menhir (keldi k.´pikk kivi´) ja algeline haudehitis dolmen (bretooni k. ´kiviplaat´). Bretagne´i poolsaarel (Prantsusmaal) Carnacis kilomeetritepikkuste ridadena kulgev menhirite allee. Dolmenid Iirimaalt. Kromlehh (bretooni k. ´kiviring´) All Stonehenge´ rekonstruktsioon Inglismaal. Viimasel ajal on hakatud Stonehenge´ pidama keerukaks astronoomiliseks observatooriumiks: Hobuserauakujuliselt ehitatud silekaljude keskelt võis vaadelda suvise pööripäeva päikesetõusu ja talvise pööripäeva kuutõusu. Vaateid Stonehenge´le, u. 2000 a. e.Kr. Arvatavasti ehitati Stonehenge´ rituaalipaigaks: ta võis olla tempel, hauakamber või kogunemispaik pidustusteks ja rituaalide läbiviimiseks.
Usuti, et siis arvavad vaimud, et inimene on üks nende hulgast ega kipu neid kimbutama. · Samhainile eelnev õhtu Ruis on selline aeg, mil ilmaliku maailma üle võtavad võimust maagilised jõud. Sel ajal liikusid jumalad inimeste maailmas vabalt ringi. On terve hulk rituaale, mis seda päeva tähistavad, nende hulka kuuluvad esivanemate austamine, vanadest halbadest harjumustest vabanemine, tuleviku ennustamine ning surma ja taassünni mõistmine. · Talvist pööripäeva Alban Arthuan ehk Yule - jõulud tähistati 22. detsembri paiku. Keldid uskusid, et sel aastaajal energia tekkis taas ja uuenes. Keltidel oli terve rida rituaale, mille hulka kuulusid inimese uuenemine ning perekonna ja sõprade austamine. Tehti kingitusi, lauldi, korraldati pidusööke ja süüdati tulesid. · Imbolc'i, mida nimetati ka Candlemas'ks ja Brigidi päevaks, tähistatakse 1. veebruaril. Seda tunti kui puhastuspüha ja vahel anti
v Lähisekvatoriaalses vöötmes: kuiv ja niiske periood v Polaaraladel: lühike suvi ja pikk talv Mis on polaarjoon? Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal. Polaarjoonest pooluse suunas esinevad polaarpäev ja polaaröö. Polaarjooni on kaks: Põhjapolaarjoon ning lõunapolaarjoon. Talv ¡ Astronoomiline talv algab talvise pööripäevaga ehk talvise päikseseisakuga. ¡ Talvine pööripäev on ööpäev iga aasta 21. või 22.detsembril. ¡ Talvise pööripäeva ajal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö. ¡ Päike asub seniidis lõunapöörjoone kohal. ¡ Põhjapoolkeral algab talv, kuid lõunapoolkeral algab suvi. Kevad ¡ Astronoomiline kevad algab kevadise pööripäevaga ehk kevadise võrdpäevsusega. ¡ Kevadine pööripäev on ööpäev iga aasta 20. või 21.märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad ehk 12 tundi.
Jõulukombed referaat Koostas : Tartu 2007/08 Tutvustus : peetakse 25., 26.,ja 27. detsember Eestis hakati pidama 16. sajandil 4.sajandil paigutas ristiusu kirik 25. detsembrile Jeesuse Kristuse sünnipäeva tänapäeval on jõulud kohati minetamas usulist tähendust Jõulud jagunevad : 1.vanadeks jõuludeks 2.uuteks jõuludeks e. näärideks e. aastavahetus pühadeks Jõulud tähistavad: algselt talvist pööripäeva 4. Saj. Ristiusu järgi Jeesuse Kristuse sündi aastavahetust uue tööhooaja algust rahvakalendris talviste e.talsipühasid(toomapäevast 21.dets.-nuudlipäevani 7.jaan.) Jõulukombed: Jõulupuu Hällipaigaks peetakse Saksamaad Traditsioon kujunes 17. Sajandil Eestisse tuli möödunud sajandi lõppveerandil Algselt kehastas elujõudu,kestmist, taasärkamist Tuli Koldetuli või lõke on ürgsemaid jõulutavasid
Muusika LÄTI Lätil on Eestiga sarnane ajalugu ja kultuur, kuna meid siduvaks lüliks on liivlassed. Läti rahvalaulud on enamasti ühehäälsed. Suurim osa neis on töö- ja tavandilaulud, kuhu kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm
Eestis oli veel möödunud sajandi algul toitumine aastaajaga seotud. Sealiha söödi ainult talvel. Siga tapeti mardipäevaks või jõuludeks ja jagati talve peale. Vastlapäevaks olid ainult jalad järgi ja seetõttu neid söödigi, peale vastlapäeva sealiha ei söödud. Kuna on vastlapäev Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva. Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Seega on vastlapäev noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev
Sai: Isasai PERELEIVA SAIA-LEIVA TOOTED Rukkileivad: Pere rukkileib Pere Wabariigi leib Hagari saia-leiva tooted Seemneleivad: Rõõmupäts Kuklid: Hagari kuklid Koorikleivad: Kaera-Jaan Hagari leivake Rukkileivad: Rukkileivake Õnne saia-leiva tooted Leib: Õnne leib Koorikleivad: Rukkitasku südametasku Rukkileivad: Kodupaiga rukkileib Sepik: Õnne sepik Kuklid: Mihkli kuklid Peenleivad: Sangaste peenleib Pealinna leib Sai: Perenaise sai FAZERI SAIA-LEIVA TOOTED Seemneleivad: Pööripäeva leib Täistera viilud Koorikleivad: Seemnetera koorikleib Rännumees Must leib: Must leib Kuklid: Juustumuhkel Kaera-juustu röstikukkel Peenleivad: Fazeri peenleib Röstleivad: Rukkiröst Rukkiröstleib Röstsaiad: Täistera röstsai Mitmevilja röstsai Suur röstsai Röstisai Kokkuvõte Leiva ja saia tooteid on Eesti poodides väga palju võrreldes osade riikidega. Kõige rohkem on Leiburi ja Fazeri tooteid müügil. Leiva ja saia sorte sain ma kokku neliteist nt röstleivad,
aastaaega: Click to edit Master text styles Second level · Kevad Third level · Suvi Fourth level Fifth level · Sügis · Talv Pööripäevad Aastas on neli pööripäeva: · Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päikese jaotumine
Üks suur püstine kivi menhir. Kaks püstist kivi kõrvuti, kolmas kivi põiki peal dolmen. * Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge /stõunhendz/. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t. Samalaadseid, kuid väiksemaid rajatisi on Inglismaal veel, ja ka mujal Lääne-Euroopas. Ürgaja kunsti näidete hulka kuuluvad veel keraamika, ehted, tarbeesemed ja relvad, mida kaunistati mitmesuguste kujutiste ja ornamentidega.
on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud, kirjutab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas. Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud
Umbes 12 000 km kaugusel Eestist Kolm rada, mis viivad Machu Picchuni. Mollepata rada, klassikaline rada ja ühe päeva rada. Rajad läbivad mitmeid erinevaid Andide keskkondi, sealhulgas pilvemetsi ja mägitundrat. Pikematel radadel tuleb läbida 3,6km tõus. Peruu valitsus on lubanud iga päev läbi neid radu vaid 500 inimesel. rituaalne Kui sa hõõrud oma otsmiku kivi vastu siis sa näed hingede maailma Osutab päikese poole talvise pööripäeva ajal Hoiab päikest oma kohal Seda ei hävitatud hispaanlaste poolt nagu paljusid teisi rituaalseid kivisid hävitati Inkade astronoomiline kell Sai kahjustada 2000. Aastal kui kraana sellele kukkus. Tehti ülistamaks ja kummardamaks päikesejumal Inti Kui talvisel pööripäeval paistab päike aknast sisse langeb see otse seremoniaalsele kivile Kasutati päikese obseravtooriumina, arvutati välja vihma saabumise aega ja kuna on parim
(ekvaatori kalle 2 kraadi). · Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. · Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta paistab oranzi värvi tähena. Merkuur on palja silmaga nähtav ka täieliku päikesevarjutuse ajal. See on ka ainuke aeg, mil teda saab vaadelda kõrgel taevas. Välimus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta
Sama ajavahemikku kuulub ka „väikese jääaja“ sisse, mille taassaabumist nüüdki globaalse soojenemise kõrval kardetakse. Kuigi Päikese ja tema mõjude uurimine on enneolematult heal järjel, ei ole ikkagi üksühest teadmist selle kohta, mida lähitulevik toob. Üheks kõlapinda leidnuks on väljakuulutatud suur purse Päikesel aastal 2012. Purske toimumine on Päikese siseasi, aga Maa magnetosfääri ja atmosfääri saab ta kõige enam mõjutada kas kevadise või sügisese pööripäeva paiku. Kõige energiarikkam plahvatuslikud pursked Päikese väliskihtides tekitavad tugevalt magnetiseeritud päikeseplekkides või nende lähedal. Nende ilmumisel tõuseb kuni 10 minutiks umbes maakera mahuga võrreldavas ruumalas temperatuur ligi 20 miljoni kraadini ja väljapurskuvad relativistlikud elektronid võivad jõuda Maa kaugusele isegi poole tunniga. Vabanev energia võib küündida 20 miljoni tuumapommi samaaegse plahvatuse kogu energiani, millest
Muusika kodutöö Annemai Harak 1. Kirjuta lahti üks kalendritähtpäev. Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Nende pühade päeva arvutamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevusega seoses ikkagi mõnel aastal langevad need samale päevale, mõnel aastal aga erinevale. Liturgiline värv on valge. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik.
langemisnurk, seda rohkem nad soojendavad. Kõige suurem on ekvaatorile langev päikesekiirte hulk, seal on langemisnurk 90*, maapinnaga risti. Eestis on langemisnurk 90* väiksem nii suvel kui ka talvel. Mida tumedam on maapind, seda rohkem see soojeneb. Maakera ja Päikese asendi tõttu tekivad aastaaegadega seotud pööripäevad, mida on neli. Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Aastas on neli pööripäeva: · kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Päeva pikkus on kevadisel ja sügisel pööripäeval umbes 12 tundi. Päeva pikkus suvisel ja talvisel pööripäeval oleneb laiuskraadist. Eestis on suvisel pööripäeval päeva pikkus olenevalt kohast umbes 18 kuni 18,5 tundi, talvisel pööripäeval
Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Kepleri seadused Austria teadlane Johann Kepler tegi kindlaks planeetide liikumise kolm seadust: 1
Kolesterooli suurenenud sisaldus veres on aga riskifaktoriks südame-veresoonkonna haiguste tekkes. Põhjapoolsetes piirkondades esineb sagedamini ka multiipelskleroosi. See on närvisüsteemi autoimmuunne haigus, kus immuunsüsteem reageerib oma kudede vastu ning mis sageli lõpeb invaliidistumisega. Individuaalne dosimeeter taskus UV-kiirguse intensiivsus maapinnal on sõltuvuses kellaajast ja kalendrikuust. Kõige tugevam on UV-kiirgus juunikuus suvise pööripäeva paiku ning päeval kella kaheteistkümne ja kolme vahel. Seega aitavad UV-kiirguse doosi ja päikese käes viibimise sobiva aja määramisel individuaalne dosimeeter ja UV- indeks. UV-indeks iseloomustab UV-kiirguse tugevust ja päikesepõletust tekitavat toimet. Mida suurem on UV- indeks, seda kiiremini tekib päikesepõletus. Päevitamine äikesekaitsekreemid kaitsevad hästi päikesepõletuse eest, kuid kõik neist ei takista immuunsüsteemi pärssimist.
Kontide järgi püüti ka ennustada: kelle kondi koer esimesena suhu haarab, saab kõige enne mehele. Kõige armastatum komme oli liulaskmine- mida pikem liug, seda pikemad kasvavad suvel linataimed. LIHAVÕTTED EHK KEVADPÜHAD Ka ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad. Märgib Kristuse ülestõusmispüha, millega lõpeb pikk paast (võib jälle liha süüa). Lihavõtted lõpevad rõõmsa pühapäevaga, milleks on esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevadist pööripäeva. Tuppa toodi puulaaste, et suvel palju linnupesi leida. Arvati, et kui ema toidab last rinnapiimaga kolmel järjestikusel suurel neljapäeval või reedel, siis saab sellest lapsest nõid. Vaiksel laupäeval oldi vagusi, pidutsemiseks läks rõõmsal pühapäeval. Kõige levinumaks kombeks oli eestlastel sel päeval kiikumine. Alates 18. Sajandist levis munade värvimine ja kinkimine. Neiud võtsid kiigele minnes kaasa värvitud mune, et neid noormeestele kiigutamise eest kinkida. JÜRIPÄEV, 23
läbimõõdust) Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem Maa massist) Merkuuri ketta läbimõõt on 5...15 kaaresekundit. Merkuur Merkuuri pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil ,lühikest aega ,heledas koidu- või ehataevas ja madala silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Isegi kõige tugevamate teleskoopidega ei ole Merkuuri pinnavorme praktiliselt näha. Merkuuri värvus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on veerand- ja täisfaasi vahel. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Atmosfäär Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust,
soe. (atlandi) sademeid toob, temp. Tõstab. Külm(Labradoori) sademeid vähem, temp. Langeb. Maa soojus-ja niiskusreziim- Bismarck ja Valentina. Jan kesk. B -13 |V 8. Juuli kesk. B 21| V 15. Amplituud B 34| V 7. Sademete hulk B391| V1416. Sademete rikkam aastaaeg B suvi| V sügis/talv. Kliimavööde B parasvööde| V parasvööde. B mandriline |V mereline. Ekvatoriaalne max- kevad/sügis pööripäev, min-suvi ja talv pööripäev. Amplituud O 0-1' M 5-10' troopiline- max-pärast suvist pööripäeva. Min pärast talvist pööripäeva, amp. O 5' M 20' parasvööde max juulis min jan. Lõpus. Amp. O 10-15' M 40-60' polaarne max august min- märts. Amp. 40-50'. Vesi atmosfääris. Transpiratsioon- taimede auramine. Füüsikaline auramine- maapinnalt auramine õhuniiskus- õhus leiduv veeauru hulk. Sademeid kus/ palju? Madagaskar idarannik- Soehoovus- 2000-3000. Gangese alamjooks mussoonide 1000-2000. Jaapan-Kuroshio hoovus- 1000-2000. P- Am. Idarannik- 500-1000
paokiirusest Maal). Kaaslasi ei ole Merkuuril ei ole kaaslasi. Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega kas heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga. Pikksilmast on soodsatel tingimustel äratuntavad üksnes mõned tumedad pinnad, eeskätt varjupiiri lähedal. Teleskoobist on näha üksnes sirp, mitte aga pinnavorme. Merkuuril on faasid nagu Kuul (vaata Kuu faasid. Alumises konjunktsioonis paistab ta õhukese sirbina. Suurimal näival kaugusel Päikesest on ketas poolvalgustatud. Ülemises konjunktsioonis on nähtav kogu pind.
.Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningaks Ajalugu .Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa kes .peaministrile oma võimust üle Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste Pühad .pidustustega Nende seas on talvise pööripäeva püha, kuukalendri uusaasta, kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja rahvuspäev (17. detsember) ning mitmesugused algus (22. september), .pühad budistlikud ja hinduistlikud Pühade ajal tantsitakse maskitantse ja etendatakse tantsudraamasid, .traditsionilise muusika saatel tavaliselt Kultuurihinnangud Austatakse kuningat ning perekonda, haridus Väärtushinnangud
Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit. Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731741) selle päeva üle sügisele. Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal kõrvitsalatern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?". Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber ...
Merkuuril puudub atmosfäär ja pole vett. 5 Merkuuri vaatlemine ja uurimine Merkuuri saab vaadelda siis, kui ta liigub Maa ja Päikese vahelt läbi. Esimest korda märkisid teadlased Merkuuri liikumist 1631.aastal. Merkuur on vaadeldav paaril korral aastas, kas enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku. Kui päikesekiir peaks peegelduma teleskoopi, siis võid kaotada nägemise. Merkuur lendab Päikese ja Maa vahelt läbi keskmiselt 13–14 korda sajandi jooksul. Viimane juhus oli 2006. aasta novembris. Järgmisel korral seda vaadelda juba 2019. aastal ja pärast seda alles 2032. aastal. Merkuuri otsi vaid siis, kui Päike on täielikult loojas. Merkuuri on uurinud kolm kosmosesondi: Mariner 10 tegi astatel 1971 –1972 planeedist kolm möödalendu, korra isegi 300 km kauguselt.
priiuse põlistumise ainelise mõtiskluse. 27. mär tsi hommikul läheb ETV «Terevisioon» vähemalt mingis osas eetrisse Toompealt Stenbocki majast ja on samuti p ühendatud priiuse põlistumise päevale. Toimub ka muid üritusi, nagu eviktoriin, jumalateenistus Tori kirikus ning noortevõistlusi maakondades. Mitmed kodanikuühendused ja organisatsioonid, nagu EELK, Eesti Lipu Selts, muinsuskaitse selts, kindral Laidoneri selts jt on teinud üleskutse tähistada 27. mär tsi vabaduse pööripäeva väärikalt ja see võiks olla eelkõige tänu väljendamise päev. «Heisakem 27. märtsil riigilipud ja kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas!» kutsuvad organisatsioonid. Riigikantselei infonõunik Riina Soobik ütles, et riigikantselei toetab igati sinimustvalge kandmise mõtet tol päeval ning 27. mär tsil võiks olla sinimustvalget näha kõikjal rahva seas näiteks kolmeliikmelise pere puhul saab üks kanda sinist,
Merkuur · Päikesele lähim planeet · Päikesesüsteemi väikseim planeet. o Läbimõõt: 4879,4 km (38,252% Maa omast) o Pindala: 75 000 000 km2 · Orbiit: o Pikkus: 360 000 000 km o Ühe täistiiru aeg ümber Päikese (ehk ühe aasta pikkus): 88 Maa ööpäeva o Kiirus: 47,88 km/s · Vaadeldavus Eestis: o Kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. On nähtav tavalise pikksilmaga ja palja silmaga. Paistab oranzi värvi tähena. Silmapiiri lähedal. Järgmine üleminek Päikesest: 9.mai 2016. · Nimi: o Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg).
taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg) Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru.Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore
Õigeusu Kirik ja Jeruusalemma Õigeusu Kirik. Vana kalendri pooldajad väidavad enamasti, et Juliuse kalendri järgimise korral peegeldab liturgiline kalender maa peal igavest liturgiat taevas ning üleminek Gregoriuse kalendrile tähendaks selle kooskõla rikkumist 2. Ülestõusmispüha on määratud algselt kindlaks Vana Testamendi paasapühade pidamise mõttest, tavast ja ajast lähtudes. Seda pühitsetakse esimesel pühapäeval pärast kevadise pööripäeva järgset täiskuud. Sellepärast ülestõusmispüha nihkub aastast aastasse erinevale pühapäevale ja kuupäevale ajavahemikus 22. märtsist kuni 25. aprillini. See kõikumine põhjustab ka kõikide ülestõusmispühadega seotud teiste pühade liikumise. I Meie kalendris on hulga Piiblist tuntud tegelastega seotud päevi - Ristija Johannese sünnipäev ehk jaanipäev, peaingel Miikaeli päev ehk mihklipäev, apostlite mälestuspäevad (toomapäev,
- Viollet le duc uued joonised kiriku restaureerimiseks: 12 kuju nelitise juures, 1 vaatab maa poole 11 taeva poole ; suured roosaknad ja hästi ägedad veesülitid(kuradite suust tuleb vesi). - Kõrg gootika kirik: chartres 3 päeva põlengut ja 3 munka jäid ellu ; labürint (palve rännaku teekond) ; must madonna (ajaga mustaks läinud) ; suurimad keskaegsed vitraazide hulgad ; johannese nael suvise pööripäeva trikk. - Reims'i jumalaema kirik krooniti kõiki prantsuse kuningaid - Amiens'i kirik suurim - Saint chapelle pariisis pisikene, üks kaunimaid, ehitati et säilitada kristuse okaskrooni, kahe korruseline kirik. - Saksamaa gootikirikutel on valdavalt olemas torni kiivrid, need on eriliselt kõrgustesse püüdlevad (kölni katedraal)
faasides, kuid suurema kauguse kompenseerib valgustatud ala suurus. Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga. Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi Merkuuri kivimite ja pinnase kohta. Merkuuri maastik on troostitu kivikõrb täis metoriidikaatreid, olles äravahetamiseni sarnane Kuu maastikuga. Pinda katab tolm
Ints oli rästik ning kuna onu Vootele oli Leemetile ussisõnad selgeks õpetanud, polnud tal raske Intsuga suhelda. Hiie ja Pärtel olid tema parimad sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris pisike ja temaga mängida ei saanud. Hiie isale, Tambetile ei meeldinud ka, et Leemet Hiiega mängiks, kuna Leemet oli külas sündinud ning seega ju saatanast tulnud. Pärtel oli tõeline sõber, kellega ta ringi kolas, mängis ja ussisõnu õppis, koos käidi ka pööripäeva öösel Salme sõbrannasid piilumas. Esimene saatuselöök oli peategelasele see, et tema parim sõber, Pärtel kolis koos paljude teistega külla elama ning muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks, Peetruseks. Peagi unustas Pärtel Leemeti ega suhelnud temaga enam, samuti unustas ta ussisõnad. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme, hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, kuna
langetama ja salaja loomi küttima. Lugupidamatust looduse vastu näitavad üles ka olmeprügi metsa all ning mahajäetud okstest risustatud raielank pärast puidu väljavedu metsast. Me peaksime suhetes loodusega olema rohkem sarnased oma muinasaja esivanematele. Tänu meie kliimale oli aastaaegade vaheldumine üks tähtsamaid tegureid usundite kujunemisel ja seotud pühadekombestiku tekkega. Meie vanimad pühad on suvisted ja talvisted, suvise ja talvise pööripäeva ümber kulmineeruv valguse ja soojuse, pimeduse ja külma aeg. Talves ei kujutletud siiski surma, vaid hoopis suvise sünni ooteaega. Maa ei sure talvel, vaid kannab endas sügisel sellesse pudenenud seemet, et kevadel sündida. Maas kätkeb see salapärane elujõud, mis läbib kogu loodust ja seda elujõudu nimetati "väeks". Maa väe ja sünnitava ema seos oli meie esivanemate teadvuses lahutamatu: mida oleme pärinud emalt, seda oleme saanud oma maalt ja see seobki meid kodumaaga
Päikesekiirguse puudujääk võib suurendada vere kolesterooli sisaldust mis võib põhjustada südame-veresoonkonna haiguste teket. Põhjapoolsetes piirkondades esineb sagedamini ka multiipelskleroosi. See on närvisüsteemi haigus, mis sageli lõpeb invaliidistumisega. Suremust sellesse vähendab rohke päikese käes viibimine. UV-kiirguse intensiivsus maapinnal on sõltuvuses kellaajast ja kalendrikuust. Kõige tugevam on UV-kiirgus juunikuus suvise pööripäeva paiku ning päeval kella kaheteistkümne ja kolme vahel. Lisaks sellele mõjutavad UV-kiirguse intensiivsust maapinnal ka protsessid atmosfääris (aerosoolide seisund, osoonikihi paksus, pilvisus), mis võivad küllaltki kiiresti muutuda. Veel üks põhjus miks päike mulle meeldib on see, et ta on küllalti salapärane. Seda on raske uurida ja uusi asju avastada. Aga kuna tehinika on aegade jooksul aina arenenud, siis täiesti võimatu uurimine ei ole
Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõudu pidurdavad konvektsiooni. Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Aastaaegade vaheldumine tuleneb sellest, et Maa pöörlemistelg säilitab oma kalduse asendi ümber Päikses tiireldese
Enne võistlusi antakse olümpiavanne - sportlased lubavad võistelda ausalt ja sõbralikult. Kui mängud on lõppenud, siis toimub suur lõpupidu ja kustutatakse ka olümpiatuli. Olümpiamängude ajalugu Esimesed olümpiamängud peeti 776 e.Kr. Kreekas, Olümpias Altises. Need olid pühendatud Zeusile. Mängud peeti igal aastal esimesel täiskuul, pärast suvist pööripäeva. Mänge peeti staadionil. Staadioni pikkus on 192,27m. Pikkus tuleb sellest, et Heakles jõudis just nii palju joost ühe hingetõmbega. Staadioni jooks oli ainsaks alaks kuni XIV olümpiamängudeni. Hiljem tuli juurde veel palju alasid. Olümpiamängud kestsid kuu aega (üldiselt septembris), kuigi võisteldi ainult viiel päeval. Mänge vaatas 150 000- 200 000 inimest. Võitja sai auhinnaks oliivipuu
käituda veidigi lapsemeelsemalt, kui tavaliselt ning igapäevasest rutiinist välja rabeleda. Enda mälestustes meenuvadki jõuludega salapärased päkapikud, hästi maskeeritud vanaisa, kes mängis jõuluvana, soravalt loetud luuletused ja kingipakid. Minu pettis jõulutaat muidugi ära, kuid minust veidi vanemad sugulased murdsid pikalt pead, miks vanaisa end habeme ja kostüümi taha peitis. Esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva algavad lihavõtted. Kuigi see püha ei edesta populaarsuselt jõule, on ta siiski tuntud. Ka meie pere püüab sel ajal kirikus käia, sest tegemist on Jeesus Kristuse surnust ülestõusmisega. Vanasti käis munadepühadega rangelt kaasas paastumine. Praeguses loius ühiskonnas naljalt sellist pühendumist ette ei võeta. Inimestele meeldib rohkem niisama, mitte midagi tehes, vinguda oma kaalu üle. Minu nooremas eas kaasnesid lihavõtetega jänkud, kes mind maiustustega kostitasid
uskumus, et Mithra on ema-jumaluse Anahita järeltulija. Anahitat on nimetatud ka neitsilikuks emaks. Partlastest valitsejad Armeenias olid Mithra preestrid ning seal maal püsis vastav kultus kõige visamalt. Ajaarvamise vahetuse paiku levis Mithra kultus roomlaste seas ning arvatavasti 8 mõjutas ka varakristlikku õpetust ja mütoloogiat. Mithrale kui valguse andjale pühendatud pidustusi peeti pärast talvist pööripäeva, kui päevad hakkasid muutuma pikemaks. Võimalik, et see on mõjutanud hilisemat kristlikku jõulupühade traditsiooni. Peajumal Ahura Mazdat kujutati ilma peata linnuna. 9 Püha raamat avesta. 10 11 Ahura Mazda Ahura-Mazda kulu nägu 12 Kasutatud allikad: Eneke lk 192 http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia http://et.wikipedia
Keiser Nero keelas OM-d. Kaarikusõit, kilbijooks, staadionijooks. 15 märksõna OM-de kohta 1. 45 000 pealtvaatajat 2. kõige rohkem sportlasi Spartast ja Aleksandriast 3. spartas võis võitja võidelda kuninga kõrval 4. pealtvaatamine naistele keelatud 5. hiljem ka naiste OM-d- heraiad 6. Orsippos kaotas püksid- alasti võistlemine 7. 293 korda, aastatel 776-393 eKr 8. Peeti esimesel täiskuul pärast suvist pööripäeva 9. osaleda võisid- hellerid, laitmatu minevikuga, ilma veresüüta 10. staadioni pikkus 192,27 m 11. autasustamine mängude viimasel päeval 12. kaugushüpet ja kettaheidet saadeti flöödimänguga 13. mitmekordsele võitjale kodulinnas pronksbüst 14. võitjale tükk rauda
lauta lambaõnne, keset lauta kitseõnne, kadri toob põllule põrsaõnne". ,,Herneste kukutamine" on samuti üks kadripäevale omaseid mänge. Selles mängus seisab mängija tooli ees, kummardub üle selle seljatoe ja laseb tooli taga olevasse pudelisse üksteise järel 20 hernest kukkuda. Võidab võistleja, kellel neid sinna kõige rohkem kukub. 2.3. Jõulud Algselt, eesti rahvakalendris, tähistasid tänapäeval jõulude all tuntud kuupäevad (25.-27. detsember) talvist pööripäeva. Neljandal sajandil paigutas aga ristiusu kirik 25. detsembrile Jeesus Kristuse sünnipäeva, millest tuleneb jõulude nimetus enamikes Euroopa keeltes. Tänapäeval on jõulud usulist tähtsust minetamas. Jõulude ajal tähistati vanasti talvist pööripäeva, uue tööhooaja algust ning aastavahetust (pikad pühad, mis kestsid toomapäevast 21.12 nuudipäevani 7.01). Tavapärased olid laulu-, jõu- ja osavusmängud ning külanoote ringikäimine.
Karjalaskepäeval (14. aprill) anti mõnel pool isegi kariloomale tükk leiba, et loomad oleksid aasta läbi söönud ja sigivad. Künnipäeval (14. aprill) kasteti esimest kündjat nagu karjastki. Hüvituseks anti märjale kündjale keedetud mune. Suvistepühadega tähistati külvitööde perioodi lõppu. Siis mindi kiigel, kus jagati kaselehtedega värvitud mune. Suvistepühadeks valmistati piimasuppe, sõira, kohupiima, munavõid, värsket kala jm. Suvise pööripäeva pühitsemine on rahvapärimuses ühendatud jaanipäevaga. Peale sõira, munavõi, kohupiima jt. toitude tehti jaanipäevaks kamakäkke ja korpe, mida isegi jaanitulele minnes kaasa võeti. Suveperioodil mingeid erilisi toite ei valmistatud, küll aga arvestati, et jakobipäevast peale võis võtta värskeid kartuleid. Tänuks saadud saagi eest ja tulevase saagi õnnestumiseks tähistati mihklipäeval sügiseste põllutööde lõppu ja perel lubati sel puhul korralikum kõhutäis
organisatsioon igal tsunftil oli kaitsta oma kindel müürilõik relvade omamise kohustus (N: amb 100 noolega) usuline ühing igal tsunftil oma kaitsepühak oma kabel või altar kirikus ühine usupühade pidamine ühise regulaarsed pidusöömingud ja joomingud vabaajaveetmise (N: joodud- 4 korda aastas (lihavõtte, jaanipäeva, koht sügisese ja talvise pööripäeva ajal) vastastikuse puudust kannatavate meistrite ja nende perekondade abistamise ühing toetamine orbude ülalpidamine jne. NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud: kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja
15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil Hämarik on lühike. Merkuuril on faasid nagu Kuul. Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Mõlemas ühenduses tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Pinnavormid Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind
Stonehenge kr.1900 e.m.a. Stonehenge'i kromlehh Inglismaal (Salisbury lähedal, ca 130 km Londonist), ehitatud 2800 e.m.a. 1500 e.m.a. Neli ringi. Diameeter 91 m. Osa kive on toodud 350 km merd ning maismaad pidi. Kuidas ja miks ehitati ei osaka keegi täpselt öelda. Arvatakse et transportida suudeti köite ja palkide abil, vajades vähemalt 500 meest. SH'i peetakse päikesetempliks. On ehitatud sellisele laiuskraadile, kus suvise pööripäeva tõusva päikese ja tõusva kuu suunad oma kõige lõunapoolsemas punktis olid õige nurga all. Metallikasutajad tõid umbes 150 miili kauguselt 80 sinikivi. Ehitati ümber ka pronksiajastul sinikivid asendati suuremate silekaljude struktuuriga, mis koosnes horisontaalsete ühendpiitadega ringist ja seesmisest hobuseraua kujulisest ringist. SH.'i keskel seisjal oli võimalik välja arvestada täpne aeg päikesefestivalide korraldamiseks ja
Referaat Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi.
· Panatenaiad Pühendatud Athenale.Ateena tähtsaimad pidustused. Mänge peeti iga olümpiaadi 4.aastal,augustis).Pidustusid algasid öise tõrvikutega rongkäiguga.Pidustused kestsid 9 päeva. Autasuks õlipuuokstest pärg+amfora õliga. ANTIIK -OLÜMPIAMÄNGUD Antiik-Kreeka tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Esimese OM toimumise ajaks peetakse 776 eKr. OM toimusid iga 4 aasta (1417 päeva päeva) järel, esimesel täiskuul pärast suvist pööripäeva. Mänge korraldasid doorja hõimud ja Spartalased. Naised ei tohtinud Olümpiale minna.Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Võitjat primeeriti, tulevik oli kindlustatud. Au ja kuulsus. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas. Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. Olympia väli jagunes kahte ossa: püha hiis Altis ja väljaspool seda asuvad harjutamise ja võistluspaigad. Rooma keiser Theodosius kaotas selle tava 4 saj.lõpul
sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool koos mängisid , pööripäeva öösel käisid Salme sõbrannasid piilumas ning õppisid ussisõnu. Kuid varsti tuli Pärtel suurest kurvastusest Leemetile ütlema, et tema vanemad tahavad külla ära minna. Leemetil polnud muud valikut, kui ta pidi selle rumalusega leppima. Pärtel lubas vaid, et ta hakkab Leemetil tihti külas käima, kuid aeg möödus ning Pärtlist polnud midagi kuulda. Leemet oli kurb ning hakkas siis ise metsaservas käima, et Pärtliga kokku saada ning rääkida, kuid pikka aega asjatult
Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Kongo vihmamets ja jõgi Mullastik Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire
Panatenaiad Pühendatud Athenale.Ateena tähtsaimad pidustused. Mänge peeti iga olümpiaadi 4.aastal,augustis). Pidustusid algasid öise tõrvikutega rongkäiguga .Pidustused kestsid 9 päeva. Autasuks õlipuuokstest pärg+amfora õliga. ANTIIK -OLÜMPIAMÄNGUD Antiik-Kreeka tähtsaimad pidulikud mängud, pühendatud peajumal Zeusile. Esimese OM toimumise ajaks peetakse 776 eKr. OM toimusid iga 4 aasta (1417 päeva päeva) järel, esimesel täiskuul pärast suvist pööripäeva. Mänge korraldasid doorja hõimud ja Spartalased. Naised ei tohtinud Olümpiale minna.Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Võitjat primeeriti, tulevik oli kindlustatud. Au ja kuulsus. Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas. Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. Olympia väli jagunes kahte ossa: püha hiis Altis ja väljaspool seda asuvad harjutamise ja võistluspaigad. Rooma keiser Theodosius kaotas selle tava 4 saj.lõpul
vähe. Mõned kõige vanemad säilisid siiski paganliku impeeriumi lõpuni, kandes edasi mälestust algelise põllundusrahva viljakus- ja lepitusriitustest. Uute jumalate auks hakati pidama uusi pühasid. Lõpuks oli pühasid juba rohkem kui tööpäevi. Kõige tähtsamad pühad olid saturnaalid (Saturnalia), luperkaalid (Lupercalia), Equiria ja sekulaarmängud. Saturnaale oli jumala Saturnuse auks. Saturnaali pühitseti impeeriumi ajal seitse päeva, 17. detsembrist 23. detsembrini talvise pööripäeva aegu. Kogu äritegevus katkestati, orjadele anti ajutine vabadus, vahetati kingitusi ning põhiliselt lõbutseti. See pidu säilitas mälestuse võrdsusest, ajast, mil kõik inimesed olid ühetaolised. Luperkaalid olid iidne püha, millel algselt austati karjasejumalat Lupercust. Neid pühitseti 15. veebruaril Lupercali koopa juures Palatinuse mäel, kus emahunt olevat üles kasvatanud Rooma linna legendaarsed asutajad kaksikud Romuluse ja Remuse. . Equiria oli püha Marsi auks
mu üle kummardumas õunapuu; ning sõstrapõõsas herneshaljas mari on koorund õiest alles maigutu; ning sirelite riisivalge sari end lõhnanõrgel painutamas ju; võililledes on rohtu langend tähti, mis talvel taevas virvendamas nähti. Henrik Visnapuu ei väljenda niiväga suurt ootust seoses kevade tuleku ja veteminekuga, pigem ta lihtsalt kirjeldab südamelähedasi pildikesi ja juba saabunud kevade mõju, kuigi esimeste kevade märkide saabudes ka tema "süda pööripäeva rühib". Liigutavalt kirjeldab ta märga varakevadet: "Maa silmadeks on loigud,/ silmateradeks kuud./ Ümber lumised laigud, / vetes jalutsi puud." Või haletseb nõrka oraseliblet, esimest ... "Üsna nurganaise moodi, / kahvatu kui haige voodist, / lumest välja sulab oras. / Vesi künnivaos veel vilgub, / ning siis mulla sisse valgub / aegamööda mõttes aras." Ja manitseb mõistmatut päikest, kes optimistlikult oma kiirtesadu lumisele, külmunud maale kulutab.
annaabi.ee 
