Colosseum Püha Peetruse kirik Roomas Inga Ulm 11c Püha Peetruse kiriku teke Vana, varakristlikust ajast pärit ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutuud.Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut iseloomustavad harmoonia ja taskaal. Ta on küll väga võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Kirik Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul, Tiberi jõe lähedal. Ehitust alustati 18. aprillil 1506 ning lõpetati 1626 aastal. Matmispaigaks See kirik oli Püha Peetruse, esimese Rooma piiskopi matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Sisevaade Püha Peetri kirikust Kiriku kuppel Peetri kiriku kuplile lõi kavandi Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Monumentaalse kuppelkiivri siseläbimõõt on 42 meetrit. K...
Nataly Voolaine ja Johanna Väät 11.C Tallinna Ühisgümnaasium PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS Õige nimi Siimon Vend Andreas Elukutselt kalurid Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK Paavstluse kaitsepühak Kiriku kaitsepühak Kalurite patroon Kaitseb Rooma linna Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA Jeesuse õpilane Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju Peetrus saab taevariigi võtme Piiskop ehk Kristuse asemik maal SÜMBOLID, KUJUTAMINE KUNSTIS 29. juuni Püha Peetrus peeterpaulipäev 1. august Peetruse ahelate päev Võtmed Kandiline nägu, lühike lokkis habe, paavsti/piiskopirüü “Bust of St Peter” Nicolas Cordier 1608 “St Peter Weeping before the Virgin” Guercino 1647 “The Crucifixion of Saint Peter” Caravaggio...
Vignola-Cesi kirik Roomas,barokkarhitektuuri eelkäia,kolmnurkne viil uhke kapiteel.Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalü...
Kehra Gümnaasium 10.a klass Helen Keller Katedraalid Ettekanne Juhendaja: õp Leili Reimann Kehra 2008 Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks ecclesia cathedralis kirikuid, milles asub piiskopi tool (kreeka keeles kathedra). Õigeusu kirikus on katedraal selline piiskoplik peakirik, milles aujärjetaguse seina juures asub piiskopiistmega kõrgendik. Eestis on neli õigeusu peakirikut ja kaks katedraali - Tallinna Aleksander Nevski katedraal ja Narva Issandamuutmise katedraal (kuni 1944. aastani). Maailmas on palju katedraale, ma toon siin välja mõned tähtsamad ja tuntumad. Püha Aleksander Nevski katedraal (ametlikult Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal. Aleksander Ne...
KÕRGRENESSANS 21.01.2011 16.sajand !!! Eesmärk pühitseb abinõud !!! Kunstikeskus Rooma Indulgentside müük, mille eest on ehitatud Peetri kirik. Au sees kunstniku arvamus, kunstniku ja tellija suhted muutuvad. Hakati tunnustama kunstniku loovust ja erineust tavainimesest. Arhitektuur: Levinuim ehitustüüp on tsentraalehitis. Silmapaistvaim kirikuehitus PEETRI KIRIK ROOMAS ehk Püha Peetruse Basiilika on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 1506 a ja lõpetati 1626 a, viielööviline ja suurim maailmas, Michelangelo projekteeris kupli ja kiriku tagaosa, Kreeka risti kujuline põhiplaan, väljaku keskel asub Egiptuse obelisk, mis veeti sinna 1583. aastal Sixtus V korraldusel. PALLADIO Arhitektuur, läbi mitme kor...
Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL fresko ,,Ateena k...
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine k...
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil Frauenkirche Dersdenis, Saksamaal Barokk-kirikute ülesehitus Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muustus uuesti pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali. Jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas Barokk-kirikute ülesehitus Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), mis tõstis seda esile ja aitas siduda kogu kiriku ühtseks tervikuks. Vierzehnheiligeni palverännukirik Saksamaal Barokk-kiriku siseruum Suure tähtsuse omandas...
ITAALIA BAROKK XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle ...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Kunst 17.saj üldiseloomustus Ühiskonnaelu iseloomustasid: 1. absolutismi väljakujunemine- Prantsusmaa 2. Revolutsioonid ja ususõjad- 1642- 1648- Inglise kodusõda. 1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas. 3. Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuu...
Gian Lorenzo Bernini (7. detsember 1598 Napoli 28. november 1680 Rooma) Bernini oli 17. sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Elukäik- Algul töötas ta oma isa Pietro Bernini käe all. Hiljem märkasid tema võimeid kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. Ta saigi kuulsaks a. 1625 kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas.Apollon on järele jõudnud tema eest põgenevale nümfile Daphnele ja valmis teda haarama; Daphne palve peale muudab Zeus nümfi loorberipuuks, et päästa teda Apolloni käest: Daphne juurest kasvavad oksad ja lehed,keha hakkab kattuma koorega. (Apollon& D...
BAROKK ITAALIAS 1.Giovanni Lorenzo BERNINI(1598-1680) Püha peetri kirik Baldahhiin Püha Püha Theresa ekstaas Peetri kirikus 2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid ...
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste j...
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri tö...
Tallinna Püha Vaimu kirik Carin Kameraus MRG 2010 10a Asukoht · Asub Tallinnas Pühavaimu tänaval Püha Vaimu kirik Ajalugu · Kirik ehitati 13.-14. s, kuna Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt · Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik · Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow · Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid · Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraazaknad purunevad viimseni) · Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi ...
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 .....
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
KUNSTIAJALUGU 12.Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne- Eesti ja Saaremaa 2. Kesk- Eesti 3. Tallinn ja Põhja- Eesti 4. Tartu ja Lõuna- Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Lääne Eesti ja Saaremaa: · Lääne Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelöövi...
Bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna värav Pärnu, Kadrioru loss, Palmse mõisahoone] Klassitsism - Lääne-Eur XVII - XVIII saj.( Pr. Madeleini kirik Pari...
Dura Europose kodukirik Üks vanimaid teadaolevaid kristlikke kodukirikuid (Süüria), mis asus Rooma garnisonilinnas, u 3. saj I pool (235 pKr). Tegemist on tüüpilise rooma kõrgklassi elamuga, mille saalitaoline rum oli oletavalt kokkusaamisruum, veel on baptisteerium, mille seintel on säilinud kristlike motiividega maalingud ("Hea karjus", "Kristus ja Peetrus kõndimas veel"). Suurel maalingul on kujutatud kolme Maarjat külastamas Jeesuse hauda (kolmas Maarja halvasti säilinud). Kujutised on tehtud järgides Hellenistic Jewish ikonograafiat, kuid veidi algelisemalt. Rooma Vana Peetri kirik Constantinus Suur lasi püstitada Püha Peetri basiilika 326 - 333 pKr, mida uuendati 16. saj alguses. Tegemist oli tüüpilise basiilikaga ladina risti põhiplaaniga, apsiidiga altaripoolses osas, kiriku põhiosale eelnes aatrium, millest viis kirikusse viis ust. Oli mosaiik kesklöövi lõpus Konstantinus ja Püha Peetriga, näitamas kirikut Kristusele. Viielö...
RENESSANSS-14.saj lõpp-17.saj algus kodumaa ajalugu ''Pluto röövib Prosephine''- habemega mees hoiab väikest naist, 15.saj- vararenessanss protestantide, katoliiklaste võitlus koer 16.saj-kõrgrenessass hea/halb, pimedus/valgus ''Püha Teresa ekstaas''- naine tapab noolega meest Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Rafael ''4 ratsanikku''- hobused, segapundar, taevas ingel, sõda Maalikunst ja arhitektuur tõusevad arhitektuuri kõrvale ''Püha Jüri võitlus lohega''- lohesabad Maalikunst võrdväärsena. ''Püha Jerome''- mees laua taga, lõvi maas Carava...
Raffael 1483 1520 Tema pärisnimi oli Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi Sündis 6.aprill 1483 Urbinos ning suri 6. aprill 1520. Roomas Oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Elulugu Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane Ta õppis algul oma isa juures ja aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistuudiosse, kus arenes väga kiiresti. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani lossi ruumide freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri Kiriku ehitusel Elulugu Rooma Peetri kirik Elulugu Nagu Leonardo da Vinci ja Michelangelo, polnud ka Raffael kunagi abie...
VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu...
Euraasia manner Esimene koht kuhu ma läksin oli Barcelona. See on Hispaania pealinn . Seal elab u 1.7 milj. elanikku. Vanas gooti linnasüdames on säilinud La Rambla, linnarahva kohtumis- ja jalutuskoht. Uut linna läbivad mitmed laiad tänavad, millest kõige ulatuslikum, La Diagonal on tervelt 10 km pikk. Barcelona südamikuks on kahtlemata vana gooti linnaosa El Barrio Gotico, mis kannab seda nime tänu rohketele XIII kuni XV sajandi ehitistele. Barrio Gotico asub La Rambla ja Via Laietana vahel. Merepoolsel serval piirab seda Paseo Colon, kus kõrge samba otsas seisva Kolumbuse kuju juurest algab La Rambla, mis lõpeb tsentraalsel Plaza Cataluna väljakul. Puiestee, mis viib linna keskelt sadamasse, on kunagine jõesäng, mille kaudu mägede vesi jõudis merre. Kõige rohkem Barcelonas meeldis mulle arhitekt Gaudi omapärased tööd, eelkõige `' La Sagrada Familia `' (`'Püha perekonna kirik'') . See on kirik mille e...
Kunstiajalugu 11 klass, Barokk A rida Rembrant Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu, tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“ Itaalia arhitektuur Põhiülesand...
BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja...
Mihkel Tammik J.W.G 10A klass Püha Peetrus Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani ...
APOSTEL PEETRUS Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco. Apostlid Peetrus ja Paulus. Ermitaaz. Peterburi. Peetruse õige nimi oli Siimon. Jeesus ütles tema kohta emakeeles sõbralikult Keefas (aramea k. kivi, kalju). Et aga Uus Testament pandi kirja kreeka keeles, oleme meie harjunud suurt usumeest hüüdma kreekapäraselt Peetruseks (kreeka k. Petros, eesti k. Peeter, inglise k. Peter, prantsuse k. Pierre, vene k. Pjotr). Ka Peetruse noorem v...
1.Kunstiliigid - SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST DISAIN, FOTO, FILM, VIDEO, ARVUTIKUNST EHITUSKUNST 2.Klassikalise ajajärgu kreeka arhitektuur on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Miks? Nimeta ja kirjelda kuulsamat ehitismälestist 5 saj eKr! Kreekas oli arhidektuur kõrgelt arenenud, suurimat mõju on avaldanud templite ehitus, ning templites kasutatud dooria, joonia ja korintose sammaste stiilid. Klassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kõige olulisemaks Ehituskompleksiks oli Ateenas kõrgel kaljul asuv akropolis. Akropol koosnes: tiibadega väravaehitisest propüleest, väikesest Nike templist, peajumal Athenale pühendatud Parthenoni templist ja heeros Erechtheioni templist. 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik-Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose V...
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatoni...
Peetri kirik vatikanis Koostanud: Aivi Õunap 11h Ajaloost Constantius Suur lasi kiriku püstitada rooma 324. a. 1506 aastaks oli kirik niivõrd lagunenud, et Julius 2. otsustas selle taastada. Ehitus toimus 1506 1626 aastatel. Projekteerijaks oli kogenud arhitekt Bramante. Hiljem oli kiriku arhitektiks Michaelangelo. Valmis 1547. aastal. Kiriku rekonstruktsioon 19. sajandil Kuppel Click to edit Master text styles Second level Projekteerinud Third level Michaelangelo Fourth level Küündib 132 m Fifth level kõrgusele ja siseläbimõõt on 42 m. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku. Fassaad 116 m pikk ja 53 m kõrge....
KATOLIIKLUS KATOLIIKLUSEST · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. LEVIK · Peamiselt Põhjaja LadinaAmeerika · LõunaAafrika · Euroopas vähesel määral, kuid on peamine usk näiteks Leedus,Prantsusmaal, Poolas ja Slovakkias. SÜMBOLID · Rist · Kala · Lammas · Alfa ja Omega · Pelikan · Krutsifiks(ristilöödu kuju) · Tuvi PÜHAKODA · Peetri kirik ehk Püha Peetruse Basiilika · asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul · Pühakoja ehitus algas 18.aprillil 1506. ja lõpetati 1626. · See on püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja esimene Rooma piiskop, matmispaik. · Basiilika alla katakomb...
1. Mida tähendab renessanss ? 1. Renessanss tähendab taassündi. 2. Millal tekkis renessanss Itaalias ? 2. Itaalias tekkis renessanss 15. sajandi lõpus. 3. Milla tekkis vararenessanss ja kõrgrenessanss ? Kus ? 3. Vararenessanss 15.sajandil kunstikeskuses Firenzes. Kõrgrenessanss 16.sajandil kunstikeskuses Roomas. 4. Mida hakati kasutama antiikkunsti eeskujul ? 4. Silindervõlvi, ümarkaart, kuppelehitisi. 5. Kirjelda palazzot. 5. See on ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille keskel asub siseruum, mida ümbritsesid kaaskäigud. Tavaliselt kolme korruseline, lihtne ning esimene korrus on ehitatud rustika tehnikas. 6. Milline oli kõrgrenessanssi üks kirikuid ? 6. Püha Peetri kirik Roomas. 7. Mida eelistati kujutada skulptuuris ? 7. Hakati taas kujutama paljast inimkeha. Samas ka julgeid ja tublisid inimesi, ka piiblist. 8. Kuhu kujusid paigutati ? 8. Ruumi keskele, väljakutele, parkidesse, kaunistati trepistikke. 9. Nimeta üks Donatell...
Vanavene kunst: Kümnenda sajandi abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. See oli üks põhjus miks Venemaa sattus tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille silmapaistvamaks välistunnuseks on sibulkuppel. (nt. Kiievi Püha Sofia kirik, Dimitri kirik Vladimir). Kasutati väga palju puuskulptuur kaunistusi, kujutati pühakuid, fantastilisi loomi. Maarja kirik Neeli jõe ääres. Väga omapärane ehitusstiil Novgoridis. Kaheks ja pooleks sajandiks jäi Venemaa range tatarimongoli itke alla. Pääses sellest 1480aastal. Selle vabastamisega tegeles põhilisel suur vürst Ivan 4'jas. Tema hakkas koondama enda alla väikesi vürstiriike keskusega Moskvas. Pärast Teise Maailmasõja itket sai Venemaa uueks keskuseks/pealinnaks Moskva. Ivan 4'jas kutsus palju ehitusmeistreid Itaaliast. Tänu Itaalia meistritele tekkis omapärane ehituskunst, mis oli seotud itaaliavene stiil (arvestati vene iseärasustega). Tä...
KESKAEGNE KUNST EESTIS § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katari...
GOOTI KUNST (GOOTIKA) Gootistiil järgnes romantismile. Gootistiili saab näha Prantsusmaal. Prantsusmaa kuulsaim kirik: Jumalaema kirik Pariisis (Notre-Dame) on gootistiilis. Gootistiili sünnimaa on Prantsusmaa. Gootika on peale romaanistiili teine tähtsaim kunstistiil keskajal. Nimetus gootika tuleneb germaani hõimu gootide järgi. Prantsusmaalt levis gootika teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Gootistiil domineeris 12.-16.sajandil. Kõige varem loobuti gootikast Itaalias. Gootistiili saavutused on seotud ristiusukirikuga. Gootistiili tunnused Arhitektuuri tähtsamaiks tunnuseks on terav kaar (uksed, aknad), teravatipulised tornid. Tornikiivrid olid saledad ja samuti teravatipulised. Üldilme-> kõrgustesse pürgiv ning õhuline. Põhiplaanilt basiilika. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse tugipiilarid ja tugikaared. Sisearhitektu...
KT Gooti 1. Gooti stiili kõige iseloomulikum tunnus on teravkaar, mida võib leida nii portaalidel, akedel, kui ka võlvidel 2. Lisa kiriku fassaadile osad- portaal, ehisviil, krabid, ristlillik, kuningate galerii, roosaken 3. Nimeta 4 tuntumat prantsuse gooti kirikut : Chartes' Notre Dame, Reims, Amiens, Mont saint Michel 4. Nimeta tallinna gooti kirkikud (6) : Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Katariina kirik, Toomkirik, Pirita kloostri kirik, Oleviste kirik 5. Mille poolest erineb vendade Limbourgide ''Berry hertsogi väga rikkad tunnid'' tüüpilistest kuldse taustaga gooti maalidest? Maal esineb kalendri näol, taust on reaalne, pole kuldset tausta, igale kalendrikuule esineb sellele iseloomulik tegevus, kasutatud ka ultramariinsinist värvi, mis on kallis Kirjelda Herman Rode Niguliste kappaltari maale ja skulptuure: Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast, ...
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster Keskaja ehitis Paide kirik Uurimustöö Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kirik on Paides eksisteerinud juba 13. sajandist, algul ordulinnuses, pärast ka linnas. Aeg, millal linna kirik ehitati, pole teada. Kogudus praegusel kujul tekkis alles 17. saj. keskpaiku. 1. jaanuaril 1573. a. (Liivi sõja ajal) lasid venelased Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt põletati maha nii linn kui kirik. 1730. aastatel on ehitatud nn. asekirik, mis oli olnud aga väga viletsas olukorras. 1767. a. õpetaja D. G. Glanstromi ametisse asumisel asuti uue kiriku ehitamisele. 7. septembril 1771. a. pandi nurgakivi kirikul...
Sissejuhatus XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mida üldiselt nimetatakse barokk- kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina barok...
SLAID 1 · pealkiri SLAID 2 asukoht · Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (Londonis), kirik asub Westminsteri paleest lääne pool. SLAID 3 ajalugu · See kirik sai tuntuks kui lääne kloostrikirik ( west minister) et eristada seda Püha Pauli katedraalist (ida kloostrikirik) Londonis. · Kahjuks, kui uus kirik õnnistati sisse 28. detsember 1065 oli kuningas liiga haige, et sellel osaleda ja suri paar päeva hiljem. Tema surnukeha on peaaltari ees olevas hauakambris · 13. sajandi keskel arvas Henry III, et vana romaani stiili kirik on lootusetult vanamoodne · Westminster Abbey oli mõeldud mitte ainult suure kloostrina ja jumalateenistuse kohana, vaid oli ka koht kus toimusid kroonimised ja monarhide matmised. · Neitsi Maarjale pühendatud kabel, tuntud kui Henry VII kabel, õnn...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõ...
Rooma arhitektuur Rooma kunsti eripära avanes kõige paremini arhitektuuris, kus kasutati mitmeid ehitustehnilisi uuendusi. seoses lubimördi kasutusele võtuga hakati ehitama kaari, võlve ja kupleid. Teed sillutati kividega. Üle jõgede ehitati sillad, mis toetusid mitmekordsetele kaaristutele.(Pont du Gard'i veejuhe) materjalidest kasutati põletatud telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid. Forum Romana pea foorum. Basilika- pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille 2 rida sambaid jaotas 3 ruumiks. Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks. Kivisillutisega teed- olid riiklikud. Suunatud kiirtena Roomast Itaalia erinevatesse nurkadesse. Via Appia; Via Aurera; Via Flaminia jne. Anti välja teede nimistuid ja reisijuhte. ...
Filippo Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes. Lorenzo Ghiberti. Baptisteeriumi idapoolne uks nn. Paradiisi värav. Filippo Brunelleschi. Firenze Toomkiriku kuppel. Donatello. Taavet. Lorenzo Ghiberti. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. Leon Battista Alberti Sant Andrea kirik Mantuas. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello. Georgios. Lorenzo Ghiberti. Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne Andrea del Verrocchio. uks. K...
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaali...
Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Pauluse kirik Iseseisev töö kunsti õpetuses Tartu Pauluse kirik Kiriku ehitamise ajalugu 1911. aastal valiti välja krunt Riia tänavas, kus asusid varem kasarmud. Kaaluti ka pakkumisi Pihkva (Võru) ja Tähe tänavas ning Politseiplatsil. Viimasele taheti omal ajal ehitada Peetri kirikut. 21. detsembril 1911 käis arhitekt Eliel Saarinen Tartus ja vaatas koha üle. 1914. aastal algas Maailmasõda. 31. mail 1915 pandi kirikule nurgakivi. 1. oktoobril 1917. aastal pühitses praost Greinert kiriku sisse. Üle poole ehituse maksumusest oli võetud võlgu. Osteti ka väike orel. Siseviimistlus sai valmis kahe aastaga ja 9. novembril 1919 pühitses piiskop Jakob Kukk (1870-1933) kiriku teist korda. Sisetööd kahekordistasid võlakoormat. Istekohti oli Pauluse kirikus umbes 3000. Oletatakse, et koos seistajatega võis kirik mahutada kuni 7000 inimest. Kiriku koguduse loomine ...
annaabi.ee 
