Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatika riigieksamiks kordamine (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

FUNKTSIOONID
Paarisfunktsioon:
Paaritu funktsioon:
Funktsioonide üldkujud:
y = ax 1) X = Y = 2) X = Y =
1) 0 2) a > 1
y = logax 1) X = Y = 2) X = Y =
1) 0 2) a > 1
y = xa 1) X = Y = 2) X = Y =
1) a on
paarisarv
2) a on
paaritu arv
y = 1 / xa 1) X = Y = 2) X = Y =
1) a on
paarisarv
2) a on
paaritu arv
y = sin x
y = cos x
y = tan x Perioodide pikkused:
y = sin x periood:
y = cos x periood:
y = tan x periood:
TRIGONOMEETRIA
  • 1 + tan2α =
  • 1 + cot2α =
  • sin (α+β) =
  • sin (α-β) =
  • cos (α+β) =
  • cos(α-β) =
  • tan (α+β) =
  • tan (α-β) =
  • sin 2α =
  • cos 2α =
  • tan 2α =
  • sin α/2 =
  • cos α/2 =
  • tan α/2 =

  • Võrrandid:
    sin x = m x =
    cos x = m x =
    tan x = m x =
  • Eukleidese teoreem :
    Teoreem kõrgusest:
    Siinusteoreem : 2R =
    Koosinusteoreem:
    NB! p – pool ümbermõõtu, r – siseringjoone raadius, R – ümberringjoone raadius
    Ebatavalised pindala valemid:
    S = 0,5 bc sin α
    S = pr
    S = abc/4R
    NB! Vaata üle ka nt Thalese teoreem
    JADA

  • Aritmeetiline jada
    an =
    Sn =
  • Geomeetriline jada
    an =
    Sn =
    Hääbuva jada summa:
    Sn =


  • loga Nm =
    Uuele alusele viimine : loga N =
    loga N1 · N2 =
    loga N1 / N2 =


  • Sektori pindala:
    Ringi pindala:
    Ringjoone ümbermõõt:
    Kera ruumala:
    Kera pindala:
    Koonuse ruumala:
    Koonuse pindala:
    Püramiidi ruumala:
    Trapetsi pindala:
    Rombi pindala:


  • TULETIS
  • [f(x) · g(x)]´ =
    [f(x) / g(x)]´ =
    y = f[g(x)]; y´ =

  • (ln x)´ =
    (ex)` =
    (ax)` =
    (logax)´=
    (sin x)´ =
    (cos x)´ =
    (tan x)´ =


  • LÕIK, SIRGE, VEKTOR , TASAND
  • Lõigu pikkus ruumis: d =
    Tasandi projektsiooni pindala: Sp =
    Vektorite paralleelsuse tingimus:
    Vektorite ristseisu tingimus:
    Skalaarkorrutis :
    Nurk vektorite vahel:
    Vektorite liitmine ja lahutamine:
    Vektori pikkus:
    Ühel tasandil olevaid vektoreid nimetatakse komplanaarseteks. Komplanaarsuse tingimus:
    Sirge võrrand tasandil
    Kahe punktiga :
    Punkti ja sihivektoriga:
    Punkti ja tõusuga:
    Tõusu ja algordinaadiga:
    NB! Ruumis saab leida ainult kahe punktiga.
    Sirgete asend ruumis
    Paralleelsuse tingimus:
    Millal lõikub, millal kiivne:
    Tasandi võrrandi üldkuju:
    Asendid
    Sirge on paralleelne tasandiga, kui:
    Lõikab, kui:
    On tasandil, kui :
    Nurga leidmine sirge ja tasandi vahel:
    Nurga leidmine kahe tasandi vahel:
    Ringjoone võrrandi üldkuju:
    NB! Tuleta meelde täisruudu eraldamise võte
    KUUPIDE VALEMID
    a3 + b3 =
    a3 – b3 =
    (a + b)3 =
    (a - b)3 =
    TÕENÄOSUS
    Permutatsioonid:
    Variatsoonid:
    Kombinatsioonid:
    Bernoulli valem:
    NB! Tuleta meelde hälbe leidmine

Matemaatika riigieksamiks kordamine #1 Matemaatika riigieksamiks kordamine #2 Matemaatika riigieksamiks kordamine #3 Matemaatika riigieksamiks kordamine #4 Matemaatika riigieksamiks kordamine #5 Matemaatika riigieksamiks kordamine #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 168 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mrmargus Õppematerjali autor
Gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumise tööleht. Lüngad peab ise täitma - kui ei mäleta, siis väljaotsimine õpetab eriti hästi selgeks. Väga lihtsaid asju (a´la Pythagorase teoreem) üritasin mitte panna, mõned jäid aga see selleks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
pdf

