Alajäseme liigutusi teostavad lihased: · Reie liigutused puusaliigeses: · Reie fleksiooni puusaliigeses teostavad lihased (sama vaagna kallutus) o M. iliopsoas (psoas major) o M. gluteus minimus o M. tensor fasciae latae o M. pectineus o M. sartorius o M. adductor brevis o M. rectus femoris o M. adductor longus o M. gluteus medius o M. gracilis
Diske leidub ülajäsemes (nimeta liigesed), lülisambas (kus ja mitu täiskasvanul), koljuluude vahel küünarliigeses on ……… -teljeline liiges, supinatsioon toimub……………………………………………..telje ümber (nim telg) Küünarliigest moodustavad luude osad on: Articulatio atlantooccipitalises toimuvad liigutused on: Nad toimuvad Telgede ümber Tagumine pikiside asub (nim ruum) Põlveliigeses takistab siserotatsiooni (nim side) Puusaliigeses takistab välisrotatsiooni (nim side) Näita noolega ja nimeta ladina keeles lihased: Eemaldab õlavart. Teostavad õlaliigeses retrofleksiooni: Teostab küünarliigeses painutust Näita noolega ja nimeta ladina keeles lihased Langetab õlavöödet: Osaleb kõhupressis Teostab retrofleksiooni puusaliigeses Teostavad painutust põlveliigeses Nimeta ja näita lihased mis ümbritsevad õndlaauku
tuharalihasmisele on suur tuharalihas inimesel hästi rindkere-nimme sidekirmelt, köprusele, ülemised arenenud. Võtab osa kõikidest niudeluu tagapinna ülaosalt, Suur tuharalihas kimbud lähevad üle puusaliigeses toimuvatest rist- ja õndraluu külgservalt tugevaks niude-sääreluu liigutustest. Reie adutseerimine - ning ristluu-köbru sidemelt. kulglaks, mis kinnitub alumised kimbud. Abdutseerimine Lihaskimbud kulgevad põiki
ning käte toomisega kaarega ülalt-kõrvalt alla. 5 2 HARKHÜPE Harkhüpe on üks lihtsaim toenghüpe. Hoojooksule ja äratõukele hoolaualt järgneb käte asetamine kitsele. Hüpe sooritatakse ilma jalgade eelhoota taha, selg kumerdatult, puusad ülestõstetult ning käte asetamisega hüpperiistale hargitatud jalgadega, kust need ette rebitakse, suurendades sellega kõverdust puusaliigeses. Käte tõuge peab toimuma enne, kui jalad on jõudnud käte jooneni. Järgneb keha sirutamine käte viimisega üles-kõrvale ja pea viimisega taha ning pehme maandumine. Joonis 3 Harkhüpe skeem 2.1 Abistamine Abistaja seisab hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos
Tõstavad roideid 11. Osalevad kõhupressis 12. Teostab dorsaalflektsiooni 13. Langetab õlevöödet 14. Teostab õlaliigeses retroflektsiooni 15. Langetab tõstetud õlavart 16. Teostab randmeliigeses painutust 17. Teostab retroflektsiooni puusaliigeses 18. Eemaldab õlavart 19. Teostab küünarliigeses painutust 20. Teostavad painutust põlveliigeses 21. Sirutab küünarliigeses M.Triceps brachii - Õlavarre kolmpealihas 22. Lähendab abaluud lülisambale 523. Pöörab keret 6
M. tensor fasciae latae: o. spina iliaca anterior superior; i. tractus iliotibialis; f. a) koos m. gluteus maximus`ega reie abduktsioon, b) reie antefleksioon ja siserotatsioon. Reie lihased. Tagumine rühm. M. semimembranosus: o. tuber ishiadicum; i. condylus medialis tibiae (hargneb kolmeks tekib pes anserinus profundus); f. a) põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses vähene retrofleksioon. M. popliteus: o. epicondylus lateralis femoris + capsula art. genus; i. facies posterior tibiae; f. põlveliigese kapsli pingutamine (+ veidi ka sääre painutamine ja siserotatsioon) M. semitendinosus: o. tuber ischiadicum; i. tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus superficialis`e moodustamisest!); f. a) põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses vähene retrofleksioon. M. biceps femoris: o
Võimalikud tagajärjed: • Peavalu • Tekib pinge ja selg väsib ruttu ära • Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Inimene vajub küüru • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust Lordoos ehk nõgusselgsus Lordoos on lülisamba ülemäärane kõverdumine ettepoole, süvenenud on nimmenõgusus ja lihaskonna toonus on muutunud. Tekkepõhjused: • Ülekaal • Halb rüht • Nõrgad kõhulihased • Osteoartroos puusaliigeses ehk koksartroos • Liiga sagedane kõrgetel kontsadel käimine • Nõrgad tuhara-ja seljalihased • Ülepinges reielihased ja nimme-niudelihas • Liialt suur treeningukoormus • Liialt suur treeningu intensiivsus • Ebapiisav sporditehnika • Ebapiisav ettevalmistus • Vale treeningu ülesehitus Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas Skolioos on lülisamba kõverdumine külgsuunas koos lülide pöördumisega, lülide
supinator ja biceps bahii. Pronatsiooni võimaldab m. pronator teres ja pronator quadratus. Randmeliigeses teostatakse fleksiooni 80, ekstensiooni 70, ulnaar deviatsioon 30 ja radiaal deviatsioon 20. Fleksiooni teostavad m. flexor carpi radialis ja flexor carpi ulnaris. Ekstensiooni teevad m. extensor carpi radialis longus, extensor carpi radialis brevis, extensor carpi ulnaris. Ulnaar deviatsioon m. flexor carpi ulnaris. Radiaal deviatsiooni teeb m. extensor carpi radialis longus ja brevis. Puusaliigeses toimuvad järgmised liigutused: fleksioon 120, ekstensioon 30, abduktsioon 45-50, adduktsioon 20-30 ning internaal-rotatsioon 35-45 ja eksternaal-rotatsioon 35-45 Fleksiooni teevad m. psoas major ja iliacus. Ekstensiooni teostavad m. gluteus maximus, biceps femoris, semitendinosus, ja semimembranosus. Abduktsiooni võimaldavad m. gluteus medius ja gluteus minus. Addukstsiooni teevad m. adductor magnus, adductor brevis, adductor longus, pectineus ja gracilis. Internaal-rotatsiooni teevad m
- Kõhu ristilihas (kõige sees) - Sisemine kõhu põikilihas(keskel) - Välimine kõhu põikilihas (kõige välimine) b) Millise lihase ümber moodustavad tupe nende lihaste laiad kilekõõlused ja kuidas selliseid laiu kõõluseid nimetatakse. - Kõhu sirglihase ümber ning neid kõõluseid nimetatakse aponeuroosideks. 38. Õrnlihas: a) Milliselt luult algab, millisele luule kinnitub - Algab häbemeluult, kinnitub sääreluule b) Millist liikumist teostab puusaliigeses, milliseid põlveliigeses (2) - Puusaliigeses lähendab reit, põlveliigeses painutab ja roteerib säärt sisse 39. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2). Too kummagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. - Plokkliiges sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed, põlveliigese ülemine korrus (frontaaltelg) - Ratasliiges küünarliiges, alumine kuklaliiges (vertikaaltelg) 40
i: facies posterior tibiae f: põlveliigese kapsli pingutamine Musculus semitendinosus o: tuber ischiadicum i: tuberositas tibiae f: põlveliigese sääre fleksioon ja siserotatsioon + puusaliigese vähene retrofleksioon Musculus biceps femoris o: caput longum – tuber ischiadicum + caput breve + linea aspera labium laterale i: caput fibulae f: põlveliigeses fleksioon ja välisrotatsioon + puusaliigeses vähene retrofleksioon Keskmine rühm Musculus obturatorius externus o: membrana obturatoria välispind i: fossa trochanterica f: reie aduktsioon ja välisrotatsioon Musculus adductor magnus o: tuber ischiadicum i: linea aspera labium mediale + epicondylus medialis femoris f: reie aduktsioon ja välisrotatsioon Musculi adductor minimus Musculus adductor brevis o: ramus inferior ossis pubis
· Ainuke võimalus enne luumurru teket osteoporoosi riski hinnata on mõõta luutihedust · Sagedamini haigestuvad naised Koksartroos on krooniline liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises · Ühised sümptomid · Erisused · Valu: puusaliigeses, kiirgub · Liikumisel tekib liigeses krudin ja valulikkus põlve, kubemesse · Põletiku tunnused · Valu tekib liigese koormamisel ja kaob rahulolekus · Deformatsioonid liigestes · Valu ägeneb päeva teisel poolel · Väsimus, nõrkus · Esinevad nn. Stardivalud · Liigestevaevused · Liigespinna servades tekivad
Õlavarrekolmpealihas. Ladinak. Milliselt luudelt algab, kinnitub. Mis liigesele peamiselt mõjub ja mis liigutust teeb. Musculus triceps brachii. 3 pead. Pikkpea- abaluult, lateraalne e külgmine ja keskmine e mediaanne pea – õlavarrelluu pealt. Kõik 3 osa kinnituvad küünarluule. Sirutab küünarliigeses käsivart. 10.Õrnlihas. Mis luult algab ja kinnitub mis liigutus. Musculus gracilis. Algab häbemeluult, kinnitub sääreluule. Funktsioon: 1. puusaliigeses lähendab reit 2. põlves painutab ja roteerib säärt sisse.
