Kasetriibik

Q: KeskkonnainfoeeWebEelisinfolehtaspx?

Vastus leiad õppematerjalist: Kasetriibik

Katalsepp, Annabell

Kasetriibik (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

KeskkonnainfoeeWebEelisinfolehtaspx?

TURBA GÜMNAASIUM
Referaat
KASETRIIBIK
Annabell Carina Katalsepp
Turba 2013
Sisukord
Table of Contents
KASUTATUD KIRJANDUS 6

Välimus
Kasetriibik ehk kasehiir sarnaneb välimuselt hiirele. Tema keha on hallikaspruun ning kõhualune on kollakas . Iseloomulikuks tunnuseks on tume triip mööda selga ning erakordselt pikk saba. Kasetriibik võib kaaluda 5-15 grammi ning tema tüvepikkuseks on kuni 9 cm ning sabapikkus kuni 10 cm. Tema kõrvalestad on üpriski suured ja ümarad. Kõrvatippe kaunistab kitsas kollakas rant . Tema esi- ja tagajäsemed on kohastunud ronimiseks, abiks on ka tema pikk saba. Kasetriibiku kui hüpiklase tagajäsemed on väga tugevad ning kohastunud hüppamiseks. Lisaks suudab kasetriibik nii ees- kui tagakäpa välimist varvast ronimise hõlbustamiseks teiste varvaste suhtes vastassuunda pöörata.
Tihti aetakse teda segamini juttselg -hiirega, kellel pole aga nii pikka saba kui kasehiirel. Lisaks pole kasetriibikul ka lõhestunud ülahuult.

Elupaik ja -viis
Kasetriibik armastab elupaigana niiskeid tiheda rohttaimestikuga metsaalasid. Enamasti kasutabki elupaigana niiskemaid kohti nagu veekogude kaldad või rohtunud rannaalad . Metsades otsivad nad endale pehkinud kännu ning sinna uuristavad pikki käike, millel on ainult üks avaus, mis kaetakse kooretükiga. Kännus asub ka tema pesa, mis on rohust või samblast kera. Pesa võib asuda ka maal all. Elukohaks võib valida ka aiad ning talude ümbrused.
Talvel on kasetriibik talveunes , mille jooksul kaotab ta vähemalt pool oma kehakaalust. Talveuni kestab tal septembrist maini. Kevadel ärgates on kasetriibik väga aeglane ning loid, nii ka sügisel, tänu millele võib teda ka vabalt käsitsi kinni püüda.
Kasetriiplane on öise eluviisiga , mis tähendab, et aktiivseks muutub ta pimeduse saabudes. Kui aga suveti on õues alla 10 C, võib esineda kasetriibikul külmatardumist.
Kasetriibik on segatoiduline, mis tähendab, et ta sööb nii taimi kui ka erinevaid putukaid. Loomse toidu moodustavad enamasti sipelgate ja mardikate vastsed ning munad, ämblikud, vihmaussid ja limused. Taimse osa kasetriibiku toidust moodustavad puu- ning teraviljad , rohttaimede ja puude seemned, õied , pungad ning ka lehed.

Paljunemine ja areng
Kasetriibiku sigimisperiood algab mais. Tiinus kestab 30 päeva ning seega sünnivad pojad juunis või juulis. Enamasti on pesakonnas 4-5 poega , kuid võib ka juhtuda, et on vähem või koguni 11 poega. Aastas poegitakse vaid üks pesakond , mis võib olla kasetriibiku jaoks nii esimene kui ka viimane pesakond, sest nende eluiga on lihtsalt niivõrd lühike. Pojad on sündides pimedad ning abitud.
Kuuajaselt pojad enam ema nisadest piima ei saa ning söövad juba midagi tummisemat. Samal ajal saavad kasehiired ka nägijateks ning kõigest 2 nädalat hiljem, suudavad nad oma eluga ise toime tulla. Niisiis lõheneb pesakond umbes augustis. Järgmisel kevadel on loomad juba suguküpsed, olles umbes aastased. Kasetriibiku keskmine eluiga on umbes poolteist aastat, kuid võib ulatuda isegi kuni kolme aastani.

Ohustatus ja kaitse
Kasetriibiku põhilisteks ohtudeks on põllumajandus, sobivate elupaikade hävitamine. Looduslikud vaenlased on enamasti pisiimetajatest toituvad röövloomad. Võib langeda kärbi, nirgi , kakuliste, kure ning ka kodukassi saagiks.
Kuna kasetriibik on nii Euroopas kui ka Eestis laialt levinud, siis ei ole ta looduskaitse all. Siiski võiks kaitsta nende elupaiku niisketel aladel ja veekogude ääres olevates metsades.
KASUTATUD KIRJANDUS
1.David W. MacDonald ja Priscilla Barrett. Euroopa imetajad . 1993
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kasetriibik#Elupaik_ja_eluviis
3. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SICBET2.ht m
4. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SICBET.ht m
5. http://www.hot.ee/pisiimetajad/SP17.HTM
6. http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=3743
7. http://worldnaturephoto.com/galerie/savci-mammals-sugetiere/hlodavci-rodents-nagetiere/7449-mysivka-horska-sicista-betulina-northern-birch-mouse

.ODT Laadi alla originaalfail 7 lk · .odt · 1 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annabell Katalsepp Õppematerjali autor

kasehiir Kasetriibik bioloogia

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Kasetriibik#Elupaik_ja_eluviis

Sarnased õppematerjalid

doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

Pärandkooslused

doc

Pärandkoosluste loomastik

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................

Pärandkooslused

Meedia

sabapikkus kuni 10 cm. Tema kõrvalestad on üpriski suured ja ümarad. Kõrvatippe kaunistab

ainult üks avaus, mis kaetakse kooretükiga. Kännus asub ka tema pesa, mis on rohust või

Kuna kasetriibik on nii Euroopas kui ka Eestis laialt levinud, siis ei ole ta looduskaitse all.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 7 lk