"Eesti Looming II" "Sürrealismi perspektiiv" " Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused 5000 palindroomi "Autoportree" Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat ma olen Peipsist õhumullina tõusnud kell mille osuteiks on haug ja pussiga jälitav tint Ma olen leinava ema rõve tants "Õhtune karjamaa" Tuulevaikus kägistab karjase suitsvat laulu Karjane vihkab loomi kuid ta silmad on hellad üksikust puust naeratab talle vastu muldne nägu üleni kaetud särava räusaga Ilmar Laaban http://arhiiv.err.ee/vaata/maailmapiltmaailma Täname Kuulamast !
on ihaldatav: surra, magada! Jah magada... Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis malbe teenekus saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime...
kui maise mõllu puntrast pääseme. EMA: See paneb kõhklema, siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk. ISA: Kes taluks aja piitsutust ja torkeid? ÕDE: Rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi. POEG: (Ohkab sügavalt sisse ning lausub raskelt) Põlatud armupiinu... VANAEMA: (Agressiivselt) Kohtu aeglust ja võimu jultumust ning jalahoop, mis malbe teenekust saab väärituilt. EMA: Kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga? ISA: Kes koormat kannaks ja higistaks ning ohkaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma. VANAEMA: (Väriseva häälega) Sel uurimata maal, kust ükski rängur ei tule tagasi. ÕDE: Ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste tundmatute juurde? EMA: Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki. ISA: Ja südiduse loomulikust jumest. ÕDE: (Mõttlikult) Saab nukra mõtte põdur kahvatus. POEG: Ning lennukad ja tähtsad ettevõtted.
Anton Hansen Tammsaare teosest ,,Kõrboja peremees" tuntud Katku Villu oli kahekümne üheksa aastane noor mees. Ta elas Katku talus koos oma ema ja isaga, neil oli ka koer Neero. Kui kord noorest peast ja jommis peaga Villu inimese tappis, istus ta mõned aastad türmis. Ta ise tundis, et sest pole ehk midagi, et ta üle aasta vangis on istunud mehe mahalöömise pärast et ta on purjus peaga teivast tarvitanud kui teine tuli pika pussiga. Samuti jooksis Villu metsas ennast ühest silmast pimedaks. Kõrboja talutütar Anna ja Katku Villu, said lapsepõlves läbi nagu külanoored tollel ajal ikka. Kasvades ja maailma rohkem tundma õppides, armusid nad teineteisesse. Takistuseks osutus nende isadevaheline tüli, mis tõusis siis, kui Kõrboja Rein tahtis Katku Jürilt talu ära osta. Jüri aga ei andnud järgi ning talu jäi talle alles. Villu oli laisk ning tööd ta teha ei viitsinud. Talutööd olid kõik isa teha
...7 lisa 1 A. H. Tammsaare.............................8 2 Sissejuhatus: Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga, kes elas koos emaga Kuusiku saunas, ta ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see suur töötahe, rügas päeval hunniku tööd, kuigi tema isa arvates oli see mõttetu vaev, sest Villu alustas alati valedest ja võimatutest asjadest, näiteks ehitas ta keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja sellist suurt keldrit, selline oleks sobinud vaid Kõrbojale. Ühel jaanipäeval täis peaga kive laskma läinud Villu jääb sandiks,
.…7 lisa 1 A. H. Tammsaare……………………..…8 2 Sissejuhatus: Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga, kes elas koos emaga Kuusiku saunas, ta ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see suur töötahe, rügas päeval hunniku tööd, kuigi tema isa arvates oli see mõttetu vaev, sest Villu alustas alati valedest ja võimatutest asjadest, näiteks ehitas ta keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja sellist suurt keldrit, selline oleks sobinud vaid Kõrbojale. Ühel jaanipäeval täis peaga kive laskma läinud Villu jääb sandiks, varemalt oli
Teose kesksed sündmused on: lahingud, kus peategelase Pauli sõbrad, klassikaaslased, kokku 7 poissi on läinud vabatahtlikult sõtta; paljud neist saavad vigastada ja surevad; keset raamatut saadetakse Paul kahenädalasele puhkusele; peategelane (Paul) saab teada, et ta emal on vähk; peale puhkust suundub noormees vangilaagrisse valvuriks; mõne aja pärast saadetakse ta uuesti rindele tagasi, kuid ei leia enda tuttavaid; eksib rindel ära ja lööb pussiga prantslase maha, kes temaga koos mürsulehtris lõpuks sureb; saab oma kaasvõitlejatega kokku; saadetakse talu valvama koos sõpradega; naasevad rindele, kus Paul ja Albert saavad raskelt vigastada; Paul paraneb ja läheb taas rindele, kus ta 1918.a oktoobris langeb, näol tasane ilme. Erilisi taustteadmisi ei anta iga tegelase kohta, öeldakse vaid, et 7 klassivenda, kaasaarvatud Paul lähevad vabatahtlikult rindele. Ülejäänud teadmised avalduvad teose käigus. Lahing
Anton Hansen Tammsaare "Kõrboja peremees" Katku Villu on istunud vanglas üle aasta selle eest, et lõi külakakluses maha mehe, kes teda pussiga (mitte püssiga!!) ründas. Taas kodus, asub kõvasti tööle, tööd on ta õppinud vanglas armastama. Varem on Villu tegelenud sellega, millega parajasti tahtmist on olnud. Kord huvitunud rauatööst ja masinatest, ehitanud uhke töötoa. Ajanud puskarit ja saadud raha eest ehitanud keldri, uhkema kui kusagil mujal. Katku on väike talu viletsate maadega. Vaid Kivimäel on parem muld; seal vili kasvaks, kuid kive on seal rohkem kui ülearu! Villu asub neid lõhkuma, seda ei
kalmistule koos Balthasariga , kus tema arvates lebab Julia surnukeha. Jõudes surnuaeda kohtab Romeo Parist, neil tekib sõnavahetus ning Romeo tapab ta. Edasi läheb Romeo hauakambrisse sisse ja otsib Julia üless. Nutab natuke tema kohal ja võtab mürki. Just siis kui Rome on ärasurnud ärkab Julia üless vaatab tühia mürgi pudelit vannub, et miks Romeo pidi kõik mürgi ära jooma. Saabub Lorenzo, palub Juliat et too temaga kaasa tuleks. Julia keeldub ja tapab end Romeo pussiga. Siis jõuavad kohale valvurid, keda oli kutsuma läinud Paaz, kes oli koos Parisega. Koos valvuritega tulevad Capulettid, Montecchi ja vürst. Lorenzo ja Balthasar tõestavad kogu loo ära. Capulettid ja Montecchid lepivad ära.NB ! Kaldkirjas tekst on raamatust.
Temalt küsides saab ta vastuseks, et Mari laste pärast ei saa ja et küll ta tuleb. Juss muutub ka armukadedaks ja jõulude ajal, kui peremees palub Maril kirikusse kaasa tulla ja Mari teeb seda Jussi tahtimisele vastupidiselt, kaotab Juss igasuguse lootuse. Juss piilub metsaveerelt, kuidas saan kiriku poole sõidab ja muutub aina nukramaks. Hiljem peale seda sündmust kutsub Juss Marit tihti talust ära sauna ja kui mees viimaks väsib, läheb ta suure pussiga soosilla alla Andrest ootama, kavatsusega teda tappa. Selle teoga ta aga siiski toime ei tule, ehki jalga lööb ta Andresele pussiga siiski, kuid Andrese vastupanust ehmununa jookseb Juss metsa. Andres kodustele midagi ei räägi, kuigi hiljem saab Mari sellest siiski teada. Juss aga jookseb soosillalt sama kuuse juurde, kus ta ennast kunagi üles puua tahtis ja viib selle samal õhtul ka ellu. Sama nöör oli Jussil endiselt pükste ümber.
märtsil 1940. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad lisaks ,,Kõrboja peremehele" veel ,,Tõde ja õigus", "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine" jpt. Raamatu sisu Romaani ,,Kõrboja peremees" peategelaseks on Katku Villu. Raamatu alguses oli Villu äsja vanglast väljunud ja koju naasnud. Vanglas oli ta olnud Künka Otto tapmise pärast. Seda ta ei kahetse, kuna Otto ise ründas teda pussiga. Villu saab teada, et Katku naabertallu, Kõrbojale tuleb tagasi peretütar Anna, kellega Villu oli nooruseas sõbrutsenud ja kelle pärast ta oli endal ühe silma peast jooksnud. Kõrboja Rein tahab talu tütrele anda, kuna ta ise enam ei suuda seda üleval pidada ja Anna on lõpuks nõus selle oma õlule võtma, aga peremees siiski puudus. Anna korraldab jaanitule ja kutsub kõiki kohale. Tal on samal päeval ka sünnipäev, esimene sünnipäev Kõrboja perenaisena
Hamleti monoloog Olla või mitte olla - see on küsimus. põlatud armu piinu, kohtu aeglust Mis oleks üllam - vaimus taluda ja võimu jultumust, ning jalahoope, kõik nooled, mida vali saatus paiskab, mis malbe teenekus saab väärituilt või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? kui ennast igaveseks vabastada Surra, magada - muud midagi, sest nõnda võiks palja pussiga?" uinudes kaoks hingepiin ja kõik need Kes koormat kannaks ja higistaks tuhat häiret, ning ohkaks elu vaevus, kui kartus mis meie liha pärib looduselt. millegi ees pärast surma sel See oleks lõpetus, mis hardasti uurimata maal, kust ükski rändur ei on ihaldatav: surra, magada! Jah, magada... Võib-olla undki näha? tule tagasi, -ei rabaks tahet, mis
vaadelnud, nagu seda tegi Eevi, emagi polnud vist, kui ta ulatas temale katsekakku kõhuvarjuks. Nii õrnalt ja hellalt ei osanudki keegi seda teha, sest ega Villu ometigi jumalamuidu hakanud mehele teibaga pähe valama ega üle aasta vangis istuma, kui Eevi poleks osanud nii hellalt ja õrnalt tema haiget kätt vaadata." "Kui ma selle peale tagasi mõlten, mis oli, ja kui mõtlen, et Künka Otto elaks ning kiige all uuesti minule pussiga kallale tikuks, siis usu, ema, võiksin talle 1 seale veel kord teibaga pähe valada ja läheksin uuesti istuma, kasvõi veel pikemaks ajaks." Villu armastas Eevit ja oleks ta ka naiseks võtnud ning Katkule perenaiseks toonud, kui isa vastu poleks olnud. Temast oleks saanud täiuslik perenaine. Neil oli laps, armastus, kodu. Kõik, mis vaja. Kuid elus on juba kord nii, et ei lähe nagu tahaksime. Keerdkäigud ja takistused on osa elust
3. Gilgames ja Enkidu käisid päevas maha viiskümmend tandrit. 4. samas saatis Humbaba vastu vägevad tuuled, Vägeva tuule, Põhjatuule, Tuulispea tuule, Liivatuule, Tormituule, Külma tule Marutuule ja Kuuma tuule. 5. Gilgames ja Enkidu panid Humbaba pea teiba otsa. 6. Istar vihastas Gilgamesi peale, kuna too ei tahtnud temaga abielluda. Ta luges kõik tema patud talle ette. 7. Enkidu haaras härjal sabatüvest ja Gilgames virutas härjale pussiga sarvede vahele. 8. Gilgames mattis Enkidu lõpuks maha, kuna tollel hakkasid ninast juba ussid tulema pika seismise järel. 9. Gilgames tappis Lõvid mäekurudes. 10. Tarkusejumal Eal hakkas inimestest kahju ja ta rääkis jumalate plaanist pilliroost onnile.
on ihaldatav: surra, magada! Jah magada... Võibolla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis malbe teenekus saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime...
koolikaaslasi samal tasemel kohelda. ,,Sa rõve lurjus, verine himur, julm reetur, ilge verepilastaja! Oo, kättemaks!" Hamlet oli tüdinenud mõtisklustest, mis ta edasi tegema peaks. Ta otsustas isa mõrvarile vääriliselt kätte maksta. ,,Kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust, ja võimu jultumust, ning jalahoppe, mis malbe teenekus saab vääritult, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga?" Hamlet arutles selle üle, kas õigem oleks elada ja võidelda või alla anda ja oma elule lõpp teha ehk ,,Olla või mitte olla see on küsimus." ,,Ta õige palga sai, sest selle mürgi ta ise segas. Teineteisele me peame andeks andma, üllas Hamlet, et sind ei koormaks minu ja mu isa, mind aga sinu surm." Laertes mõistis, et kuningas kasutas teda vaid vahendinda, et Hamletist vabaneda ning ta otsustas enne surma Hamletiga rahu sõlmida. 2. Lühikokkuvõte:
Villu hakkas väga töökaks, ehitas Katkule suure keldri ja töötoa, puhastas üksi Kivimäe kividest, et sinna viljapõld rajada.Villu polnud paha loomuga. 2. Külarahvas arvas Katku Villust väga halvasti. Nende arust oli ta laisk, kohusetundmatu ja mõrvar. Villu oli riiakas, ta läks alati külameestega tülli tühiste asjade pärast.Katku Villu oli tapmise eest vangis olnud. Ta tappis ühe mehe(Künka Otto) teibaga ära, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. 3. Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. . Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga.Tema elukäiku mõjutas väga tema lapsepõlv. Kord Annaga heinapõllul joostes puudutas tema silma oks. Ta jäi oma silmast ilma. Samuti mõjutas teda aastapikkune vanglakaristus. 4.- 5
anus veel, (muidu viib oma sõnad täide) DJ palus erakul palvetada, C oli ikka toas.,C valab tina, Lk 213 DJ ja C läksid ära välja, C ütles et sa tahad mind tappa, DJ palus, ütles, et C oli see, kes mehe hukutas, ma päästan meid ära, , C-ma ei armastan sind enam, aga sina armastad ja sellepärast tahad mind tappa, L-s armastasin hetke, sind nata rohkem, vihkan et sind armastasin, , DJ viskus, ütles et võib ka rööövliks jäääda kui teda armastaks. , C ei olnud nõus, DJ tappis pussiga naise ja mattis metsa, DJ andis ennast vahtkonnas üles Neljas peatükk
Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas keelekandjast saunatädi, kogu küla keelepeksjate
Kui Pauli aeg hakkab Heidelageris õppekursustel ümber saama, tulevad teda külastama õde ja isa. Nad teatavad, et ema on haiglas, kuna tal diagnoositi vähktõbi, ning ootab operatsiooni. Paul saadetakse tagasi laagrisse teiste juurde ning peagi on nad taas ka rindel. Seal juhtub temaga midagi sellist, mis ei anna talle mõnda aega rahu. Nimelt kui ta parajasti kahe tule vahel lehtris on, siis kukub sinna üks prantslane ja ta torkab teda mitu korda pussiga, kuid need hoobid ei tapa meest kohe. Ta elab veel üsna kaua, alles järgmise päeva pärastlõunal heidab lõpuks hinge. Paulil on süümepiinad ja ta räägib surnuga. Ta mõistus pole selge. Ta leiab mehe sõjaväepileti ning loeb sellelt kadunukese nime ning ameti Gerard Duval, trükkal. Alles siis, kui ta omade juurde tagasi jõuab ja juhtunu südamelt ära rääkida saab, hakkab tal kergem ning ta unustab selle ajapikku ära. Järgmine, kes tõsiselt haavata saab, on Kropp
nyyd kyll viimane kord, isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas keelekandjast saunatädi, kogu küla keelepeksjate ja Mari endaga, süüdistavad kõik Mari ja
XVI Jussil ja Maril sündis poeg, Krõõdal aga kolmas tütar. Pearu kroonust tagasi. Jõulud lapsed käivad kirikus. Tagapere Valtu tuleb võttis sulase, kellega ta tülli läks. Nad läksid kohtusse, Pearu võitis. Pearu vorstilõhna peale Eespere tuppa sellest tuli palju pahandust. Andres saab peksa. Pearu naine jookseb Pearu eest Eesperre varjule. Pearu tahab mängib isaga jõulumänge, seis jääb võrdseks. hakata verd laskma. Pearu võristas pussiga mööda värava pulki ja hüüdis: XXXV Pearu kaebab Andrese koera pärast kohtusse. Liisi ja "Hei külamees! Kuule sa sohinaise poeg! Tule päid otsast võtma! Tule Andrese esimene kõnelus Oru Joosepist (talvel). Suvel hakkab Liisi verepütti loputama, kui sul süda rinnas, mitte saapasääres! Siin on mees, rasedus välja paistma ja ta läheb sauna elama. kes tahab verd lasta
Eesperre minnakse kohtusse kõrts (Pearu maksab sulasele purjus peaga palga ja võtab ta tagasi, pärast kahetseb) uus kiuslemine Pearu kaebab Jaagupi kohtusse sulane saab karistada ja lahkub Vargamäelt Pearu saab kõrtsist tulles peksa Andres satub peale, viib naabri koju ; Pearu vihahoos pageb tema eit Eespere juurde varju kähmlus Andrese ja Pearu vahel Pearu tuleb seatapu pussiga ja on väga vihane XVII lk.190 Krõõt ootab neljandat last, Mari teist ; Mari saab tütre (Kata) ja Krõõt poja (Andres) ; Krõõt sureb matused ; kõige eest hakkab hoolitsema Mari ; Pearu teesillutamine ja emotsionaalne hetk XVIII lk.206 Mari veedab rohkem aega peres kui Jussiga saunas ; jõulupühade ajal läheb Mari Andresega kirikusse, mitte Jussiga Juss kurb ; Andres ütleb, et võtaks Mari Eespere perenaiseks ; Andres lööb Pearut kohus Andrese
isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas keelekandjast saunatädi, kogu küla keelepeksjate ja Mari
Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab, sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on. Samal ajal on Elli suurimaks probleemiks see, et on väga raske Otti ööseks enda juurde saada, kui vanemad kõrvaltoas magavad
Mari hoolitses nii enese kui ka Krõõda laste eest. Mari oli üldse Eesperes perenaiseks. Juss oli üksi saunas. Oodati, et Andres endale uue perenaise leiaks. Andres aga tahtis Marit endale perenaiseks. Juss käis Mari koju kutsumas, aga too ei saanud lapsi maha jätta. Andres läks Pearuga kaklema, sest too süüdistas teda Jussi naise ära võtmises. Andres pandi Pearu peksmise eest kaheks päevaks vangi. Kui Andres öösel koju tuli, läks Juss talle pussiga kallale, kuid riivas ainult tema jalga. Juss pistis jooksu. Ta poos end üles. Mari muutus õnnetuks. Pearu ja Andres tülitsesid ikka ja käisid tihti kohtus teineteise peale kaebamas. Mari jäi Andresest rasedaks ja nad pidasid pulmi. Mari oli aga õnnetu, sest Marist ja Andresest oli Pearu läkitusel tehtud lorilaul, mida kogu ümbrus kuulnud oli. Maril sündis poeg Indrek. Eesperes hakati uut rehetuba ja rehealust ehitama. Naabrid ei saanud omavahel läbi. Ainult lapsed mängisid omavahel.
kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab, sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on. Samal ajal on Elli suurimaks probleemiks see, et on väga raske Otti ööseks enda juurde saada, kui vanemad kõrvaltoas magavad
Karjus rähn,laulis lepalind,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu.
kirikusse minna (jalgsi), kuid järgmisel päeval peremehega sõidab küll. Mitu korda kutsub Jussi Marit perest ära mõeldes, et see on küll viimane kord, isegi teadmata, mis peale viimast korda saab. Kord läheb Juss Andres soosillale passima, kui ta kõrtsist parajalt purjus peaga koju tulema pidi. Juss ei tea isegi, kas tahab Andrest tappa või ei, kuid lõpuks ei saa ta sellega ikkagi hakkama, sest hirm tuleb enne peale. Virutab Andresele küll pussiga jalga kui kui teine vastupanu osutab viskab Juss pussi minema ja jooskeb hirmuga minema. Andres ei räägi juhtunust kellelegi, alles hiljem saab Mari juhtunst teada. Juss jookseb soosillalt sauna taha ja poob ennast kuuse otsa ülesse. Keegi ei osanud seda oodata ja kõik süüdistavat Marit ja Andrest, kaasaarvatud Mari ise. Peale Jussi surma muutub Mari sama nukraks kui Krõõt oli Vargamäel olnud, sest Juss surma süütunne ja kurbus jäi teda surmani kummitama.
Elli läks välja. Tiina oli koguaeg olnud kerge unega. Karla räägib naisele, et Pearu kavatseb Oru Joosepile anda, kui nende perest õiget pärijat ei ole tulemas. 18) Kui Tiina oli üht külateedpidi koju tulnud, kohtas ta tee peal Eedit. Eedi oli seekord väga imelik ja aina tahtis rammu katsuda. Järsku hakkaski Tiinat taga ajam ja sohu jõudes püüdis vägistada, aga Tiina suutis lahti rabeleda, torgates Eedit tema pussiga jalga. Lisaks aitas ka veel Mulla. Nii pistis Eedi kodupoole jooksu. Varsti jõudis ka Indrek karjumise peale kohale. Tiina ainult nuttis ja ei tahtnud asjast rääkida, ja tahtis et ka Indrek seda edasi ei räägi. Verise noa mis Tiina käes oli peitis Indrek puu otsa, sest mättast leidis Mulla selle alguses üles. Ja nüüd läksid nad kahekesi üles ja seletasid asja ka Maretile. 19) Varsti teadis seda lugu kogu Vargamäe. Oskar püüdis Tiinalt teada saada, et mis täpsemalt
kummitama, kuid Amm ütles, et Romeo peitis end ära vend Lorenzo juurde ja et Romeo läheb ööseks siiski Julia juurde. 3. stseen(lorenzo kongis) Lorenzo teatab Romeole Vürsti otsusest, et ta on Veronast pagendatud. Romeo meelest on pagendamine hullem, kui surm ning vaidleb vend Lorenzoga selle üle. Uksele koputab Amm, kes räägib, et ka Julia ainult nutab ja nutab ning hüüab Tybaltit ja karjub Romeot, mille peale Romeo tahab endalt äkitsi pussiga elu võtta, kuid Amm takistab teda. Lorenzo kirub Romeot, et see käitub nagu väike plika, kes ei saa aru, et on õnnega üle valatud ja näeb kõiges ainult halba. Amm on lummatud lorenzo kõnest ning seejärel lahkubad kõik. 4. stseen(Capulettide majas) Capuletti(Julia isa) ja Paris vestlevad ning Capuletti teatab, et kuna ta tütar nagunii teda kõiges kuulab, siis annab ta Julia Parisele naiseks ning et pulmad toimuvad kolme päeva pärast(neljapäeval) ja saadab sinjoora
Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas keelekandjast saunatädi, kogu küla keelepeksjate
meelde. Mari tuli Krõõda palvel perenaiseks ja hoolitses laste eest. Loodeti, et Andres otsib endale uue perenaise. Juss igatses Marit. Mari ja Andres lähevad kirikusse. Juss käib Mäel Maril külas, et teda sauna tagasi kutsuda. Mari ei tule laste pärast. Kaklus kõrtsis, Pearu räägib, et Sauna- Maril ja Andresel on midagi.Pärast kaklust läheb Andres kinni ning ta jalg saab viga. Juss läheb pussiga metsa, kuuskede vahele. Kukub ja puss lõikab jalga, võtab siis pükstelt tolle sama vöö millega eelmine kord tahtis ennast üles puua ja poobki ennast üles. Juss maeti laupäeval, kuna siis palju rahvast ei liigu, maeti surnuaia müüri taha, mitte surnuaeda. Andres pidas ise kõne. Mari otsustas Mäele jääda, tema lehmgi toodi tallu. Mari ja Andres käivad surnuaias, ei lausu sõnagi. Pearu tuleb Eesperre, täis, räägib Jussist ja Krõõdast, nutab
peaks duelli keskel juua tahtma. Kuninganna suri. Sellepeale Hamlet torkas Laertest ja seal nad surid kõik koos. Kas kättemaks on tugevus või nõrkus? Andestamine Kas Hamlet oli hull? Tsitaadid · ,,Kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust, ja võimu jultumust, ning jalahoppe, mis malbe teenekus saab vääritult, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga?" Hamlet arutles selle üle, kas õigem oleks elada ja võidelda või alla anda ja oma elule lõpp teha ehk ,,Olla või mitte olla see on küsimus." · ,,Ta õige palga sai, sest selle mürgi ta ise segas. Teineteisele me peame andeks andma, üllas Hamlet, et sind ei koormaks minu ja mu isa, mind aga sinu surm." Laertes mõistis, et kuningas kasutas teda vaid vahendinda, et Hamletist vabaneda ning ta otsustas enne surma Hamletiga rahu sõlmida.
ta rukki sai. Andres tuli koju ja Pearu vanker seisis keset teed. Andres vaatas, et Pearu magab ja siis tuli tallemõte, mis teha. Ta istus vankrisse ja sõitis rukki. Sealt läks ta koju. Kuid Andres oli kaval ja sosistas selle Pearule kõrva. Pearul polnud tunnistajaid ja ta ei saanud kohtusseminna. Pearu oli Andrese peale vihane.*Kord, kui Andres koju tuli ja Mari leidis, siis rääkis ta Marile, mis Juss oli talle teinud selle pussiga. Ning Andres tahtis ,et Mari talle naiseks tuleks. Algul polnus Mari nõus kuid varsti jäi Mari rasedaks ja sii mindi õpetaja juurde. Õpetajl oli kõik teada ja see üllatas mõlemat. Õpetajaütles Andresele, et armu peab nõudma, mitte õigust ja õigus teeb su südame kõvaks, su meele kurjaks, õigus paneb silm silms vastu, hammas hamba vastu. Andres mõtles, kust kiriku õpetaja seda kõike teab. Tuli välja, et sauna tädi käis õpetaja naise pool ja rääkis neid jutte
pidada. Selliseid hingi ei võeta taevasse ega põrgusse vastu, vaid nad rändavad igavese juudi moodi õhus edasi, tahtes inimestele kätte maksta seda kurja, mis neile tehtud. Kuidas peletada luupainajat? Et luupainajaks ei käi lihast-verest inimene, vaid temast eraldunud hing, siis ei peata teda ükski uks ega lukk. Tavaliselt tuleb tont öösel, kui ohver magab. Luupainaja vastu aitab mõne paikkonna uskumuse järgi see, kui teda puust vestetud pussiga visata. Mõnel pool soovitatakse aga kõik majapraod pihlakapuust pulkadega kinni taguda (pihlakas on vanarahva püha puu). Samas ei pruugi luupainaja siis enam majast välja pääseda. Kasulik olevat välja uurida, kes on see kuri inimene, kes sul luupainajaks käib. Kui tema nime hüüda, jätvat tont ohvri rahule. Veel aitavat magades käte-jalgade ristihoidmine. Helme kandis soovitatakse pärast painaja külaskäiku maanteele kõndima minna esimene vastutulija olevatki luupainajaks
peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas
Sisimas Andres võitis. XXI Andres tuli kõrtsist koju ning Mari läks värava peale vastu. Mees rääkis kõrtsist juhtunust ja kuidas see hobune tegelikult koos vankri ja Pearuga tema rukkisse sai. Andres ise oli kõige selle taga, ta sosistas seda kõrtsis ka Pearule kõrva. Mehel oli teinegi saladus, kuid seda Mari juba aimas ette. Nimelt tol ööl, kui ta oli katkise jalaga koju oli Juss see, kes tee ääres pussiga ootas. Kui kõik saladused olid räägitud palus peremees Marit perenaiseks ning kõik lapsed saaksid perelasteks. Kuid Mari vastas talle alles paari kuu pärast jaatavalt. XXII Andres ja Mari läksid kirikuõpetaja juurde, teine ei tahtnud neid paari panna, kuna neil oli liiga palju patte hinges. Nõusse jäi ainult tulevase lapse pärast. Pattude kohta kuulis õpetaja Sauna- tädi käest. Teisel korral käisid nad oma pattude eest südant puhtaks rääkimas. Maril jäi
Munk sureb piinarikkalt aga sõrmust kätte ei saada,sest see on munga sees.Rästik laiba sisse ei taha minna,kuna munk on rasvane ja paks,paska täis.Seepärast kutsutakse vaskuss.Uss lähebki munga sisse aga ei saa sõrmust kätte,sest ussi suu pole piisavalt suur.Leemet teeb pussiga vastavasse koha augu ja ehe saadakse kätte.Sõrmus on verine.Vaskuss tuleb välja tagumikust,sealt lihtsam. Tänutäheks kutsub Leemet vaskussi endale külla.põrdaliha sõõma. Poisid otsiva ikka sõrmuse abil Konna,aga tulutult,mistõttu varsti loobutakse sellest ettevõtmisest.
riietuse pärast. Kui Andres talle üks kord ütles, et ta kunagi neiu mehe ära tapab ja on valmis ka selle eest Siberisse minema, sai tüdruk aru, et ta Andresele meeldib. Ka Ants oli külas au sees, kuid teistel põhjustel. Nimelt oli ta nupukas ja leidis alati kõigele huvitava lahenduse. Ükskord jäi ta karjas pilvi vahtides magama ning sai selle eest isalt kere peale. Mitu päeva ei saanud ta istuda. Kui ta aga ussilt hammustada sai lõikas ta hammustuse koha pussiga ära ning tegi ussile otsa peale. Ants algatas vähi püüdmise ning ehitas selle jaoks kahvad. Samuti püüdis ta konni nii nagu seda keegi teine ei teinud (korjas igasse sõrmevahesse ühe konna). Samuti nülgis ta konni elusalt. Igal suvel käis kirjutajagi koos Indrekuga Vargamäel vähke püüdmas. Tema lähenes kahvadele suure laulu ja tralliga, mistõttu jäid kahvad sageli tühjaks. Ta leiutas endale uudsed kahvad, mida sai eemalt nöörist tõmmata. Seekord tuli isegi köster
Jürkale selline jutt ei meeldinud, kuid ta ei hakanud Antsule väga vastu ka. Kord hammustas uss Jürka kolmeaastast last ja ta suri. Matmisel nuttis Jürka ja kõik imestasid, kuidas ta saab nii tundeline olla. Ta imestas isegi, kuidas ta lapsed talle südamesse lähevad. Kord läksid Jürka, Juula ja lapsed metsa.Seal tuli neile vastu emakaru kahe pojaga. Jürka keeras endale kohe vöö ümber käe, võttis pussi ja astus karule vastu. Vööga keeratud rusika pistis ta karule kurku, pussiga torkas sinna kuhu sai. Kui puss maha kukkus, võttis Juula selle üles ja torkas karule südamesse, karu, üritades seda eemaldada, torkas selle täielikult rindu ja suri. Jürkal oli palju raskeid rnidkere- ja käevigastusi, kuid läks omal jalal koju. Karu jätsid nad metsa. Kodus viskas Jürka ennast pikali ja jäi norinal magama, Juula aga tõttas metsavahi juurde rääkima mis toimunud oli. Metsavahid läksid metsa, püüdsid karupojad kinni ja nülgisid emakaru
on ihaldatav: surra, magada! Jah, magada... Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis malbe teenekus saab väärituilt, kui end igaveseks vabastada võiks palja pussiga? Kes koormat kannaks, ja higistaks ja ohkaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma - sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi, - ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime...
isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt 41 jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis
isegi teadmata mis peale viimast korda tulema pidi. Kord, kui Mari talle selgeks teinud on, et ta siiski muretsema ei peaks, Mari ei taha peresse jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas keelekandjast saunatädi, kogu küla keelepeksjate ja Mari endaga,
Ta õrnad rinnad riivasid jämedast kalevist karedate tikanditega kuube. Ta käänles oma ilusa poolpalja kehaga kapteni põlvedel. Joovastatud kapten surus oma hõõguvad huuled vastu ilusaid tõmmusid õlgu. Silmad lakke eksinud, kukal selga visatud, värises tütarlaps hinge kinni pidades nende suudluste all. Äkki nägi ta Phoebuse pea kohal teist pead, kahvatut, rohekat, virildunud nägu igavestele põrgupiinadele määratu pilguga ja selle näo kõrval kätt pussiga. See oli preestri nägu ja käsi. Ta oli ukse lahti murdnud ja seisis nüüd siin. Phoebus ei võinud teda näha. Tütarlaps muutus kohutava nägemuse ees liikumatuks, jäiseks, tummaks nagu tuvike, kes pead tõstab just sel silmapilgul, kui kull oma ümmarguste silmadega ta pessa sihib. Ta ei suutnud isegi karjatada. Ta nägi ainult, kuidas puss langes Phoebuse pihta ja auravana jälle üles tõusis. «Neetud!» karjatas kapten ja kukkus maha. Tütarlaps langes minestusse.
Maa pärast?» «Võib-olla, ma ei tea.» «Noh, ja kes laskis teise maha? Oli see Grangerford või Shepherdson?» «Heldeke, kust mina tean? See oli nii ammu.» «Kas keegi teab?» «Oo jah, ma arvan, isa teab ja veel mõned vana rahva seast. Aga nad ei tea enam, kuidas tüli algas.» «Kas paljud on tapetud, Buck?» «Jah! On küllalt matuseid olnud. Kuid iga kord ei tapeta. Isal on hulk haavleid kehas, kuid need ei sega teda, ta ei kaalu niikuinii palju. Bobi haavati kord pussiga ja Tom on paar korda viga saanud.» «Kas tänavu on keegi tapetud, Buck?» «Jah, meie poolt üks ja nende poolt üks. Umbes kolme kuu eest ratsutas mu neljateistkümne-aastane onupoeg Bud läbi metsa teisel pool jõge; tal polnud relva kaasas -- see oli päratu rumalus! -- ja ühes üksildases paigas ta kuulis kedagi enda taga ratsutavat ja nägi: vana Baldy Shepherdson tuleb ta järele, püss käes, valged juuksed lehvivad tuules
puusepp, peaaegu saksa tisler ja raha teenis ta küllalt, niipalju kui neil kulus. Tuttavadki olid neil ainult peened inimesed, kõik ametmehed, mitte ainustki musta ega päevatöölist, aina kingsepad, puusepad, sadulsepad, rätsepad, ja üks voorimees, kes ise käis sõidus kahega, poiss ühega. Mõnikord suurtel pühadel käisid nad vanamehega kahekesi isegi saksa jutlusel, sest tema ise oli saksa keelt õppinud koolis, vanamees ametis. Aga siis tuli surm ja nende elu lõigati nagu pussiga pooleks. Kas emand Vaarmann veel kunagi oma elu poolitatud kohast võib jätkata, jumal seda teab. Võib-olla, et laste kaudu, jah, see võib olla, et laste kaudu saab ta veel kord oma elu jätkata. See aga, mis ta praegu elab, pole tema elu, tema pole selleks loodud ega ka kasvatatud. Indreku esimesele külaskäigule järgnesid varsti teised. Kuigi tal polnud põhjust selle tutvusega uhkustada, ometi oli tal hea meel, et oli väljaspool koolimaja ükski paik, kuhu võis mõnikord
annaabi.ee 
