Eesti mured on ka minu mured. (11)

Eesti mured on ka minu mured.
Inimesed peaksid üksteisest hoolima. Tuleks olla teiste suhtes tähelepanelikum, vaadata tulevikku ja mitte elada nii, et ainult olevikus oleks kõik hea. Nähes, mis toimub meie ümber siin väikesel Eestimaal tuleb masendus peale. Kõigil on koguaeg kiire. Kõik teevad tööd, et nende elujärg oleks parem kui naabri oma. Märkamatult käiakse üksteisest mööda, kuid seda, et elamine ja toit kallinevad pidevalt näeb igaüks.
Viimasel ajal on Eestis päevakorrale tõusnud küsimus seoses energia hinna tõstmisega. Praegu, kui maailma on tabanud majanduskrahh ja paljud inimesed jäävad tööta ning toimub massiline koondamine. Väikeettevõtted kaovad ja pankadel pole raha. Kõik hinnad langevad, aga energia hinda tahetakse tõsta. Kellegil pole enam raha, et elektritarbimise eest maksta. Sellele ei mõelnud aga keegi, et põlevkivi saab ükskord otsa ja uusi kohti, kust põlevkivimaaki leida enam pole. Miks küll ei mõeldud sellele varem? Miks ei arendatud uusi tehnoloogiaid energia saamiseks? Uue tehnoloogia väljatöötamine oleks võtnud küll aastaid ja see oleks olnud kallis, kuid nüüd poleks eestlastel muret, et varsti võime jääda energiata.
Vaevalt kujutab mõni persoon ette elu ilma elektrita. Tänapäeval ei oska inimene ilma selleta midagi peale hakata. Kõik kodumasinad ja tööriistad vajavad energiat, et töötada. Tööd ega süüa ei saa inimene ilma nendeta teha. Mis siis saab? Kas inimesed hakkavad alles siis, kui häda käes sellele mõtlema? Või olekski elu ilma energiata parem? Kõik hakkaks rohkem huvituma teiste tegevusest, poleks arvuteid ja telereid- seega saaks sportimine au sisse, sest juba igavusest hakataks end treenima . Ainult Eestis ei muretseta noorukite aina tõusva kehakaalu pärast, vaid ka mujal arenenud riikides. Kui elekter kaoks, siis ei saaks toota krõpse ja muid kõrge rasvasisaldusega toite. Süüa tehtaks kodus kasvatatud juurviljadest, milles on palju vitamiine ja puuduvad inimorganismile kahjulikud ained. Selleks, et rahvale mõistust pähe panna tulekski kümneks aastaks elekter ära kaotada. Siis õpiksid inimesed hindama ka muid väärtusi peale rahaväärtuse.
Seoses inimeste rikastumisega umbes kümme aastat tagasi hakkas ka autode arv järsult tõusma. Kui kaheksakümnendate aastate algul oli autode osakaal eestis väga väike, siis praeguseks - kahekümnendate lõpuks, on autode tootmine ja ostmine märgatavalt suurenenud. See, et mõnes perekonnas on rohkem kui üks auto, ei ole enam mitte midagi ebatavalist. Autod ongi saanud Eestis jõukuse märgiks. Mida suurem, uhkem ja kallim auto inimesel on, seda tähtsamaks seda inimest ka peetakse. Talle on avatud rohkem uksi , kui ta sõidab väikese, odava ja vähem kütust võtva auto asemel kalli maasturiga. Teada on ka see tõsiasi, et suurem ja võimasam auto kasutab töö tegemiseks rohkem bensiini kui väike auto ja seega paiskub õhku rohkem heitgaase, kui tavalise auto puhul.
Suuremates maades on inimeste teadlikkust heitegaasidest tulenevate keskkonnaprobleemide suhtes palju tõstetud. Selleks kasutatakse reklaame nii televisioonis, raadiotes kui ka linnatänavail olevatel plakatitel. Inimene näeb päevast päeva sama reklaami, siis hakkab talle ka teadmine, et tema saab inimkonna parema tuleviku nimel midagi head ära teha, kohale jõudma. Paljud indiviidid arenenud riikides on hankinud endale auto, millel on olemas katalüsaator. Katalüsaator muudab bensiini põlemisel tekivad kahjulikud gaasid loodussõbralikeks ning siis pole keskkonnasaastamine väga suur. Eestis tuleks ka inimeste teadlikkust tõsta, kuigi ei ole usutav , et nad hakkaksid siis neid kalleid seadmeid oma autodele ostma. Siin, väikeses riigis kus elame, on indiviidile tähtsam see, et neid kiidetaks kalli auto või suure maja, mitte aga sellepärast, et nad kellegile head teevad. Kahjuks on meie kodumaal inimesed kõige ja kõigi suhtes väga ükskõiksed.
Kuna Eesti on mereäärne riik, siis on veereostatusest tulenevad prbleemid siin vältimatud. Läänemeri on liigirohke meri. Meri on elupaigaks mitmetele kalaliikidele, kui ka lindudele. Ka see on põhjus, miks selle saastatus erilise tähelepanu on pälvinud. Läänemeri on väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Selles meres on ka palju Euroopa riikide vahelisi mereteid. Mööda neid veetakse enamasti kala ja naftat. Alles paar aastat tagasi tabas Läänemerd suur naftareostus , kus said paljud kalad ja veelinnud hukka, lisaks sellele ei suudetud naftalaike merest täielikult eemaldada. Selle naftalekke likvideerimiseks tulid appi nii vabatahtlikud kui ka päästeteenistus. Üheskoos päästeti ja pesti linde, et nad saaksid oma normaalset elutegevust jätkata. See oli hea näide sellest, et osad inimesed ei ole veel hingeliselt ära mandunud ning neil on aega ja tahtmist kellestki hoolida .
Märgates seda, mis toimub meie ümber ja vaadates tulevikku, ennetades probleeme, mis võivad esile kerkida viiekümne aasta pärast, teeme me ainult endale, oma lastele ja nende järeltulevatele põlvedele heateo.