Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatika valemid riigieksamiks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Matemaatika valemid
VÕRRANDID JA VÕRRATUSED
ruutvõrrand
murdvõrrand
nimetaja ei võrdu nulliga!
vajadusel leian ühise nimetaja
kontroll!
juurvõrrand
võtan mõlemad pooled ruutu
trigonomeetriline võrrand
logaritm
eksponentfunktsioon ja eksponentvõrrandid
1. eksponentvõrrand
2. eksponentvõrrand
3. kolmeliikmeline eksponentvõrrand
ehk
logaritmfunktsioon ja logaritmvõrrand
logaritmfunktsioon:
logaritmvõrrandite lahendusvõtted:
1. potentseerimine
2. asendusvõte
3. logaritmi definitsiooni kasutamine
võrrandisüsteem ja võrratussüsteem
liitmis - või asendusvõte!
GEOMEETRIA
Tasandilised kujundid
kolmnurk
Heroni valem:
r – siseringjoone raadius
täisnurkne kolmnurk
koosinusteoreem
siinusteoreem
R – ümberringjoone raadius
ruut
ristkülik
rööpkülik
trapets
romb
ringjoon , ring, sektor

l – sektori kaare pikkus
S – sektori pindala
korrapärane kuusnurk
Ruumilised kujundid
risttahukas
kuup
püst - ja kaldprisma
korrapärane püramiid
silinder
koonus
kera
TULETISED JA TEKSTÜLESANDED
tuletised
korrutise tuletis :
jagatise tuletis:
liitfunktsiooni tuletis:
ekstreemumkohad
nullkohad:
positiivsus :
negatiivsus:
ekstreemum :
kasvamisvahemik:
kahanemisvahemik :
puutuja kohal :
vektor ja sirge tasandil
vektorite skalaarkorrutis:
vektorid on risti, kui
vektorid on paralleelsed, kui
tõusu ja algordinaadiga määratud sirge:
punkti ja tõusuga määratud sirge:
kahe punktiga määratud sirge:
punkti ja vektoriga määratud sirge:
sirge üldvõrrand:
sirgete paralleelsus:
sirged on paralleelsed, kui
sirgete ristseis:
aritmeetiline jada
geomeetriline jada
hääbuva jada summa:
Vasakule Paremale
Matemaatika valemid riigieksamiks #1 Matemaatika valemid riigieksamiks #2 Matemaatika valemid riigieksamiks #3 Matemaatika valemid riigieksamiks #4 Matemaatika valemid riigieksamiks #5 Matemaatika valemid riigieksamiks #6 Matemaatika valemid riigieksamiks #7 Matemaatika valemid riigieksamiks #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 155 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cyb Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Matemaatika praktikumi töö
8
doc

Matemaatika praktikumi töö

Matemaatika 11. klassi praktikumi töö 1. Kirjalik arvutamine m Tehted astmetega (a:b)n = an : bn Tehted juurtega a n n am (ab)n = an * bn a b a b an am = an+m n m a n m a a a an : am = an-m b b n m n*m (a ) = a

Matemaatika
Matemaatika kursused
16
docx

Matemaatika kursused

Matemaatika Riiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa3.pdf# Gümnaasium ­ matemaatika 1.-5 kursus Õppeaine: Matemaatika (lai kursus) Klass: 10. klass 1. Õppekirjandus: l.Lepmann, T.Lepmann, K.Velsker Matemaatika 10.klassile 2. Õppeaine ajaline maht: 5 kursust (175 tundi) 3. Õppeaine eesmärgid:õpilane 1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest; 2) tõlgendab erinevaid matemaatilise informatsiooni esituse viise; 3) kasutab matemaatikat igapäevaelus esinevates olukordades; 4) väärtustab matemaatikat, tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest; 5) arendab oma intuitsiooni, arutleb loogiliselt ja loovalt; 6) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid; 7) kasutab arvutiprogramme matemaatika õppimisel. Õppeaine sisu:

Matemaatika
Valemilehed
2
pdf

Valemilehed

b  b2  4ac p p Mitu protsenti moodustab arv a arvust b? x1;2  x1;2       q 2a 2 2 a x   100% Viete i valemid: x1  x2  q x1  x2   p , b Muutumine protsentides a-st b-ni Ruutkolmliikme tegurdamine: ax 2  bx  c  a(x  x1 )(x  x2 ) ba Täisnurkne kolmnurk x  100% a a

Matemaatika
Matemaatika mõisted
4
doc

Matemaatika mõisted

1. Absoluutväärtus ­ reaalarvuga x määratud mittenegatiivne reaalarv 2. Abstsisstelg ­ x ­ telg 3. Aksioom ­ lause, mida loetakse õigeks ilma põhjenduseta. Aksioomid võetakse aluseks teiste väidete põhjendamisel. 4. Algarv ­ Ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid ühe ja iseendaga. 5. Algebraline murd ­ murd, mille lugejaks ja / või nimetajaks on muutujaid sisaldav avaldis. 6. Algebraline ruutjuur ­ arv, mille ruut on antud arv a. 7. Algkoordinaat ­ antud sirge ja ordinaattelje lõikepunkti ordinaat. 8. Algtegur ­ naturaalarvu algarvuline tegur. 9. Algteguriteks lahutamine ­ naturaalarvu esitamine algarvuliste tegurite korrutisena. 10. Alusnurk ­ võrdhaarse kolmnurga või trapetsi aluse ja haara vaheline nurk. 11. Apoteem ­ 1. korrapärase hulknurga keskpunktist küljele tõmmatud ristlõik. 12. 2. korrapärase püramiidi tipust külgtahule tõmmatud kõrgus. 13. Aritmeetiline keskmine ­ suuruste summa jagatis nende suuruste arvuga. 14. Aritmeetiline

Matemaatika
Matemaatika valemid kl 10-11- 12 tõenäosus
7
doc

Matemaatika valemid kl 10-11 12 tõenäosus

a cos 7. Võrrandid ja võrratused(lineaar, ruut, 1 1 + tan 2 = murd) cos 8. Parameetrit sisaldavad võrratused(peale Phytagorase teoreem a2+b2=c2 otsitava x veel täheline suurus) Täiendusnurga valemid 9. Biruutvõrrand sin = cos( 90° - ) ax 4 + bx 2 + c = 0 cos = sin ( 90° - ) 10. Võrrandite ja võrrandisüsteemide tan = cot ( 90° - ) lahendamine ja koostamine(tekstül.) cot = tan ( 90° - ) 11. Kaherealine determinant a b 23. Nurga mõiste üldistamine. Nurkade liigitus

Matemaatika
Valemid ja mõisted
54
doc

Valemid ja mõisted

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon

Matemaatika
Matemaatika eksami teooria 10-klass
12
pdf

Matemaatika eksami teooria 10. klass

Matemaatika eksami teooria Reaalarvud 1.1. Naturaal-, täis- ja ratsionaalarvud · Naturaalarvude hulk N (ainult positiivsed täisarvud) · Naturaalarvu n vastandarv -n defineeritakse selliselt, et n+(-n)=0 · Naturaalarvud koos oma vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga Z (jaguneb pos ja neg) · Iga kahe täisarvu vahe on alati täisarv · Kui arv a ei jagu arv b-ga, siis on tegemist murdarvuga. Kõik täisarvud ja positiivsed ning negatiivsed murdarvud moodustavad kokku ratsionaalarvude hulga Q. Ratsionaalarv on arv, mis avaldub jagatisena a/b, kus a Z, b Z ja b 0. · Iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioodilise kümnendmurruna. 1.2 Irratsionaal- ja reaalarvud · Arv, mis avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, on irratsionaalarv. · Arvutamisel piirdutakse ligikaudsete väärtustega e lähenditega, nt pii=3,14 · Kuna iga ratsionaalarv avaldub lõpmatu perioo

Matemaatika
MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid
108
doc

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK Α α  alfa Ν ν  nüü Β β  beeta Ξ ξ  ksii Γ γ  gamma Ο ο  omikron Δ δ  delta Π π  pii Ε ε  epsilon Ρ ρ  roo Ζ ζ  dzeeta Σ σ  sigma

Algebra I




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun