puuduvad! VERE ÜLESANDED 1: A.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne B.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. VERE ÜLESANDED 2: Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed ("kärnad") moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Punalibled e. erütrotsüüdid ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, ketta kujulised, sisaldavad hemoglobiini , mis seob hapnikku (siis helepunane!) ja osalt ka süsihappegaasi (siis tumepunane!). Erütrotsüütide purunemisel (hemolüüsil) vabanenud hemoglobiin denatureerub ei seo enam hapnikku! Valgelibled e
Suhteline deformatsioon/moone l 119.28-117.26 e ¿ l0 = 117.26 =0.0172 Malmi purunemine: Malm on habras materjal, mis tähendab, et see puruneb ilma oluliste deformatsioonide ja kaela tekketa. Purunemise pind on ristlõike tasapinnas, kus mõjusid suurimad tõmbepinged. Kuna malm puruneb peaaegu olematute või väga väikeste deformatsioonide juures, puuduvad tal terasele iseloomulikud pinged (peale tõmbetugevuse u ). Malmi purunemisel ristlõige peaaegu ei ahene, mis tähendab, et tegelik ja tinglik pinge langevad kokku. [5] Hapral purunemisel tekib ja areneb pragu kiiresti (nagu katses malmil, sitkel purunemisel aeglaselt (nagu terasel). Seetõttu on habras purunemine ohtlikum. [4] Võrreldes terasega on katkevenivus ja katkedeformatsioon väga väikesed. Kasutatud kirjandus [1] Wikipedia. (2017). Teras. https://et.wikipedia.org/wiki/Teras [2] Wikipedia. (2013). Malm https://et.wikipedia.org/wiki/Malm
Lumekahuri kasutamine 52 tund E-P Teenust kasutatakse koos lisavarustusega 80 tund Teenus koos pumbaga Murdmaasuusa komplekti 6 tund E-P Komplekti kuuluvad: suusad, kepid ja laenutus 8 2 tundi saapad Suuskade purunemisel tuleb 10 3 tundi maksta 20 eurot ja keppide purunemisel 15 päev 10 eurot. Dokumendi alusel. 4 tund Lapsed kuni 11.a. 6 2 tundi 12 päev
Kui mõnel kambril on mitu ühesugust ühenduskohta, siis neid omavahel ei eristata ja märgistatakse sama ühendusnumbriga. Kui aga üks ühenduskoht täidab mitut ülesannet, siis märgistatakse see kahe (esimese) numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga 1-2. Piduriharud · Pidurite töökindluse tõstmiseks jaotatakse pidurite pneumoajamid erinevateks harudeks mis on üksteisest lahutatud ja töötavad teistest sõltumatult. Ühe haru purunemisel säilitavad teised piduriharud töövõime. · Piduriharusid on võimalik jaotada veel kaheks erinevaks magistraaliks: Toite- ja juhtmagistraaliks.Toitemagistraalis on pidev suruõhk. Juhtmagistraali aga lastakse suruõhk ainult seadme tööle rakendamiseks. Piduriskeemid Piduriskeem koosneb viiest erinevast harust: 1. Üldtoiteharu 2. Esipiduriharu 3. Tagapiduriharu 4. Seisupiduriharu 5. Haagisepidurite juhtharu 1. Üldtoiteharu
3) suureneb elektritakistus ja 4) muutuvad ferromagnetiliste materjalide magnetomadused Koormise edasisel kasvamisel järgneb plastsele deformatsioonile materjali purunemine, mis toimub kahes järgus: tekib pragu, mis areneb läbi detaili. Purunemine Olenevalt materjali omadusest esineb kahte liiki purunemist: 1) habras purunemine - puudub eelnev teimiku märgatav deformatsioon malmidel; 2) sitke purunemine teimikul eelneb märgatav plastne deformatsioon terastel. Hapral purunemisel areneb pragu kiiresti, sitkel purunemisel aeglaselt. Seetõttu on habras purunemine ohtlikum. Välisjõu suund tekitab metallis, kas surve -, tõmbe -, väände -, lõike - ja painde deformatsiooni. Ekspluatatsioonis võib materjalis ühel samal ajal tekkida üks või mitu erisuunalist deformatsiooni. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall-materjalid. Tõmbeteim) ja GOST 1497-84 määratakse staatilise tõmbeteimiga (tõmbekatsega) materjali järgmised tugevus- Rm (b )
Töötlev sektor: toiduainete tööstus, elektroonika-, auto-, keemiatööstus jt Teenindav sektor: toitlustamine, turism, haridus, meditsiin, transport Energiamajandust on vaja elektri, soojuse ja mootorikütuste tootmiseks. Seda on vaja energialiikide tootmiseks, ilma milleta me elada ei saaks. Soojuselektrijaamade eelised: kohalik tooraine puudused: tekib palju tuhka, (õhu) reostus Hüdroelektrijaamade eelised: vesi on taastuv loodusvara/energiaallikas puudused: paisu purunemisel võib tekkida üleujutus; vee tase ja vooluhulk võivad aasta jooksul muutuda, on veevaesed perioodid, millal ei saa elektrit nii hästi toota. Tuulikute kasutamise eelised: tuul on taastuv ressurss; ei saasta õhku puudused: tuulevaba perioodi ajal ei saa energiat; tekitab palju müra ja vibratsiooni Paljudes riikides ollakse tuumaenergia kasutamise vastu, sest: -tuumajääke ei ole kuhugi panna (matta) -jäätmed on keskkonnale ohtlikud -tuumakatastroof tekitaks väga suuri kahjustusi
MAAVÄRINAD 12. klass Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. ERISTATAKSE: • tektoonilist maavärinat; • vulkaanilist maavärinat; • langatusvärinat; • tehnogeenset maavärinat. TEKTOONILISED MAAVÄRINAD Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine. • Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest. TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnogeenset maavärinat põhjustab inimtegevus (nt
7 Foto 1. Mustriliselt matistatud klaas [7] 1.6.Sardklaas Klaase, mille sees on metallvõrk nimetatakse sard- e armeeritud klaasideks. Sardklaasi omadused sõltuvad eelkõige traadi läbimõõdust ja võrgu silma suurusest. Armeeritud klaase loetakse ohututeks klaasideks, kuna tänu metall-võrgule jäävad klaasitükid klaaside purunemisel suure tõenäosusega oma esialgsele kohale. [8] 1.7.Selektiivklaas Selektiivklaas sarnaneb väliselt tavalise kirka klaasiga, mille üks pool on kaetud spetsiaalse läbipaistva madala emissiviteetkattega (Low-E). Kate on läbipaistev, väikese, peaaegu märkamatu värvitooniga ning mõjutab valguse läbilaskvust ja peegeldust minimaalselt. Selektiivklaasi kasutamine klaaspaketis vähendab soojuskadu akende kaudu kuni 30%. Klaasi pinnale kantud Low-E kate võimaldab pääseda
Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesüsteem 5. tihe, läbipaistmatu atmosfäär 6.pöörlevad kiiresti) Asteroidid e. väikeplaneedid - tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel - tekkisid kunagi seal tiirlenud planeedi purunemisel (Vesta, Ceres) Komeet - väga hõre taevakeha, milles võib eristada udust ümmargust pead, sellest helendavat tuuma ja pikka helendavat moodustist - saba (perioodilised, mitteperioodilised) Komeedi saba - tekib päikese gravitatsiooni ja kuumuse tõttu Boliid - on suurem tükk mis atmosfääris ära ei põle ja kukub osaliselt Maale Horisont - näiline piir kauguses, kus taevas ja maapind paistavad kokku puutuvat Nadiir - vaatlejast lähtuva püstjoone ja taevakaare alumine lõikepunkt
Bloomi sündroom Esmalt avastati ja kirjeldati New York' is 1954 aastal David Bloomi poolt. Haigus on seotud 15 -nenda kromosoomiga. Kromosoomid peavad poolduma, et neid oleks 2 tk. Bloomi sündroomi haigetel aga esineb tõrkeid pooldumise staadiumis, seega viieteistkümnes kromosson on defektiga ning selle tulemusena inimesed kellel Bloomi haigus, omavad kõrgemat sagedust kromosoomide purunemisel ja ümbergrupeerimisel. Geneetiline informatsioon on natuke mutanteerunud. Bloomi sündroomiga inimesed on normaalse intelligentsusega, kuigi 10% neist võivad olla vaimse puudega Üldiselt on Bloomi sündroom levinud juutite ja jaapanlaste seas kuni 95% maailmaelanikest Tavaliselt nimetataksei seda juudihaiguseks. Üks sajast on haiguse kandja, üks 48 000 -st on haige. Ohustatud on need, kelle suguvõsas on olnud kandjaid, kuna Bloomi sündroom on päritav haigus
Lehtvedrud ei võimalda nii pikka liikumispikkust kui keerdvedrud. Ühe lehega lehtvedru töötab ka stabilisaator vardana. Eelised: Lehtvedru on võimeline üle kandma piki- ja põikitelje suunalisi jõude ning seetõttu ei vaja lehtvedrustus lisaks piki- ja põikijõudusid ülekandvaid hoobasid. Vedrupakett on suhteliselt suure sisehõõrde tõttu võnkeid summutava võimega. Üksiku vedrulehe purunemisel on võimalik selle eraldi väljavahetamine. Puudused: Lehtvedru jäikus ei muutu koormava jõu suuruse muutumisel. Lehtvedrupaketi suur mass suurendab vedrustamata massi. Lehtvedrupakett vajab regulaarset hooldust. Neljas: keerdvedrustus Eelised: Väike mass Ei vaja hooldust Kompaktsus Puudused: Modifitseerimata keerdvedru jäikuskarakteristik on lineaarne Vajab lisahoobasid
Värvuselt on lubjakivi valge, kollakas, roosakas või hall, olenevalt lisanditest. Lubjakivi sisemine ehitus ulatub peitkristallilisest kuni jämedateraliseni. Koostisosade suuruse põhjal jaotatakse lubjakivi afaniitseks ehk peitkristalliliseks (alla 0,01 mm), mikrokristalliliseks (0,01-0,1 mm), peeneteraliseks (0,1-1 mm) ja jämedateraliseks (üle 1 mm). Kui kristallide materjaliks on kaltsiit, siis terade materjaliks on kõige sagedamini fossiilide kodade purunemisel tekkinud detriit ja keemilise tekkega tombud. Lubjakivide põhimass on sagedamini mikrokristalliline. Vastavalt kivististe tüübile eristatakse karplubjakivi, korall-lubjakivi, onkoliitlubjakivi. Erinevalt lubjakivist sisaldab dolokivi ehk dolomiit CaMg(CO3)2 kuni 21,7% MgO, 30% CaO ja 48% CO2. Värvuselt on dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam. Suurem osa dolokivist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel. Selle protsessi käigus moodustuvad
Veski maaüksusel asunud paisust kuni Porijõkke suubumiseni ning Idaoja alamjooksu alates Saia maaüksuse truubist, kuni suubumiseni Peeda jõkke. Hoiuala moodustati elupaigatüübi- jõgede ja ojade kaitseks .(kaitsekorralduskava) Joonis 2. Peeda jõe- Idaoja hoiuala Hoiuala ohutegurid Paisjärved Paisjärved, nii olemasolevad kui loodavad paisjärved võivad olla ohuks hoiualale. Olemasolevate paisjärvede (Suure- Kambja ja Peeda) täielikul allalaskmisel või purunemisel pääsevad paisu taha kogunenud setted allavoolu ning muudavad sealseid elutingimusi. Jõeforell on sellistele muutustele eriti tundlik. Paisu allalaskmise tööde nõudeid tuleb muuta nii, et kahjulik mõju oleks minimaalne ja järve taastäitmisel tuleks vältida voolu täielikku sulgemist.(kaitsekorralduskava) Uute paisude rajamine väljaspoole hoiuala muudab ka hoiuala veereziimi. Ülavoolu loodud paisjärved tõstaksid ka veetemperatuuri alamvoolul, mis võib saada jõeforellidele
kuumutada, värvida või sellele trükkida. Lisaks on kirgast klaasi võimalik lõigata erikujuliseks ja valmistada sellest peegleid. Kasutada saab seda nii sees kui väljas, alates kõige lihtsamatest lahendustest, lõpetades arhitektuuri tipptasemega. Kasutamist piirab ainult fantaasia. Karastatud klaas – Karastatud klaas põhineb samuti tavalisel lehtklaasil. Karastatud klaasi nimetatakse ka ohutuks klaasiks, kuna purunemisel tekivad pisikesed killud, mille puhul on väike tõenäosus ennast vigastada. Peamisteks kasutusaladeks on kohad, kus nõutakse turvaklaaside olemasolu, näiteks klaasfassaadid, erinevad piirded, vaheseinad jms. Masstoonitud klaas – Masstoonitud kirgas (float) klaas põhineb samuti kirkal klaasil, mille toorainele on lisatud toonivaid pigmente, mis võimaldab saavutada klaasi väiksema läbipaistvuse ja loomulikult ka efektsema visuaalse
kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Signaalvahendiks on mõni treeningus tekkinud ainevahetuse produkt aine, raku purunemisel tekkiv komponent molekul Lihasmassi suurenemine: ei ole selge, mis põhjustab lihase suurenemise · Muuta olemasolevaid lihaskiude (rakke) suuremaks hüpertroofia · Luua juurde uusi lihaskiude (rakke) hüperplaasia Lihase ehitus: lihas lihaskiud müofibrill müofilament aktiin müosiin ristisillake sarkomeer Jõutreeningu tulemusel suureneb müofibrillide arv, selle tulemusel hakkab lihase mass ja ümbermõõt kasvama lihas hüpertrofeerub
Võllile mõjuv pöördemoment M = 3750 Nm Läbimööt d1 = 90 mm Ühenduspikkus lv = 100 mm Võllide materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa) Liistliide rahuldab tugevustingimused. Vastus: Kasutada saab sidurit RTE-GG-90, vaheelemendiks RTE-90-YELL, koos liistuga 25x14x90 mm Nukksiduri eelised: - Suur ülekantav moment - Elastne vaheelement tagab jäikuse, kuid samas summutab ajamis vibratsioone ja lööke - Võllid jäävad ühendatuks ka vaheelemendi purunemisel - Vaheelemendi pikk tööiga (kasutatav mõlematpidi kui ühelt poolt ära kulub, saab kasutada teistpidi sama kaua) - Vaheelement on odav ja hõlpsasti vahetatav Nukksiduri puudused: - Ajami laagerdusele lisanduvad koormused, mis on võrdelised telgede hälvetega - Vaheelemendi elastsus tekitab ajamis nurklõtku - Siduri suured mõõtmed võrreldes lubatud hälvete väikeste väärtustega Muhvsiduri eelised: - Jäik
vahelisel tihendil pole vigastusi Kui selgub, et tihend pole hermeetiline või on läbi põlenud, siis on tavaliselt tegu detailide pinnadefektidega, mis tuleb kõrvaldada Õlikanalid Hoolikalt puhastatakse kõik õlikanalid, eriti veel siis, kui on purunenud mõni detail või välja sulanud laager Metallipurust puhastatakse ka osandatud õlipump, reduktsiooniklapp ja õlivõttur Purunemine Kolvi,klappide ja klapipesarõngaste purunemisel osandatakse ja pestakse hoolikalt läbi sisselasketorustik Hüdrotõukurid osandatakse, pestakse ja vaadatakse üle Sortimine Kui detailide soritmisel selgub, et kulumine on veel lubatud piires, ent küllaltki suur ja detaili tööressurss on juba väike, siis detail remonditakse või vahetatakse uue vastu Reeglina uuendatakse võllide tihendid Puhtus Remonditöödel peab tagama puhtuse Detaile pestakse ja puhastatakse põhjalikult kaks korda: 1
seejuures magneetuvad nad kergesti lahti. Pehmeid magnetmaterjale kasutatakse seal, kus on tegemist perioodilise ümbermagneetimisega nagu elektromagnetite südamikena. Pehmeid magnetmaterjale iseloomustab kitsas hüstereesisilmus. Trahvode südamikud EL.Mootori rootor , Asünkroon mootori staator: omaduseks suure magnetilise läbivusega. 8. LED valgustuse eelised teiste valgustussüsteemide ees. Purunemisel ei teki ohtlike jäätmeid (näiteks elavhõbe, klaasi kilde) Võib tihti sisse/välja lülitada Tarbib vähe elektrit Kannatab vibratsiooni teatud piirides Saab kasutada väga edukalt õues ( Tööiga ei vähene ega valgustugevus samuti) Süsteemi kaabli läbimõõt ei pea olema nii suur kui on hõõglampidega süsteemil. Väike kabariit 9
ühenduskohta, siis neid omavahel ei eristata ja märgistatakse sama ühendusnumbriga. Kui aga üks ühenduskoht täidab mitut ülesannet, siis märgistatakse see kahe (esimese) numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga 1-2. Kaido Voitra Tartu khk Piduriharud · Pidurite töökindluse tõstmiseks jaotatakse pidurite pneumoajamid erinevateks harudeks mis on üksteisest lahutatud ja töötavad teistest sõltumatult. Ühe haru purunemisel säilitavad teised piduriharud töövõime. · Piduriharusid on võimalik jaotada veel kaheks erinevaks magistraaliks: Toite- ja juhtmagistraaliks.Toitemagistraalis on pidev suruõhk. Juhtmagistraali aga lastakse suruõhk ainult seadme tööle rakendamiseks. Kaido Voitra Tartu khk Piduriskeemid Piduriskeem koosneb viiest erinevast harust: Üldtoiteharu Esipiduriharu Tagapiduriharu Seisupiduriharu
4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Sobib valitud jäik sidur SKA45 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] Nukksiduri eelised: · Suur ülekantav moment · Võllid jäävad ühendatuks ka vaheelemendi purunemisel · Elastne vaheelement tagab jäikuse, kuid samas summutab ajamis vibratsioone ja lööke · Vaheelemendi pikk tööiga (kasutatav mõlemat pidi kui ühelt poolt kulub, saab kasutada teistpidi sama kaua) · Vaheelement on odav ja hõlpsasti vahetatav Nukksiduri puudused: · Siduri suured mõõtmed võrreldes lubatud hälvete väikeste väärtustega
pikkune murrang. Maakoore osad nihkusid üksteisest eemale mõnes kohas 5,5 m ja vertikaalselt 1,8 m. San Andrease murranguvöönd Põhja-Ameerikas Loode–kagu suunaline 400 km pikkune San Andrease murrang sai oma nime 1895 aastal geoloog Lawsonilt, kes nimetas selle San Andrease järve järgi. Tookord ta ei teadnud, et see ulatub kuni Californiani välja. San Andrease murrang Maavärinad • 95% maavärinatest on tektoonilised maavärinad, mis on tekkinud kivimite purunemisel e. murrangute tekke tulemusena. Need tekivad peamiselt maapinna lähedases kihtides. • 4-5% maavärinatest tekib plahvatuslike vulkaanipursete tagajärjel või ka vulkaanipursete eel. Sellised maavärinad tekivad sügaval subduktsioonivööndites (kuni 670 km). Sügavuse alusel jaotatakse maavärinaid madalad (fookuse sügavus kuni 60 km) keskmised (60-300 km) sügavad (üle 300 km) • Ligikaudu 90% maavärinatest toimub sügavusel alla 100 km
tuua ohtlike olukordi. Seda saab vältida vastava kontrollseadme paigaldamisega turbiin jäetakse halbades ilmatingimustes seisma või on labade sisse paigutatud soojendus, mis ei lase jääl tekkida. Välistada ei saa ka juhtumeid, mille korral võib tekkida reostuse oht. Ohustavaks piirkonnaks on tuuleturbiinide lähiümbrus. Peamiseks riskiallikaks on tuuleturbiini generaatoriruumis asuva käigukasti ja hüdraulilise süsteemi poolt kasutatav õli, mis generaatoriruumi purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul põhjavette. Olemuselt oleks õnnetus sarnane näiteks kütuseveoki avariiga maanteel, kus peamine abinõu on päästeteeninduse kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Kiireks reageerimiseks tuleks päästeteenindusega koostöös reostusavarii likvideerimise plaani koostamine, mis sisaldaks võtmeisikute andmeid, ettevõetavaid tegevusi, reostustõrjevahendite asukohta, õppuste kava ja meetmeid tegutsemisvalmiduse kontrollimiseks.
tuua ohtlike olukordi. Seda saab vältida vastava kontrollseadme paigaldamisega turbiin jäetakse halbades ilmatingimustes seisma või on labade sisse paigutatud soojendus, mis ei lase jääl tekkida. Välistada ei saa ka juhtumeid, mille korral võib tekkida reostuse oht. Ohustavaks piirkonnaks on tuuleturbiinide lähiümbrus. Peamiseks riskiallikaks on tuuleturbiini generaatoriruumis asuva käigukasti ja hüdraulilise süsteemi poolt kasutatav õli, mis generaatoriruumi purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul põhjavette. Olemuselt oleks õnnetus sarnane näiteks kütuseveoki avariiga maanteel, kus peamine abinõu on päästeteeninduse kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Kiireks reageerimiseks tuleks päästeteenindusega koostöös reostusavarii likvideerimise plaani koostamine, mis sisaldaks võtmeisikute andmeid, ettevõetavaid tegevusi, reostustõrjevahendite asukohta, õppuste kava ja meetmeid tegutsemisvalmiduse kontrollimiseks.
tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest. (3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest pakendist ei vabastata. (4) Jäätmetekitaja poolt pakendatud asbestijäätmete pakendi purunemisel peab jäätmete koguja parandama või asendama purunenud pakendi või pakendama jäätmed uuesti koos muude samalaadsete jäätmetega. (5) Kui kogumise käigus on võimalik asbestikiu või tolmu eraldumine keskkonda, näiteks mahutite korduval avamisel ja sulgemisel või taaspakendamise kestel, siis tuleb asbestijäätmeid kiu või tolmu lendumise vältimiseks niisutada. 1.3 Asbestijäätmete vedu
1 4000S-3 357 81 297 50.3 8000-1 236 104 36 51.1 8000-2 266 23 44 50.5 8000-3 261 30 53 49.8 I_0 - Mõõtebaasi pikkus/algne pikkus u - pikenemine purunemise hetkel Maksimaalne jõud - jõud purunemisel b - katsekeha riba laius Joonis 1. Katsekehade tõmbetugevused Tabel 3. Katsekehade liimliite tõmbetugevus Katsekeha max F [N] l_0 [mm] u [mm] b1 [mm] b2 [mm] 4000 126 88 66 50 49.5 4000S 157 106 135 50.5 50 8000 252 74 34 50.8 51 Tabel 4. Katsekehade pragunemine vähemalt 180 kraadise painde puhul
Lühike luu koosneb käsnainest, lameluud on nagu plaadid 30. Mis iseloomustab segaluud? Võivad omada erinevate luude omadusi ühes luus 31. Mis asi on periost? Luuümbris, sidekoeline luu väliskate 32. Mille poolest on periost rikas? Selles on palju närve 33. Mis on osteoblastid? Luukudet tekitavad rakud 34. Kus asuvad osteoblastid? Luuümbrise sisemises kihis 35. Milleks on vaja luuümbrist? Aitab luul toituda, purunemisel taastuda. 36. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Punases luuüdis tekib uut luukudet 37. Nimeta liigese erinevad osad! liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. 38. Mis kaitsevad liigest ülemäärase painduvuse eest? Kollageenikiud 39. Mis soodustab liigespindade omavahelist libisemist? Liigesevõie 40. Millisest kõhrest on moodustunud liigespinnad? Hüaliinkõhrest 41
sõltuvalt kasutatud tehnoloogiast muudab klaasid kas siis osaliselt või täielikult läbipaistmatuks Võivad väga kergesti määrduda ja neid on suhteliselt raske puhastada Mattklaas Klaasitüübid Armeeritud klaas ehk sardklaas klaasi ees on metallvõrk omadused sõltuvad eelkõige traadi läbimõõdust ja võrgu silma suurusest loetakse ohututeks klaasideks tänu metallvõrgule jäävad klaasitükid klaaside purunemisel suure tõenäosusega oma esialgsele kohale Armeeritud klaas ehk sardklaas Klaas kui pakendimaterjal Osa toorainetest saadakse Eestis klaasipuru näol, mis moodustab hetkel klaastaara valmistamises keskmiselt ainult ca 1025% Klaasi tootmise peamiseks keskkonnamõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaaste Oluliselt vähem energiat, kui teiste, näiteks alumiiniumist valmistatud toodete tootmisel Klaas kui pakendimaterjal
mikroprgusid, pingekontsentratsioon. Täielikult läbi keevitatud põkkõmblus ja nurkõmblus Väsimuspurunemine toimub tavaliselt ilma nähtavate deformatsioonideta. Pikaajalise protsessi käik on jälgitav ainult selle lõppfaasis. Purunemispind on enamast jaotatud kahte ossa, kuna väsimuspurunemine on seotud prao tekkimise ja levimisega. Prao korduval avanemisel ja sulgumisel tekib lihvitud pind. Ülejäänud murdepinna osa on jämeda struktuuriga, mis tekib hapral purunemisel. Väsimusarvutus Konstruktsiooni väsimusarvutuse eesmärgiks on tagada vastuvõetava tõenäosusega, et konstruktsiooni kogu projekteeritud kasutusea kestel tema väsimuspurunemine ja väsimusest põhjustatud vigastused oleksid välditud. Selleks piiratakse pingeamplituudi või projekteeritakse detail vastavalt sobivale väsimusklassile. Kõigis vahelduvatele koormustele töötavates konstruktsioonides peavad pinged jääma elastsuspiiridesse.
NUKKSIDURITE: Eelised Puudused 1. Suur ülekantav moment; 1. Ajami laagesdustele lisanduvad koormused, 2. Elastne vaheelement tagab vajaliku mis väändejäikuse: on võrdelised telgede hälvetega; · summutab ajamis lööke ja vibratsioone; 2. Vaheelemendi elastsus tekitab ajamis 3. Võllid jäävad ühendatuks ka nurklõtku ei sobi kasutamiseks täpsetes vaheelemendi purunemisel; ajamites: 4. Vaheelemendi pikk tööiga: · saadaval on ka lõtkuvabu nukksidureid; · ühersuunalise pöörlemisega ajamis kulub 3. Siduri suured mõõtmed võrreldes lubatud vaheelement vaid· ühersuunalise hälvete väikeste väärtustega. pöörlemisega ajamis kulub vaheelement vaid ühelt poolt ning hiljem saab sama vahelementi kasutada pööratud asendis veel teist nii kaua; 5. Vaheelement on odav ning hõlpsasti vahetatav
LED lambid Lampide erinevast tööpõhimõttest tulenevalt saame mitu võrdluspunkti: 1. LED-lamp on umbes 25 korda säästlikum kui säästulamp ning kuni 10 korda säästlikum kui hõõglamp; 2. LED-lamp ei sisalda elavhõbedat ega muid kahjulikke gaase, mis on probleemiks säästulampide puhul säästulamp tuleb pärast kasutusaja lõppu viia ohtlike jäätmete kogumispunkti; alati on risk, et säästulambi purunemisel sattub elavhõbe ruumi ja seda on väga keeruline ja kulukas sealt kõrvaldada; 3. LED-lambi elueaks pakutakse tüüpiliselt 50000 põlemistundi; säästulambil 120020000 tundi kusjuures sellisel säästulambil, mis 20000 tundi põleb, on hind juba üsna lähedane LED- lambi hinnale; 4. Säästulambile sobiv keskkonna temperatuur on 525 kraadi; väljaspool seda vahemikku hakkab lambi efektiivsus oluliselt langema, eriti madalamatel temperatuuridel; LED-lambi võib
Tooraine kaevandamise käigus rikutakse ümbritsevat keskkonda nii maapinnal kui ka selle all. Reostatakse puhast põhjavett ning halvimal juhul lõigatakse veesooned läbi, mille tagajärjel jäävad inimestel tühjaks kaevud või ei saa enam vett lähedal asuvad veekogud. Suuresti saastab keskkonda ka kütuste võtmine maapõuest. Nafta, tänapäeva üks nõutumaid kütuseid, on ohtlik nii loodusele kui ka inimestele endale. Sattudes loodusesse, mis võib juhtuda tankurite purunemisel või kaevandusel tehtud vea tõttu, on nafta ohuks loomadele ja lindudele, kelle karvastiku ja sulestiku külge kütus kleepub. Eriti ohtlik on see veelindudele, kes kaotavad naftaga kokkupuutel sulestiku veekindluse ning enamasti selle tagajärjel ka hukkuvad. Tuumaenergial, mis on tänapäeval samuti populaane, on nii eeliseid kui ka puuduseid. Tuumaenergia tootmine on säästlik. Energia tootmiseks vajaliku tooraine kogus
mm). Vormid täideti betoonseguga kahes kihis ning pärast mõlemat kihti tihendati vibrolaual. Vormid kaeti kaanega. Katsekuubikud vabastati 1 päeva möödudes laoris kaane all. 3 katsekeha kivistati edasi kapis vee kohal temperatuuril 20 +/- 2ºC (normaaltingimus) ja külmas keskkonnas temperatuuril -20 +/- 2ºC. Katsetusi teostati 28 päeva vanuselt. Eelnevalt lihviti survepind tasaseks, märgiti survepinnad, mõõdeti ning kaaluti ja seejärel katsetati kuubid survele. Kuubi purunemisel määrati purustatav jõud. Lähtuvalt purustatavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutati kivistunud betooni survetugevus. Survetugevus arvutatakse valemi 1 järgi. Rs = k FS (Valem 1) k - paranduskoefitsent 0,95 F - purustav jõud [kN] S - survepindala [ cm2 ] 5. Tulemused 5.1 Korrapärase kujuga katsekehade tihedus Tabel 1. Rühma määratud betoonist katsekehade tihedused
ruumala ja tegeliku ruumala-massi vahest. Kui ühesõnaga õhumull sees on, siis on kas ruumala suurem või mass väiksem komposiidil. ROM rule of mixture, mille järgi saab arvutada Youngi mooduli, tiheduse ja soojuspaisumisteguri. Sigma l on pinge purunemise hetkel. Sigma t on tõmbetugevus. V-d on mahud. Teisisõnu- tõmbetugevus= armatuuri maht (armatuuri tõmbetugevus maatriski pinge purunemisel ) + maatriksi pinge purunemisel. Tegelikkuses purunevad kiud ebaühtlaselt ja maatriks sisaldab defekte ning sidemete tugevus pole piisav. Seega ei saada teoreetilist tugevust kunagi. Tuleb kasutada statistilise purunemise mudelit, et reaalne tulemus saada. See arvestab seda et kiud võivad haprad olla ja purunevad kergemini. Arvestab ka kiu ebaefektiivset pikkust ja üksiku ja kimbus oleva kiu tugevuse erinevust. Komposiit tõõtab nihkepingetele
MIKS ME SUHTLEME? Me kõik vajame teisi inimesi. Me kõik vajame suhtlemist. 1. Füüsiliste vajaduste rahuldamiseks Seda tõendavad inimsuhete purunemisel tekkivad tervisehäired (vererõhu tõus, infarkt, vähk, insult, eluea lühenemine); enesekahjustused (maksatsirroos, tuberkuloos, enesetapud) ning psüühilised häired (depressioon, hirmud jms.). Oma füüsiliseks ning psüühiliseks heaoluks ja elu säilitamiseks vajame inimsuhetelt nii kvantiteeti kui kvaliteeti. 2. Ego (mina) vajaduste rahuldamiseks Kas ma olen tark või loll, ilus või inetu, osav või kobakäpp? Peeglisse vaadates neile küsimustele vastuseid ei saa
Riskitase- keskmine Lahendus: Eemaldada kiirgusallikas-lülitada see välja või asendada alternatiivse ohutuma lahendusega. Töökohtade valikul arvestada suure vooluga elektrikaablite või seadmete lähedusest. Seadmed mis tekitavad suurt lekkekiirgust tuleks opereerida eemalt, kui vähegi võimalik. Torke- või lõiketrauma oht. Antud oht on näiteks teravate köögi instrumentide kasutamisel, plekist konservpurkide käsitsemisel, klaaside purunemisel. Võivad tekkida sisselõiked ja kriimustused. Riskiase- keskmine Lahendus: Nõuetekohaste seadmete ja isikukaitsevahendite kasutamine. Töötajate ohutusalane juhendamine. Vältida kiirustamist, tööristade käepidemel ei ohi olla pragusid, mis võiva kahjustada kätt, noaga töötades pöörata tähelepanu õigele käehoiakule ja noa asendile. Keemilised ohutegurid On võimalik sagedane kokkupuude veega. Ekseemi tekkimise oht. Riskitase- keskmine Lahendus:
Tal oli raadiosaatja, mille kaudu ta sai endast märku anda. 4 Kokkuvõte. Maailmas toimuvad pidevalt maavä rinad, enamus nendest on väga nõrgad. Maavärinate kestvus ajaliselt on väga lühike. Samas võivad hukkuda sajad tuhanded inimesed, hävida linnad. Purustused võivad olla väga suured.Piirkondades, kus toimuvad pidevalt maavärinad, püütakse ehitada turvalisemaid maju. Tähtis on see, et maja purunemisel ei tekiks tulekahju. Rasked esemed ja pildid ei tohi olla inimese voodi kohal. Maavärina korral inimesed peavad hoones viskama pikali ja hoidma kinni. Tõugete ajal ei tohi püüda hoonest välja joosta, kuna on oht jääda varingu alla. Peale maavärina toimumist võivad hakata levima haigused, võivad tekkida metsatulekahjud. Haiti maavärinas hukkus sadu tuhandeid inimesi. Kuna riik on väga vaene, siis oli ohvrite arv veelgi suurem. Päästjad ei jõudnud kohale, polnud vett ega elektrit
pealispinnaga jäätükid või kivikamakad.Pluuto on kõige iseloomulikum erinevus teistest planeetidest , peale väiksuse , on orbiiditasandi erandlikult suur kalle, See on Maa orbiidi tasandi suhtes 17 kraadi . Arvatakse isegi ,et Pluuto on kunagi olnud Neptuuni kaaslane. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel , olles piirivööndiks Maa -tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Arvatakse , et asteroidid tekkisid seak tiirlenud planeedi (Phaetoni) purunemisel. Komeedid ehk sabatähed on väga hõredad taevakehad , milles võib eristada udust ümmargust pead, selles helenduvat tuuma ja pikka heledat saba. Komeedi tuum on tolmuosakest , kivikestest , jääst ja külmunud gaaside segust koosnev mõnekümnekilomeetrise läbimõõduga kamakas . Päikesele lähenedes need eralduvad ja moodustavad komeedi pea . Osa kergemat gaasilis ainet paisatakse eemale , moodustades saba. Meteoorid on
10 23,3 Tegeliku purusnemispinge sõl 0,400 0,380 0,350 0,344 0,344 Tegelik pinge purunemisel(N/Tex) 0,337 0,317 0,313 0 0,300 0,250 0,200 0,150 0,100
· Optilised klaasid klaasid milledel valguskiire murdumisnäitaja on suurem. Liigitatakse kroonklaasid (murdumisnäitaja alla 1,6) ja flintklaasid (murdumisnäitaja üle 1,6). Kroonklaasile lisatakse BaO ja flintklaasile PbO ( kuni 80%). · Kristallklaas kristallklaasil on suurem murdumisnäitaja. Klaasis sees on palju väikesi prismasid, mis panevad klaasi särama. Klaasimassile lisatakse kuni 30% PbO või BaO. · Karastatud klaas tavalise klaasi purunemisel tekkivad teravad ja pikad killud. Karastatud klaasi purunemisel tekikivad väikesed peaaegu ruudukujulised nuri servaga tükid. Karastadud klaasil on suurem vastupidavus löökidele ja paindele. Karastatud klaasi saadakse karastamise teel st klaasi kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti õhuvoolus või õlis. Kuumutamisel kaovad sisepinged. · Tripleksklaas on kolmekihiline klaas, kus kahe karastatud klaasikihi vahele paigutatakse kõrgelastne plastmassikiht, mis nakkub klaasikihtide külge
1855°C; 2) reaktori tugev teraskest; 3) reaktorit, aurugeneraatorit ja veeringlustorustikku ümbritsev, radioaktiivset kiirgust tõkestav eribetoonist kinnine ruumtarind; 4) rõhukindel, enamasti sfäärikujuline, eelnimetatud elemente ja ruumtarindit ümbritsev teraskest; 5) kogu reaktoriseadmestikku väljast kaitsev betoonkuppel, mis peab vastu pidama nt ükskõik millisele maailma maade relvastuses olevale raketile ning välistama radioaktiivsete ainete väljapääsu reaktori purunemisel; 6) vundamendiplaat paksusega ligikaudu 10 m, mis peab kinni pidama reaktori aktiivtsooni täielikul sulamisel tekkiva metallikoguse ning välistama selle jõudmise pinnasesse. Tuumaelektrijaamade eluiga on tavaliselt 30-40 aastat. Pärast seda kõrvaldatakse reaktoreist tuumkütus ja jaam konserveeritakse. Jaama radioaktiivse (reaktori-) osalammutamisele saab asuda enamasti alles 10-20 aasta möödumisel pärast jaamaseismajätmist, kui radioaktiivse kiirguse foon on
3.35. Kuidas arvutatakse lubatava väändepinge väärtus? kus: [S]- nõutav tugevusvarutegur; lim -materjali piirseisundile vastav pinge väändel (piirpinge) [Pa]. 3.36. Sõnastage tugevustingimus väändel! Koormamisel vardas tekkiva väändepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat väändepinget 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Millist mõju avaldab vardale teljega risti mõjuv koormus? Lõikav koormus mõjub detaili materjali kihte üksteise suhtes nihutavalt (purunemisel detaili osad üksteise suhtes nihkuvad, kuid purunemispinnad jäävad samale tasapinnale, nagu enne purunemist). 4.2. Missugust koormust nimetatakse lõikavaks! varda teljega risti mõju põikkoormus 4.3. Nimetage neli lõikele töötavat liidet! Tihvtliide, neetliide, keevisliide, sarniirliigend 4.4. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda deformatsioone! lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid; kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid; 4.5. Defineerige põikjõud
ja sinekas, küünla eemaldamisel valge lõhnaga leegist suitsuga 6 Tabel 3. Füüsikalised ja mehaanilised omadused temperatuuril 20°C Nimetus Tihedus Tugevus Pikenemine Läbitavus H2O Läbitavus O2, Läbitavus Külmakindlus, Sulamistempe- kg/m3 katkemisel, purunemisel, auruga, g/m2 24 m3/(m2·atm) 24 2, m3/(m2· 0 ratuur, 0 MPa % tundi tundi atm) 24 tundi LDPE 910-930 10-16 300-1000 15-20 6500-8500 30000-40000 -70 102-105
Tegemist on eralduva mikrofaasi kontseptsiooniga. Modifikaator on polüsulfoon molaarmassiga 13-21 tuhat ja üldvalemiga: H2N R O R' [O R O R' ]n O R NH2 R: - Ar C (CH3)2 Ar R': - Ar SO2 Ar Modifikaatror On algselt lahustuv epoksüvaigus, kuid ristsidumise käigus faasid eralduvad diskreetseteks osakesteks. Polüsulfooni osakesed jäävad venitatavateks ja absorbeerivad purunemisel energiat. Eralduva mikrofaasi idee on osutunud viljakaks ja seetõttu otsitakse veelgi keerukamaid ühendeid mikrofaasi tekitamiseks. Kasutatud allikmaterjalid ENE 2. (1987). Tallinn: Valgus Komposiitmaterjalid. (2005). /Koost. D.Arensburger. Tallinn: TTÜ Kirjastus. http://www.vkg.ee/failid/E_epox_b_paat_instruksioonid_eest_pildiga.pdf 23.04.2010 http://tera.chem.ut.ee/~ivo/Chrom/SEC_Jaan_Saame.pdf 12.04.2010 http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/400/Ptk_1.pdf 21.04.2010
elusorganismidesse. Niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires, samuti loomade vananedes. Bioakumulatiivsed mürkained ongi kõige ohtlikumad pikaealistele kiskjatele (näiteks hüljestele ja kotkastele). Päästeameti kemikaaliohutuse peaspetsialisti Priit Laaniste sõnul küsitakse kõige sagedamini nõu purunenud termomeetrist välja voolanud elavhõbeda kokkukorjamise kohta. Kraadiklaasi purunemisel tuleb elavhõbe pipeti või süstlaga kokku korjata ning kinnises anumas ohtlike jäätmete vastuvõtukohta viia. 7 Elavhõbeda toime inimese tervisele Elavhõbeda soolad imenduvad organismis kiiresti erinevaid teid pidi. Ligi 80% Hg aurudest imendub kopsude kaudu, seotakse siis punaste verelibledega ja transporditakse kudedesse. Elavhõbe ladestub maksas , neerudes, põrnas, ajus ja sealt
suur probleem, sellele järgnev vajab tõsist tegevusplaani ja tohutuid finantse. 1 Miks maavärin tekib? Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejõud sunnivad osa maakoorest kerkima ja teist selle kõrval vajuma, tekitavad kivimites suured pinged. Kui kivimid pingele vastu ei pea, siis need purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks. Kivimite purunemisel vabanenud energia läbib ringikujuliste lainetena maa sisemust ja võib tekitada maapinnal purustusi. Seismilist lainetust kutsuvad esile isegi väga väikesed liikumise maapõues. Lainetus saab alguse maavärina koldest e fookusest ja jõuab maapinnale kõigepealt otse kolde kohal asuvas epitsentris e keskmes. Seal ongi maapinna vappumine ja kõikumine kõige tugevam. Kaugemal lainete jõud raugeb ja purustusedki on väiksemad. Seismilised lained liiguvad maavärina fookusest
Näiteks jaanimardika poolt toodetav rohekas valgus. 87. Fotoluminestsents valguse või ultraviolettkiirguse toimel tekkiv luminestsents. 88. o Fluorestsents aine võime valgustamisel lühikest aega helenduda. Näiteks klorofülli helendumine valguse käes. 89. o Fosforestsents aine pikaajaline helendumine pärast kiiritust või ergastust. 90. Triboluminestsents aine helendumine hõõrdumisel või purunemisel. 91. Näiteks kahe kvartsitüki teineteise vastu hõõrumisel tekkivad valgussähvatused. · Punase veresoola osa luminooli oksüdeerumise juures on ... · Punase NaOH osa luminooli osküdeerumise juures on ... · Kasutatakse verejälgede avastamiseks: hemoglobiinis sisalduv raud katalüüsib luminooli oksüdeerumisreaktsiooni.
veega ning asetas anumasse, mis oli veega täidetud. Kera soojendamisel või jahutamisel vee ruumala tõusis või langes. Aga see sõltub veel õhurõhust. Esimese termomeetri valmistas ta õpilane Evangelista Torricelli. Termomeeter koosneb mahutist ja selle külge joodetud paisumistorust. Ainena kasutatakse elavhõbedat, piiritust või toluooli. Välistermomeetrites elavhõbedat ei kasutata, sest elavhõbe võib talvel tahkuda. Igapäevaseks tarbeks ka mitte, sest see on mürgine ning purunemisel aurub aastaid. Kõige enam on levinud Celsiuse, Fahrenheiti ja Reaumuri skaalad. Teaduses on absoluutne temperatuuriskaala. Celsiuse skaala järgi on seal absoluutne 0 -273 kraadi. Ühikuks on 1 K ( kelwin ). Absoluutse skaala järgi on jää sulamistemperatuur 273 K. 1 K = 1 kraad. 6 ) siseenergia Et keha soojeneks, on vaja energiat. See energia kulub aineosakeste liikumise kiirendamiseks. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat. Soojenemise tulemusena tõuseb
jääkainete ja happesuse tõus. Vereta jäsemesse hapnikurikka vere juurdelaskmisel tekkib pehmetes kudedes rakkude tasemel “energeetiline plahvatus”, mis viib rakkude ja selle välise ruumi vee ja jääkainete järsule tõusule, Lihaskude tursub. Liialt turses kude ei mahu sidekirmest ümbritsetud kinnisesse ruumi ära ja tekkib närvide ja väikeste veresoonte pitsumine ja kudede surm juhul kui kinnist ruumi ei avata. Jääkainete ja lihasraku purunemisel vabanev valgu- müoglobiini suur tõus põhjustab organismis tokseemiat ja neerude funktsioon võib saada tõsiselt kahjustada, kuni täieliku neerupuudulikkuse tekkeni. Tume uriin on reperfusiooni sündroomi tunnus Püsiva surve sündroomi nähtude ilmnemisel informeeri valvearsti sellest. 1.Püsiv ja jätkuvalt suurenev jäseme perifeerne valu ja turse 2.Puutetundlikkuse häire tekkimine 3.Jala funktsioonihäire tekkimine operatsiooni järgselt - ei suuda sirutada
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma
13. Olgu meil hulk mingi keraamilise materjali tükke (katsekehi). Selgitage, miks erinevate kehade purunemistugevused varieeruvad. Miks purunemistugevus üldiselt suureneb keha mõõtmete vähenedes? erinevates kehades on erineval hulgal defekte, pragusid. maksimaalne defekti suurus määrab lubatava pinge. Mida väiksem keha, seda vähem defekte on materjalis, seda suurem purunemistugevus. 14. Mis vahe on materjalide hapral ja sitkel purunemisel? Millised materjalid purunevad hapralt? plastsel purunemisel toimub tugev plastne deformatsioon prao ümbruses, protsess on aeglane ja peatub, kui pinget ei suurendata. hapra purunemise korral ei ole praod stabiilsed, võivad areneda väga kiiresti ja ilma pinget suurendamata. 15. Mis on materjalide väsimine? väsimine on materjalide raugemine struktuurides, mis on dünaamiliste ja fluktureeruvate pingete mõju all (sillad, masinate osad). sellistes tingimustes võib materjal `üles öelda'
annaabi.ee 
