2)Primaatide tunnused: a)hea nägemine b)suur aju c)viis sõrme ja varvast 3)Inimese lähimad sugulased on: a)simpansid b)gorillad c)orangutanid 4)Suguluse kindlaim tõend on: a)valkude sarnane aminohappeline järjestus b)DNA-struktuur 5)Inimese iseloomulikud tunnused: a)suur aju b)püsisoojane c)artikuleeritud kõne d)segatoiduline e)liikumine kahel jalal
iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suurimaid, pisemaid ja muidu huvitavaid linde, mida neist tead? Õpik lk. 134 - 156 Vastused 1.Elupaik: maismaal (kuldnokk,vares,tuvi) vees (luik,part,hani) Liikumine: lennates (kana,kotkas,vares) kõndides (jaanalind,vares) ujudes (luik,part,hani) Välimus: kehakuju voolujooneline kehaosad - pea: 1p silmi silmalaugudega kael
........................ 3.Koosta tabel lindude ohutegurite kohta. Ohutegur Mõju lindudele Kuidas linde kaitsta? Naftareostus Mürgid Rannaniitude võssa kasvamine. 4.Iseloomusta 3 lausega metsalinde,joonista nende lindude nokk ja jalg ning too 2 näidet metsalindude liikidest. 5.Koosta ristsõna . Linnud. VÕTMESÕNAKS PESAKOHT Lahendussõnadeks peavad olema järgmised mõisted: kerge luustik,naftareostus,taimtoiduline lind,püsisoojane lind,udusulg,tiivad,rähn,veelind,raierahu. Lahendussõnade ja võtmesõna saamiseks tuleb koostada KÜSIMUSED!
INIMLIIGI ERIPÄRAD KRISTIN KASKEMA ESIKLOOMALISED E PRIMAADID • 5 sõrme (pöial) • 5 varvast • Sõrme- ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid • Hea nägemine • Suur aju • Jäsemed kohastunud haaramiseks • Järglased saavad täiskasvanuks aeglaselt INIMLIIK • Püsisoojane imetaja • Keskmine eluiga -64 • Ajumaht -1350cm3 • Aju kulutab 20% energiat kogu organismi vajadusest • Hammastik • Karvkate pea kadunud • Higinäärmete hulk kasvanud • Püstiasend • Kõnevõime • Tehnika kasutus SIGIMINE • Suguküpseks saamine kauem • Lapsed sõltuvad vanematest • Seksuaalne aktiivsus on aastaringne + nauding • Sugutiluu puudumine – evolutsioon SOTSIAALNE JA KULTUURILINE EVOLUTSIOON • Sotsiaalne evolutsioon – ühiskonna areng
Ilves Abiootilised tegurid: · Vesi. Ilveste elupaigad paiknevad enamasti jõgede läheduses, kust nad saavad eluks vajalikku joogivett. · Õhk. Ilves kasutab hapnikku hingamiseks nagu teisedki elusorganismid. · Valguse puudumine. Tekutseb peamiselt videvikus ning pimedas, seega ei vaja otsest valgusallikat, on harjunud pimedas tegutsema. · Temperatuur. Ilves on püsisoojane loom. · Tuul. Ilves eelistab oma pesa tegemiseks tuulevaikseid tihnikuid. · Lumi. Ilves on spetsiaalselt kohanenud eluks aladel, kus talvel katab maad paks lumi. Bioloogilised tegurid: · Väiksemad loomad toiduks. Ilves sööb peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised ning linnud. · Konkurents toidu nimel. Ilvese peamiseks konkurendiks toidu eest on hunt. · Teised isendid. Ilves eelistab elada üksinda, kuid paaritumisajaks elab ta koos teise
Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, rohekas(tihane,kuldnokk) sisemine viljastamine,püsisoojane, kohastunud lendamiseks: 1.tiivad 2. suled 3. voolujooneline keha 4. seest õhukambritega luud, kerged 5. kiire seedimine 6. kopsudes õhukotid 7. rinnakukiil tugevate rinnalihastega hoosuled(hoiavad lindu õhus) - kattesuled(teevad keha siledamaks) - udusuled(hoiavad soojust) 4osaline süda, 2 koda, 2 vatsakest, pole segaverd. elupaik maismaal, püsisoojased, kehakate-suled, liikumiselundid- tiivad,jäsemed, hingamiselundid-kopsud,õhukotid, vereringe-kopsu ja südame, kehasiseneviljastamine
1. Kes see loom on? See on teie rühma ja ka töö pealkiri. 2.Kopeerige antud leht arvutisse. Leia 4 põhjendust, miks ta kuulub imetajate hulka. Ja samas leia põhjendusi kuid miks ta siiski erineb sest On imetaja sest…. Erineb pärisimetajatest nt. Eesti tavalistest imetajatest ( Vali ise kellega võrdled)! nt. metsseast, koprast) kuna … 1. Ta on püsisoojane 1.Tema nahka katavad soomused(mitte karvad) 2. toidab poegi piimaga 2. Tal ei ole kõrvalesti 3. poegib 3. Erineb vaalast, sest elab maismaal 4. 4. Erineb kitsest, sest tal pole sarvi 3. Kus see loom elab? Aafrikas, Indias,Sri Lankal, Hiina lõunaosas ning Kagu-Aasias 4. a)Millest see loom toitub
IINIMESE EVOLUTSIOON: - Inimene, kui suur püsisoojane imetaja -Pikk eluiga - Ajumaht ligikaudu suurem, kui inimahvlastel - Ainuke liik, kes suudab tulevikku ette planeerida - Aju kulutab 20% organismi energiavajadustest - Hammastik: purihambad paksu vaabaga, lõike ja silmhambad väiksed - Karvkate taandarenenud - Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad, suur varvas ei vastandu teistele varvastele - Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal - Suguküpseks saamine kestab 2x kauem - Lapseea jooksul kasvab aju ligi 3x suuremaks kui seeoli ...
Liigi Homo Sapiens esindaja on kõige üldisemas tähenduses inimene. Nüüdisajal elab selle liigi alamliik Homo Sapiens Sapiens Homo Sapiens Sapiens Püstine kõnd Käte kasutamine Artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest. Homo Sapiens Sapiens Suur aju, millel on hästi arenenud ajukoor Püsisoojane ehk endotermne Aeglane individuaalne areng Järglased vajavad hoolitsust pikka aega Puudub innaaeg Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist Homo Sapiens Sapiens Kultuuriline käitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Neandertaallane ja inimene Inimese areng tänapäeval Teadlaste väitel pole liigi Homo sapiens evolutsioon kaugeltki veel lõppenud
Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud Kõnd kahel jalal: - S-kujuline selgroog mass jaotub väikesele pinnale aeglus siseorganis toetuvad üksteise peale + käed vabad töö tegemiseks Ainevahetus: 1) Sünteesireaktsioon vaja energiat 2) Lõhustumisreaktsioon tekib energiat Aeroobne organism : tarbib hapnikku, ajurakkude eluks Sisekeskkonna stabiilsus : organid+ närvisüsteem Püsisoojane organism: kehatemperatuur ei sõlt välistemperatuurist, 36,6 norm, kõigub 32-42 vahel, riided, liikumine, karvapüstitajalihase töö, veresooned ahenevad/suurenevad, lõdisemine, imikutel pruun rasv toodab energiat, ülekuumeneminesel higistamine või kuumarabandus
Seedeensüüme väljutatakse seedenäärmetest vastava nõrega, nt süljega (süljenääre), kõhunäärmenõre, maonõre, soolenäärmenõre. Erinevate ensüümide toimeks on vaja erinevaid tingimusi: 1) Teatud temperatuur 2) Ph-tase 3) Aktivaatorite juuresolek Seedeensüümid jagunevad 3 rühma: 1) Süsivesikuid lõhustavad - amülolüütilised 2) Valke lõhustavad proteolüütilised (proteaasid) 3) Lipiide lõhustavad lipolüütilised 1) Inimene on püsisoojane, seetõttu optimaalne temperatuur ensüümidele on +37C maos või sooles erinevusi pole! Temperatuur võib osutuda madalamaks, kui süüakse hästi külmi toite (jäätis), ensüümide aktiivsus võib selle võrra langeda. Jäätis sulab üles, ensüümide aktiveeruvad. Rasv võib kalgenduda sulgeb sooled. 2) Erinevatel ensüümidel erinev Ph-tase. Süljes ja kõhunäärmes -amülaas toimib kõige paremini 6,7-7,1 Ph taseme juures
Eluta organism on ökosüsteem mis on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond Otse ja moondega areng Otsene areng järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane. 6 Moondega areng järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas: a. Täismoone vastne (röövik) > nukk > valmik b. Vaegmoone vastne > valmik Kõigusoojane ja püsisoojane Konn on kõigusoojane ja püsisoojane on imetaja Populatsioon ja liik 3. Loetle, millised elusorganismile omased tunnused on tunnused on tuvastatavad teadvuseta inimese puhul? Inimene on soe, süda lööb, inimene hingab 4. Miks on teadusliku uurimismeetodi juures oluline vaadata ka muutujaid? 5. Reastage tabelis organiseerituse tasemed, alustades suurimast! Seejärel seostage nendega järgmised kolm
Kontraktsioon - kokkutõmme närviimpulsi toimel Nimeta: Inimesega lähisuguluses olevad inimahvid: orangutan, gorilla, bonobo, simpans Tunnused, mille poolest inimesed neist erinevad: kahel jalal liikumine, mittesessoonne sigimine, keerukas kultuuriline käitumine, taandarenenud karvkate Inimene kui imetaja: poegade imetamine, närvisüsteem kõrgelt arenenud, täielik termoregulatsioon Iseloomulikud inimese tunnused: suur aju, hästi arenenud ajukoor, püsisoojane, kahel jalal liikumine, aeglane individuaalne areng, puudub innaaeg, järglased vajavad hoolitsust pikemat aega, segatoiduline, artikuleeritud kõne, kultuuriline käitumine Mandunud elundid inimesel: õndraluu, kolmas silmalaug, ussiripik, tarkuse- ja silmahambad Epiteelkoe liigid: katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel Sidekoe liigid: kohev sidekude, kiuline sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude, veri Lihaskoe liigid: silelihaskoed, vöötlihaskoed ( skeletilihaskoed, südamelihaskoed)
Paratsetamooli on olemas nii küünalde, tablettide kui ka vedelikuna. Annustamisel jälgida pakendis olevaid juhiseid. Suurematel lastel võib palaviku alandamiseks anda ka aspiriini Pöördu arsti poole kui - 1. Laps on silmtorkavalt loid ja joob halvasti 2. Lapsel on hingamisraskused 3. Laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 4. Palavik püsib üle 24 tunni 5. Kui lapsel on krambid kutsu kohe kiiraabi LISA LUGEMIST: Inimene on püsisoojane olend, tema kehatemperatuur säilib suhteliselt muutumatuna, hoolimata ümbritseva keskkonna temperatuuri kõikumistest. Kehatemperatuur on haripunktil õhtupoolikuti ja kõige madalam hommikupoolsel ööl. Kehatemperatuuris esineb lisaks ka mõnevõrra individuaalseid erinevusi. Kehatemperatuuri muutused on suurimad nahas ja jäsemetes, mis reageerivad tundlikult ümbritseva keskkonna temperatuurile. Seetõttu külmetuvad kergemini ka jala- ja käelabad
2. loeng Eluta looduse tegurid - Päikesevalgus - Temperatuur - Sademed - Tuul - Happesus - Toitanete sisaldus Sünergism - erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast. Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks! Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine tohutu toiduvaru, verevarustus lihased, rasvakiht/sulestik, kolooniad, varjumine merre, püsisoojased suured, kõigusoojased kuni 13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl
Kui suure % tarbib aju kogu energiast, mis inimese elu jooksul omandab? - ~20% Kui suur on energiahulk 1kalor? Mitu dsauli on 1kcal? - 4200J Mitu kcal on 1g rasva, valku, süsivesikuid ja alkoholi? - 1g rasva 9kcal - Valku 4kcal - Süsivesikuid 9kcal - Alkohol 7kcal Kuidas on seotud termoregulatsioon ja välistungimused? - ·Kõigusoojane ehk eksotermiline loom kehatemperatuur sõltub - väliskeskkonna temperatuurist - ·Püsisoojane ehk endotermiline loom keha genereerib ise soojust ja - säilitab sisetemperatuuri - sõltumata väliskeskkonnast - Miks talvel peab mütsi kandma? - Et aju ei kuumeneks üle, toovad aju veresooned vere ajust pea nahakihti, kust soojus saab eralduda. Seetõttu eraldub pea väga palju soojust. See on ka põhjuseks, miks talvel peaks mütsi kandma Kuidas vastsündinud on kaitstud külma eest (neil ju külmavärinaid ei teki)
ninaavad. Hammastik Hambad jagunevad lõike-, Teravad hambad, asuvad silma- ja purihammasteks. lõualuudel ja suulaes. Hingamiselundid Kopsud Kopsud Südame ehitus Neljaosaline, vatsakeses Kolmekarbiline; vatsakeses täielik vahesein mittetäielik vahesein Kehatemperatuur Püsisoojane Kõigusoojane Vereringe Kehavereringe ja Kehavereringe ja kopsuvereringe kopsuvereringe Närvisüsteemi arenguaste Kõrgeim Kahjulikkus loodusele Koorib 35-45 aastastes Puudub. kuusikutes tüvede koort 0,5- 2,0 m ulatuses, selle tulemusena põhjustab ta puudele pöördumatuid
Bioloogia kordamisküsimused aasta kontrolltööks 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus RIIK loomariik HÕIMKOND keelikloomad KLASS imetajad SELTS primaadid SUGUKOND inimlased PEREKOND inimene LIIK homo sapiens sapiens. 2. Inimese üldtunnused (põhilised) · Kahel jalal sirge seljaga kõndija · Artikuleeritud kõne · Kirjaoskus · Usk · Puudub innaaeg · Suur aju · Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi · Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted) 3. Nimeta inimese koed koos alamkudedega · Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude · Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine
........................................11 KOKKUVÕTE....................................................................................... 12 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................13 IMETAJAD 1.1 IMETAJATE ÜLDISELOOMUSTUS Esimesed imetajad ilmusid välja Juura ajastu algul, umbes 220 miljonit aastat tagasi. Selle klassi ühtedeks tähtsamateks tunnusteks on närvisüsteemi kõrge arengutase, pärast poegimist nende imetamine, püsisoojane keha. Imetajatele on iseloomulikud piimanäärmed, mis teistel selgroogsetel puuduvad. Nad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega ehk emapiimaga. Isegi alalõug koosneb vaid ühest hambaluust, mis eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. Kuulmiselundkonnas on neil trummiõõnes kolm kuulmeluukest, vasar, alasi ja jalus. Süda sarnaneb lindudele, see on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust. 1
- stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine käib soojuskadude vähendamise või suurendamise kaudu. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus.
Põhjendatud ei ole absoluutne taimetoitlus. Hädaohud: 1) Ei saa asendamatuid aminohappeid 2) Organism kannatab valgupuuduse all 3) Jäädakse ilma rasvast ja vitamiin B-12st KMI = kaal kg : pikkus m² 15-18,5 = alakaaluline 18,5-25 = terve 25-30 = ülekaaluline 30-40 = tüse 40-70 = väga tüse Termoregulatsioon Protsessid, mis säilitavad püsiva kehatemperatuuri. Soojuse tekke ja äraandmise tasakaal. Inimene on püsisoojane tema tema kehatemperatuur oluliselt väliskeskkonna temperatuurist ei sõltu. Keskmine temperatuur on 37º (kehasisemuses). Inimese kehatemperatuur kõigub ööpäeva piires on allutatud ööpäevastele biorütmidele. Kõige kõrgem on ta õhtupaiku (kell 5-6). Kõige madalam aga hommikul (5-6 paiku). Naistel tõuseb kehatemperatuur pärast ovulatsiooni ja jääb kõrgemaks kuni järgmise menstruaaltsükli alguseni.
moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik. Rakkudevaheline ruum, kus asub vedelik, on kõige suurem. Rakkudevaheline vedelik ehk rakuväline vedelik. Rakusisest vedelikku ei loeta sisekeskkonna hulka. Homöostaas püüab rakuvälist keskkonda püsivana hoida. Sisekeskkonna muutustele on organism väga tundlik. Retseptorid reageerivd kindlatele muutustele. Homöostaasi näitajad: a) Temperatuur – inimene on püsisoojane +37. Termoretseptorid annavad peaajju edasi. b) pH ehk happe leelise suhe. 1st 14ni tähistatakse. Neutraalne on 7. Organismis on pH pisut aluseline (7,34-7,38) Seisund, kus organismi pH on muutunud happeliseks, nim. atsidoos (acidum – hape). Kui pH on pisut aluseline, siis on alkaloos (alcalis – alus). pH nihe happelises seisundis mõjutab hingamiselundeid – ei suuda hinge pikalt kinni hoida.
10.Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel. IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homöotermne Kõigusoojased poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00. ööpäevane kõikumine 1C - langeb tagasi umbes päev enne uue tsükli algust. kehatemp sõltub ainevahetuse intensiivsust.
3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homoiotermne Kõigusoojased poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00
tundenärv. · KNS e. kesknärvisüsteem(pea- või seljaaju). · Liigutaja närv e. motoorne närv e. eferentne närv. · Efektor e. lihas(organ millesse antakse käsk). REGULATSIOON 1. Energia bilanss tasakaal kujuneb siis, kui energiatootimine ja kasutamine on võrdne. Energiat saadakse toidu ja joogiga. Energia kulub ainevahetuseks, kasvuks, osa energiast kaob füüsilise tööga, väljaheidetega, uriiniga ning metapoolse soojuskaona. 2. Termoregulatsioon ja soojus bilanss. Inimene on püsisoojane endoterne organism, kelle norm temperatuur on 37°C. Mida kiirem on ainevahetus, seda lähedasem on temperatuur 37sele, mida aeglasem, seda madalam. Organismid, kes säilitavad kehatemperatuuri peab soojusesaamine olema sama suur kui soojus kadu. Soojus kadu toimub neljal viisil: ·Aurustumine ·Soojusjuhtivusega(soojus liigub kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. ·Konvekstioon, millega juhitakse soojus ära, kas tuuleõhuga või veevooluga. ·Soojuskiirgus
· Püsisoojased puudub otsene sõltuvus väliskeskkonnast. Samas väliskeskkond mõjutab organismi. o Reageerimine ärritusele o Pärilikkus o Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga o Keerukas organiseerituse tase o Kohastumine TV lk 3 ül 1-3, lk 4 ül 5,6 Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA see on teiste valikute koostis C) C Hüljes ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne puudub piiritletud tuum nt bakter.
· Jääb ilma asendamatutest aminohapetest · Jääb puudu vitamiinidest, eriti B12. Kujuneb aneemia ehk kehvveresus · Puudu jääb rauast, kuulub punaliblede koostisesse, osaleb hapniku transpordil. Aneemia. Osaline taimetoitlane- inimene võib nii toituda. · Ei kasuta liha · Ei söö kala · Ei söö piimasaadusi · Ei sööda muna Termoregulatsioon Protsessid, mille kaudu toimub püsiva kehatemperatuuri hoidmine. Inimene on püsisoojane- hemoiotermsed. Kõigusoojased sõltuvad keskkonna temperatuurist-poikilotermne (konn). Keha sisemust püütakse hoida 36 kraadi, keha pinna temperatuur ei ole ühtlane, inimese keha pinna kõige soojemad piirkonnad on keal, õlad, rinnapiirkond, suuümbrus. Jahedamad on jalad, ka käsivarred. Kehatüve temeprauur ehk keha sisemuse temperatuur- saab mõõta pärasoolest, suu kaudu. Kaenla all ei ole sama temperatuur kui keha sisemuses. Lastel kontakttermomeetrisd, väga kiired, mõni sekund
organism valmis- hüdrad, ainuõõssed vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine- taimed (nt: maasikas) regeneratsioon- organismi omadus kaotatud kehaosa tagasi kasvatada - meretähed, vähk raamatkopsud- kitiinsetest lehekestest raamatusarnased kopsud- ämblikud küljejoon- meeleelud, millega tunnetada väliskeskkonda- kalad (nt: haug) kõigusoojane- keha temperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist kahepaiksed, roomajad püsisoojane- keha temperatuur ei sõltu niivõrd väliskeskkonna - imetajad kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehas (emakas nt)- enamus imetajaid, linnud kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehast väljaspool- sõõrsuud, kalad, kahepaiksed alammõõt- isendi pikkus, millest allapoole jäävad isendid ei ole suure tõenäosusega veel järglasi saanud- kalad lepiskala- kalad, kes toituvad ainult taimedest- rääbis
- stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine käib soojuskadude vähendamise või suurendamise kaudu. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus. Bioloogia Page 164
Insuliin aktiviseerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. § Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon aktiviseerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Tekkinud glükoos läheb verre. Nälgimise korral hoitakse veresuhkrusisaldust vajalikul tasemel rasvasid ja kehavalke lagundades. v Soojusregulatsioon § Inimene on püsisoojane organism, ~37´C. Püsisoojasus põhineb soojuse tootmise ja loovutamise tasakaalus. § Soojuse kaotamine: o soojuskiirgusena; o vee aurustumise teel, o soojusjuhtivuse teel, näiteks tooli; o soojuse siirdamise ehk konvektsiooni teel, näiteks vette ja õhku (tuulega soojuskadu suurem). § Vees on soojuskadu palju suurem, kuna vesi on parem soojusjuht kui õhk. Riided vähendavad soojuskadu, tekitades liikumatu õhukihi.
keskkonnas. Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof. Tarbija ehk konsument ehk heterotroof. · Hapnik · Organismid surnud või elusal kujul. Assimileerimine oma organismiga liitmine, omaks võtmine. Tingimusfaktorid Temperatuur väga otseselt elu toetav ja võimaldav eeltingimus. Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane. Poikilotermne ehk püsisoojane. Vesi pluss temperatuur ongi kliima. Woodland on väga hõre mets võrdle forrest. Lisaks veele ja temperatuurile määravad ökosüsteemi välisilme ka tuli ja herbivooria. Transpiratsioon vee liikumine mullast läbi taime, lehe kaudu välja. 100 m kõrgust kuivas õhus võrdub kuskil 1 kraadiga C, niiskes õhus 0,6 kraadi. Kohastumus ekstreemsete temperatuuridega kõige soojem keskkond kus elu võib eksisteerida on üle 100 kraadi
organismi, siis reageerib. Toiduallergiast on võimalik lahti saada, aga see nõuab palju tööd ja aega. Ülitundlikkus väikeste koguste korral on uskumatult suur. (naisel allergia, mees on söönud kala, suudlevad, naise huuled paistetasid üles). 10. Termoregulatsioon – keemiline ja füüsikaline. Termoregulatsiooni iseärasused lastel. Mõeldakse protsesse, mis säilitavad püsiva kehatemperatuuri, st soojuse tekke ja äraandmise tasakaalu. Inimene on püsisoojane ehk homoiotermne. Sõltub väliskeskkonna temperatuurist. Keskmiseks kehatemperatuuriks loetakse 37. Aga inimese kehatemp. kõigub ööpäeva piires u 1 kraadi piires, on allutatud ööpäevastele biorütmidele. Kõige kõrgem on õhtupoolikul (nelja-viie-kuue paiku) ja madalam hommikupoole ööd (viie paiku). Peale selle tõuseb naistel kehatemperatuur poole kraadi võrra pärast ovulatsiooni (küpse munaraku väljumine munasarjas kolliiklist). Temperatuuri tõus leiab aset juba 24
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust. On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt. Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit)
muna - üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). nisa- imetajatel piimanäärmest koosnev toitmiselund otsene areng- organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. poise-poised - kalade suu ümber paiknevad jätked. püsisoojane - loomad, kelle temperatur kehas on püsivalt kõrge ja nad suudavad seda hoida kindlates piirides. sisetoes e luustik e skelett - tugisüsteem organismis sees kõigil selgroogsetel ja osal selgrootutel soomused - paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon. tiinus - looma järglase ootus uimed - veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust. Uimed
O2 on ressurss, mida tänapäeval vajab valdav osa organisme v.a anaeroobid. Kui algselt tekkisid ookeanid, siis maapeal O2 ei olnud. Kogu O2 on meile toodetud elusorganismide poolt: TSÜANOBAKTERID e sinivetikad. 1 mln a tagasi hakkas O2 üle jääma. 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; Temperatuur Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane elutegevuse aktiivsus sõltub välisKK-st. Poikilotermne ehk püsisoojane suudavad kehatemp. säilitada ainult teatud vahemikus. Vesi pluss temperatuur ongi kliima. Mereline kliima kõigub vähem, kui kontinentaalne. Transpiratsioon vee liikumine mullast läbi taime, lehe kaudu välja. 50 kraadi on taimede maksimum. Soojeim KK üle 100 kraadi. Väävli redutseerija bakter Pyrodictium occultum elab kuumavee väävli allikates. Seal elavad ka organismid, mis taluvad pH=2. Madalaim KK polaaralad. Taimed tekitavad raku sisse väga kange lahuse.
pH langeb. 23 2. Respiratoorne alkadoos - CO2 eradub normaalsest rohkem. pH tõuseb 3. Metaboolne atsidoos 4. Metaboolne alkadoos tekivad erinevate funktsionaalsete häirete tulemusena. Lisaks ka raviprotseduuride tõttu. Ka intensiivse lihastöö ajal tekib kerge atridoos, moodustub palju piimhapet. 35. Termoregulatsiooni füsioloogia. “Püsisoojane” kehasüdamik (body core) ja “kõigusoojane” kehaümbris (body shell). Kehatemperatuuri seadepunkt ja seda kontrollivad mehhanismid. Sooja eritumist organismist soodustavad ja pärssivad mehhanismid. Endogeensed pürogeenid ja palavik. regulatsioonimehhanismid Hüpotalamuse soojusregulatsioonikeskus funktsioneerib kui termostaat. Kui tegelik temperatuur erineb ideaalsest, hakkab hüpotalamus olukorda mõjutama, et vahet kõrvaldada.
Parim valmistamisviis on hautamine, see hoiab vitamiinid kõige paremini alles. Taimetoitlusega kaasnevad probleemid: 1. Ei saa vajalikke aminohappeid 2. Ei saa vitamiin B12 3. Ei saa rauda (kehamassiindeks)KMI = kaal (kg)/pikkus m 2 15-18,5 alakaal 18-25 - normaalne 25-30 - ülekaaluline 30-40 tüse 40-70 - väga tüse Termoregulatsioon Mõeldakse protsesse, mis säilitavad püsiva kehatemperatuuri, st soojuse tekke ja äraandmise tasakaalu. Inimene on püsisoojane. Keskmiseks kehatemperatuuriks loetakse 37. Aga inimese kehatemp. Kõigub ööpäeva piires, on allutatud ööpäevastele biorütmidele. Kõige kõrgem on õhtupoolikul (viie-kuue paiku) ja madalam hommikupoole ööd. Peale selle tõuseb naistel kehatemperatuur naistel poole kraadi võrra pärast ovulatsiooni (küpse munaraku väljumine munasarjas kolliiklist). Temperatuuri tõus leiab aset juba 24 tunni möödudes. Kõrgenenuks jääb ta kuni uue menstruatsiooni tsükli alguseni.
Oht on, et taimetoitlaseks hakatakse ilma piisavate teadmisteta toiduvalmistamise viisidest, toiduainete keemilisest koostisest, sellest, milliseid toiduaineid koos süüa jne. Kindlasti ei ole täistaimetoitlus sobilik lastele, rasedatele, rinnaga toitvatele emadele. 10. Termoregulatsioon – keemiline ja füüsikaline. Kuidas organism väldib mahajahtumist või ülekuumenemist? Termoregulatsiooni iseärasused lastel. Inimene on püsisoojane, soojavereline e homöotermne, see tähendab, et meie keha(sisemuse)temperatuur hoitakse olenemata väliskeskkonna temperatuurist püsivana, umbes 36.5-37C juures. Soojusteke: soojuse äraandmine ja selle teke on tasakaalus. Soojusteke on keemiline termoregulatsioon, kuna põhiline osa soojusest tekib eksotermsetes reaktsioonides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. Osalt on kaasatud ka skeletilihaste kontraktsioon, soojuse ülekanne on võimalik ka kiirguse või konvektsiooni teel.
omastamisega. Oht on, et taimetoitlaseks hakatakse ilma piisavate teadmisteta toiduvalmistamise viisidest, toiduainete keemilisest koostisest, sellest, milliseid toiduaineid koos süüa jne. Kindlasti ei ole täistaimetoitlus sobilik lastele, rasedatele, rinnaga toitvatele emadele. F. Termoregulatsioon – keemiline ja füüsikaline. Kuidas organism väldib mahajahtumist või ülekuumenemist? Termoregulatsiooni iseärasused lastel. Inimene on püsisoojane, soojavereline e homöotermne, see tähendab, et meie keha(sisemuse)temperatuur hoitakse olenemata väliskeskkonna temperatuurist püsivana, umbes 36.5-37C juures. Soojusteke: soojuse äraandmine ja selle teke on tasakaalus. Soojusteke on keemiline termoregulatsioon, kuna põhiline osa soojusest tekib eksotermsetes reaktsioonides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. Osalt on kaasatud ka skeletilihaste kontraktsioon, soojuse ülekanne on võimalik ka kiirguse või konvektsiooni teel.
pikapäevataim - taim, mis vajab normaalseks arenemiseks valgust üle 12 tunni ööpäevas 87 polüüp - millelegi kinnitunult elav ainuõõsne loom 10 pooldumine - paljunemisviis, mille korral rakk või üherakuline organism jaguneb kaheks enam-vähem võrdseks osaks 52, 68, 77 populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas 82 pungumine - suguta sigimise viis: organismi kehal tekib uueks isendiks arenev väljasopistis 8, 52 püsisoojane - loom, kelle kehatemperatuur on püsiv ega sõltu väliskeskkonna temperatuurist 86 R raamatkopsud - lehtjaid kurde moodustavad hingamiselundid (kopsud) ämblikulaadsetel 50 rakusisene seedimine - toitainete seedimine vaid raku sees 46 rindmik - peale järgnev kehaosa osal lülijalgsetel 31 röövik - liblika ussikujuline vastne, kes ei sarnane täiskasvanud liblikaga 33, 55 röövloom - loom, kes oma ohvri tapab ja sööb 89
annaabi.ee 