Valemilehed

Protsendid Astmed ja juured osa = TERVE  osamäär a  1, a  0 a  a 0 1 1 am  an  a m  n am : a n  a m n (a  b)n  a n  bn (a : b)n  a n : bn (a m )n  a mn 1%   0,01 osa tervest 100 m n 1 p a  a n  n am p%  osa tervest a n 100 a n a m n m  p n p n m Osa leidmine tervest: n ab  n a  n b n  n a  a a  n

Matemaatika
thumbnail
54
doc

Valemid ja mõisted

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon

Matemaatika
thumbnail
7
doc

Matemaatika valemid kl 10-11 12 tõenäosus

10.klass a1 b1 c1 1. Reaalarvude piirkonnad kui D = 0; D x = 0; D y = 0, siis = = a 2 b2 c 2 2. Astme mõiste üldistamine a m a n = a m +n c)pole lahendeid a1 b1 c a m : a n = a m -n , kui m > n kui D = 0; D x 0; D y 0, siis = 1 a 2 b2 c 2 ( a b) n = a n b n n 12. Ruutvõrrandi süsteemid a an 13. Kolmerealine determinant = n , kui b 0 b b 14. Kolme tundmatug

Matemaatika
thumbnail
108
doc

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK Α α  alfa Ν ν  nüü Β β  beeta Ξ ξ  ksii Γ γ  gamma Ο ο  omikron Δ δ  delta Π π  pii Ε ε  epsilon Ρ ρ  roo Ζ ζ  dzeeta Σ σ  sigma

Algebra I
thumbnail
3
doc

Matemaatika valemid

sin2 + cos2 = 1 tan = sin /cos 1+tan2 = 1/cos2 sin2 = 1 ­ cos2 sin = tan *cos cos2 = 1/tan2 +1 cos2 = 1 ­ sin2 cos = sin /tan cos2 ­ 1 = - sin2 cot = cos /sin cot =1/tan sin2 ­ 1 = - cos2 cos = cot *sin tan *cot =1 sin = cos /cot 1+cot2 = 1/sin2 sin = cos (90o ­ ) sin = vastas kaatet/hüpotenuus cos = sin (90o ­ ) cos = lähis kaatet/hüpotenuus tan = 1/tan (90o ­ ) tan = vastas kaatet/lähis kaatet cot =tan (90o ­ ) cot = lähis kaatet/vastas kaatet tan = cot (90o ­ ) Kolmnurga pindala Koosinusteoreem Siinusteoreem S=a*h/2 a2=b2+c2-2bc*cos a/sin=b/sin=c/sin=2R S=1/2a*b*

Matemaatika
thumbnail
12
docx

Matemaatika 11.klass valemid

Valemid, teoreemid, seosed, tunnused, tingimused MATEMAATIKA EKSAMIL XI KLASSIS 1) a2-b2 = (a+b)(a-b) 2) a3 + b3=(a+b)(a2-ab+b2) 3) a3 - b3=(a-b)(a2+ab+b2) 4) (a+b)3 =a3+3a2b+3ab2+b3 5) (a-b)3 =a3-3a2b+3ab2-b3 −b ± √ b2−4 ac 2 6) a) lahenda ax + bx+c =0 2a b) tegurda : ax2 + bx+c= a( x− x1 )( x−x 2) c) tegurda ax3 + bx2+ax+b= x2(ax+b)+ax+b = (ax+b)(x2+1) 7) lim  an  bn   lim an  lim bn n  n  n  8) lim  an  bn   lim an  lim bn n  n  n  9) lim  anbn   lim an  lim bn n  n  n  an 10) lim  lim an  lim bn n  bn n  n  11) Korrutise tuletise sõnastus ja valem (u * v ) ´ = Korrutise tuletis võrdub esimese teguri tu

Matemaatika
thumbnail
246
pdf

Funktsiooni graafik I õpik

1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus Tingimus Esimene

Matemaatika
thumbnail
40
doc

Keskkooli matemaatika raudvara

KESKKOOLI MATEMAATIKA RAUDVARA 1. osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N..........................................................................................................5 Negatiivsete täisarvude hulk z ­...........................................................................................5 Täisarvude hulk Z.................................................................................................................5 Murdarvu

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun