Eesti mured on ka minu mured. (11)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Uus sajand, vanad probleemid

käest ära; arstiabi oli peaaegu kättesaamatu ja levisid rasked haigused nagu tuberkoloos. Pärast Teist maailmasõda tuli hakata inimestel uuesti kodusid rajama või üles ehitama, riigimajandust parandama ja lisaks sellele tuli võidelda teadmisega, et iga hetk võidakse järele tulla ja Siberisse saata. Mõnekümne aasta jooksul paranes toidu- ja tarbekaupade kättesaadavus ja Eesti suutis tuhande üheksasaja üheksakümne esimesel aastal taas iseseisvuse saavutada. Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkisid tarbimisega seoses keskkonnaprobleemid nagu järjest suurenev õhusaastatus, jäätmekäitlusega mittehakkamasaamine ja veereostusest tulenevad mured liikide elukeskkonna pärast. Kui Eesti Nõukogude Liidu võimu alt pääses, siis kasvas märgatavalt inimeste ostujõud. Paljud neist soetasid omale auto, et oleks lihtsam linnas tööl käia. Kahekümne esimeseks sajandiks on autode tootmine ja kokku ostmine suurenenud

Eesti keel

36

docx

Mürkgaaside kokkupuuted inimestega

Ilmselt olid „jah“ vastajateks suuremosa poisid ja see lõi vastused tasakaalu. Tabel 6. Sellel küsimusel olid peaaegu tasakaalus vastused.51% vastas ei tea midagi looduslikest mürkaasidest,mis ei pane imestama,sest meedia propageerib looduse mürgisust väga vähe (tegelikult pole seda üldse mõtet propageerida) ja seetõttu ei jõua info ja uudishimu inimesteni.49% teab looduslikest mürkgaasidest mingit infot.Ilmselt kohaliku Eesti kohta või siis üldteadmistest. Tabel 7. 22st inimest 39st ei tea mida võivad mürkaasid inimestele põhjustada.See on muidugi üldkokkuvõte sellest millistest mürkgaasidest inimesed teavad ja kui palju nad nendest teavad.17 inimest on teadlikud mida mürkaasid inimestele teevad.Arvan,et see on suht hea tulemus,teades,et 82% vastajatest on põhikoolis ja ainult 2 klassi õpib bioloogiat. Tabel 8.

Keemia

3

docx

Kuidas ühendada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega?

Päris kindlasti ei saa me üldse ilma sõidukiteta, kuid oleks vaja võtta kasutusele keskonna säästlikumad autod, mis tarbivad vähem kütust või töötavad lausa taastuvenergial. Eestis hakkab hoogustuma elektriautode süsteem, kuid meie riigis toodetakse ju elektrit põlevkivist, mille kaevandamiseks kulub palju ressursse, põletamisel tekivad mürgised ühendid ja jääkproduktiks on palju tuhka. Seega pole minu arvates elektriautod Eesti riigis kõige parem lahendus. Kuid samm edasi on seegi, sest vähemalt ei tekita elektriauto heitgaase ja on müra vähem. Minu arvates võiks veel edasi arendada vesinikul sõitvaid autosid. See võib olla tuleikulahendus! Seni aga kui uued tehnoloogiad on alles välja töötamisel, tuleks võtta näiteks auto peale ka naaber kui on samas suunas liikumine, sest siis ei pea tema hakkama oma autoga minema ja kokkuvõttes tuleb ökonoomsem nii loodusele kui rahakotile.

Keskkond

3

doc

Miks on vaja kaitsta loodust

Miks on vaja kaitsta loodust Kui hakata arutlema, miks on vaja kaitsta loodust, siis esimesena tuleb mulle meelde saastatud puhkepiirkond, reostatud vesi ja prügihunnikud pargi- või puituservas. Alati kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest näiteks mere ääres, peame tavaliselt silmas puhast ja puutumata loodust. Eriti veider on aga see, kui mõni lustakas seltskond läheb loodusesse piknikku pidama ning jätab endast pärast lahkumist maha prügihunniku, milles on nii toiduainete pakendeid, tühja taarat kui ka mitmesugust muud prahti. Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei saa iga veekogu ä�

Bioloogia

150

pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005) ........................................................................ 26 AKEN 4 Turvavööde kasutamine Tallinnas Sirli Viir (2005) .......................

