Leidsid 29 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PUUKORISTAJA JA ARUKASK". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
puukoristaja, arukask, parasiidid, pesad, linnud, isas, abiootilised, lindu, inimmõju, munade, tuulega, konkurents, õhuniiskus, taluvad, vastsed, maas, liikuda, eluviisiga, pimedas, linnupesad, pesasid, lennata, kukkuda, linnul, hoolitseda, varjus, hukkub, mistõttu, pinnasel, röövikuid, arukase, tuletaela, omastamineMa valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levib ja suuremad kasvukohad, ning milleks teda kasutatakse. Lõpuks on ka tabel kokkuvõtliku osaga. 4 Arukask (Betula pendula Roth., sünonüüm Betula verrucosa) on kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meiemetsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad
Arukask Referaat 2010 Sisukord: 1. Arukase üldiseloomustus LK.3 2. Õied ja paljunemine LK.4 3. Lehed. LK.4 4. Tüvi ja juurestik LK.5 5. Arukase vili LK.5 6. Levik ja kasvukohad LK.6 7. Koht ökosüsteemis LK.6 8. Kasutamine LK.7-8 9. Vaenlased LK.9 10. Karjala kask LK.9-10 11. Huvitavat LK.10 10. Kasutatud kirjandus LK.11 2 Arukask Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Kaski on Eestis neli liiki. Soo- ja arukask on puud, vaeva- ja madalkask aga põõsakujulised kased.Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu,
Okaste läbimõõt 0,8...1,2 mm. Käbid on 5...10 (15) cm pikad, läbimõõt 5...8 cm, tömpmunajad. Seemnesoomused tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karvadega, lõpevad väikese rombja apofüüsiga, mis on nõrgalt väljapoole hoiduv. Seemned tiivata. 0,7...0,9 cm pikad, söödavad. Seemned (pähklid) on väga õlirikkad: sisaldavad kuni 60...70% õli, mida kasutatakse toiduainena, parfümeerias, sh hambapasta valmistamisel, ja tehnikas. Lisaks inimestele söövad seemneid ka imetajad ning linnud. H=20...25 (40) m. On tähtsamaid metsapuid Siberis, kasvades miljonitel hektaritel Ida- ja Lääne-Siberis. Areaal ulatub Uraalide läänepoolsesse eelmäestikku. Seemnete kõrval on väärtuslik ka siberi seedermänni puit, mis on hariliku männi puidust kergem (tihedus 440... 450 kg/m3), pehmem ja peenesüülisem. Maltspuit on värvuselt kreemikaskollane, lülipuit roosakas. Puit kuivab kiiresti ega lõhene, on vastupidav, sitke ja lõhnav ning hästi töödeldav.
kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu
hulk kasvukohal on alati piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades puude vahel terav konkurents). Olelusvõitlus tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Mingile maa- alale võib langeda suurel hulgal puittaimede seemneid. Paljud neist satuvad tingimustesse, kus puuduvad võimalused idanemiseks, palju seemneid hävib külma, põua jm. tõttu, neid hävitavad putukad, linnud, närilised või teised loomad või hukkuvad nad seenhaiguste läbi. Samadel põhjustel hävib ka suur osa seemnetest tärganud tõusmeid ja neist kasvanud puukesi. Tõusmeid ja noori puittaimi lämmatavad sageli rohttaimed või kiiremini kasvavad puuliigid. Allesjäänud hakkavad omavahel konkureerima valguse, toitainete ja vee pärast. Konkurentsis ei ole kõik
....................................................................17 Hall lepp........................................................................................................................18 Paju................................................................................................................................18 Harilik toomingas..........................................................................................................19 KEVADE LINNUD..................................................................................................................20 1 Kuldnokk.......................................................................................................................20 Kägu..............................................................................................................................20 Laulurästas..
mis on nõrgalt väljapoole hoiduv. · Võrsed on jämedad ja kaetud (tihedalt) roostepruunide (ruskete) karvadega · Seemned tiivata. 0,7...0,9 cm pikad, söödavad. Seemned (pähklid) on väga õlirikkad: sisaldavad kuni 60...70% õli, mida kasutatakse toiduainena, parfümeerias, sh hambapasta valmistamisel, ja tehnikas. Lisaks inimestele söövad seemneid ka imetajad (burundukk, orav, soobel jt) ning linnud (seedrimänsak ja metsis). · Väärtuslik on ka siberi seedermänni puit, mis on hariliku männi puidust kergem, pehmem ja peenesüülisem. Maltspuit on värvuselt kreemikaskollane, lülipuit roosakas. Puit kuivab kiiresti ega lõhene, on vastupidav, sitke ja lõhnav ning hästi töödeldav. Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks, seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit.
Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15-25m. Talub hästi linnaõhku ja on vähenõudlik. Lehed on rohelised, kuni 15 cm pikad ja 5 hõlmaga. Peensaagja servaga ja tipust teravad. Õied väikesed, rohekaskollased ja kobaras. Õitseb kevadel ja on putuktolmleja. Tiibviljad on 3-5cm pikad ja kõige suuremate seemnetega. Puit on kõrgelt hinnatud. Kasutatakse mööbli valmistamiseks. Levinud haljastuses. Eristamise tunnused: Leht, vili 27. Perekond kask ja arukask Perekond kask: Kase perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised(suvehaljad) kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga lihtlehed. Ühesugulised õied asuvad urbades. Rippuvad ja silinderjad isasurvad moodustuvad õitsemisaasta eelneval suvel. Püstised või rippuvad emasurvad moodustuvad enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel. Õitseb aprillis- mais
tuhandeid. Puistu isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades nende vahel terav konkurents). Olelusvõitlus tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Mingile maa-alale võib langeda suurel hulgal puittaimede seemneid. Paljud neist satuvad tingimustesse, kus puuduvad võimalused idanemiseks, palju seemneid hävib külma, põua jm. tõttu, neid hävitavad putukad, linnud, närilised või teised loomad või hukkuvad nad seenhaiguste läbi. Samadel põhjustel hävib ka suur osa seemnetest tärganud tõusmeid ja neist kasvanud puukesi. Tõusmeid ja noori puittaimi lämmatavad sageli rohttaimed või kiiremini kasvavad puuliigid. Allesjäänud eksemplarid suurendavad oma mõõtmeid ning hakkavad omavahel konkureerima valguse, toitainete ja vee pärast. Konkurentsis ei ole kõik isendid võrdväärsed, see viib puude diferentseerumiseni
Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust 35- 500 C ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. harilik mänd, harilik kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni - 250 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, har. pöök. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp
tänapäevasele olukorrale sobinud (nt latimeeria) areaalist on järgi jäänud väikene osake. Eesti tuntuim endeem Saaremaa robirohi (leidub ainult Saaremaal) · Endemismi vastand kosmopolitaansus areaalid, mis on väga suured liik laialt levinud nt inimene (+ inimesega kaasnevad organismid parasiidid jne). Vaalad, tiirud, pilliroog, (üldiselt veega seotud organismid). · Liikide-isendite vastuolu enamus liike maailmas on väikese areaaliga. Ja samas enamus isendeid on suure areaaliga vähestest liikidest. · Rappoporti seadus uuris kuidas areaali pindala varieerub laiuskraaditi, leidis et kui minna ekvaatorilt külmema poole/laiema laiuskraadi poole, siis areaal läheb väiksemaks. Põhja pool on liike vähem, ökosüsteemid on
..35 %. Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1. lehis 7. hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4. haab 10. vaher 16. jugapuu 5. tamm 11. pärn 6. saar 12. valgepöök Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel on arvestatud järgmisi välistunnuseid: 1. V õ r a d e t i h e d u s. Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Austria füsioloog I
SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad................................................................................................................................................................34 Kahepaiksed.....................................................................................................................................................36 Linnud.............................................................................................................................................................. 42 IMETAJAD..........................................................................................................................................................46 SELGROOTUD...................................................................................................................................................48
liigse pehmuse ja vähese vastupidavuse tõttu, on pälvinud sootuks teistsugust 11 tähelepanu. Just sobimatus vastupidavust nõudvate esemete valmistamiseks oli praktilise maarahva silmis selleks kaalukaks argumendiks, et lepaga tähistada midagi kehva, viletsat, üldse negatiivset. Lepa üks nimetusi on seatamm. Juba eestäiend sea-viitab asjaolule, et tegemist pole kvaliteetse puuga. Ei ole kaitsealune liik. 6. Arukask (Betula pendula) Rahvakeeles kõiv ,arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kask on meil hästi teada lehtpuu, vähenõudlik ja visa. Nähtavasti tema atraktiivne väljanägemine valge pealiskihiline koor, erkrohelised lõhnavad lehed kevadel ja kuldsed sügisel, nõtked oksad on inimestel tekitanud kasega assotsiatiivse sideme ja temast on aegade jooksul saanud meie taluõuede armastatud puu. Ka kase pikk eluiga on väärtustanud seda puud sedavõrd, et
vajavad liigid. · Seened spetsiifilised mikroseened kulu lagundajatena, sõnnikut lagundavad seened puiskarjamaadel. Mitmesugused puude sümbiondid lehikseened, sealhulgas on leitud puisrohumaadelt ka seenharuldusi. Jämedate puudega seotud nn põlismetsaliigid (torikulised jmt, vt metsa VEP). · Samblikud rohurindes vähetähtsad, eelkõige puu kui substraadi järjepidevusega seotud (vt metsa VEP), leidub haruldusi. · Putukad väga rikkalik fauna (herbivoorid, röövputukad, parasiidid, ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist. · Linnustik ja väikeimetajad eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida haruldasi liike. Puiskarjamaa, karjatatav mets: Erinevused puisniidust: · Liigivaesem loomad söövad liigispetsiifiliselt taimi, tallavad, nitrofiilne taimestik (+ hulgaliselt loomsete jäätmetega seotud seeni, putukaid);
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
Ühe organismi geenide komplekti nimetatakse genotüübiks. Koos keskkonnatingimuste mõjutustega kujuneb fenotüüp. Oluline on siin meeles pidada, et ehkki pärandatavad on geenid, valib looduslik valik fenotüüpi. Seega võib geneetiliselt kehva kvaliteediga isend kompenseerida oma puudujääke elu jooksul omandatud tunnustega ning olla endiselt edukas. Näiteks õppimine. Looduslik valik valib tunnuseid, mis aitavad isendil paremini ellu jääda ja valivateks teguriteks on nii abiootilised kui biootilised keskkonnatingimused- Näited: toidutaim muutub nii mürgiseks, et teda enam süüa ei saa), konkurents - mürgi valmistamine on energeetiliselt kulukas ja looduslik valik soosib neid isendeid, kes panustavad oma energia mujale, näiteks seemnete tootmiseks Rohumaade rohusööjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksu, et põgeneda kiskjate eest, kiskjatel sunnib looduslik valik kiiremat jooksuvõimet, et saaki tabada
Nende tekitatud ,,sirina" tugevus võib olla kuni 120 dB, umbes valju rokkmuusika tugevusega. Mõni selgrootu võib olla nii isa kui ka ema eest On ka selliseid selgrootuid, kellel mõlemat tüüpi sugurakud arenevad ühes ja samas isendis, neid nimetatakse liitsugulisteks loomadeks. Sellised on näiteks vihmaussid ja mitmesugused teod, kes saavad sigides võtta isase ja ka emase rolli. Neil on nii emas- kui ka isassuguorganid. Munade viljastamiseks nad paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Iseennast nad tavaliselt ei viljasta. Liitsugulisus lihtsustab sigimist, sest partneriks sobib iga liigikaaslane. Lisa Kiritigu on liitsuguline. Paaritudes liibuvad teod talda pidi üksteise vastu ja vahetavad seemnepakikesi, mida säilitavad erilistes seemnehoidlates. Kui munarakud on valminud, viljastavad partneri seemnerakud need ja kumbki tigu muneb munad mulda. Kuu aja pärast kooruvad väikesed teod. --- 54
• Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus faktorid Nt: Toit 1. Tingimusfaktorid - Tingimusfaktorid teevad meile võimalikuks ressursside akumuleerimise Nt: temperatuur, pH, soolsus, infovoog 2. Ressursid • PAR • CO2 • H2O • O2 • Mullamineraalid • Elusorganismid Kemosüntees – Orgaanilisi ühendeid saadakse keemilisest energiast (mitte footoni energiast)
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust
I Terve puistu -- puhkajaid kuni 3 inimest hektaril (in/ha) II Nõrgalt kahjustatud -- puhkajaid 4...10 in/ha III Mõõdukalt kahjustatud -- puhkajaid 10...15 in/ha IV Tugevalt kahjustatud -- puhkajaid 16...20 in/ha V Hääbuv puistu -- puhkajaid on üle 20 in/ha. Erinevad metsatüübid on erineva tallamiskoormusega kuid kahjustuspildi järgi tuleks hakata koormust reguleerima. I ja II astme puhul on inimmõju loodusele talutav. Kui on III ja IV või V astme tunnused, siis tuleb inimkoormust vähendada. V astme puhul on soovitav mõneks aastaks puhkeala inimestele sulgeda kuni taastub alustaimestik. Puistute kirjeldused kahjustusastmete järgi: I Terve puistu -- metsaliigid on säilunud alusmetsas ja rohurindes, metsakõdu on kahjustamata. II Nõrgalt kahjustatud -- metsakõdu on kahjustatud, juurde on tulnud metsaservade ja aasade taimi.
Kuival ajal vajavad kirsipuud põhjalikku kastmist, kuid kuiva mulla ootamatu kastmine võib põhjustada marjade pakatamist. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Kui marjad hakkavad värvi muutma, tuleb need kaitseks lindude eest katta võrkudega. Põõsaspuid ja pooltüvivorme on raskem võrkudega katta, sellepärast tuleb saak korjata kohe, kui see valmib. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Kahjuritest ja haigustest ründavad kirsipuid kõige tüüpilisemalt linnud, kirsipuu-lehetäi, külmavaksiku röövikud, puuviljamädanik, hõbelehisus ja baktervähk. Baktervähi või hõbelehisuse mürkidega oksad tuleks kohe välja lõigata. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Viljad tuleb korjata koos vartega, kui need on saavutanud täisküpsuse, ning hoidistada või süüa koheselt. Külmutamiseks sobivad valminud, kuid veel kõvad marjad. (Aianduse entsüklopeedia 2010) 2.4. Padus avinum Harilik toomingas 2.4.1. Kirjeldus
Süstemaatikas on süsteem orgaanilise looduse klassifikatsioon. Ökoloogias süsteem on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum. Süsteemi uurides pööratakse peatähelepanu aineringele ja seda kujundavatele teguritele. Süsteemiökoloogia teoreetilise ökoloogia haru, mis uurib keerukate suursüsteemide ökosüsteemi, bioomi ja biosfääri ehituse ja talitluse seaduspärasusi ning aineringet: 1) looduslikus keskkonnas 2) inimmõju, eriti tööstusliku saastamise oludes. Süsteemiökoloogia eripära on suuremahulise algandmestiku kogumine nt. produktsiooniuuringud, monitooring, matemaatikas modelleerimise kasutamine. Kui elus ja elutu on teineteisega seotud moodustuvadki süsteemid. Integratsiooni e. ühinemise protsessis süsteemis suurenevad elementide vastastikused sidemed ja mõju, moodustades uusi tasemeid. Süsteem on loodud organisatsiooniliste tasemete spektrina. Elus osa on
lõhnavat õit. Õiepõhja kohev kude ja tolmukad on tolmeldajatele (peamiselt kahetiivalistele) söödaks. Emakate erikaelsus soodustab risttolmlemist, kuid võimaldab ka isetolmlemist. Õitseb mais ja juunis, tavaliselt juunis ja õied puhkevad järjekorras altpoolt ülespoole. Viljad küpsevad septembris ja oktoobris ning on oranz- või erepunased marjad, millest leiame 2-6 seemet. Marjad jäävad taimele talveni külge ja kaotavad oma mürgisuse; vilju levitavad linnud. Kasutamine: maikelluke on hinnatud ravim- ja ilutaim. Kõik taimeosad sisaldavad tugevatoimelisi glükosiide, mida kasutatakse südamehaiguste ravimites; iseravimine on ohtlik! Õiges annuses on maikellukese glükosiididel südant tugevdav toime, suurema koguse puhul võib saada raske mürgituse ja südamehäired. Lõhnaaineid kasutatakse parfümeerias. Vanasti lisati ka nuusktubakale, sest kuivatatud ja peenestatud õied
sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine; Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks; Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine; Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine. Välisõhu kaitse õigusaktide väljatöötamine ja täiendamine ning välisõhu seiresüsteemi arendamine. Olemasoleva tootmisbaasi moderniseerimine keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks. Taastuvate ning muude alternatiivsete energiaallikate kasutusele võtmine. Säästva
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
Fototroofide PP on kaheastmeline reaksiooniahel : fotosüntees ja biosüntees. Fotosüntees koosneb kahest staadiumist : valgusstaadium ja pimedusstaadium. Biosünteesil kasutatakse lihtsaid fotosünteesi produkte kõigi raku ainete sünteesiks ja selleks kuluv energia saadakse fotosünteesil moodustatud ATP-st ja fotosünteesil tekkinud süsivesikute põletamisest. PP mõjutavad mitmed faktorid : abiootilised valgus, toitainete kontsentratsioon vees, vee temperatuur, vee liikumine; biootilised rakkude vanus, liigispetsiifilised kohastumised. c. Sekundaarproduktsioon selleks võib lugeda organismides moodustuvat orgaanilise aine koguhulka, mis kulub juurdekasvus ja ainevahetuseks. Sekundaarproduktsioon ei saa olla kõrgem kui primaarproduktsioon. d
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
