , pohl, kanarbik , kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine.
Metsa madalaima rinde moodustavad samblad ja samblikud . Nende hulka kuuluvad laanik , karusammal, palusammal ja alpi põdrasamblik.
Lehtmetsad kasvavad peamiselt  leet - ja pruunmuldadel. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont , mis on tingitud sellest, et igal aastal langeb puudelt suurel hulgal lehti. Kõdunevate lehtede sees elab hulganisti mikroorganisme ning mulla ja taimede vaheline aineringe on kiire. Kõik need tingimused tagavad pruunmuldade suure viljakuse.
Kevadel ja suvel langeb lehtmetsade puurindes puulehtedele palju päikesevalgust, mis on vajalik orgaanilise aine moodustamiseks. Selle aine arvel puud kasvavad. Puurindes leidub hulgaliselt putukaid, kellest palju on omakorda söögiks suurematele loomadele, näiteks lindudele.
Iga lehtpuu on koduks paljudele putukaliikidele. Suurem osa täiskasvanud putukaist munevad kevadel või varasuvel. Nad munevad oma munad selle toidu peale või lähedale, mida nende vastsed söövad. Tänu sellele on koorunud vastsete jaoks kohe olemas küllaldaselt toitu.
Paljud putukad elavad talve üle nukuna. Kevadel väljub nukust täiskasvanud putukas. Putukaid on väga erinevaid. Mõnede putukate valmikud elavad mitu aastat ja nii võib puurindes üheaegselt kohata nii vastseid , nukke kui ka valmikuid.
Puurindes elab ning toitub palju teisigi loomi. Neil kõigil on oma territoorium , mida nad kaitsevad rivaalide eest, kes konkureerivad sama toidu, pesapaiga või paarilise pärast.
Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud peavad häälitsedes omavahel sidet.
Rähnid söövad tõuke, kes puude sisse käike uuristavad. Rähni jalal on kaks ette- ja kaks tahapoole suunatud varvast. See aitab tal mööda puutüvesid ronida.
Igal sügisel langeb lehtmetsas maapinnale hulgaliselt vanu lehti ja oksatükke. Neist moodustub kõdukiht. Kevadeks on see kiht peaaegu täielikult kõdunenud. Puud kasvatavad endale uued lehed. Puude vahel kasvab palju väikemaid taimi, mis pakub toitu ja varjupaika nii väikestele ja ka suurtele loomadele.
Kõdukihis elab palju tillukesi loomi, näiteks tuhatjalgseid ja nälkjaid. Nad toituvad kõdunenud lehtedest ja puuokstest.
Paljud putukad toituvad surnud orgaanilisest ainest.
Mullakandid ja tuhatjalgsed toituvad põhiliselt surnud taimedest . Päeva veedavad nad kivialuses niiskes pinnases.
Metsa all võib kohata väga erineva suurusega röövloomi. Palju väiksemad nende hulgas, näiteks ämblikud, on söögiks suurematele, näiteks karihiirtele ja rebastele. Mõned metsas elavad röövloomad, näiteks karud, söövad nii liha kui taimi. Neid nimetatakse kõige toidulisteks.
Kõdunedes muutuvad taimejäänused ja surnud loomad seente ning väga väikeste organismide, bakteriste toimel tagasi lihtsateks aineteks . Neid aineid, näiteks nitraate, kasutavad taimed kasvamiseks. Nii toimub aineringe.
Koostas: Liis Ilves
9. klass