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustava...
treening- või võistlusharjutuste optimaalne sooritus. Soojenduse pikkuse erinevused on tingitud spordiala spetsiifikast, ilmastikutingimustest, sportlase individuaalsetest iseärasustest ja soojenduse intensiivsusest. Näidetena võib tuua sprinteril lühikeste intervallide läbimine, korvpalluril kiirenduste tegemine, hüpped, pidurdused jne. Individuaalne soojendus - harjutuste valik lähtub konkreetse sportlase iseärasustest. Kui näiteks jalgpalluril on sageli raskendatud liikuvus puusaliigeses ja on ka seljaga probleeme, tuleks suuremat tähelepanu pöörata niude-nimmelihaste venitusharjutustele. Soojendusharjutused Enne igat treeningut tuleks teha järgmisi harjutusi: 1)Kerge aeroobne liikumine 5 minutit – näiteks sörkjooks, rattasõit, sõudmine,põlve- ja sääretõstejooks 2)Dünaamilised venitused kogu kehale. Pööra erilist tähelepanu nendele lihasgruppidele, mis trennis kõige rohkem koormust saavad. Dünaamilised venitused peaksid eelnema igale
38. Kõhu lihased: A:nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) Kõhu ristilihas, sisemine kõhu põikilihas, välimine kõhu põikilihas B:millise lihase ümber moodustavad tupe nende lihaste laiad kilekõõlused Kõhusirglihase tupp C: kuidas selliseid laiu kõõluseid nimetatakse 39. 10.Õrnlihas: A: milliselt luult algab Häbemeluult B:millisele luule kinnitub, Sääreluu köprus C:millist liikumist teostab puusaliigeses Lähendab reit D: milliseid põlveliigeses (2). Painutab ja roteerib säärt sisse ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ ----------- 40. Nimeta luud , mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletis. Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42
38. Kõhu lihased: A:nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) Kõhu ristilihas, sisemine kõhu põikilihas, välimine kõhu põikilihas B:millise lihase ümber moodustavad tupe nende lihaste laiad kilekõõlused Kõhusirglihase tupp C: kuidas selliseid laiu kõõluseid nimetatakse 39. 10.Õrnlihas: A: milliselt luult algab Häbemeluult B:millisele luule kinnitub, Sääreluu köprus C:millist liikumist teostab puusaliigeses Lähendab reit D: milliseid põlveliigeses (2). Painutab ja roteerib säärt sisse ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------------- 40. Nimeta luud , mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletis. Rangluu, abaluu, õlavarreluu, kodarluu, küünarvarreluu, 41. Nimeta puusaluu osad Nimmeluu, istmikuluu, häbemeluu 42. Millise süvendi moodustamisest võtavad kõik kolm luud osa?
Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ja valulikuks. Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus. Valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Hommikuti tuntakse ennast paremini. Esinevad nn. stardivalud liikuma hakkamisel. Haigestunud liiges moondub aeglaselt. Ligi 43% juhtudest on tegemist puusaliigese haaratusega. Algstaadiumis esinevad puusaliigeses tuimad valud, mis võivad kiirguda kubeme ja põlve piirkonda. Valu tekib pärast käimist või trepist laskumisel. Ravi põhimõtted: Liigeskõhre taandarenemise pidurdamine, sealhulgas riskitegurite kõrvaldamine. Koormuse vähendamine valulikult liigeselt pidurdab liigese edasist kahjustumist. Eelista istumist seismisele, istu krgel toolil, tee igas tunnis 5-minutiline istumispaus kui töötad seistes. Hoidu kükitamisest ja plvitamisest ilma erilise vajaduseta. Kasuta jalutuskeppi,
11.Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. VAATA KA JOONIST! Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan) 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide. Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk- ja puusaliigeses napamokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (puusa ja põlveliigeses). Seesamluud (suurim seesamluu on põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. 1. plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja sirutus)-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed . Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vintliiges (nt
kruviplaat, gammanael), pool- või täisproteesi. (Mustajoki jt 2001.) Liigese poolprotees ehk hemiprotees (reieluupea asendatakse metallist tehisliigese komponentidega) on hea lahendus eakatele (üle 70.a.) patsientidele dislotseerunud (nihkunud) murdude puhul, see lubab varast mobilisatsiooni ja talub varast koormamist (Roberts jt 2007). Reieluukaela piirkonna murru paranemine võtab tavaliselt aega 6-12 kuud, kuid võivad jääda ka jääknähtudena valulikkus puusaliigeses või jäseme lühenemine, võivad tekkida tüsistused, luumurd ei pruugi paraneda ja võib osutuda vajalikuks kordusoperatsioon. (Meitern 2001.) Reieluukaela murru tagajärjel sureb 20% patsientidest esimesel aastal, kahe aasta jooksul kuni 40% patsientidest (Maasalu 2004). Reieluukaela murru järel elama jäänud patsientidest 40% ei ole võimelised iseseisvalt liikuma ja 60% vajavad abi igapäevastes toimingutes (Laas 2008).
Kinnitub: alumised kimbud reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle niude-sääreluu kulglaks, mille kaudu sääreluu kinnitub lateraalsele põndale. h) Laisidekirme-pingutaja (pindmine kiht) - Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: läheb üle niude-sääreluu kulglaks. Tagumise rühma lihased võtavad osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest. Reie anteversiooni ja siserotatsiooni teostavad keskse ja väikese tuharalihase eesmised kiud ja laisidekirme-pingutaja. Reie retroversiooni teostavad väikese ja keskse tuharalihase tagumised kiud ning suur tuharalihas. Reit roteerivad välja kõik retroversiooni teostavad lihased ning välimine toppelihas, pirnlihas, kolmepeane pööraja ja reieruutlihas. Reit abdutseerivad kõik lihased, v.a
Liigesel on mitmed osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Luude otsad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn on nagu kott ümber liigese, see hoiab liigeseid koos, ta on kahekihiline ümbris(sisemine on sünoviaalmembraan, kus toodetakse liigesevõiet, mis libestab liigeseid; ja välimine on fibroosmembraan, mis on sidekoeline ümbris). Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet. 92. Nimeta liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta. Liigeseõõnsusemokk näiteks õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. Õlas. Õlaliiges on väga pude, lihtne vigastada, aga võimaldab meil palju liikuda. Puusaliiges aitab meil püsti olla, aga peab vaeva nägema, et ta hästi liiguks. Liigesekettad paiknevad kujult mittesobivate liigesepindade vahel; need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. Rinnaku-rangluu liigeses olev pidevketas - väga hästi liikuv liiges, sobitab pindu omavahel.
Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese õõs. Liigesed jaotatakse kolme suurde gruppi: side, kõhr ja sünoviaalliigesteks. Plokkliiges võimaldab liikumist ettetaha, esineb põlve ja küünarliigeses. Keraliiges võimaldab teha ringikujulisi liigutusi, esineb õla ja puusaliigeses. Silinderjas liiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, esineb kaelalülides. 9. Lihaste ehitus ja jaotus Lihas koosneb tahtele alluvatest vöötlihaskiudede kimpudest, mis on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoega. Lihas algab ja lõpped tavaliselt kõõlusega. Kuju järgi jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad peamiselt jäsemetel
10. Liigese ehitus Igal liigesel on liigesepind, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn koosneb liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja fibroosmembraanist. Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega. 11. Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk) Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder) ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena 12. Nimetage üheteljelised liigesed, näited Plokk e. sarniirliiges - Võimalik vaid painutus ja sirutus. Liikumistelg frontaalne. Nt. Sõrmeliigeste vahel Plokkliigese erivariandiks on tigu ehk vintliiges (Nt. Õlavarre- küünarluuliiges) Ratasliiges Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja väljapööramine. Nt. Kodarküünarluu liiges 13
Kinnitub: alumised kimbud reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle niude-sääreluu kulglaks, mille kaudu sääreluu kinnitub lateraalsele põndale. h) Laisidekirme-pingutaja (pindmine kiht) - Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: läheb üle niude-sääreluu kulglaks. Tagumise rühma lihased võtavad osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest. Reie anteversiooni ja siserotatsiooni teostavad keskse ja väikese tuharalihase eesmised kiud ja laisidekirme-pingutaja. Reie retroversiooni teostavad väikese ja keskse tuharalihase tagumised kiud ning suur tuharalihas. Reit roteerivad välja kõik retroversiooni teostavad lihased ning välimine toppelihas, pirnlihas, kolmepeane pööraja ja reieruutlihas. Reit abdutseerivad kõik lihased, v.a
· Suur nimmelihas - Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt. · Niudelihas - Algab: niudeluuaugult. Kinnitub: reieluule.Funkts kallutab kere ettepoole, s.t. väldib tahapoole kukkumist. Tagumine rühm: Suur tuharalihas, Keskne tuharalihas, Laisidekirme-pingutaja Algab: puusaluult. Kinnitub: reieluule Tagumise rühma lihased võtavad osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest, reieliigutamised 68. Reie lihased: Eesmine rühm: a) Reie-nelipealihas - Algab nelja peaga(vahepealne,külgmine,keskmine pakslihas(reieluult), reisesirglihas(niudeluult) Kinnitub: sääreluuköprusele. Keskmine rühm: a) Suur lähendaja(istmikuköbrult), lühike lähendaja, pikk lähendaja - Algab:häbemeluult. Kinnitub: reieluule.
Liigeseõõs on luu otste ja liigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet. 13. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta! (info õpikust) Liigeseõõnsusemokk Sidemed on kiudkõhreline ääris liigeseaugu võivad asuda kas liigeseõõnes (nt servas (nt õlaliigesemokk ja puusa- või põlveliigeses) või puusaliigeses napamokk), mis väljaspool liigesekihnu. Sidemed muudab liigeseaugu sügavamaks ja tugevdavad liigeseid ja avaramaks. pidurdavad või suunavad liigutusi. Nt sõrmede lülidevaheliigestes esinevad
*Liigese kihn koosneb: A)sünoviaalmembraanist (on sisemine, produtseerib liigesevõiet) B)fibroosmembraanist (on välimine ning on liigesepindade servadel kokku kasvanud liigestuvate luude luuümbrisega) *Liigeseõõs on luu otste ja iigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta. · Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk) · Liigesekettad (põlveliigeses võruketas (meniscus); lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku- rangluu liigeses pidevketas (discus)) · Sidemed võivad asuda kas liigeseõõnes (puusa- või põlveliigeses) või väljaspool liigesekihnu. · Seesamluud (põlvekeder (patella)) 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. · Plokk ehk sarniirliiges (sõrmede ja varvaste lülidevaheliigesed)
Asub: rinna- ja kõhuõõne vahel Diafragma funktsioon: osaleda sisse- ja väljahingamisel; eraldada kõhuõõnt rinnaõõnest Millises liigeses teostab liigutusi ja millist liigutust sooritab: 1) Seljalailihas (M. LATISSIMUS DORSI) - õlaliigeses, "puulõhkumine" 2) Õlavarre-kolmpealihas (M. TRICEPS-BRACHII) - õlaliigeses, sirutab küünarvart 3) Deltalihas (M. DELTOIDEUS) - õlaliigeses, pöörab õlga sisse ja välja 4) M. GLUTEUS MAXIMUS (suur tuharalihas) - puusaliigeses, tõmbab jalga taha poole, pöörab väljapoole 5) M. SARTORIUS (rätsepalihas) - puusa- ja põlveliigeses, sirutab 6) M. QUADRICEPS FEMORIS (reie nelipealihas) - puusaliigeses, tõmbab reit ette poole & sirutab, sirutab säärt 7) M. MASSETER (mälurlihas) - alalõualiiges , liigutab alalõuga 8) M. TRICEPS SURAE (sääre-kolmpealihas) - põlveliigeses, painutab säärt & varvastele 9) M
Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 33. Häbemeliidus: moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 34. Puusaliigeses liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: tegu on pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje, s.o. reie ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje toimub reie eemaldamine ja lähendamine; ning vertikaaltelje ümber teostub sisse- ja väljapööramine ning koonusliikumine. Abiseadeldiseks liigesemokk. 35
ette ja taha ning on küünarliigesest kõverdatud, sõrmed kergelt kõverdatult rusikas · Jalg tuleks asetada maha pöia välisservale, misjärel toetub maapinnale kogu jalatald. Enne maapinna puudutamist jalg lõtvub ja keharaskus rullub üle jalatalla. · Joosta ei tohi pidevalt jalapäkal, mistõttu säärelihased on pinges ning joosta ei tohi ka üle kanna. Tulemuseks on ülekoormusnähud pöia, põlve, ja puusaliigeses, aga ka lülisamba kahjustused ning lihasevalud. 9 3. Kepikõnd Kepiga või kepi abil on inimene liikunud juba sajandeid. Taolist liikumisviisi on kasutanud nii karjused kui ka mägedes rändajad. Kepikõnd tänapäeva mõistes sündis meie põhjanaabrite soomlaste juures. Esialgu ei leidnud kümmekond aastat tagasi välja pakutud keppidega kõndimise idee tervisespordi seas heakskiitvat vastuvõttu. Alles 1997
· Suletud biokinemaatilised ahelad, mida ei ole võimalik muuta avatuks on rinnak, roided ja lülisammas Biokinemaatilise ahela vabadusastmed · Biokinemaatilise ahela vabadusastmete määramisel summeerub seda moodustavate biokinemaatiliste paaride vabadustastmete arv · Näiteks ülajäsemel on kere suhtes 7 vabadusastet: õlaliigeses 3 + küünarliigeses 1 + randmeliigeses 3 · Alajäsemel on vaagna suhtes 6 vabadusastet: puusaliigeses 3 + põlveliigeses 1 + ülemises hüppeliigeses 2 · Kokku on inimese liikumisaparaadis 244 vabadusastet 5. INIMESE LIIGUTUSTEGEVUSE BIOMEHAANILINE ANALÜÜS Mehaaniline liikumine · Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse antud keha asukohamuutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul · Keha mehaanilise liikumise uurimine tähendab asukoha kindlaksmääramist aja jooksul · Et määrata liikuva keha asukohta, peab oskama liikumist matemaatiliselt kirjeldada,
? Õlavarre-kolmpealihas- (lad.k. M. TRICEPS BRACHII) KÜÜNARLIIGESES?? m. gluteus maximus- eesti k. SUUR TUHARALIHAS- PUUSALIIGESES?? m. sartorius- eesti k. RÄTSEPALIHAS -PÕLVELIIGESES ?? m. masseter- eesti k. MÄLURLIHAS- ALALÕUALIIGESES?? m. triceps brachii- eesti k. ÕLAVARRE-KOLMPEALIHAS KÜÜNARLIIGESES?? Deltalihas- (lad.k. M. DELTOIDEUS) ÕLALIIGESES?? Miimilised lihased saavad alguse-NÄOKOLJU LUUDELT ja kinnituvad- NÄOPIIRKONNA PEHMETES KUDEDES Mälumislihased algavad- AJUKOLJU LUUDELT ja kinnituvad- ALALÕUALUULE. Kõhu ees- ja külgseina moodustavad järgmised lihased: (nimetused ka lad. k.)-
Tõukejalg jääb taha suurema osa õhulennu ajast. Õhulennu lõpus liigub kõverdunud tõukejalg ette-üles. Maandumiseks sirutuvad mõlemad jalad ette. 4. Käärtehnika - Õhulennul jätkatakse jooksuliigutusi käte hooliigutuste toetusel. Hoojooksu sammude rütm peaks säilima. Jooksuliigutused lõpevad maandumisel kaugele ette väljasirutunud jalgadele. 5. Sirutehnika - Hoojalg langetatakse pöörleva liikumise tulemusena puusaliigeses. Puusad viiakse ette. Tõuke- ja hoojalg on paralleelsed. Käed liiguvad üles-taha. 6. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast? - Õhulennu kaugus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. 7. Enamlevinud vead kaugushüppes - Kiiruse langust hoojooksu lõpus
Labajala esmane kontakt põrandaga toimub läbi kandluu posterolateraalse aspekti nii, et hüppe- ja põlvliiges on neutraalses asendis ning puusaliiges kõndimiseks vajalikus 25º painutuses. Keharaskus on kantud eesolevale jalale, mille põlv on veidi kõverdatud (15º), et toimida jala maha asetamisel löögi amortisaatorina. Et alustada keharaskuse kandmist eesolevale jalale, toimub jala kontakt põrandaga, nii, et hüppeliigeses on kuni 10º plantaarfleksiooni ning puusaliigeses 25º painutust. Jala toeperioodi alguses liigub keha üle labajala vertikaalmomenti, kus nii põlv kui puus liiguvad sirutusse ning hüppeliiges plantaarfleksioonist neutraalasendisse ja sealt dorsaalfleksiooni. Vertikaalmomendi keskel on hüppeliiges neutraalasendis ning keha on joondunud vertikaalselt üle puusa ja põlve. Äratõukefaasis liigub keha ette nii, et keharaskus kantakse kannalt läbi jala välisserva (lateraalse aspekti) jala eesosale ning suurele varbale (joonis 2)
Selg vajub vimma. Lõpptulemus võib olla küüruvajunud, täiesti jäik lülisammas. Jäsemete liigesed võivad olla raskesti kahjustunud. Valu leevendavad ülestõusmine ja lühiajaline võimlemine. Osteoporoos ja neuralgia OSTEOPOROOS: (osteopeenia)-luu haigus, mis väljendub luu tiheduse vähenemises (hõredad luud). Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Osteopeenia eelneb tõelisele hõrenemisele. Kesk ja vanemas eas naistel, harvem meestel. Tekib enim lülisamba , puusaliigeses ja randmeluudes. Luu rakud uuenevad 7.a. Etioloogia-luude tugevus oleneb nende Ca jm mineraalide sisaldusest. Omastamist takistavad D3, Mg, Bo ja K vitamiinide defitsiit. Luukoe hõrenemist soodustab vähene liikumine, liigne kohv, alkohol. DGN- vanadus-luuhõreduse saab dgn mõõtes kehapikkust. Kui pikkus on võrreldes 20 eluaastaga 5 või enam lühenenud ja selg küürus siis on kindel. Mõõdetakse ka luu tihedust. Sümptomid: valud seljas/puusas. Peamiseks avaldumiseks on luumurru teke
Kui suur varvas on selgelt pikem kui teine varvas, on tegemist Egiptuse jalatüübiga – esineb 50% elanikkonnast. Selle jalatüübi puhul võib tekkida deformatsioon suure varba põhiliigeses. Kui esimene varvas on selgelt lühem kui teine, on tegemist nn Kreeka pöiaga, mille pikivõlv kipub lamenema. Lamenenud pöiavõlvid võivad põhjustada tõsiseid probleeme labajala struktuurides, põlve- ja puusaliigeses. O- ja X-jalgsus Vastsündinu põlved on kaares (O-jalad), mida tingib üsasisene areng. Jalad on painutatud asendis ja vastu kõhtu. Jalad sirgenevad umbes 20. elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastipidiseks, kujunema hakkab X- jalgsus, saavutades tipu (kuni 15 kraadi) 2,5 aasta vanuses. Edasi sirgenevad jalad, saavutades sirgeks muutumise 4. – 6. eluaastaks. X-jalgsuse põhjuseks võib olla rahhiit
ja rätseplihase alguskohast mediaalsemal kohal. Sagedasem tunnus on valu tõusmisel istest püstiasendisse. Iliopsoase lühenemine on spordis ohtlik just samaaegse kõhulihaste nõrkuse korral, kutsudes esile tugeva nimmelordoosi, samal ajal paindub vaagnavööde ettepoole. Lisaks meditsiinilistele probleemidele võib seetõttu kannatada ka spordialade tehnika. Kliinilised tunnused võivad olla erinevad: 1) ristluuvalu 2) puusaliigeses valu ülesirutusel 3) nimmepiirkonna valu. Kui niude-nimmelihas on lühenenud, on puusaliigese jõuline sirutusliigutus (nt vajalik hüppel) võimalik vaid selgroo tugevas nõgusseisundis. Spordialadel, kus on olulised kiired kereliigutused (pidurdused, petted, kereringid jne), on väga oluline kõhulihaste ja seljalihaste tasakaalustatud treening. Kõhulihased ja puusasirutajalihased sirutavad vaagnavöödet, seevastu seljalihased ja puusapainutajad tõmbavad vaagnavöödet ettepoole
annaabi.ee 
