ULTRAVIOLETTKIIRGUS (0)

ULTRAVIOLETTKIIRGUS
SIsukord
 Ultraviolettkiirgus
 Mõju ja kahju tervisele
 UV-tundlikkus ja nahatüübid
 Kahju asemel kasu
 Individuaalne  dosimeeter  taskus
 Päevitamine
Ultraviolettkiirgus
 Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus.
 Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete 
spektrist.
 UV-kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude 
ehituses ja talituses.
 Mida lühemalainelisem on UV-kiirgus ja midasuurem  doos , 
seda tugevam on selle mõju.
Mõju ja kahju tervisele
 Enim tuntuid UV-kiirguse kahjulik toime on 
päikesepõletus, mille korral tekib nahas põletik koos 
rakkude kärbumisega.
 Päikesepõletusele tekivad  nahapunetus  ja villid.
 Ultraviolettkiirguse toimel tekkinud kahjustused ja põletik 
põhjustavad naha vananemise.
  Marrasnaha  rohke paljunemine soodustab nahavähi teket.
  Riskifaktor  ka silmakasvaja tekkeks.
 Pärsib immuunsüsteemi seda osa, mis kaitseb kasvajate 
ja viiruste eest.
 Mitmed infektsioonid, nagu herpes,  tuberkuloos  jt võivad 
ägeneda ja sageneda.
UV-tundlikkus ja nahatüübid
  Pigmentatsioon  takistab UV-kiirguse tungimist 
sügavamatesse nahakihtidesse. 
 Mida tugevam on päevitus,seda paremini kaitseb see 
päikesepõletuse ja DNA muutuse eest, ning vähesel 
määral takistab immuunsüsteemi pärssumist.
 Erinevatel rassidel ja  rahvastel on vastavalt nende 
elutingimustele erinev tundlikkus UV-kiirguse kahjulike 
toimete suhtes.
 Nii näiteks esineb tumedanahalistel vähem naha 
halvaloomulist kasvajat kui heledanahalistel.
Kahju asemel kasu
●
Päikesekiirguse vähesuse ja päikesekaitsevahendite 
kasutamise korral on täheldatud D-vitamiini defitsiiti.
●
D-vitamiini sünteesiks vajaliku UV-kiirguse doosi 
saamiseks pole vaja ilmtingimata päevitada,  piisab  
katmata kätest ja näost. 
●
Päikesekiirguse defitsiit ( talvekuud , vähene õues  viibimine  
suvel) võib suurendada jälle vere kolesterooli sisaldust.
●
Kolesterooli suurenenud sisaldus veres on aga 
riskifaktoriks  südame- veresoonkonna  haiguste  tekkes . 
●
Põhjapoolsetes piirkondades esineb sagedamini ka 
multiipelskleroosi. See on närvisüsteemi autoimmuunne 
haigus, kus immuunsüsteem reageerib oma kudede vastu 
ning mis sageli lõpeb invaliidistumisega.
Individuaalne dosimeeter taskus
●
UV-kiirguse intensiivsus maapinnal on sõltuvuses 
kellaajast ja kalendrikuust.
●
 Kõige tugevam on UV-kiirgus juunikuus suvise pööripäeva 
paiku ning päeval kella kaheteistkümne ja kolme vahel.
●
Seega aitavad UV-kiirguse doosi ja päikese käes viibimise 
sobiva aja määramisel individuaalne dosimeeter ja UV-
indeks. 
●
UV-indeks iseloomustab UV-kiirguse tugevust ja 
päikesepõletust tekitavat toimet. Mida suurem on UV-
indeks, seda kiiremini tekib päikesepõletus.
Päevitamine
●
äikesekaitsekreemid  kaitsevad  hästi päikesepõletuse eest, 
kuid kõik neist ei takista immuunsüsteemi pärssimist.
●
Oluline on päikese käes viibimise aja järkjärguline 
pikendamine, mis soodustab kohastumisreaktsioonide 
teket.
●
 1–2-päevane vahe päevitamise kordade vahel takistab 
UV-kiirguse toimel organismis tekkinud muutuste 
kuhjumist.
●
Lõunamaale minnes tuleb Eesti elanikel arvestada sellega, 
et meie immuunsüsteem ja kogu organism ei ole 
kohastunud  sealse tunduvalt intensiivsema UV-kiirguse 
tasemega, mistõttu võivad tekkida tervisekahjustused. 
TÄNAN KUULAMAST!!!

Document Outline

• Slide 1
• SIsukord
• Ultraviolettkiirgus
• Mõju ja kahju tervisele
• Slide 5
• UV-tundlikkus ja nahatüübid
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10