Esimesed uskumused Algsed uskumused olid tavaliselt seotud küttimisega. · Koopa seintele joonistati koopamaalinguid, mis kujutasid inimesi küttimas · Vooliti inimeste ja loomade kujutisi KÜTTIDE JA KORILASTE RITUAALID · Enne jahti tantsiti, põristati trumme ja lausuti nõiasõnu, mis pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse
Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti, et liha läheb raisku. Kui aga loom õnnestuti mingit moodi elusalt kätte saada siis võis teda tappa kui vaja läks. Peatselt õpiti loomi tarandikesse ajama ning seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati nad ka üles. Kui rääkida korilaste, küttide ning põlluharijate eluoludest pean kõige elamisväärseimaks nign kergeimaks korilust, kuna kütina pidid sa kulutama lisaks füüsilise energiale ka palju vaimset energiat, sinu mõte pidi liikuma sama kiiresti kui silm ja käsi nign jõud pidi olema suur. Põlluharijate töö ei olnud ka lihtne, nemad pidid algeliste tööriistadega terveid suuri lagendikke tekitama ning ilmaga võitlema, kui ega inimene ju looduse vastu ei saa see on tõsi, seega oli nende töö raske. Ja tegelikult ei saa ju õelda, et
ARES HEBE HEPHAISTOS PERSEPHONE Kreeka jumalad Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna Athena tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna Hephaistos inetu ja lombakas tulejumal Persephone Hadese abikaasa Zeus Jupiter ülemvalitseja vihmajumal pilvede koguja käsutas piksenooli Athena Minerva täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast algselt lahingujumalanna käsitöö ja põlluharijate ning linnade kaitsja
ehk liidrid. 13. Millal võeti kasutusele pronks ja raud, milliseid muudatus tõi see kaasa ühiskonnas? Pronks ~3000 a eKr ja Raud ~1300 a eKr. Põlluharimine tõhusaks, piirkondlikud erinevused, tekkisid klassiühiskond, kõrgkultuut ja riik. 14. Mis on tsivilisatsioon? Selle tunnused (vähemalt 4) See on kõrgelt arenenud ühiskond, tuntakse kirja, kunsti ja kirjandust. On kujunenud riiklus ja arenenud religioon. Põlluharijate ja karjaksvatajate ühiskond. (a.ühiskondlik tööjaotus, b.riiklus, c. kiri, d. teadus ja kirjandus.) 15. Primaarne tsivilisatsioon, sekundaarne tsivilisatsioon. 16. Mis on Catal Hüyük, Jeeriko, mis aega neid paigutatakse ja miks ei nimetata neid veel tsivilisatsioonideks? Põlluharijate asulad. Sest puuduvad tõendid varandusliku klasside jagunemise kohta. 17. Esimesed tsivilisatsioonid, jõed ja välja kujunemise aeg. Mesopotaamia. Eufrati ja Tigrise alamjooksul
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta
Janus Janus oli vanarooma mütoloogias väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal. Temalt on nime saanud jaanuarikuu. Tavaliselt kujutati teda kahe vastassuundades vaatava näoga. Üks nägudest vaatas minevikku, teine tulevikku. Janust austati saagikoristuse ja külvi alguses, samuti abiellumise, sünni ja muude alguste puhul. Arvati veel, et ta avab ja suleb kõiki väravaid, põhiliselt sümboolselt. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja. Pales Pales oli vana-rooma mütoloogias karjaste, karjade ja kariloomade jumal või jumalanna, kariloomadele jõu andja. Saturnus Saturnus oli vana-rooma mütoloogias peajumala Jupiteri isa. Ta kaitses eelkõige põllutööd ja viljakasvu. Diana
koondkuju. Et hingede maailma peeti nähtavast erinevaks, on koondkujud vähe sarnased elavate inimestega, vaid on enamasti väga kummalised ja fantastilised. Maskid ja kostüümid ,,Teispoolsusega" suhtlemisel peeti vajalikuks käituda ja esineda teisiti kui tavalises elus. Rituaalidest osavõtjad esinesid kostüümides ja maskides. Fantaasiaküllased maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Maske on kantud ka hiljem, tänapäevalgi, mitmesugustel karnevalidel ja pidustustel. Ornamendid Usk nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse suunas põldu harivad loodusrahvaid eemale nähtavast maailma jäljendavatest kujunditest. Selle üheks tagajärjeks oli ornamentide sünd ja areng. ,,Ornament" on tulnud ladina keelsest sõnas ,,ornarne" kaunistama. Loodusrahvaste ornamendid polnud ainult kaunistus
enamjaolt läks tegelik võim üle sõdalaste klassi kätte. Põlluharijad ja maarahvas: Keskajal võisid põlluharijad ja maarahvas vabalt maad harida nii riigimaadel kui eravaldustes. Mõlemal juhul tasusid nad maamaksu vastavalt kas valitsusele või maaomanikule. Ühiskondliku klassina asetsesid põlluharijad ja maarahvas sõdalaste ja aristokraatide ning madalamat sorti maaharijate klasside vahepeal. Põlluharijate ja maarahva elutingimused ja ühiskondlikud õigused erinesid sõltuvalt nende poolt haritavast maatükist või valdusest ning nende suhete kvaliteedist maaomanike või nende esindajatega. Keskajal oli tavapärane, et põlluharijad harisid oma samuraist isanda maad ja maksid talle selle eest renti, mis kujutas endast teatud protsenti nende aastasest saagist. Mõnedes Jaapani piirkondades nagu näiteks Kyotos oli põlluharijaile antud mõnikord vähemalt mingisugusel määral autonoomsust
Vana testament – Juutide ajalooallikana 1. 9000 aastat eKr ● IX aastatuhandel eKr tekkis Palestiinas teadaolevalt vanim põlluharijate asula – Jeeriko ● „Jeeriko Vallutamine“ 2. 1900 aastat eKr ● Heebrealaste arvatav asumine Palestiinasse ● „Jumala kutse Aabramile“ 3. 1700 aastat eKr ● Iisraellaste rändamine Egiptusesse ● „Mooses vaarao tütre pojana“ 4. 1500 aastat eKr ● Palestiina ja Süüria langesid Egiptuse ülemvõimu alla. ● „Jumal viib Iisraeli rahva Egiptusest välja“ 1491 a eKr. 5. 1250 – 1200 aastat eKr
karjanduse kaitsjakaubanduse juht. petiste, lahingujumalannana.Kuid teistes mtides varaste juhtTema kohus oli ka surnuid on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel allmaailma juhtida(valitsejate ja atleetida võitluses välisvaenlaste vastu. Pallas kaitsja Ateena oli peamiselt linna jumalanna,tsivilisatsiooni,käsitöö ja põlluharijate kaitsja,ratsutamiskunsti rajaja,kes esimesena taltsutas hobusetarkuse,arukuse ja puhtuse kehastus.Ateena oli temale kuuluv linn.Oliivipuu,mille ta lõi ,oli tema puu.Öökull tema lind.
linna keskel püramiidtemplite ümber, kaitstud püramiidkujuline tempel, linnades olid kuningate põlluharijad wlasid residentsid ja külades, linnad olid templikompleksid, neid poliitilised ja usulised ümbritsesid elukvartalid ja keskused põlluharijate asulad Tööriistad Metalle kasutada ei Metalli ei tundnud (peale Oskasid kulda ja vaske osanud, tööriistu ja relvi kulla ja hõbeda), tööriistad töödelda, arenenud tegid obsidiaanist valmistasid puust ja kivist metallurgia, tööriistad tegid kivist ja puust
viisikd kõplapõllundus. Karjakasvatus omakorda sai alguse küttimisest, mille käigus kinni püütud noorloomi säilitati elusa lihatagavarana. Esimesteks kariloomadeks olid lambad ja kitsed, hiljem kodustati ka sead ning veised. Paljudes vähemviljakates piirkondades (ka Eestis) ei tõrjunud põlluharimine ja karjakasvatus pika aja jooksul küttimist ja korilust kõrvale, vaid need jäid täiendavateks elatusallikateks. 3.2. Varaseimad põlluharijate asulad: Piirkondades, kus põlluharimine muutus elanike peamiseks tegevusvaldkonnaks, tõi see enesega kaasa suuri muutuseid. Põlluharimisest saadud saagid võimaldasid toita senisest suuremat hulka inimesi ning asustus muutus paikseks. Põldude juurde hakkasid kujunema püsivad asulad. Põlluharimine tõi enesega kaasa murrangulised muutused tehnoloogias õpiti puurima ja lihvima kivi, tänu millele oli võimalik
seda sõna ainult India mittemuslimitest elanike kohta. Islamiusku pöördunud indialasi nimetati "hindustani". Nõnda omandas algselt puhtgeograafiline mõiste religioosse tähenduse: hindu mõiste ei olnud seotud konkreetsete uskumuste ega tegudega, vaid islamiusku mittekuulumisega. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid.
) korjamises. (Täiesti elatusmajanduslik, ülejääke ei teki, korilus võimalik ainult hõredasti asustatud aladel. Miks? Tänapäeval levinud muust maailmast eraldatud hõimudes Aafrikas, Aasias, Okeaanias) 2) Varaagraarne – tekkis seoses loomade kodustamisega ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: a) rändkarjakasvatus b) alepõllundus Omavahel need tegevused ei põimu, võib esineda kaubavahetust loomakasvatajate ja põlluharijate vahel. (Esineb suurem tööjaotus, tööriistad on keerulisemad, kogukonnal ka mõned käsitöölised, vajalik teatud tagavarade loomine järgmise saagini varasid vaja kaitsta) Levinud tänapäeval Aasias, Aafrikas (peamiselt mäestikealadel, kõrbetes, tundrates) 3) Hilisagraarne – tekkis looma- ja taimekasvatuse ühinemise tulemusena, põlluharijad hakkavad kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut hakatakse kasutama põldude väetamiseks, alepõllunduse
Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus Korilus, küttimine ja põlluharimine on olnud meie elatusviiside seas juba ammustest aegadest peale. Juba kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Hiljem lisandus ka põlluharimine. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Algeline põlluharimine e. maaviljelus tekkiski korilusest. Algselt oli kõplapõllumajandus, kus põld hariti kõblastega ja külvati seemned. Metallist tööriistadega edenes ka põlluhar...
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Egiptus paikneb Niiluse kesk ja alamjooksul, varasemad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad juba umbes 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kerkisid esile suuremad keskused. Seejärel tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam ja Ülem-Egiptus. Ning 3000 aastat eKr liitis need üheks ühtseks riigiks Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Hieroglüüfid kujunesid neljanda ja kolmanda aastatuhande vahetusel, seejärel võeti kasutusele vask ning ehitati Dzoseri astmikpüramiid.
Käsitöö. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kultuuris oli suur tähtsus kullal. Laialtlevinud olid kuldrätid, kraed, taldrikud, peekrid, maskid ja kuldsuled, rajati isegi kullast ehitisi. Põllundus. Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine tähtsaim elatusala.Nad kasvatasid põldudel puuvilju, punast pipart, mitmesuguseid tomati ja kõrvitsaliike, oaliike, püha kookat ja maisi. Seal maal ei olnud mais loomasöödaks, vaid üheks kõige pühamaks toiduks inimestel. Inkade käsutuses olid ka võimsad niisutussüsteemid kõrbes, mille abil põldusid kasutuskõlblikena hoiti.Üheks inkade saavutuseks oli ka oskus põldusid väetada.
6) mõttekriips kui kokkuvõttev sõna on loetelu järel. Inglise, saksa ja vene keel kõiki neid keeli õpitakse koolis. LAUSELÜHEND: 1) iseseisva nimetavaga lauselühend eraldatakse komaga Poiss läks metsa, seenekorv käes. 2) määruslikud nud- ja tud- lauselühend eraldatakse komaga (millal?) Suurtest linnadest lahkutud, kohaneti vaikse maaeluga. 3) täiendilist nud- ja tud- lauselühend ei eraldata (missugune?) Põliste põlluharijate mahajäetud talud tekitavad ängistust. 4) des-, mata-, maks- ja tuna- eraldatakse komaga kui tuum on lühendi algul Vastamata ainsalegi küsimusele, lahkus mees ruumist. 5) des-, mata-, maks-, tuna- tuum on lühendi lõpus,koma ei pane Vanu sõpru nähes rõõmustas poiss väga. 6) lauselühend on aluse ja öeldise vahel, eraldatakse komadega Tiina, nähes vanu sõpru, rõõmustas väga. 7) ühesõnalist ja vat- lauselühendit komaga ei eraldata
Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatsiooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus, Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud metsandus, kalastamine metallurgia töötlemine Osalemine maailmamaj Polnud osalemist Oselemine oli väike Ühtne majandus töökorraldus Põlluharijate ja Piirkonnad karjakasvatajate vahel spetsialiseerusid · Ühiskonnatüüpide levik kaasajal: agraarühiskond - kuni tänaseni on mõned riigid põllumajanduslikud, rohkem lõunariigid nt. Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond - vähemarenenud põhjariigid. Infoühsikond arenenud põhjariigid nt Lääne Euroopa · Alepõllundus-algeline maaharimisviis, maa väetamine põlenud puude tuhaga
kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni. Mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. 8 saj lõpus eKr. Hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused
maad kujutati naisena, siis võisid need kujukesed sümboliseerida põllu- viljakust edendavaid jumalannasid. Pühvel Altamira koopamaalilt 10 Üldiselt hakkas kujutavas kunstis sel ajal domineerima geomeetriline ornament. Kaunistati tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid. Orna- mentide mõnes elemendis on uurijad oletanud ka nende taevakehade sümboleid, millest võis oleneda põlluharijate saak (ring on päike jne). Metallide kasutuselevõtt Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Esialgu vormiti vasetükist esemeid lihtsalt tagumise teel, seejärel leiutati sulatamine. Vask oli suhteliselt pehme ja sellest tehtud tööriistad nürinesid kiiresti.
maad kujutati naisena, siis võisid need kujukesed sümboliseerida põllu- viljakust edendavaid jumalannasid. Pühvel Altamira koopamaalilt 10 Üldiselt hakkas kujutavas kunstis sel ajal domineerima geomeetriline ornament. Kaunistati tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid. Orna- mentide mõnes elemendis on uurijad oletanud ka nende taevakehade sümboleid, millest võis oleneda põlluharijate saak (ring on päike jne). Metallide kasutuselevõtt Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Esialgu vormiti vasetükist esemeid lihtsalt tagumise teel, seejärel leiutati sulatamine. Vask oli suhteliselt pehme ja sellest tehtud tööriistad nürinesid kiiresti.
augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid saduffid, kaugematele aladele Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds · Eraldatus päästis pealetungide eest · Üleujutuste eluline tähtsus kujundas mõttemaailma inimlik ja looduslik kord käis käsikäes Ajaloo põhietapid · Põlluharijate asulad alates 5000 a eKr · Kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki: Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus · 3000 a eKr ühendas riigid Menes (Memphis) · Samal perioodil kaks olulist arengutähist: Hieroglüüfkiri vase kasutuselevõtt · Need tähised märgivad tsivilisatsiooni algust Ajaloo periodiseering · Vana riik (u 1950-1650 eKr) valitsejate võimu kõrgaeg suured püramiidid Giza väljadel välissuhted hõredad
· Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta): · Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). · Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu. 2.) Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: · Tunnused: Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus. · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). 3.) Kuidas mõjutas Egiptuse geograafiline asend tema majanduslikku ja poliitilist arenemist?
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks maailmamajanduse kujunemine. Tootmisviis ühiskonna eluks ja arenguks vajlike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Traditsioonilised tootmisviisid: a) korilus b) elatusmajanduse olemus (toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel) c) varaagraarne tootmisviis (põlluharimine, loomade kodustamine, vahetuskaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang. Telefon, elekter, lennukid, raadio, auto jne. Nafta, väetised. Masinaline suurtootmine.)
Põldusid väetati. Kasutati käsikivisid, sirbid ja vikatid mis valmistati rauast. Olid kelti põllud kuid ka avatud põllud. Kütid ja korilased jahtisid loomi ja jagasid saagi ühiselt. Kuna seda ei saanud pikka aega säilitada, polnud kellelgi võimalik endale ka suuremaid tagavarasid koguda. Kuid põlluharijate ja karjakasvatajate asulates muutusid ühed perekonnad ajapikku teistest jõukamaks ja auväärsemaks. Mõned pered töötasid hoolsamalt või oli neil saagiga rohkem rikkust, mida Click to edit Master text styles põlvest põlve edasi pärandada. Nii kujunesid aegamööda Second level erinevad ühiskonnakihtid. Third level Kõige rikkamad ja mõjukamad olid ülikud, kes juhtisid ja
Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke. Kaananimaa (akadi k purpurmaa) hulka vanaajal kuulusid: Tänapäeva Süüria, Liibanon, Palestiina peamiselt semiidi suguharu rahvad (juudi esivanemad). Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht.
