Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vektoritre teooria (0)

1 Hindamata
Punktid
Vektorid
 
Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku, millel on kolm omadust: 
1.  siht 
d
2.  suund 
 
3.  pikkus 
 
 
Siht näitab vektori asendit ruumis või tasandil. Kaks  vektorit  
 
võivad olla samasihilised või erisihilised. Joonisel on vektorid 
 ja   samasihilised ( tähis   ),  vektor    siht on aga 
 
nendest  erinev. 
Samasihilisi vektoreid kujutatakse joonisel paralleelsetena. 
 
Vektori suund näitab kuhu poole on vektor suunatud. Samasihilised vektorid võivad olla 
kas samasuunalised ( ↑↑ ) või vastassuunalised ( ↑↓  ). 
 
Vektori pikkus näitab tema alguspunkti ja lõpp-punkti vahelist kaugust.  
 

Vektoreid võidaks tähistada ühe väiketähega nii nagu ülal joonisel 
on tehtud. Võidaks tähistada ka kahe suurtähega, millest esimene on 

vektori alguspunkt ja teine vektori lõpp-punkt. Näiteks vektor  AB 
Joonisel peab vektori lõpppunktis kindlasti olema  nool

 

Kaks vektorit on võrdsed, kui neil on sama siht, suund ja pikkus. 
Joonisel  AB CD . Öeldakse, et need on samad vektorid ehk vektor 
AB  on sama, mis vektor  CD . Seega vektor ei sõltu oma asukohast. 
Vektorit võib tasandil või ruumis vabalt liigutada, on vaid oluline, et 
tema siht, suund ja pikkus säiliks. 
 
Kui vektoritel on erinev ainult suund, siis nimetatakse neid teineteise vastandvektoriteks
Esimesel joonisel on vektorid   ja   teineteise vastandvektorid. Vektori   vastandvektorit 
tähistatakse enamasti  − . Seega on esimesel joonisel  = − 
 
 
Vektorite  liitmise  kolmnurga reegel: Kaks vektorit tuleb asetada 
 
nii, et teise vektori alguspunkt asuks esimese vektori lõpp-punktis. 
Kahe vektori  summaks  on vektor, mis ühendab esimese vektori 
alguspunkti teise vektori lõpp- punktiga
 
 
Vektorite liitmise rööpkülikureegel: Kaks liidetavat vektorit 
tuleb asetada niiviisi, et nende alguspunktid ühtivad. Vektorite 
 
 
summaks on neile vektoritele ehitatud rööpküliku  samast  punktist 
väljub  diagonaal
 
 
Vektorite liitmise hulknurga reegel:   
 
c
 
 
 
Vektorite lahutamine. 
 
 
Esiteks. Vektorite lahutamiseks võime liita vastandvektori: 
−  
 
− + ( b
− ) . 
 
 
 
Teiseks võime kasutada lahutamise rööpkülikureeglit. Kui 
vektorid väljuvad ühest punktist, siis  −  vektor ühendab teise 
vektori lõpp-punkti esimese vektori lõpp-punktiga. 
− b
 
 
 
 
 
 
 
Nurgaks kahe vektori vahel nimetatakse nurka, mis moodustub kahe vektori väljumisel 
ühisest alguspunktist. 
 
 
 
 
α 
 
 
 
 
Ühe 

vektori  projektsioon  teise vektori sihil. 
Vektorit  AD  nimetatakse vektori  AC  ristprojektsiooniks 
vektori  AB  sihil. 
 
 



 
 
Vektori lahutamine komponentideks on selliste vektorite leidmine, millede summaks on 
esialgne vektor. 
 
 
F  
 
 
F  
1
 
 
 
F  
 
2
 
 
Joonisel on kehale rakendatud jõu   horisontaalsuunaline  komponent   2 ja vertikaalne 
komponent  1. 
On oluline, et kogu jõud peab olema komponentide summa  
1
2
Vektoritre teooria #1 Vektoritre teooria #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ronhg6555 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vektor ja Sirge konspekt ja valemid
3
odt

Vektor ja Sirge konspekt ja valemid

Vektor Vektor on suunatud sirglõik. Sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus. Siht näitab, kuidas vektor asetseb. Suund näitab, kummale poole on vektor suunatud. Pikkus näitab vektori arvväärtust. Kui vektori alguspunkt on A ja lõpppunkt on B, siis vektorit tähistatakse . Vektorit tohib tähistada ka väiketähega, näiteks Üldiselt mõistetakse matemaatikas vektori all vabavektoreid kui pole öeldud teisiti. Samasihilisteks ehk kollineaarseteks ehk paralleelseteks nimetatakse vektoreid, mis asetsevad ühel ja samal sirgel või paralleelsetel sirgetel. Vektorid on võrdsed, siis kui nad on võrdsete pikkustega, kollineaarsed ja samasuunalised. Vastandvektorid on vektorid, mis on võrdse pikkusega, samasihilised kuid vastassuunalised.

Matemaatika
Vektorite liitmine
19
ppt

Vektorite liitmine

Vektor Tehted vektoritega Vektori mõiste  Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks  Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektor  Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku  sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus:  siht näitab, kuidas vektor asetseb  suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud  pikkus on vektori arvväärtuseks Vektorite tähistamisest B  a  AB  b a A L B LK A BA K Vektorite võrdsus  Vektorid on samasihilised, kui nad on paralleelsed

Matemaatika
Vektor - Tehted vektoritega
19
ppt

Vektor - Tehted vektoritega

Vektor Tehted vektoritega Vektori mõiste  Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks  Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektor  Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku  sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus:  siht näitab, kuidas vektor asetseb  suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud  pikkus on vektori arvväärtuseks Vektorite tähistamisest B  a  AB  b a A L B LK A BA K Vektorite võrdsus  Vektorid on samasihilised, kui nad on paralleelsed

Matemaatika
Vektor
1
doc

Vektor

Skalaarne suurus on selline suurus, mida saab avaldada ühe arvuga (pikkus, laius). Vektoriaalseks suuruseks nimetatakse sellist suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda (kiirus, jõud). Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku. Vektorit iseloomustavad siht (kuidas vektor asetseb), suund (kummale poole vektor on suunatud) ja vektori arvväärtus. Vektoreid tähistatakse kas AB (nool peal) või a (nool peal). Kollinaarsed vektorid on samasihilised ehk paralleelsed, nende vastavad koordinaadid on võrdelised. Kollineaarseteks nimetatakse kaht vektorit u ja v, mille vahel kehtib seos u = kv, kus k on konstant. Jagunevad sama- ning vastassuunalisteks. Kahte vektorit nimetatakse võrdseteks, kui nad on samasihilised, samasuunalised ja ühepikkused. Nullvektor on vektor, mille algus- ja

Matemaatika
Vektorid-konspekt
18
ppt

Vektorid (konspekt)

Lahendus AB ( 4 ( 1);6 ( 2);2 1) (5;4;1) Vektori pikkus Teades vektori koordinaate, saame leida selle pikkuse valemist AB X 2 Y2 Z2 kus X ,Y ja Z on vektori AB koordinaadid. Näide Leiame eelmises näites antud vektori AB (5;4;1) pikkuse. Lahendus AB 5 2 (4) 2 11 42 6,5 Tehted vektoritega, vektorite liitmine Vektoreid saab liita, lahutada ja arvuga korrutada. Neid tehteid on võimalik teha, kui on teada vektori koordinaadid või vektor on esitatud geomeetrilisel kujul. Geomeetrilisel kujul esitatud vektorite liitmiseks kasutatakse kolmnurgareeglit rööpkülikureeglit hulknurgareeglit Kolmnurgareegel Kahe vektori a ja b summa leidmiseks joonestame mingist punktist A esmalt vektori AB a ning siis selle lõpp-punktist B vektori BC b . Ühendades punktid A ja C, saame vektori AC a b

Matemaatika
Vektorid ja koordinaadid
18
ppt

Vektorid ja koordinaadid

Lahendus AB = ( 4 - ( -1);-6 - ( -2);2 -1) = (5;-4;1) Vektori pikkus Teades vektori koordinaate, saame leida selle pikkuse valemist AB = X 2 +Y 2 + Z2 kus X ,Y ja Z on vektori AB koordinaadid. Näide Leiame eelmises näites antud vektori AB = (5;-4;1) pikkuse. Lahendus AB = 5 2 + (-4) 2 + 11 = 42 6,5 Tehted vektoritega, vektorite liitmine Vektoreid saab liita, lahutada ja arvuga korrutada. Neid tehteid on võimalik teha, kui on teada vektori koordinaadid või vektor on esitatud geomeetrilisel kujul. Geomeetrilisel kujul esitatud vektorite liitmiseks kasutatakse kolmnurgareeglit rööpkülikureeglit hulknurgareeglit Kolmnurgareegel Kahe vektori a ja b summa leidmiseks joonestame mingist punktist A esmalt vektori AB = a ning siis selle lõpp-punktist B vektori BC = b . Ühendades punktid A ja C, saame vektori AC = a + b

Kehaline kasvatus
Vektorid
18
ppt

Vektorid

Lahendus AB ( 4 ( 1);6 ( 2);2 1) (5;4;1) Vektori pikkus Teades vektori koordinaate, saame leida selle pikkuse valemist AB X 2 Y2 Z2 kus X ,Y ja Z on vektori AB koordinaadid. Näide Leiame eelmises näites antud vektori AB (5;4;1) pikkuse. Lahendus AB 5 2 (4) 2 11 42 6,5 Tehted vektoritega, vektorite liitmine Vektoreid saab liita, lahutada ja arvuga korrutada. Neid tehteid on võimalik teha, kui on teada vektori koordinaadid või vektor on esitatud geomeetrilisel kujul. Geomeetrilisel kujul esitatud vektorite liitmiseks kasutatakse kolmnurgareeglit rööpkülikureeglit hulknurgareeglit Kolmnurgareegel Kahe vektori a ja b summa leidmiseks joonestame mingist punktist A esmalt vektori AB a ning siis selle lõpp-punktist B vektori BC b . Ühendades punktid A ja C, saame vektori AC a b

Matemaatika
ANALÜÜTILINE GEOMEETRIA RUUMIS-VEKTORID
24
doc

ANALÜÜTILINE GEOMEETRIA RUUMIS, VEKTORID

Kui vektori algus on punktis A ja lõpp punktis B, siis tähistatakse AB , a . Vektor on kindla sihi, suuna ja pikkusega lõik. Siht on teda kandva sirge siht. Suund on alguspunktist lõpp-punkti poole. Definitsioon. Vektori mooduliks nimetatakse tema pikkust, see on lõigu AB pikkust ja tähistatakse   AB  AB , a  a . Vektori moodul on skalaarne mittenegatiivne suurus. Definitsioon. Nullvektoriks nimetatakse vektorit, mille algus- ja lõpp-punkt langevad kokku. Nullvektori moodul on alati võrdne nulliga, tema suund ei ole määratud. Definitsioon. Ühikvektoriks nimetatakse vektorit, mille moodul (pikkus) on 1. Definitsioon. Kollineaarseteks vektoriteks nimetatakse vektoreid, mis asuvad ühel sirgel või paralleelsetel sirgetel.   Kollineaarseid vektoreid tähistatakse a b .  

Matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun