mo sõsar seisab sõasa, sõamõõkade seasa, vaenuraudade vahele. Ees tal ihutud mõõka, taga tal tahutud seina, tõisel tõine mees tugeva Mujal jäi uju mõrsjale tanutamiseni pähe. Mõrsja vastuvõtmise lõpetas söömine. Seekord istusid koos mõrsja ja peiuga lauda mõrsjapoolsed pulmalised. Ent söömisele eelnesid veel mõned maagilist laadi talitlused noorpaariga. Väga levinud tavaks oli, et toodi tükk leiba soola või võiga, leivatükk murti pooleks-üks anti mõrsjale, teine peiule. Üle maa tuntakse ka sülepoisi (rüpepoisi, rüpelapse) kommet. Enamasti on see seotud esimese söömaajaga peiukodus, kohati ka tanutamise või põlletamisega. Komme oli järgmine: kui pulmalised pruudikodust peigmehe juurde läksid ja esimest
toimus pulmas. Laulatus võis toimuda nii enne kui ka pärast pulmi ning seda mitme nädala ulatuses. Pruutpaar laualatati kiriklikult enamasti pühapäevasel päeval. Hoopis tähtsamaks peetud pulmapeost võttis osa palju suurem seltskond kui laulatusest. Laulatuselt puudusid isegi mõrsja vanemad, kohal olid vaid pruut ja peig koos isamehe, peiupoisiga, kaasanaise ning pruuttüdrukuga. Hilisemalt, kui laulatus ning pulmad hakkasid rohkem ühte sulanduma, võtsid pea kõik pulmalised ka laulatusest osa. Pulmategelased Pulmatsermoonias olid mõrsja ja peig ainult formaalsed peategelased. Kõrvalised olid ka abiellujate vanemad. Peategelasteks olid hoopiski isamees ja kaasanaine koos oma abilistega. 2.1.1 Isamees Isamees (ka mõõgaisa, saajavanem, ninamees, raudkäsi, kaudkäpp, peiuisa) oli peiupoolseid pulmalisi esindav vanem abielus mees. Enamasti oli tema pulmarongis eessõitja ning ka söögilauas istus ta pruutpaari kõrval või siis nende läheduses
toimus pulmas. Laulatus võis toimuda nii enne kui ka pärast pulmi ning seda mitme nädala ulatuses. Pruutpaar laualatati kiriklikult enamasti pühapäevasel päeval. Hoopis tähtsamaks peetud pulmapeost võttis osa palju suurem seltskond kui laulatusest. Laulatuselt puudusid isegi mõrsja vanemad, kohal olid vaid pruut ja peig koos isamehe, peiupoisiga, kaasanaise ning pruuttüdrukuga. Hilisemalt, kui laulatus ning pulmad hakkasid rohkem ühte sulanduma, võtsid pea kõik pulmalised ka laulatusest osa. Pulmategelased 4 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk 36. 6 Pulmatsermoonias olid mõrsja ja peig ainult formaalsed peategelased. 5 Kõrvalised olid ka abiellujate vanemad. Peategelasteks olid hoopiski isamees ja kaasanaine koos oma abilistega. 2.1.1. Isamees Isamees (ka mõõgaisa, saajavanem, ninamees, raudkäsi, kaudkäpp, peiuisa) oli peiupoolseid
Pruudivendi võis olla kuni kolm. Tema või nende peamine ülsanne oli mõrsja varastamine peiupoiste käest. Isamees oli pulmarongi juht ja peiu saatja. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Hiljem on pulmarongiga liitunud teisedki pulmalised, ainult pulmavanemad jäid kindlasti koju. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Sissesõitmisel algas vastastikune laulmine. Küsiti, kes on tulijad ja miks nad nii hilja tulevad. Teiselt poolt õigustati tulemist või vabandati hilinemist tõkkega teel. Algas sissesõiduloa kauplemine. Luba saadi pärast lunaraha maksmist või passi ettenäitamist. Enne tuppa astumist lõi peiupoiss mõõgaga uksele risti. Toas kutsuti saajarahvas kohe lauda sööma
Juhendaja: Linda Trummal Koosatja: Annika Adder 10.05.06 Osades Jutustaja Tõnis Mägi Mrs Johnstone Kärt Tomingas Michel(Mickey) Veiko Täär Edward(Eddie) Andres Mähar Mrs Lyons Helena Merzin Mr Lyons Jüri Lumiste Linda Katrin Pärn Sammy Riho Kütsar Lapsed, nukujuhid, pulmalised, politseinikud, naabrid etc Janek Joots Marika Barabanstsikova Indrek Taalmaa Tamlet Tuisk Tantsijad Marika Aidla Maarja Paugus Valmar Pantsenko Janek Savolainen Muusikud Trummid- Tiit Kevade Bass- Alari Piispea
Vanasti oli pulmas pulmalaulik. Pulma lauliku asemel mängib vahepeal mõni hea bänd, et pulma laulik saaks puhata. Pulmad algavad ikka pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunevad peiu koju , mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu toob kaasa: leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Esimesel pulmapäeval valmistutakse peiukodus sõiduks mõrsja koju. Sõiduvahendiks on hobune kelle järel on vanker. Hiljem liituvad ka teised pulmalised (autodega) pulmarongiga ainult pulmavanemad jäävad kindlasti koju. Pulmarong läheb suure müra ja käraga, hõisatakse ja helistati kelli. Peiupoiss ratsutab aeg-ajalt ümber pulmarongi. Kui pulmarong jõuab mõrsja maja lähedusse siis tehakse peatus ja peiupoiss jookseb saaja lähenemisest teatama. Peiupoisile pakutakse õlut ja anti kannuga kaasagi, saajarahva kostitamiseks. Kui kõik olid joonud, algas saajarahva sissesõit.
rituaale ja maagilisi sündmusi. Tänapäeaval üritatakse pulmadega teisi üle trumbata, kuigi põhimõte on sama mis vanasti. Pulmadele võivad järgneda mesinädalad. Eesti pulmakombed Tänapäeval rahvariideid kantakse harva Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. Pruuti saadavad pruutneitsid. Peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. Tavaks on, et pulmalised teevad pruutpaarile kingitusi. harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (pruudipärg ja osavusproovid). Laulatus On Kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad teineteisega abielulepingu. Laulatus on kristliku abielu algus. laulatus kuulub pühade toimingute hulka. Laulatust viib läbi vastavate õigustega vaimulik. Eesti tingimustes tuleb ranget vahet teha mõistetel laulatus ja abielu sõlmimine, kuna:
Ja nii tuleb rahu ja vaikus pikkamisi Ülisoo, kus möödunud päeval oli nii palju elu ja liikumist, kus pühitseb Joosep Tools Raja Teelega oma pulmapidu. Viimasena lahkub Ülesoolt Tools ise Teele, Lesta, Lutsu, Tali ja Raja noorema peretütre Aliide seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese
kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Selleks kasutati rege või saani, millega liitusid ka teised pulmalised. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Mõrsjakodus kutsuti rahvas kohe sööma ja seejärel nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk mis oli väga laulurohke. Teise päeva tähtsaim sündmus oliu mõrsja lahkumine vanematekodust. Ta silmad seoti kinni ja mänguliselt üritati teda nö röövida. Teisel pulmapäeval mõrsja ka tanutati. Tanutamine toimus
Pulmi peeti hilissügisel või talvel, sest sügisel olid talud kõige jõukamad ja kiireid töid ei olnud takistuseks. Kunagi ei tohtinud pidada pulmi vana kuuga. Usuti, et noor kuu edendab sigivust, toob õnne ja tervist. Noore kuuga kositud naine oli kaua noor, vana kuuga aga läks naine ka kiiresti vanaks ja kortsuliseks Tavaliselt toimusid pulmad teatava kindla korra järgi. Esimese pulmapäeva hommikul või eelmisel õhtul kogunesid peiupoolsed pulmalised (nn. saajarahvas) peigmehe koju ja pruudipoolsed pulmalised (nn. saunjarahvas) pruudi koju. Seejärel sõitis saajarahvas pruudikoju ja hakkas seal pruuti nõutama ja taga otsima. Pruut lahkus vanematekodust esimese pulmapäeva hilisõhtul või teise päeva hommikul, sellele eelnes pruudi vihtlemine 11 saunas ja ehtimine. Pulmasõit viis pruudi peiukoju, kus pruut vastu võeti ja talle uut kodu
mündikastmega, lisandiks soe rohelise oa, kukeseene ja punase sibula salat Kartul 200g, kaste 100g, lisand 100g, kokku 400g7eur, Punane vein Bonacchi Chinanti Classico, Itaalia; viin "Viru valge" Magusroog: tellitud pulmatort (Frens catering), kohv või tee, konjak Chàteau de Montifaud, Prantsuse Söökide maksumus ühe inimese kohta: 10 eur, lisandub vesi maasikate ja melissilehtedega, morss, kohv, tee Alkohoolsed joogid toovad pulmalised ise nt: Valge vein Dourte Cristal Cardinal A. C Prantsusmaa; Punane vein Bonacchi Chinanti Classico, Itaalia; eesti viin "Viru valge", konjak Chàteau de Montifaud, Prantsuse Saali rent: 17:4524:00 210 eur Teenindusviis: Banketiteenindus, laua taga istumisega pidulik õhtusöök, täisteenindamisega Varuks lillevaasid külaliste toodud lillede jaoks Tantsuplats lava ees Kannuvesi värskete maasikate ja melissilehtedega Click to edit Master text styles
kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Selleks kasutati rege või saani, millega liitusid ka teised pulmalised. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Mõrsjakodus kutsuti rahvas kohe sööma ja seejärel nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk mis oli väga laulurohke. Teise päeva tähtsaim sündmus oliu mõrsja lahkumine vanematekodust. Ta silmad seoti kinni ja mänguliselt üritati teda nö röövida. Teisel pulmapäeval mõrsja ka tanutati. Tanutamine toimus poolsajala, ainult tähtsamate
öelda toimida. · Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. · Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. · Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. · Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. · Pulmarongiga liitusid hiljem teisedki pulmalised, ainult pulmavanemad jäid kindlasti koju. · Esimesed teated pulmade kohta märgivad pulmaliste ratsutamist. Ent 18. sajandist peale on ilmunud kirjeldustesse ka sõiduvahend - regi või saan. · Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Peiupoiss ratsutas aeg-ajalt ümber pulmarongi. Kui pulmarong jõudis mõrsjamaja lähedusse, tehti peatus ja peiupoiss kihutas saaja lähenemisest teatama.
täitma peab. 18:30 Rändamine ja jõudmine peapaika Kui on kohapeal ka majutamine peal, siis läheb 30 minutit ka majutamise peale, kui mitte siis läheb autodest väljatulemise ja korrastamise peale 15 minutit. 19:00 Peosaalis Peosaalis peab pulmaisa pisikese avakõne (sõltuvalt ka siis erinevate rahvaste traditsioonidest - ka isade kõne, pruutneitside kõne, isamehe kõne). Võib-olla ka mingeid tutvustavaid mange või muud sellist. Peale mänge võidaks tuua lauda starter pulmalised jutustavad omavahel, järgneb eelroog, peale mida võiks pulmaisa endast uuesti külalistele märku anda ja taas mänge või muud tegevust korraldada. Peale mida järgneb põhiroog. 20:30 Esimene tants Siit hakkab juba osa, kus ansambel ja pulmaisa vaheldumisi oma etteasteid teevad. Tavaliselt 30-40 minutit ansambel ja 20-30 minutit pulmaisa. 23:30 Alustatakse tordi sissetoomise protsessiooniga Nüüd oleks õige aeg pruudil lahti öelda oma pruudikimbust ja sukapaelast. Toimub
Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks. Edaspidi ei tohtinud naine minna "tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda ". 19 .sajandi lõpu uute tuulte keerise jäid kindlamalt püsima mõned identiteedi sümbolid. Vanale tanutamise traditsioonile lisandus palju uut ja selles segunesid nii vanad tavad kui lisandunud uued. Tanutamine ei toimunud enam salaja teiste pilgu eest varjatult, vaid oli koduse pulmapoe üks pidulikumaid hetki, mida said jälgida kõik pulmalised. Tavaliselt pandi noorpaar toolidele istuma, loeti jumalasõna, võeti napsu ning ämm pani pruudile tanu pähe. See komme kadus järk-järgult ja mõnel pool alles enne Esimest maailmasõda. Juba 19.sajandi lõpul hakkas laialt levima saksa päritolu pruudipärjamäng, mille laul pärineb folkloorist. Alguses kuulus see ringmäng pulma lõbustuste ossa, siis hakkas haakuma tanutamisega ja vahetas selle lõpuks hoopis välja. Põllelappimise komme püsis kaua täies
3 Vaatamisväärsus Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised-kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht, Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Papi haud, Uulu kalmed, Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall.
ka peremehe tunded olid samad. Peremees palus Jane´i oma naiseks ning tüdruk oligi nõus. Hakati pulmi planeerima, kuid ühel ööl nägi Jane oma toas ühte võõrast naist, kes rebis ta pulmaloori puruks. Järgmisel hommikul rääkis Jane sellest mr Rochesterile, kuid tema väitis, et see ei olnud unes. Pulmapäeval sõideti kirikusse, kuid seal teatas mr Rochesteri tuttav, et mehel on naine ja pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisa. Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfieldist. Ta võttis kõik oma asjad nming sõitis nii kaugele, kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta postitõllalt maha. Ta käis uste tagant toitu ja öömaja küsimas, aga keegi ei andnud talle. Ta oli juba nii kaua nälginud, et ta ei suutnud enam käiagi. Lõpuks võeti ta ühte perre elama. Seal elasid St
poeg), Talupidaja Gnoomid, Hægstad’is, mäevaimud, haldjad, Kaks naist maisikottidega, Ingrid, tema tütar, Inetu laps, Aslak (sepp), Peigmees ja tema Hääl pimeduses, vanemad, Linnukarjed, Pulmalised, Majavalitseja, Kolm karjustüdrukut, Kari (sauniku naine), Viiuldaja, Tüdruk rohelises, Härra Cotton, härra Piirkonda hiljuti Ballon, Herr von elama asunud mees ja Dovre-isand, Eberkopf ja Herr tema naine, Trumpeterstraale,
keelsed. 14. Kirjelda tolleaegseid pulmakombeid? Ema pidi enne pulmi ära näitama talu valdused ja varanduse. Ema pidi selga vaatama pulmariided; kirikukellad olid märgiks kogunemisele; kõik tulid jala , hobusega tulid ainult pruutpaar ja peiupoisid pruuttüdrukutega; esimesena sisenesid kirikusse peiupoisid, pruuttüdrukud, siis pulmaisa ja pulmaema ning nende vahel pruut; kõige lõpuks tulid pulmalised ja ülejäänud külarahvas. Kirikust suunduti pruutpaari koju, kus oli toit laual, pidutseti kogu öö, mängiti ja lauldi. 4 15. Miks Getter lahkus pulmaööl talust? Kuhu ta läks? Getter lahkus pulmaööl talust ,sest ta ei tahtnud jääda clemetile ja walborgile teeniaks ning ta läks jacobi onni elama. 16
2.2. Vaatamisväärsused pärnu maal Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised- kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad. Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud. Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht. Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Pap haud, Uulu kalmed, Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi. Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall
Peagi tõmbab Risbiter mõõga välja ja ega Gabrielilgi muud üle jää. Peale mõnda lööki lendas Risbiteri mõõk kõrgele ja kukkus tükk maad eemal maha. Agnes nägi seda vahejuhtumit pealt ja ta naeratas. 10. Agnes palub isal pulmad edasi lükata, aga isa ei ole sellega nõus, sest ta kardab, et kui tütar pulmad ära jätab, võib tema au selle tõttu kahjustatud saada. 11. Pulmade eelõhtul, kui joobnud sõjamehed kõik magavad, tungivad venelased laagrisse. Pulmalised eesotsas Ribisteriga põgenevad. Gabriel on sel ajal aias ja ta näeb, et Agnes tuleb rõdule. Ta jookseb trepist üles, võtab Agnese kaasa ja nad põgenevad. Eemalt põllult näevad nad, et mõis on leekides. 12. Agnes ja Gabriel põgenevad metsa ja kui hommikul valgemaks hakkab minema, läheb Gabriel mõisa, et sealt süüa ja Agnesele riideid otsida. Gabriel leiab sealt Agnesele poisi riided ja neil on plaan minna Tallinna ja Agnese isa üles otsida. 13
Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Ilmselt vanem on tava saata mõrsja järele pulmaliste esindus: isamees ja peiu ning peiupoisid. Hiljem on pulmarongiga liitunud teisedki pulmalised, ainult pulmavanemad jäid kindlasti koju. Esimesed teated pulmade kohta märgivad pulmaliste ratsutamist. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Peiupoiss ratsutas aeg-ajalt ümber pulmarongi. Kui pulmarong jõudis mõrsjamaja lähedusse, tehti peatus ja peiupoiss kihutas saaja lähenemisest teatama. Talle pakuti õlut ja anti kannuga kaasagi, saajarahva kostitamiseks. Kui teateviija oli tagasi jõudnud , algas saaja sissesõit - pulmade laulurohkemaid järke
Peremees palus Jane`i oma naiseks ning tüdruk oligi nõus. Hakati pulmi planeerima, kuid ühel ööl nägi Jane oma toas ühte võõrast naist, kes rebis Jane`i pulmaloori puruks. Järgmisel hommikul rääkis Jane sellest mr Rochesterile, kuid tema väitis, et see oli olnud unes. Pulmapäeval sõideti kirikusse, kuid seal teatas üks mr Rochesteri tuttav, et mehe naine on veel elus ning, et pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisasse. Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfield`st. Ta võttis kõik oma asjad ning sõitis nii kaugele kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta kaariku pealt maha. Edasi ei osanud ta midagi teha, nii pidi ta magama väljas ning toitu käis ta ukselt-uksele kerjamas. Lõpuks võeti ta ühte perre elama. Seal elasid St. John, Diana ja Mary
Peale sööki algas tants. Tantsuks kutsuti mõni pillimees, kusjuures eriti armastatud pillideks olid lõõts ja viiul. Pulma kombed ja mängud/tavad 19 .sajandi lõpu uute tuulte keerise jäid kindlamalt püsima mõned identiteedi sümbolid. Vanale tanutamise traditsioonile lisandus palju uut ja selles segunesid nii vanad tavad kui lisandus palju uut. Tanutamine ei toimunud enam salaja teiste pilgu eest varjatult, vaid oli koduse pulmapoe üks pidulikumaid hetki, mida said jälgida kõik pulmalised. Tavaliselt pandi noorpaar toolidele istuma, loeti jumalasõna, võeti napsu ning ämm pani pruudile tanu pähe. See komme kadus järk-järgult ja mõnel pool alles enne Esimest maailmasõda. Juba 19.sajandi lõpul hakkas laialt levima saksa päritolu pruudipärjamäng, mille laul pärineb folkloorist. Alguses kuulus see ringmäng pulma lõbustuste ossa, siis hakkas haakuma tanutamisega ja vahetas selle lõpuks hoopis välja.
Ühel hetkel ütleb aga Ekke, et pliidi all pole tuldki, et peremees ei pakugi meile süüa ega siin toimugi mingit pidu. Samal ajal tulevad hoovi kaupmehed, kellele peremees Indu külaliste poolt toodud kingid kõik maha müüb ja selle eest hulga raha saab. Külalised vaatavad seda kõike imestunut pealt ega oska midagi öelda, enne kui nad millestkist arugi said olid juba kaupmehed läinud. Külalised aru saanud, et ega Indu midagi oma tütre pulma korral ei tee, siis suubuvad kõik pulmalised naabri aeda, ostavad kaupmeestelt kõik oma toodud asjad tagasi, toovad kohale pillimehe ja peavad seal maha ühe suure peo. Peedrega hoovipeale jäävad ainult peremees Indu ise ja tema tütar Elda, keda naabripeole ei kutsutud. Elda, kes on teinud oma toa, kus veeta oma esimene öö mehega ilusaks, kukub nüüd nuttes voodisse, sest ta mees on naabri aias ja tähistab seda jumalikku päeva. Samas on elda väga vihane oma
Ühel hetkel ütleb aga Ekke, et pliidi all pole tuldki, et peremees ei pakugi meile süüa ega siin toimugi mingit pidu. Samal ajal tulevad hoovi kaupmehed, kellele peremees Indu külaliste poolt toodud kingid kõik maha müüb ja selle eest hulga raha saab. Külalised vaatavad seda kõike imestunut pealt ega oska midagi öelda, enne kui nad millestkist arugi said olid juba kaupmehed läinud. Külalised aru saanud, et ega Indu midagi oma tütre pulma korral ei tee, siis suubuvad kõik pulmalised naabri aeda, ostavad kaupmeestelt kõik oma toodud asjad tagasi, toovad kohale pillimehe ja peavad seal maha ühe suure peo. Peedrega hoovipeale jäävad ainult peremees Indu ise ja tema tütar Elda, keda naabripeole ei kutsutud. Elda, kes on teinud oma toa, kus veeta oma esimene öö mehega ilusaks, kukub nüüd nuttes voodisse, sest ta mees on naabri aias ja tähistab seda jumalikku päeva. Samas on elda
Peremees palus Jane`i oma naiseks ning tüdruk oligi nõus. Hakati pulmi planeerima, kuid ühel ööl nägi Jane oma toas ühte võõrast naist, kes rebis Jane`i pulmaloori puruks. Järgmisel hommikul rääkis Jane sellest mr Rochesterile, kuid tema väitis, et see oli olnud unes. Pulmapäeval sõideti kirikusse, kuid seal teatas üks mr Rochesteri tuttav, et mehe naine on veel elus ning, et pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisasse. Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfield`st. Ta võttis kõik oma asjad ning sõitis nii kaugele kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta kaariku pealt maha. Edasi ei osanud ta midagi teha, nii pidi ta magama väljas ning toitu käis ta ukselt-uksele kerjamas. Lõpuks võeti ta ühte perre elama. Seal elasid St. John, Diana ja Mary
kaasnaine. Isamees kutsus veimede saajad ükshaaval nimepidi "pulma". Veimed ulatas saajale pruudivend mõõga otsas. Paeltega kokkuseotud suka- ja kindapaar oli "täiend anded". Vaesem pruut andis kas sukad või kindad, need olid "pooled anded". Pulma ametimehed said "suured kimbud", kus olid särk, sall, sukad ja kindad. Esimesena anti veimed ämmale- ja äiale, siis said pulma ametimehed, seejärel teised pulmalised. Põhja-Eestis oli tuntud vakatants: iga veimekimbusaaja pidi kaasanaisega või kirstu kohaletoojaga tantsima. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega. Tavaline pulmade lõpetamise märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad, kapsasupp või liha puudumine laualt. Märguandeks oli ka näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui sellest ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et
mõrsja ja kirstu valvamine. Tähtis tegelane oli mõõgaema - isamehe naine, kelle ülesanne oli mõrsja otsimine ja enamasti tanutamine. Algselt kutsuti pulma ainult abielus sugulased. Tuttavad, naabrid ja eriti noorrahvas pääsesid pulma ainult kontvõõraste ehk lapulistena. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Ilmselt vanem on tava saata mõrsja järele pulmaliste esindus: isamees ja peiu ning peiupoisid. Hiljem on pulmarongiga liitunud teisedki pulmalised, ainult pulmavanemad jäid kindlasti koju. Esimesed teated pulmade kohta märgivad pulmaliste ratsutamist. Ent 18. sajandist peale on ilmunud kirjeldustesse ka sõiduvahend - regi või saan. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Peiupoiss ratsutas aeg-ajalt ümber pulmarongi. Kui pulmarong jõudis mõrsjamaja lähedusse, tehti peatus ja peiupoiss kihutas saaja lähenemisest teatama. Talle pakuti õlut ja anti kannuga kaasagi, saajarahva kostitamiseks
“
Vanades Saare pulmakommetes oli veel mõnda, mis võis viidata naiseröövija omaaegseile
kohustustele oma kaaslaste ees. Nii näiteks viisid Saares pulmanaised vanema peiupoisi
lühikeseks ajaks nooriku juurde voodisse.
Ühest teisest pulmakobest Saaremaal on M. J. Eiseni tähelepanekud järgmised:
„Noorik pandud pulma ajal palja alumise kehaga kõhuli laua peale ja ’isased’ (tarvitan
kohalikku nimetust, mis ka Suurelmaal tuntud on) pulmalised löönud järgemööda igaüks oma
membri viriliga talle hoobi katmata keha peale, juure lausudes: ’seda pead sa saama.’ “
söögikorraga ka kokkade tants, mis tähendas, et majas enam süüa ei saa; vahel tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Kuid ega pulmad nii järsku läbi saanud nädala-paari pärast tehti järelpulmad, kuhu said tulla ka need, kes esialgsetesse pulmadesse tulla ei saanud. Järelpulm oli sarnane pärispulmale söödi ja joodi ning tehti nalja, oldi lõbusad. Pruudil ja peigmehel oli pulmades väike roll kardeti, et neile saavad kurjad vaimud niimoodi külge hakata. Pulmalised nautisid pulmi aga täiel rinnal tehti ju muidu päevast päeva rasket tööd ja pulmad olid hea võimalus end vabaks lasta, süüa, juua ja tantsida kui palju hing ihaldas. Pulmad läksid küll kalliks maksma nii korraldajatele kui ka osalistele, kuid koonerdamine ei tulnud kõne allagi muidu näidati end vaese ja kitsina. Pulmades oli tähtis osa kemplemisel nagu me eestlased ikka oleme. Lauludes üritati
poisid, kes võtavad osa laulatustseremooniast, on pärit anglo-ameerika kultuurist. Eestiski on tuntud väikesed lilleneiud. Sõrmused paneb pruudile ja peigmehele parema käe sõrme pastor või abielupaar ise. Pärast laulatustalitust ja õnnesoovi vaimuliku poolt, pöördub noorpaar ümber, ilma et teineteisele õnne sooviks. Suure pulma puhul ei soovita noorpaarile õnne altari ees. Mõnel juhul teevad seda vaid vanemad. Noorpaar lahkub kirikust ja pulmalised nende järel. Koju jõudes ootab noorpaar pulmalisi suuremas ruumis, kus võetakse vastu õnnesoovid. RIIETUS Pruutkleit on teatavasti valge: puhtuse, süütuse ja neitsilikkuse värv. Valget kleiti hakkas pruut kandma juba 18. Sajandil. Tänapäevalgi kannab traditsioonilist valget kleiti pruut, kes abiellub esimest korda. Kui laulatus toimub päeval, siis peigmees kannab visiitkuube. Õhtul võib selle seljast ära võtta juhul, kui hakkab peo käigus palav
Peagi tõmbab Risbiter mõõga välja ja ega Gabrielilgi muud üle jää. Peale mõnda lööki lendas Risbiteri mõõk kõrgele ja kukkus tükk maad eemal maha. Agnes nägi seda vahejuhtumit pealt ja ta naeratas. 10. Agnes palub isal pulmad edasi lükata, aga isa ei ole sellega nõus, sest ta kardab, et kui tütar pulmad ära jätab, võib tema au selle tõttu kahjustatud saada. 11. Pulmade eelõhtul, kui joobnud sõjamehed kõik magavad, tungivad venelased laagrisse. Pulmalised eesotsas Ribisteriga põgenevad. Gabriel on sel ajal aias ja ta näeb, et Agnes tuleb rõdule. Ta jookseb trepist üles, võtab Agnese kaasa ja nad põgenevad. Eemalt põllult näevad nad, et mõis on leekides. 12. Agnes ja Gabriel põgenevad metsa ja kui hommikul valgemaks hakkab minema, läheb Gabriel mõisa, et sealt süüa ja Agnesele riideid otsida. Gabriel leiab sealt Agnesele poisi riided ja neil on plaan minna Tallinna ja Agnese isa üles otsida. 13
tehti tublisti rohkem kui igapäev, sest joojaid jätkus küllaga. Pulmadeks telliti laar puskarit, seda siis maitsestati ja tembiti, näiteks kõrvetatud suhkruga. Maapulmades tehti kõik ikka kodus, suhkruga oli tegu, aga pulmadeks ikka hangiti. Kalad ja seened olid pulmalaua jaoks liiga "prostad", igapäevane vaese inimese toit- neid ei pakutud. Põhjuseks võis olla ka see, et ei osatud serveerida. Teistmoodi pidasid setud oma pulmi. Nende pulmad kestsid nädal aega ja sinna viisid pulmalised ise söögi kaasa. Tehti ka leiba ja saia, telliti laar puskarit. Setude pulmadeks suitsetati seakülg, käidi Peipsi äärest kala toomas. Setudel oli kala obligatoorne. Rääbised keedeti kõige täiega (harva võeti sisikond seest välja), soola juurde ja koos keeduveega suurde savikaussi. Keeduvesi tarretas ära; sealt siis võeti ja söödi. Tolle aja pulmad ei olnud teab mis uhked, kindlasti oli jõukamat ja nõukamat rahvast,
Kuidas arenes vaimulik muusika Eestis 13-18 sajandini? Kirikutes võeti kasutusele orel laulude saatmiseks. Hakati tõlkima koraale ning neid saadeti oreliga. Enne koraalide tõlkimist olid repertuaaris ladinakeelsed Euroopa keskaegsed vaimulikud laulud. Liikuma hakkasid vennastekogudused, kes pööras tähelepanu muusikale. 3 huvitavat fakti ilmaliku muusika arengu kohta Eestis 13-18 sajand Muusikas esines sel ajal seisuslikke erinevusi. Nt ei tohtinud pulmalised veekogude äärde ja maale sõita timpanite ja trompeti helide ja paukude saatel, kuna see oli aadli privileeg. 19. Sajandil liikus nii ilmaliku kui ka vaimuliku muusika esitamine salongidest ja kirikutest kontserdisaalidesse. 19. Saj algusest tegutses Tallinnas saksa muusikateater, kus esitati maailmakuulsaid oopereid. (nt Verdi ja Wagner) 18.sajandi lõpuks jõuti Eestis mitmehäälse koorilauluni. Koorid tekkisid kirikute ja
nõiuti jonnakateks ja virilateks. Nõiuti ka inimestele loomi (siile, usse) kõhtu või lutikaid, täid majja. Omaette nõiduseliigiks on veel pulmanõidus. Kuna pulmad on üleminekuaeg, kriitiline aeg. Pulmarongi sõitmise ajal tegid nõiad pulmale ja pruudile nõidumise teel halba. Nõidade eest on kaitseks pulmades kaasas truuska (pulmaisa), kes kaitseb pulma kõiksuguse nõiduse eest. Setu traditsioonis räägitakse praegugi veel, kuidas pulmarahvas muudeti huntideks ning pulmalised jooksid metsa laiali ja nii jäigi. Nõidusega on samuti seotud kuri silm, ärasõnamine, ärakiitmine. Ärakiitmine ei ole hea asi, kuna kui liialt kiidetakse, siis võib juhtuda, et kiidetav ese või olend ei olegi tegelikkuses enam nii hea. Kuri silm võib olla kaasasündinud asi, millega ta teeb teistele halba. Inimene võib ka teisi hoiatada, et tal on selline silm ning et tuleks enda loomad ja lapsed ära panna.
hakatust, Liivi orduriigi kuldsel ajal olnud, ainult see maha arvatud, et pulmi mitte, nagu muidu enamasti, linnas ei peetud, vaid kodumõisas. Kõik Harjumaa mõisnikud olid pulma kutsutud. Kõik ei võinud paraku tulla, sest mitmed olid sõjas surma saanud, teised vangi viidud, kolmandad linnadesse pelgunud, neljandad mööda ilma kerjama läinud, aga mõned tulid siiski oma naiste ja sulas-' tega ja kõigepealt olid kõik rüütlisoost mõisamehed ise pulmalised. Seda elu ja liikumist, seda uhkust ja toredust, seda ülekullatud viletsust, mis sel laupäeval Kuimetsa laagris näha oli! Rüütlid ja junkrud olid toredas piduriides,.kuldkettide ja sulgedega ehitud, nende hobuste rakmed välkusid päikese paistel, nende prouad ja preilid olid pärlite, kulla ja kalliskividega nii raskesti käetud, et ehete koorma all vaevalt jalal jaksasid seista. Rüütliseisus
annaabi.ee 