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema valitsusasjast teame Hiina müüri. 209. aastal tuli võimule Hani dünastia, mille tähtsus on Hiina ajaloos nii suur, et osa rahvaid
Põlluharimine kujunes järk- järgult ja muutus nii Mehhikos kui ka Yauctanis peamiseks elatusallikaks. Riiklus ja Suuremad ja Huand He äärsetele Enamasti olid Eelkõige tegeleti ühiskond tähtsamad küngastele tekkisid araablased põlluharimisega. linnad Harappa põlluharijate asulad rändkarjakasvataja Tehnoloogiliselt ja Mohendzo ning kasvatati otra, d ehk beduiinid. olid nende Daro. nisu ja hirssi. Nad rändasid oma elanikud kiviaja Hoonestuse Aja jooksul sai kaamelite, hobuste tasemel: metalli ja lammastega.
tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kõrgkultuur Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Põllundus Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Põllukultuuride kasvatamine oli tähtsaim elatusala (karjapidamist ei tuntud). Levinuim taim oli mais, mis oli pühamaiks inimtoiduks (sellega oli isegi kalender seotud). Kasvatati veel: puuvilla, punast pipart, magusat acira- juurt, erinevaid kõrvitsa-, oa- ja tomatiliike ning püha kooka. Kõrgematel aladel asendas maisi kinoa, sest see talus külma paremini. Kõige kõrgematel aladel valitsesid kartuliliigid. Põllundus
Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus. Põlluharimine kujunes järk-järgult ja muutus nii Mehhikos kui ka Yucatanis peamiseks elatusallikaks. Peamise elatusallikana kasvatati maisi, millest sai varakult Kesk- Ameerika elanike põhitoit. Tsivilisatsiooni algus II aastatuhandeks eKr oli ulatuslikul alal Mehhikost Yucatanini kujunenud hulgaliselt põlluharijate asulaid. Need linnad olid väikesed ja kuulusid olmeekidele. Tegemist oli valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulatega. Seega olid linnad ennekõike poliitilised ja usulised keskused. Põlluharijad, kes moodustasid olmeekide elanikkonna enamuse, elasid ümberkaudsetes külades. Eriti kuulsaks on olmeegid saanud monumentaalsete inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. Kirja olmeegid arvatavasti ei tundnud. Tõenäoliselt põhjustasid olmeegi
Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel. Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud seega ei osaletud eriti maailmamajanduses. Erinevad maailmajaod ja riigid kauplesid vaid luksuskaupadega. (kõige rikkamad piirk. sel ajal Ida- ja Lõuna-Aasia) Tööstusajastu: Peamine tegevusala oli tööstus: ennekõike müügiks. Üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga
viljakuse ja õitsengu. · Inimesi ohverdati templite rajamisel, tähtsamatel pidustustel, surma ja sõjaga seoses. Linnriigid · Väga muljetavaldavad. · Rajatud kindla planeeringu järgi. · Linna keskmes seisid religioossed hooned · Sageli oli kogu linna rajamisel arvestatud astronoomiaga, näiteks päikesetõusu ja loojanguga. Linnad · Linnades kuningate residentsid ja templikompleksid. · Neid ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. · Keskuse moodustasid avarate platside ümber asuvad püramiidtemplid, mille sees paiknesid valitsejate hauakambrid. Asteegid · Lõid viimase põlise Ameerika tsivilisatsiooni. · Rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. · 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. · Võtsid omaks KeskAmeerika kõrgkultuuri sealhulgas tempelpüramiidid, kiri ja kalendrisüsteem. Montezuma II
Egiptuse ja Mesopotaamia erinevused 5000 aastat eKr pärinevad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres. 2000 aastat hiljem liideti seal Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptuks ühtseks riigiks. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajamine algas aga juba 7000 a eKr, kui seal sai alguse põlluharimine. Kuid mis on Egiptuse ja Mesopotaamia suurimad erinevused? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmas Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes delta
ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe sangaga AMFORA, veini hoidmiseks ja lai KRATEER, milles segati vett ja veini. Er nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. sajandst e.Kr on leitud geomeetriliste onamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe aga ka MEANDREID. 8.sajandi lõpus e.Kr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutusi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused
tõuganud ning tsivilisatsiooni ühiskonna moodustavad põlluharijad ning karjakasvatajad. Ühiskond on varaliselt kihistunud. Ühiskond on organiseeritud mistõttu on välja kujunenud riikluse alged. Väga oluline tunnusjoon on ka kirja olemasolu, mis võimaldas riikliku korralduse. Viimaseks tunnusjooneks on see, et kindlustatus toiduga lõi eeldused mitmekesiseks vaimseteks tegevusteks, mis omakorda rikastus tänu kirja olemasolule. Algselt valitses põlluharijate ja viljakasvatejate kogukondades enam-vähem võrdsus, kuid arengu käigus kihistusid ühiskonnad nii varaliselt, kui ka ühiskondlikult positsioonilt. Tänu arheoloogilistele materjalidele nagu ülikute matusepaigad ja suured ehitised, teame, et elati varasemast suuremates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi juhtimise all. Etnoloogia andmetest võime järeldada, et ülemkihi moodustasid rikkamad perekonnad ning nende hulgast kerkis esile pealik. Ülemkihi ülesandeks oli korraldada
,,MUISTSE-EGIPTUSE PANUS MAAILMA AJALUKKU" Üks esimestest tsivilisatsioonidest, mis tekkisid maal, on Egiptus, mis ilmus umbes 5000 aastat eKr, kui Niiluse äärde tekkisid varasemad põlluharijate asulad. Mõne aja pärast tekkis juba riik, ja tänu Egiptuse asukohale, mis eraldas teda teistelt riikidelt, arenes Muistne Egiptus väga kiiresti. Egiptlastel tekkis oma ainus ja unikaalne kultuur, usk, arenesid teadused ning tekkis omapärane ühiskonnakorraldus. Ja kõik, mida nad tegid, on mõjutanud järgnevaid riike ja tsivilisatsioone. Oma arutluses räägin ma sellest, kuidas Muistne-Egiptus aitas ja mida ta andis maailma ajalukku.
· Talupojad, allautatud riigi ran teineteisest sõltumatuks Egiptuseks. kontrollile. · Keskmise riigi periood u 2000- · 5000 a eKr pärinevad · Egiptus oli maa ühiskond. varaseimad põlluharijate asulad · Vähe suuri linnu. 1650 eKr Niiluse ääres. · Ülikkond kui ka lihtrahvas ela · 1650-1550 a eKr, · 3000 a eKr liitsid Ülem- maal. taasjagunemine Egiptuse valitsejad kogu · Kuningas: seadusandja, sõjavä Egiptuse ühtseks riigiks
See langeb ühtlasi ühte ka metalli kasutusele võtmisega ehk varajase pronksiajaga. Ühiskond on varanduslikult kindlustatud. Ühiskond on organiseeritud, välja on kujunenud riikluse alged. Üheks väga oluliseks tunnusjooneks on ka kirja olemasolu. Viimaseks tunnusjooneks on see, et kuna inimesed olid suutnud ennast toiduga piisavalt kindlustada, siis olid ühtlasi loodud eeldused vaimseteks tegevusteks. Algselt olid põlluharijate ja karjakasvatajate kogukonnad varanduslikult ja ühiskondlikult võrdsed, kuid aja jooksul arenesid välja kihistunud ühiskonnad, kus kõik ei olnud enam võrdsed. Elati suuremates ja jõukamates asulates ülema kihi juhtimise all. Seda tõestavad ülikute matmispaigad. Ülemkihi moodustasid rikkamad perekonnad. Nende hulgast kerkisid esile pealikud, kes korraldasid elu kogukonnas. Nemad koondasid rahvast suuremateks sõjakäikudeks, ehitustöödeks ja pidustusteks
ülem Egiptus ümbritsesid poolkõrbed, kõrbed. peamine ühendustee niilus, kogu vanaaja Egiptus muust maailmast suht. eraldatud. põlluharimine vaid tänu niiluse üleujutustele 5000a. ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest
Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutse algusega umbes ühel ajal.; 2)Ühiskonna selge varanduslik kihistumine.; 3)Kujunenud riiklus osad rikkamad olid nn valitsev klass, kes kontrollisid enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. 4)Tarvutisel oli kiri esmalt kasutati majandamist ja riiklikku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks.
Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt, hoolitses noorloomade eest, oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ka kuu,
armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt, hoolitses noorloomade eest, oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ka kuu,
toetusel liidu, et kontrollida Sudaani valitseva partei tegevust. Samal ajal kui Sudaan toetas Uganda valitsusevastaseid mässulisi, toetas Uganda Sudaani sisse. Sudaan ja Egiptus vaidlevad Hala'ibi kolmnurga kuuluvuse üle. Alates 2003. aastast on Sudaani välispoliitika keskendunud lõunaosa kodusõja lõpetamisele. DĀRFŪRI KONFLIKT Dārfūri konfl ikti on Sudaani lääneosas toimuv konfl ikt araablastest rändkarjakasvatajate ja neegritest põlluharijate vahel. Üks tüli peapõhjus on piirkonnas kasvav veepuudus ning kõrbestumine. Mõlemad konfl ikti osapooled on ühtmoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konfl ikt on põhjustanud piirkonnas näljahäda. Septembris 2004 arvati nälja ja haiguste tõttu surnud olevat 74 000 inimest. Ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma. DĀRFŪRI KONFLIKT Konfl ikt sai alguse 2003. aasta alguses, kui neegritest
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid
Enamik perekondi elas savitellistest ehitatud majades. Tegeleti käsitsi villase ning puuvillase kanga tegemisega, valmistati savianumaid, Linnade ja teede kaitsekas ehitati kivist müüre. Talupoegadel olid kindlad kohustused. Nad pidid ehitama teid ja neid korras hoidma, samuti harima nii valitseja, templite kui ka omaenda maatükke. Samas jagati riigi viljasalvest toetust vaestele ja haigetele. Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine tähtsaim elatusala. Kõige sagedasem taim oli mais, mis oli inkadele väga oluline. Isegi nende kalender oli maisi külvamise, kastmise, hooldamise ja vilja lõikamise järgi koostatud. Maisi ei kasutatud loomasöödana, nagu ülejäänud maailmas, vaid see oli kõige pühamaks inimtoiduks. Seda kasvatati Peruu madamatel aladel, kuid oli ka teisi taimi. Näiteks puuvill, punane
kahjuks pole mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajast säilinud. Maalikunstist saame teateid vaid kirjalike allikate vahendusel või siis varasematest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Paremini tuntakse keraamikat ja sellele tehtud maalinguid vaasimaale. Hüdria- kolme käepidemega veenõu Amfora- kahesangaga veini nõu Krateer- segati vett ja veini 8. sajandil e. Kr oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. 8. sajandi lõpus e.Kr hakkasid abstraksete kujundite sekka ilmuma ka inimeste ja loomade kujutisi. Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega 6. saj. E Kr tulid uued stiilid: mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Mustafiguuriline stiil- siluetid musta värviga punasel taustal. Punasefiguuriline stiil- siluetid punase värviga mustal taustal. HELLENISTLIK KUNST Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja
Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid väga aeglaselt, tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Harva ja väga vähesel määral kasutati maksutulusid majanduse arendamiseks, näiteks niisutuskanalite ehitamiseks
5. Eestlaste muinasusund Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas
jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. PILT- ATHENA NIMI- Athena ehk Minerva MILLE JUMAL- Tarkuse ja kudumise jumalanna KEDA KAITSEB- Sõjameeste, tsivilisatsiooni, põlluharijate, kangelaste ja käsitöö kaitsja. Kaises ka Ateena linna. PÄRITOLU/SÜND- Zeusi peast sündinud tütar ISELOOMUOMADUSED- Tark, hoidis õiglust, osav SÜMBOLID- Öökull, madu, oda, kiiver MÜÜT- Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalatarid peale tülijumalatari Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma. Athena,
annaabi.ee 
