10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaalikool6
Õppematerjali autor
EESTI SUUSATAMISE AJALUGU 2009 1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad Eestisse. 1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel. 28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel. Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem korraldati võistlusi jõe v?
Võistlustel osales 589 sportlast 61 riigist. Eesti sportlastest osalesid Libereci maailmameistrivõistlutel murdmaasuusatamises Tatjana Mannima, Laura Rohtla, Triin Ojaste, Kaija Udras, Kaili Sirge, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Algo Kärp, Timo Simonlatser. Kahevõistluses osalesid Kail Piho, Kaarel Nurmsalu, Aldo Leetoja, Karl-August Tiirmaa ja Tanel Levkoi. Suusahüpetest võttis osa Illimar Pärna. Kõige edukamateks osutusid MM-il norrakad, kes võitsid kokku 12 medalit 5 kulda, 4 hõbedat ja 3 pronksi. Silma paistsid ka Saksamaa üheksa, Soome kaheksa ning USA kuue medaliga. Eesti sai, tänu Andrus Veerpalule, suusatamise maailmameistrivõistlustelt Liberecist ühe, kuldse, medali. 5 Tulemused 1. Murdmaasuusatamine 1.1 Mehed
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka
14 8. Eesti suusasportlased 8.1. Eesti murdmaasuusatajaid Kein Einaste; Peeter Kümmel; Jaak Mae; Tatjana Mannima; Triin Ojaste; Raul Olle; Aivar Rehemaa; Kaili Sirge 8.2. Eesti mäesuusatajaid Ranek Koni; Tõnis Luik; Triin Tobi; Lise Anette Vaher; 8.3. Eesti laskesuusatajaid Margus Ader; Sirli Hanni; Kauri Kõiv; Priit Narusk; Tõnu Pääsuke; Eveli Saue; Rene Zahkna; Indrek Toberluts 8.4. Eesti suusahüppajaid Marti Nõmme; Siim Tanel Sammelselg 8.5. Eesti kahevõistlejaid Kristjan Ilves; Karl Mustjõgi; Han Hendrik Piho; Kail Piho; Karl-August Tiirmaa 8.6. Eesti vigursuusatajaid Kelly Sildaru 15 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ http://www.eok.ee/murdmaasuusatamine http://maesuusatamine.weebly.com/maumlesuusatamise-ajalugu.html http://et.wikipedia
Ja sai viienda koha. 2015.aastal on Gert tagasi Honda mootorratta peal. Vaata Lisa 1 Leokite motodünastia Kui rääkida motokrossist ja Leokite perekonnast, siis annab otsida inimest, kes ei ole kuulnud sellest nimest midagi. Perekond Leokid on teinud midagi sellist mida annab mujalt maailmast otsida. Leokid on kindlalt ülemaailma tuntud motodünastia, millele on aluse pannud kadunud Väino Leok. Väino Leoki pojad Arvo, Aivar ja Avo on tegelenud motospordiga tipptasemel ja nende pojapojad Tanel Leok, Aigar Leok ja Martin Leok. Leokite panus eesti motokrossi on midagi uskumatut. Väino Leok sündis 28. märtsil 1936. aastal Sõmerpalus ja suri 25. juulil 2007. aastal uppumissurma. Mootorispordiga hakkas Väino Leok tegelema pärast naasmist uudismaalt 1960. aastal. Veemotospordis võistles ta Tartu Kalevi klubi liikmena, võites Eesti meistritiitli ja ühe hõbemedali. 1970.aastal täitis ta veemotos NSV Liidu meistersportlase normatiivi. 1965
6 Saloniki Arises, Ateena AEK- s, Moskva Dünamos, Kaasani UNICS- is, Moskva AKSK- s ja Permi Ural Greats- is Korvapalluritest on Eestis veel näiteks Tiit Sokk, sündinud 15. novembril, 1964. aastal, kuid hetkel on ta korvpallipeatreener Dalkia/ Nybiti meeskonnas. 1991. aastal tuli T. Sokk Tallinna Kalevi kossesisus NSVL meistriks. Gert Kullamäe, sündinud 3.juunil, 1971. aastal Tallinnas. Tanel Tein, sündinud 10. jaanuaril, 1978. aastal Tartus. Tarmo Kikerpill, sündinud 13. juunil, 1977. aastal Tartus. Kuulsaim Eesti, vene päritoluga, iluuisutaja on Anna Levandi, sündinud 30. juunil, 1965. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Moskva Kehakultuuriinstituudi, A. Levandi treeneriteks on olnud Stanislav Zuk ja Eduard Pliner. Ka A. Levandi ise tegeleb treeneritööga, ta on olinud ilkuuisutamistreener Norras, Soomes, Rootsis ja mõistagi Eestis. Ave Vardja, sündinud 30
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused...................................................................................................................21 Suus
Ülenurme Gümnaasium EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Referaat Koostaja : Kätlin Laagus Ülenurme 2009 Sisukord Olümpiamängude ajaloost...........................................................................................................3 Eesti Olümpia Komitee...............................................................................................................3 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel......................................................................... 5 Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14.02. - 25.02.1952..................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid