Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Punamütsike". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
punamütsike, punamütsikese, voodis, ragne, regina, pesti, kapuutsiga, haigeks, vanaemale, kohtub, söönud, selga, pannud, küsis, vanaemalt, kõrvad, sõi, riietes, jahimees, kõht, janust, kaevu, küsimusiTravestia Punamütsike Elas kord üks väike tüdruk keda hüüti Punamütsikeseks.Ühel päeval jäi aga tema vanaema väga haigeks. Niiet Punamütsikese ema pakkis kokku korvi maitsvate toitudega, mille Punamütsike pidi oma vanaemale viima. Korvis olid kõik vanaema lemmikud toidud: juustuhamburgerid, friikartulid, Coca Colat, kananagitsad, üks juustupitsa, jäätis, siider ja paar purki õlut. Punamütsikese tee vanaema juurde viis aga läbi metsa. Ja kuna Punamütsikese jalgratas oli katki, pidi ta jala minema. Kui Punamütsike oli natuke maad kõndinud, siis ta tundis, et tal on kõht väga tühi. Aga siis talle meenus korv, mille ema talle kaasa oli pannud. Niiet ta istus maha ja hakkas väikest pikniku pidama
Punamütsike vaatas internetist rongiaja ning asus vanaema poole teele, kes elas teises linna otsas Koplis. Jõudes rongiga Balti jaama, kohtas ta hämaras seisvat Hunti, kellel tuli kange tahtmine teda röövida, sest tal hakkas laks üle minema ning tahtis uut herolaksu kätte. Kuid Hunt ei julgenud, sest kaugemal nägi ta mendipatrulli mööda sõitmas, niisiis küsis ta Punamütsikeselt kuhu ta läheb, kuna Punamütsike oli unustanud lapsepõlves õpitud reeglid, et võõrastega ei tohi rääkida, ütles ta, et vanaema juurde. ,,Kus vanaema elab?" päris Hunt Punamütsikeselt. ,,Kopli 53" vastas Punamütsikene sellepeale. ,,Ah nii, ma suundun ka sinna poole, lähme äkki koos?" küsis Hunt. ,,Jaa, võib küll." vastas Punamütsikene Nii nad suundusidki koos läbi Balti jaama turu kuni äkitselt ütles Punamütsikene ,,Ma ostan maapiima ka, vanaema tegi kooki." ,,Ma pean kahjuks minema" vastas Hunt sellepeale.
Tartu Ülikool Haridusteaduste instituut Punamütsike ja Tuhkatriinu Raamatute võrdlus aines väikelastekirjandus Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2012 "Punamütsike" Tekst: Marie Duval Egmont Estonia, 2001 Punamütsike viib vanaemale saiakesi ja võid. Vanaema elab väikeses majas küla alguses. Olles vanaema juures pakkus Punamütsike, et teeb vanaemale (hundile) rohuteed. Peale seiklust saatis jahimees Punamütsikese tagasi tema kodukülla. Loo lõpus ütleb kütt Punamütsikesele: "Aga sina Punamütsike, ära tule enam kunagi vanaema juurde läbi metsa ja ära räägi võõrastega." Hunt ruttab punamütsikesest ette. Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt puu alla magama. Kütt lõikas noaga magava hundi kõhu lõhki. "Punamütsike" Vennad Grimmid. Tormikiri, 1997 Punamütsike viib kooki ja marjajooki vanaemale.
ütles, et tema naiseks saab see, kellele king jalga läheb. Üks võõrasõde lõikas oma varba maha, et king jalga sobiks. See pettus toimis lühiajaliselt, kuningapoeg viis ta tagasi. Teine õde lõikas kanna maha, aga ka tema pettus ei läinud läbi. Tuvid laskusid Tuhkatriinu õlale ja olid seal terve pulmade aja. "Punamütsike" võrdlus. Vennad Grimmid ja Charles Perrault muinasjutud. Punamütsike viib kooki ja marjajooki Kook ja pütike võid. vanaemale. Ema ütleb, et Punamütsike ütleks vanaema Vanaema on haige. juurde sisse astudes: "Tere hommikust" ning ei vahiks nurki mööda ringi. Vanaema elab metsa sees. Teisel pool veskit, küla esimese majas. Tekst luulelisem: "Veel oma tubli veerandtunni tee kaugusel metsa sees, kolme suure tamme all, seal seisab tema maja, allpool on pähklipuuhekid, seda sa ju peaksid teadma." Hunt viivitab Punamütsikest, juhtides Hunt päris kuhu punamütsike läheb. Ja siis ütleb
Vanaema elas tal metsa serval ühes tillukeses majakeses . Isa ega vanaisa tal ei olnud kuna nad surid sõjaväes . Niisiis igal laupäeval oli poisil kohustus käia vanaema juures . Tüdrukuid ema iial ei saatnud . Kuna Martin peale isa ja vanaisa surma oli üksik ja ta ei suhtlenud kellegiga . Ning peale surma tulid tal pähe imelikud mõtted . Ta nägi õudusunenägusid kuidas ta on imedemaal ja oskab loomadega rääkida . Alati kui Martin läks vanaema juurde , luges vanema talle raamatut " punamütsike " , Martin juba teadis , et seal sööb hunt vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin vanaema juurde läks luges vanaema talle raamatut " Alice imedemaal " ja see kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema talle muinasjuttu loeks . Ühel hommikul kui oli jälle laupäevane päev ärkas Martin hommikul ülesse ja tal oli hoopis teistsugune tunne kui tavaliselt . Siis pani
- moos kõrbes põhja, ema ja ka teised olid kurjad ja pettunud, sest 4kg suhkrut oli raisus, teises toas söödi koos suppi - vanaisa oli surnud, vanaema istutas hauale kevadel maikellukesi ja sõnajalgu - tüdruk kartis õhtuti oma nukku Manni, kes oli väga vana ja kulunud - ema pesi tütre jalad ja ta puges voodisse magama - perel oli kana Heroodes, kes oli kuri, aga kellelt saadi mune - ema ja vanaema läksid heina tegema, tütar jäi koju - nende hoovis palju lilli, sest vanaemale olid need uhkuseks - koduaias kasvatati lisaks erinevaid marju, köögivilju, olid mesitarud - tütar oli näinud, kuidas onu miskit ühes tühjas mesitarus teeb ja tahtis selle nüüd välja uurida, leidis paberi seest raske ja õhukese noatera, mis meenutas kergelt seatapupussi, mida veidi uuris ja siis sinna tagasi pani, sest see ei olevat tema asi - tütar sõi leiba ja viskas kanadele ka, meenutas kuidas kanu ja kukki sülle võtta saab, aga hetkel seda teha ei viitsinud
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
Libahunt Kokkuvõte 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks
Kitzberg 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia tapmine läks
Koristaja on me ema - Ema arstki on, kui vaja - kraamib tube, kraamib kööki. ravib terveks muhud-haavad. Samal ajal kokk on tema - Kui me grippi jääme talvel, kogu perele teeb sööki. istub öösitigi valvel ... Ärkad vahel enne koitu ema õmblejaks on meile - märkad: ema keedab toitu. uued pluusid temalt saime, Veel on ema õpetaja - vanad puhtaks pesti eile - koos meil tähed selgeks saavad. ema oli pesunaine. 8 Peseb-kraamib päeval-öölgi - Peale selle käib veel töölgi, on meil virk ja väle ta. aga kus - ei mäleta ... Jüri Parijõgi Külaliste leib Illustreerinud Silvi Väljal, „Eesti Raamat“1977 "See oli siis, kui vanaisa oli alles poisike..
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab
Viimasel minutil peatas teada ema hüüd, kes just koju jõudis. Lepituseka linnuga andis Leemet varesele veel õlut. Mardu sai pahaseks, kui Leemet koos linnuga tuppa jalutas. Ikkagi ju tema lind. Mardu jooksis kodust ära mere äärde. Meri oli see, mis teda rahustas. Ta loendas just purjekaid, kui Leemet tuli teda peole kutsuma. Kuid Mardu ei läinud. Alles siis, kui vanaema õhtul teda hüüdis, läks Mardu koju. Öösel kuulis poiss voodis olles, kuidas Leemet rääkis emale oma vareseloo. Leemet oli rüüstanud nooruses varesepesasid, ja sealt mune varastanud. Iga muna eest sai ta 1 rubla. Saapad, mille ta munade eest ostis maksid aga 121 rubla. Võib teha omad järeldused. Hommikul oli lind kadunud. Mummi arvas, et ju ta koos Leemetiga hommikul merele läks. Poiss rääkis mummile mis ta öösel oli kuulnud. Õhtul kui Leemet koju tuli, kahmas Mardu linnu ja pani ta puuri. Puurile pani ette aga tabaluku
- meenutas veel õhtut Franziga kanali ääres, kus lõpuks veinist purju jäi, itaallane tõi lauda põleva jäätise 11. - mt polnud järsku enam milleski kindel, kas see oli kõik tõsi olnud, et ta oli kiirrongis olnud, ja tema vastas oli neeger istunud ja ta oli vaadanud rongi aknast välja tulpe istutavaid inimesi 12. - kindel maastik, mida ta mäletab, pigem hoopis taevas - istusid vanaemaga söögilaua ääres, mt piilus aknast välja tänavale, et vanaemale öelda, kes parasjagu mööda kõnnib - köögiaknast paistev taevas pole kunagi ühesugune, mt tundis, et näeb sellest taevast kõiki oma elu nägusid ja maastikke, tundis neid aina uuesti ära 13. - mt ei lükanud Franzu ka trammi alla, kuigi Amsterdamis oleks seda olnud lihtne teha - kui Franz unes sonis/hambaid krigistas, piisanuks vaid sellest, et mt oleks tal käest võtnud, kuid ta ei suutnud, temas oli vastikus, mis ei lasknud uinuda enne esimese trammikella,
TÖÖLEHT 13. Vastlapäev 74 TÖÖLEHT 14. Koduloomad 75 TÖÖLEHT 15. Sünnipäev 76 TÖÖLEHED 16. ja 17. Arvud ja numbrid 77 TÖÖLEHT 18. Pühad 78 TÖÖLEHT 19. Koristame kööki 79 TÖÖLEHT 20. Lemmikloomad 80 TÖÖLEHT 21. Elukutsed 81 TÖÖLEHT 22. Kauplused 82 TÖÖLEHT 23. Kiri vanaemale 83 TÖÖLEHT 24. Marjul 84 TÖÖLEHT 25. Suvel pargis 85 14. Töölehed kuue-seitsmeaastastele lastele 87 TÖÖLEHT 1. Mis on teisiti? 87 TÖÖLEHT 2. Arvud ja numbrid 89 TÖÖLEHT 3. Aastaajad 90 TÖÖLEHT 4. Kodutööd 92 TÖÖLEHT 5. Korter 93 TÖÖLEHT 6. Õues ja toas 94 TÖÖLEHT 7
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa. Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seisma. Natu
1946. aastal kolisid Lebrehtid lähedal olevasse Sompa külla Ida-Virumaal, kuna tööjõudu enam eelmises kohas ei vajatud. Seal elasid nad lühikest aega. Siis kolis pere Jõhvi linna ühte korterisse, põhjus oli täpselt sama. Jõhvis kohtas Rudolf naist nimega Elmiire. Mõne kuu pärast abiellusid Rudolf ja Elmiire. Kuna Elmiirel oli tütar, siis nad pidid elama 2-toalises korteris viiekesi: Rudolf ja Elmiire ning Rudolfi lapsed Erna ja Albert ning Elmiire tütar Helbe. Elmiire sai minu vanaemale võõrasemaks. Elmiirel oli poeg ja tütar. Poeg elas juba omaette, aga tütar ei olnud nii suur ja elas koos oma emaga. Tihtipeale Elmiire tegi minu vanaemale ülekohut. Kõigele lisaks Elmiire õmbles oma lapsele ilusamad riided kui minu vanaemale. Kui vanaema käis juba viiendas klassis kolisid nad Jõhvi linna teise korterisse, kuna vend Albert sai miilitsas tööd ja see võimaldas neil kolida paremasse kohta. Albert ei jäänud
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
Tänapäeva Jõulud! Oli õhtu ja sõime perega õhtust, vanaema magas ja ema ütles: ,,mine magama!". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone. Tähtsuse alla seatakse hoopis teistsugused asjad. Pigem tähtsustatakse materiaalseid asju, mitte kauneid kombeid, millele rõhuti varasemal ajal. Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraaf
.. porilombis väänlevat ussi. Kõik on purunenud tuhandeks killuks mida ja karjamaal määgivat lammast. püüan aina rohkem ja rohkem kokku ma armastan lihtsust ja soojust, ma armastan ausust ja tõde. liimida... Kuid siis on ikka nii et 1 tükk on ma armastan elu ja olu, puudu... SINA! ma kasvades avastan armastust, Kas on patt, On kesköö tund, olen vaikselt oma voodis. kui mõtlen Sulle? Mul ei tule und,sest mõtteid täis on pea. Mul on silme ees ilus unistus. Kas on vale, Mul on südames sügav igatsus. kui ihaldan Sind? Ma tahaks tunda sinu lõhna ja sinu pehmust. Mis on kire Siis südamest kaoks üksindus ja kurbus. Ma tahan teada ja tunda mis on armastus. ja armastuse vahe
Need olid olnud väga head, pehmed. Kohalikus poes oli leiba väga vähe harva muugil ja kui toodi , siis anti igale töölise kohta pool kilo päevas. Vanavanaemal oli tervis vilets, tema leiba ei saanud. Kevade poole suve oli neil oma jahu , vanavanaema küpsetas ise leiba. Peale oktoobri pühi pandi vanaema vasikatalitajaks. Grupis oli 25 vasikat ja kui need kasvatada kuni kuu vanuseks, siis anti 150 rbl. preemiat. Ja ka heinatöö eest anti vanaemale 50rbl. Preemiat , Aino oli heinatõstja, tema sai 150rbl. Vanaema oli siis vasikajootja kuni 1954. aastani , kui abiellus Ilmar Bachmanniga. Tema toodi Athangelskist oma ema juurde 1953. a. sügisel. Ilmar oli areteeritud 1945. a. 1954. a juunis sündis poeg Anton ja 1955. a 1.detsembril tütar Elvi. Siis oli elu juba olnud parem, poes oli saada väga mitmesugust kaupa. Vanaema oli ostnud endale vedrumadratsi. Ka riiet oli väga suures valikus
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
poleks neid aidanud ja juhatanud, et mingu mere äärde ja põgenegu paadiga. Nad pääsesid vaevu. Ülgas oli huntidel kõrvad vaiku täis toppinud, seepärast ei allunud need ussisõnadele ega läinud vette. 21.peatükk Hiie ja Leemet on merel. Kui Hiie minestusest ärkab, on ta justkui teine inimene ja tundub L- le ahvatlevana. Hiie kutsub L-i ujuma ja pärast nad armatsevad. Õhtul jõuavad ühele saarele, et ööbida ja süüa. Nad leiavad koopa ja L läheb lõkkematerjali tooma. Ta kohtub oma surnuks peetud vanaisa Tölbiga. Too oli pääsenud, kui raudmehed talt jalad ära lõikasid ja merre heitsid. Hülged aitasid ta randa. Sandina oli ta väga tahtmist täis raudmeestega uuesti sõdima minna ja tappis saarele sattunud munki, kes tahtsid sinna midagi ehitada. Tal oli vaja 100 inimese konte, et valmistada tiibu. Nende abil tahtis ta nagu Põhja Konn õhust raudmehi hävitada. Ainult 3 inimese luud olidki veel puudu. Igast kolbast oli ta valmistanud karika.
Ta koristas ning Aliide võttis ta käest kinni. Zara ehmus jälle. Kui Zara vanni läks nägi Aliide, et Zara keha on muljutud. 1991,Vladivostok Zara kodu ette sõitis must volga. Sealt tuli välja Oksana, kes oli Zara kunagine sõber, keda pole näha olnud peale Moskvasse õppima minemist. Oksana oli hiljem töötanud Saksamaal. Oksana oli väga kenasti riides: sukad, milliseid seni veel nähtud polnud, värvitud huuled, kingad jm. Oksana pakkus Zarale ja tema vanaemale Dzinni. Zara hakkas teed tegema. Nad rääkisid kui hästi läänes teenib. Zara meenutas, et kunagi oleks tema ja Oksana jäänud musta Volga alla ja kui nad emale sellest rääkisid, läks ema paanikasse. Ema päris, et kas keegi autost neid nägi ja ta valvas akende juures ja jälgis Zarat pidevalt. Mustad Volga olevat taga ajanud tüdrukui ja nendest tüdrukutest pole hiljem midagi kuulda olnud. Nüüd on Oksanal samasugune must Volga. Kui Zara saatis Oksana tagasi auto juurde, ulatas
(Kahro 2000, lk 13-14) Varsti koliti isa juurde Keila-Joale Meremõisa mesilasse. Seal õppis Urmas loodust jälgima hulkus ringi, uuris pilvi, veetis koos kasuisaga lumiseid öid metsas lõkke ääres, kus nad koos puude langetamisest maha jäänud metsarisu põletasid. Urmas õppis seal ka suusatama ja jalgrattaga sõitma. Ühel vihmasel päeval tuli külla vanaema. Urmas pani ühe maas vedelevatest plekitükkidest räästa alla, nii et vihmapiisad sellele kukkusid, ning sõnas vanaemale: ,,Vanaema, kuula! Kuula, kui ilus muusika!" Samamoodi pööras ta vanaema tähelepanu kaunitele helidele ka hiljem, näiteks bussi oodates kivikesi vastu metalset peatuseposti visates, kui kord kostusid tumedamad, kord heledamad kõlksatused. (Ibid, lk 14-15, 22) Teises klassi Lohusalu algkoolis alustas Urmas klaveriõpingutega. Üldaineõpetaja Ene Kikajon mängis kord klaverit ning köitis sellega Urmase tähelepanu, kes tuli klaveri juurde, vajutas ühe
venna Adelberdiga, kes hakkas Aini käest iga suguseid küsimusi küsima kust ta elab , kes ta isa on ja kes ema ja mis tal Olgaga asja on? Lõpetuseks küsis ta Aini käest kas ta lugeda oskab Ain ütles et oskab aga seda kirja mida Adelberg tal lugeda käskis seda ta ei osanud. Seepeale küsis Adelberg kas ta tahab seda õppida. Ain oli sellega nõus ja ta ema ka. Sest saadik käis poiss iga päev mõne tunni linna elementaar koolis kuid kevadel ühel ilusal päeval jäi Aini ema haigeks ja suri. Ain jäi vaeslapseks. Adelberg võttis ta enda hoole alla. Aastad läksid mööda. Väikesest arast talupojast sai aegamööda peenike noorhärra. Peet jäi samaks talupojaks. Antonil nõnda kõlab Aini peenem nimi vahepeal oli möödunud mardipäev ja Hilde kutsus Aini saksamaale. Ain aga ei olnud sellega nõus ja tahtis kodumaale jääda. Kahenädala pärast olid suvistepühad. Esimese püha hommikul olid kõik kaugemad teed kägisevaid puuvankreid täis, mis kirikulisi linna viisid
Jäetakse Leiva, Suhkru, Tule, Vee, Valguse, Koera ja Kassiga hüvasti ning astuti väravast sisse. Sinilindu nad oma teekonnal ei leidnudki: Mälestustemaa lind läks mustaks, Öö linnu surid, Metsast ei saadud lindu kätte ning Tulevikuriigi lind muutus punaseks. Arvati, et äkki polegi Sinilindu olemas. Kaheteistkümnes pilt (Ärkamine) Kui ema lapsed hommikul kell kaheksa äratas rääkisid nad talle oma seklustest. Ema arvas, et lapsed on haigeks jäänud. Külla tuli naabrinaine Berlingot, kes haldjaga sarnanes. Jutuks tuli tema haige tütar, kes Tyltyli lindu endale soovis. Poiss andiski linnu tüdrukule. Tüdruk, kes ei saanud voodistki välja kõndis, jooksis ja tantsis. Kui poiss püüdis näidata kuidas lindu toita pääses ta lendu. Puurituvi oligi otsitud Sinilind, kes õnne sümboliseeris.
laps. Botaanikaaias oli hävinenud üks elumaja. Seal elas minu klassikaaslane Enn Lipmaa. Talle oli pidanud üks klassivend külla tulema ja ta läks sõbra poole vaatama, et kuhu too jäi. Tagasi tulles oli tema maja rusudeks ning terve pere surnud. Ahervare ainult suitses. Saatsime ta Tallinna sugulaste poole. Oli teine näost kahvatu, lõug värises. Üks pomm kukkus apteegi juurde ning ei lõhkenud. Koolimaja, mis seal lähedal oli, ning kogu tänav suleti. Tunnid jäid ära. Olid olnud voodis pikali ning raudvoodi otsad hoidsid rusud neist kõrgemal. Kokkuvõtteks Niisiis rääkis vanaema minu kaudu oma loo. Tal on väga palju huvitavaid mälestusi veel,aga see oli põhiline lugu.
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
Lihast ega piimast polnud nende peres kunagi puudust . Poeletil oli harulduseks viinerid ja sardellid . põhisöögiks olid supid ja pudrud . Tavaliselt oli punane soolaliha , mida supi seest välja õngitseti . Kompotid ja muu tehti kõik ise , keldris olid riiulid lookas . Olmetehnikaks oli pesumasin . Kui pesupäev oli , kisuti hommikul linad alt ära ning kõik olid vihased kui emamesilased , sest terve köök oli loputusvanne ja muud selle sarnast täis kuna pesu pesti umbes üle kolme nädala ja kaks päeva järjest . Teiseks oli tolmuimeja ning mikser . Praegusel ajal ostetakse ise korterid või majad , vähesed asutused jagavad kortereid . Mööbel ostetakse samuti ise , osa sellest on vanemate oma . Kaubavalik on varasemaga võrreldes kõvasti mitmekesisem , riietusega on samamoodi . Poelettidel ei ole enam vaid massitoodang . Tihtipeale ei sööda enam ühel ajal , terve perekond koos , vaid igaüks sööb siis kui on aega ja tahtmist
Nende ümbruses jäi vaikseks, kuid sõda polnud veel lõppenud. Sakslaste vabastatud aladel taastati Nõukogude kord. Algas rahulik töö. Poliitiliselt oli aeg rahutu. Jälle toimusid arreteerimised ja kohtumõistmine. 4 1.5 Lapsepõlve mälestused Esimesed lapsepõlve mälestused on neljandast eluaastast. Ta mäletab vend Arnoldi sündi, 22. veebruar 1932. aastal. Helvi ema oli eestoas voodis, Naabri Marie tuli sinna ning toa uks pandi kinni. Mõne aja möödudes kostus toast imelikku häält. Isa läks tuppa, kuid Helvit ei lubatud. Kui isa toast kööku tuli teatas ta Helvile, et talle on sündinud vend. Veel mäletab ta Naabri Marie tumedakarvalist krantsi, kes perenaisele järgi tuli. Nende emane kirju kass hüppas koerale kallale ning koer jooksis suure kisaga üle põllu kodu poole. Ta mäletab käike heinamaale, jõe äärde, põllule, lauta, loomi laudas, hobusega sõitu
Rebane ja rästas Osades: *Rebane *Jänes *Mees *Rästas *Metskult/isane siga *Poeg *Hunt *Naine Metskult läks "kiievisske laadale" ,talle tuli vastu Hunt. Hunt:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Hunt:Lähme vader. Nad läksid üheskoos edasi ,vastu tuli Rebane. Rebane:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Rebane:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vader. Läksid jälle edasi ,vastu tuli jänes. Jänes:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Jänes:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vaeseke. Nii jätkasid nad teekonda ,kuni ööseks jõutsid nad sügava ja laia auguni.KULT hüppas-ei suutnud üle hüppata ning kõik teised loomad hüppasid tema järel ning kukkusidsamuti auku. Rebasel tuli hea mõte: Rebane:Hakkame laulma.Selle ,kes peenemat häält teeb ,sööme ära. Hunt:Uuuuuu! Metskult:Oooooo! Rebane:Eeeeee! Jänes:Iiiiii!
Tohter jõudis Tammistule, esimesena läks ta vaatama Hinnut, suit ees, selgus et ´Hinnu on nii haige et ta pidi viima linna haiglasse, sest maa tohtril pole vajalikke ravimeid tema raviks ja muidu ta sureks, aga tohter ütles et on nõus ta ise linna ära viima. Tohter andis veel mitu käsku. Riinu kutsus tohtri alla.Taaveti kohta kiideti kõik heaks, kuigi ta manitses ka, sest Taavet oli olnud just tema haige, kes sai terveks, aga muidu on tal korras, lihtsalt peab paar päeva voodis pikali olema ja ravima rohtudega. Tohter läks oma teed. Halli peaga vanamees oli tark mees, aga kõike ta ka ei teadnud ja aru ei saanud, kui Taaveti silmad ahjupoole pöörasid tohtri jutu ajal, siis Miina punastas ja siis muutusid valgeks ja siis punastas jälle. Riinu ei saanud õiget märku pähe et tema tütar abiellub, aga Taavet oli nii rikaste vanemate poeg, et Riinul sedasugu mõtet eemaltki meelde ei tulnud. Öö läks valvselt mööda, hommikul oli kuulda rattavurinat, Taaveti
Nad said 2 last (Eha ja Päev). Algul ei rääkinud prints oma vanematele perest, vaid käis aina tihedamini „jahil“. Kui P kord sõtta läks, jäi tema inimsööjast ema UK ja lastega omapead ning tahtsi kõiki ära süüa, kuid ülemteener päästis nad. Seepeale soovis K nad ussipatta vaisata, kuid P nähes viskus sinna ise. Tuh- Mees abiellus teist korda kõrgi ja upsaka naisega. Naine jäi haigeks ja suri ning mees ka- Tuhalsitsija-Tuhkatriinu (noorema õe poolt) võttis uue naise. triinu Tuhkatriinu Käis kogu aeg ema haual ja istutas Kris- T küsiti, kas ta tahab peole, kuid too ütles, et tema sinna ju sinna puu, oksast, mis isa oli reisilt tall- ei sobi. kaasa toonud
annaabi.ee 