Keskkond ja säästev areng

12

docx

Mõjutamine, Psühholoogia referaat.

Sisekaitseakadeemia MÕJUTAMINE Referaat Paikuse 2013 SISSEJUHATUS Mõjutamine on juba läbi aegade olnud üks inimloomuse paratamatu automaatne harjumus. Me puutume sellega kokku igapäevaselt teadlikult või alateadlikult. Me kutsume seda ise esile enesele tahtmatult või tahtlikult ja samas laseme ka ennast teistel mõjutada. Nii saame läbi suruda oma tahtmisi või muuta teiste inimeste arvamust või ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Referaadi koostasin Robert B. Cialdini raamatu: ,,Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" põhjal. Töö eesmärk on välja tuua erinevaid mõjustamis teooriad, mille lõksu me eneseteadmata langeme. Mis paneb inimesi ütlema: ,,Jah!" mingile pakkumisele või palvele, kuigi tegelikult järele mõeldes leitakse, et see oli ennatlikult ostetud või antud lubadus. Neid teooriad teades, saab ennast rohkem kaitsta nende inimeste eest, kelle tööks ongi teisi mõjutada, et need teeksid midagi, mis

Mõjutamise psühholoogia

46

docx

Turunduse alused kordamisküsimused

ning üritati toota võimalikult palju ja võimalikult väikese omahinnaga. Ka tänapäeva arengumaade turud, kus kus oluline on toote kogus ja hind kuid mitte kvaliteet. Tootekontseptsioon – paljud elektroonikat tootvad firmad, kelle põhieesmärk on pidevalt tooteid täiustada ja uuendada, et võimalikult paljud tarbijad oleksid rahul ning leiaksid endale sobiva toote. Müügikontseptsioon – näiteks LHV panga müügiagendid Eesti suuremates poekettides inimesi agressiivselt manipuleerimas. Samuti teostas Elisa väga agressiivset müüki teenuste „tasuta“ pakkumisel. Turunduskontseptsioon – näiteks lastele/emadele suunatud tooted (mähkmed, lasteriided jms). Sotsiaalse turunduse kontseptsioon – näiteks elektriautod (sihtturu vajadused + keskkonnakaitse). Suhtlusturundus – näiteks eripakkumised püsiklientidele telekommunikatsiooniettevõtetes.

Turundus

22

doc

Kuritegevus Eesti Vabariigis ARVESTUS

väljaspool abielu sündinud, vanemad lahus(lõhutud perekonnad), 47% isadest alkohoolikud. Vanemate alkoholism: 1)pärilikult koormavad tegurid, 2)miljöölised faktorid. Karnevalilapsed – alkohol mõjub järeltulevale põlvele, vanemate kohtulik karistus, halva eeskuju pärib isegi vaimselt terve isik. Tuleb luua alaealiste kohtud, kes ainult arutavad alaealiste asju. Alaealiste kohtud peavad olema kinnised.Tänapäeval heaolukuritegevus, millega palju raskem võidelda! 6. Eesti politsei edukas võitlus hobusevargustega. Hobusevargused olid aktuaalsed 1920-ndatel aastatel. Põhjuseks oli see, et sõdurid ei viitsinud jala käia ja varastasid hobuse, et lihtsamini sihtpunkti jõuda. Vargused muutusid massiliseks – 1920 aastal oli 1000 vargust. Omanikele oli see suur kaotus, kuna hobusel oli tol ajal kolme lehma hind, 4 Kuritegevus EVs ARVESTUS

Õigus

Kommentaarid (11)