Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 g/cm3 3. Järjesta puuliigid tiheduse järgi TAMM (0,66 kg/m3) ,KASK(0,65 kg/m3), LEHIS(0,59 kg/m3), LEPP(0,53 kg/m3), MÄND(0,52 kg/m3), HAAB(0,49 kg/m3), KUUSK (0,47 kg/m3) Kuusk Tamm Mänd Kask Haab Lehis Lepp 4. Kui suured on puidu mahumuutused erinevates suundades Puidukiudude pikisuunas 3,4 x 10-6 1oC temperatuuride vahemiksu -50 kuni +50 kraadi. Puidu ristsuunas on vastav tegur ligikaudu 10x suurem. 5. Puidu soojuspaisumine Soojenemisel paisub, jahtumisel kahaneb. Madala soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. Soojuspaisumist väljandatakse paisumisteguriga, mis näitab materjali mõõtude suurenemist puidu temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra. Eelmises vastuses suunaliselt! 6
MDF (Medium-density fiberboard e. Keskmise tihedusega puitkiudplaat) Mis on MDF? MDF on üks puitkiudplaatide ja puitlaastplaatide vahepealsetest liikidest, mida tehakse puidukiudude kokkuliimimisel kuumuse ja surve all, mis annab ühtlase struktuuri. MDF -e on erineva paksusega: 6, 8, 10, 12, 16, 18, 19, 22, 25, 28, 30 mm. MDF plaate on ka mitmes erinevas värvitoonis. MDF head ja halvad omadused MDF i tootmine 1. MDF -i tooraineks on ümarpuit, mis peenestatakse laastudeks või saeveskite tootmisjäätmed. 2. Defibröörmeetodit kasutades soojendatakse defibrööri survesilindris laaste auru käes.
võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid- näha aastarõngastena,millest heledam osa tekib kevadel ja tumedam okaspuu koosneb trahheiididest(pikliku kujuga),kiud on pikerguse kujuga sügisel.Tüve ülesanne ja omadused-Kasvav puu koosneb 2/3 osast õõnsad rakud.Puidukiudude arv ulatub ca 1000...2000 tk-ni tüvest.Tüve ülesanne on puule seisukindluse andmine,mahlade juhtimine ja ruutmillimeetril.Säsikiirte trahheiidid asuvad puutüve suhtes radiaalsuunaliselt toitainete säil.Anatoomiliselt koosneb puutüvi puidukiududest.Juurte kaudu mitmerealiste kihtidena säsikiirte üla- ja allosas.Nad annavad säsikiirtele saab vett ja toitaineid,lehtede ja okaste kaudu CO2-te ja ka toitaineid
ületab vähemalt 1,2-kordselt tüükalõikest 1 m kaugusel mõõdetud läbimõõdu. Kasvaja e pahk Tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine, millega kaasneb puidu salmilisus. Kasutatakse treitud toodete ja dekoratiivvineeri valmistamiseks. Kõverus Sortimendi kõverdumine pikisuunas. 4 Puidu ehituse rikked Kaldkiulisus puidukiudude kõrvalekaldumine pikiteljest. Kalde suurusest sõltub puidu ja vineeri mehaanilised omadused, aga suureneb vastupanu lõhastumisele. Ränipuit puiduehituse paikne muutumine okaspuuliikide tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosa järsu paksenemise ja nende küvaduse suurenemise tõttu. Ränipuit suurendab puidu kõvadust ning surve- ja staatilise painde tugevust. Nõrgendab tõmbe- ja paindetugevust. Muudab puidu kuivamiskahanemist, saematerjalid kipvad rohkem kaarduma ja lõhenema.
võivad ka servad olla profileeritud ja pealistatud. Nii lamineeritud kui ka spoonitud plaatide jaoks on eraldi saadaval sobivad servaliistud. 4 PUITKIUDPLAAT Puitkiudplaadi saamiseks lõhutakse puit kiududeks ning ühendatakse need stabiilseks homogeenseks materjaliks. Plaadi tihedus sõltub pressimisel kasutatavast survest ja sideainest. KÕVA PUITKIUDPLAAT Suure tihedusega puitkiudplaat valmistatakse märgade puidukiudude kokkupressimisel kõrge surve ja temperatuuriga. Kiud seotakse kokkupressimisel kõrge surve ja temperatuuriga. Kiud seotakse neis endas sisalduvate vaikude abil. Tavalisel puitkiudplaadil on üks külg sile ja teine krobeline. Seda toodetakse mitmes eri paksuses, levinuim paksus on 3-6 mm. Plaate on väga erineva suurusega. Puitkiudplaat on suhteliselt odav ning seda kasutatakse peamiselt sahtlipõhjade ja riiulite tagaseinte valmistamiseks. kahepoolset puitkiudplaati valmistatakse
põrandate juures. Kasutatav kaabel tuleb valida vastavalt põranda konstruktsioonile, see tähendab, et betoonpõrandate jaoks ettenähtud kaabel pole tavaliselt sobiv puitpõrandate jaoks. Puit ja plaatpõrandate korral kasutatakse kaableid erivõimsusega 8 kuni 10 W/m2 ning betoonpõrandate korral sobivad kaablid, mille erivõimsus on 10 kuni 20 W/m2. Põrandakütte korral pole teatavat tüüpi parketi (pöögiparketi) kasutamine soovitav puidukiudude lahtituleku tõttu. Kütmise mõju saab vähendada, kui hoida põrandatemperatuuri ühtlasena pideva põrandaküttega ja sobivalt valitud termostaadi abil. Väga paksud puitpõrandad (> 300 mm) toimivad soojusisolaatorina, vähendades väiksemal või suuremal määral soojusülekannet. PVC-kattega korkpõrand võib aja jooksul kokku tõmbuda, põhjustades plaadiääriste üleskerkimist. 8 4
Soojusmahtuvus sõltub peamiselt: Ei sõltu: Temperatuurist Puiduliigist Suurel määral niiskuse-% Puidu tihedusest 25. Millisel puidu töötlemise operatsioonil on oluline teada soojusmahtuvust? See omab tähtsust puidu kuivatamisel vajaliku soojushulga arvutamisel ja sellest sõltub kuivatustehnoloogia valik! 26. Kui suur on puidu soojuspaisumine puidukiudude ristisuunas võrreldes pikisuunaga? Kas temperatuur puidus tõuseb kiiresti või aeglaselt? Ristisuunas on 10 korda suurem. Väikese soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. 27. Mis on puidu kütteväärtus? Millist puiduliiki eelistaksite ahju või kamina kütmisel? Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse soojushulka (J), mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines
· anisotroopne, st. Füüsikalised omadused erinevates suundades, näiteks puidu kahanemisel- paisumiselja, puidu töötlemisel kiudude suunad jne. · hügroskoopne, st materjal püüab ühtlustada oma niiskussisaldust väliskeskonnaga samale tasemele. Nende asjaolude tõttu peavad puitmaterjali tootjad ja kasutajad teadma selle materjali erinevaid omadusi. Peab tundma puidu struktuuri ja füüsikalisi omadusi, näiteks niiskuse, puidu tiheduse ja puidukiudude suuna mõju toodetele. Puutüve tähtsamad ülesanded on: 1. hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; 2. olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; 3. säilitada toitaineid. 1.3 Vedelike transport tüves Juurte kaudu mullast võetud vee juhtimine võrasse, lehtedesse või okastesse toimub piki maltspuidu (joonis 2.) välispoolset osa. _____________________________A. Roos______________________________ 3
paksenemine, millele kaasneb puidu salmilisus. Esineb kõikidel puuliikidel, sagedamini lehtpuudel. Kõverus - sortimendi kõverdumine pikisuunas. Paindesuuna järgi eraldatakse liht- ja liitkõverust. Lihtkõverus on iseloomustav ainult sortimendi ühe paindega. Liitkõverus on iseloomustatav sortimendi mitme paindega (kõverdumine sama tasapinna mitmes kohas või mitmel tasapinnal. Puidu ehituse rikked Kaldkiulisus e kaldsüülisus on puidukiudude kõrvalekaldumine sortimendi pikiteljest. Esineb kõikidel puuliikidel, okaspuudest sagedamini männil, kuusel ja lehisel. Olenevalt kiudude suunast jaguneb rike tangentsiaalseks (looduslikuks) ja radiaalseks (tehislikuks) kaldkiulisuseks. Tangentsiaalne kaldkiulisus - kõrvalekaldumine puidu normaalsest ehitusest, mis väljendub puidu keermekujulises ladestumises. Olenevalt kiudude suunast eristatakse vasak- ja parempoolset kaldkiulisust.
järgi ja arvutatakse protsentides tüve pikkusest. Tüüakus tüvi, mille alumine osa järsult jämeneb. Koonilisus tüvi, mille läbimõõt tunduvalt väheneb ladva suunas. Kaldsüülisus ehk keerdkasv kaldsüülisust mõõdetakse kiudude otsesuunast kõrvalekaldumise järgi senti-meetrites materjali pikkuse 1 meetri kohta. Kõveruse mõõtmine A kõveruse kõrgus, B kõveruse läbimõõt Puidu kõverus Salmilisus ehk kisulisus puidukiudude ebakorrapärane, üksteisest läbipõimuv ja laineline kasv. Looge aastarõnga kohalik kõverdumine. Puidu räni aastarängaste ekstsentriline kasv. Kaksiksüdamik kaks või enam säsi puidu ühes ristlõikes. Tulioks oks, mis moodustab tüve teljega väga väikese nurga ning läbib tüve tunduvas pikkuses. Kurmulisus tüve voldiline alumine osa. HAAVANDID ja EBATERVED KIHISTUSED mõjutavad puidu kvaliteeti ja võivad põhjustada puidu
· L oksatüüka pikkus. Palgi või noti pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates noti pinnalt koore alt kuni oksatüüka ülaservani. Oksa alusel olev muhk loetakse tüvepinna osaks. Murdunud oksaosa, mis pole eraldunud, ei loeta tüüka pikkuse hulka. · D oksatüüka kooreta diameeter, mõõdetakse tüüka alusel oksatüüka teljega risti. · Kaksiksäsi kahe või enama säsi olemasolu palgis (joonis 2). KEERDKASV · Keerdkasv ehk kaldkiulisus puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast (joonis 3). Lubatust suurema keerdkasvuga palkidest pole võimalik saada kvaliteetset saematerjali. KÕVERUS · Kõverus palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotste keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudadeks ja prussideks saagimiseks, ka paberipuidu nottide kõverus ei tohi olla üle lubatu, vastasel juhul pole võimalik neid piisavalt koorida.
Näiteks kuiva puidu märgumisel küllastuspunktini kaasneb puidu paisumine ja muutuvad puidu lineaarmõõtmed eri suundades erinevalt: pikitüve (0,1-0,3%), radiaalsuunas (3-6%) ning tangensiaalsuunas (6-10%). Antud laboritöös saadi õhkkuivade proovikehade keskmiseks niiskusesisalduseks 7,0 % ning immutatud proovikehade keskmiseks niiskusesisalduseks 83,5%. Puidu soojajuhtivus sõltub paljudest teguritest nagu tema niiskusesisaldus, tihedus, puidu liik, temperatuur ning soojavoolu suund puidukiudude suhtes. Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus 0,22 W/(mᵒK) ning risti kiusu 0,14 W/(mᵒK). Kui puidu niiskusssialdus suureneb 1% võrra, kasvab puidu soojajuhtivus 1,2% võrra. Puidu tugevust mõjutavad näiteks tema niiskussisaldus, temperatuur ning koormamise kiirus. Et elimineerida puidu niiskuse mõju, arvutatakse puidu katsetamisel saadud tugevused 12%- lisele niiskusele. Antud laboritöös saadi kuivatatud, õhkkuivade ja immutatud proovikehade keskmiseks
Lihvimine on puidu töötlemine abrasiivmaterjalidega Abrasiiv osakeste teravad servad lõikavad puidu pinnalt laastu Mida väikesemad on abrasiiv osakesed seda õhemat laastu nad eemaldavad seega saadakse peenema abrasiiviga siledam pind . Spooni hööveldamine Hööveldamine on lõiketöötlemine, kus lõiketasapind ja töödeldud pind langevad kokku Hööveldamine toimub külglõikamisena – lõikekiiruse suund risti puidukiudude suunaga . Selline töötlemine toimub spooni hööveldamisel spoonipakust . Höövelspooni lõikamine Höövelnuga on kogu paku pikkuses Höövelnuga seisab paigal, spoonipakk liigub sirgjooneliselt tera suunas Lõiketsooni ees on survetala, mis hoiab ära laastu (spooni) murdumise .’ Lõikamine giljotiiniga Lõikamine giljotiiniga toimub ilma laastu moodustumiseta – materjal lõigatakse
• Standardniiskus w= 12% • Enamasti alla 1000 kg/m3 (haab 340; kuusk 460; mänd 530, kask 640; saar 680, tamm 720 kg/m3). • Balsa tihedus 176 kg/m3 ja lignum vitae tihedus 1230 kg/m3. Näiteks balsa tihedus võib varieeruda 40…320 kg/m3. EHITUSMATERJALID 8 SOOJAJUHTIVUS (THERMAL CONDUCTIVITY) Puidu soojajuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, veesisaldusest, tihedusest, puu liigist ja temperatuurist Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus ligikaudu 1,8 korda suurem kui risti kiudu, olles piki kiudu 0,22 W/m0C, risti kiudu aga 0,14 W/moC. Puidu niiskuse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Heli levib puidus 2-17 korda kiiremini kui õhus. SOOJAMAHTUVUS Puidu soojamahtuvus on sõltuv temperatuurist ja niiskusest ja seda väljendatakse erisoojuse kaudu.
valmistamisel. Kõige laiema kasutamise on saanud kuuse-, Kaukaasia-nulu ja Siberi-seedri puit. Puidu mehhaanilised omadused. Puidu mehhanilised omadused isel, tema vastupanuvõimet välistele jõududele (koormustele.) Tähtsamad mehhanilised omadused : Tugevus Kõvadus Jäikus Elastsus Puidu kui anistroopse materjali puhul on ka tema mehhaanilised omadused erinevad sõltuvalt mõju suunast puidukiudude suhtes. Kõiki tugevusnäitajaid vaadeldakse kolmes suunas. Tugevus – puidu omadus võtta vastu väliskoormusi sealjuures purunemata. Tugevust – iseloomustab jõud, mille puhul materjal puruneb. Puidu tugevusnäitajaid määratakse katseseadmes kindlaksmääratud kuju ja mõõtudega katsekeha purustamisel. Katsekeha asetatakse katseseadmesse ja koormatakse seda jõuga kuni purunemiseni. Määratakse jõud mille juures katsekeha purunes.
tangentsiaalses suunas muutuvad mõõtmed köetavates ruumides (suhteline niiskus 50-80%, temperatuur 18-25 0C) 1-2%, välistingimustes 2-4%. Järelikult konstrueerimisel tuleb arvestada puidu deformatsiooni radiaal- ja tangentsiaalsuundades ja paigutada detailid tootes seda arvestades. Liimitud elemendid alluvad vähem deformatsioonile, ent kiudude läbilõikamisega nende surve väheneb, sõltub suurel määral puidukiudude suunast, seega tuleb arvestada neile mõjuvate väliste jõudude suundi. Mööbli konstrueerimisel kuus põhireeglit, mis laienevad ka teistele puittoodetele: 1. Arvestada mööblile esitatud praktilisi, esteetilisi ja tehnilis-ökonoomilisi nõudeid. Ese on vajalik konstrueerida nii, et kuju ja mõõdud oleksid ratsionaalsed ja vastaksid vajadusele, rahuldaksid tehnilisi tingimusi, vastaksid esteetilistele ja sanitaar-hügieenilistele nõuetele. Tool peab vastama inimesele, suurem
Katuse tõkkeplaat, põrandaplaat, soojusplaadid- soteks siseviimistlusplaat. 2.HDF-puitkiudplaadid Poolkõvad- kasutatakse karkassiplaatideks ehitusel, kui mööblivalmistamiseks. Kõvad- kasutatakse koormuspindadeks, mööblis, viimistletuna vooderdamisel, koos puitmaterjaliga isegi kandetarindites. HDF perforeeritud plaadid e augustatud soomepapp. 3.MDF- puitkiudplaadid Puidutolmust pressitud keskmise tihedusega mööbliplaat. Valmistatakse puidukiudude ja liimisegu pressimise teel. Kasutatakse mööbli, uste, liistude valmistamiseks. Ei deformeeru nagu puit. MDF-plaate saab teha tulekindlaks. MDF-plaate olemas ka painduvaid, kasutatakse painutatud-liimitud elementidena, kaarpindade valmistamisel.MDF-plaadid võivad olla painutatavad, tavalised, toonitud, spoonitud, perforeeritud (augustatud). Pilet nr. 2 1.Puidu mikrostruktuur, aastaringi ehitus. 2.Puidu tõmbetugevus, pinge. 3.Liim, liimimisprotsess. 1
paksusega 1m), kui vastaspindalade temperatuuride vahe on 1ºC.) Omaduste võrdlus: Soojusjuhtivus puidus (võetuna paljude liikide keskmisena) on pikikiudu 0,31 W/m x ºK ja ristikiudu 0,17 W/m x ºK. Säsikiirte tõttu on soojusjuhtivus puidu radiaalses suunas veidi suurem kui tangensiaalses suunas. Puidu soojusjuhtivust mõjutavad tegureid on palju: • Tihedus • Veesisaldus • Ekstraktiivainete sisaldus • Puidukiudude suund • Mikrofibrillide kaldenurk • Puidurikked (oksakohad, lõhed jne.) • Temperatuur Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam on puit, seda suurem on suujusjuhtivus. Seega soojusjuhtivus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja suureneb niiskusesisalduse tõusuga. (Lisa: soojusmahtuvuseks nim
hürdoisolatsiooni, plaatimise kui ka vuukimise etapis), nii, et isegi väiksemate tööde puhul alla 3-4 päeva korralikku plaatimistööd teha ei saa. On olemas ka kiirkivistuvad segud, mille kuivamisajad on kordades väiksemad, kuid need on oluliselt kallimad ja seetõttu nende kasutamine ei ole tavapärane. Erinevad plaatmaterjalid Puitmaterjalid Vineer Vineeri valmistamiseks liimitakse paaritu arv spoonikihte kokku nii, et kahes kõrvuti asetsevas kihis on puidukiudude suund teineteise suhtes risti. Vineeri toodetakse kolmes variandis: kase-, okaspuu- ja segavineer. Neist levinuim on kasevineer. Sõltuvalt kasutatavast liimist on tegemist kas sisetööde või niiskuskindla vineeriga. Kuna niiskuskindlus iseloomustab ainult liimi ja vineeri valmistamiseks kasutatav spoon säilitab kõik puidule iseloomulikud omadused, tuleb sellise vineeri välistingimustes kasutamisel lähtuda samadest viimistlusreeglitest kui
Lõikeinstrumendid Puidu Masintöötlemisel . Ketassaed . Ketassaage kasutatakse saagpinkides puitmaterjalide : Tükeldamiseks Täpsesse mõõtu lõikamiseks Ketassaage on väga erinevaid vastavalt nende kasutusotstarbele : Saagimise suund puidukiudude suhtes Saetav materjal . Ketassae elemendid : Sae korpus Hammasvöö Võllilava Ketassae nimimõõdud : Välismõõt ( D ) Võlliava läbimõõt ( d ) Korpuse paksus ( b ) Hamba laius ( B ) Hammaste arv ( z ) Kaasaegsetel ketassaagidel on sae korpusesse tehtud väljalõiked : Termopaisumise kompenseerimiseks st. Kuumenenud saeketas ei hakka laperdama .
värvivad hästi parkaineid sisaldavaid puuliike. · Kokkuvõtlikult nimetatakse neid peitsideks kuna on kergesti lahustuvad, ühinevad keemiliselt puidus olevate parkainetega, muutes seejuures oma värvust ja värvides ühtlasi puidupinna. · Mustalt pinnalt saadakse nigrosiiniga(duss) puuduseks on pindmiste puidukiudude üleskerkimine kuivamisel, seda välditakse pinna eelneval niisutamisel kuuma veega, kuivamisel lihvitakse üleskerkinud kiud maha ja alles siis peitsitakse Läbipaistmatu viimistlus ehk kattev viimistlus · Saadakse pigmentide abil(pigmendid ehk värvimullad on peenjahvatatud pulbrid, mida kasutatakse värvisegudele vajaliku värvuse andmiseks)
sekundaarset ksüleemi rohkem kui sekundaarset floeemi. Sekundaarse ksüleemi juhtkudede ja puidukiudude vahele moodustub rohkesti õhukesekestalisi, varuaineid sisaldavaid põhikoerakke. Esineb näiteks redisel (Raphanus
nimetada mustaks tammeks,teatud kirjanduses kasutatakse sõna sootamm. · Ebanormaalse värvuse ilmnemine viitab puiduhaigustele ehk mädanikele. · Värvus omandab suurt tähtsust puidu kasutamine mööblitööstuses,lisaks selle aitab eristada puiduliike ja kaa haigus avastada.mõningaid haigusi kasutatakse ära ka viineeri tööstuses Puidutekstuur · Tekstuuriks nim. Aastarõngaste,säsikiirte,puidukiudude ja soonte poolt puidu pinnale moodustatud joonis. · Tekstuuril on otsene seos puiduehitusega.Korrapärase ja lihtsa ehituse tõttu on okaspuidu tekstuur silmale vastu võetav seevastu paljud lehtpuu liigid paistavad silma oma keerulise ehituse ja huvitava ja omapärase tekstuuriga näitlikuse osa. · väga tähtis on tekstuuri juures ka lõikesuund. · Need puuliigid mis paistavad silma kevad ja sügispuidu kontrastusega,omavad ilusat
tumedamad laigud. Elus ja mädanenud vaoline, enamasti hall, vahel ka pruun. puidu piiril on tumedad triibud. Puit muutub Kaetud paksu koorega. Seeneliha on vatjas, pehmeks ja laguneb piki aastarõngaid. kergelt korkjas, punakaspruun. Hümenofoori Mädanik liigub kiiresti, viljakehi on väga torukesed on kihiliselt, pind on hallpruun, harva ja raskesti leitav. Puul tekivad lahtise poorid on väikesed. Tekitab valget koore või rebenenud puidukiudude vahele segamädanikku. Puit värvub pikad vähemärgatavad viljakehad. Nad kahvatukollakaks, 2. faasis ilmuvad sellesse moodustavad tugiliistud, viljakehad on mustad joonekesed, 3.faasis muutub puit resubinaatsed. Vanadel viljakehadel muutub hapraks ja laguneb aastaringide mööda hümenofoor mustaks. Eestis sage. Selle plaadikesteks. Puidu lõhedes valkjad viljakehad arenevad aeglaselt. Nakatumine seenekiled
Aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm. Talvel juurdekasvu ei toimu. Aastarõngad kolmes erilõikes- rist-, radiaal-, tangensiaallõikes. Tangensiaallõikes- moodustuvad korrapäratud parapoolid, mida rohkem tüve poole, seda rohkem neid on. Töötlemisel tuleb jälgida puidukiudude suunda. Radiaallõikes- moodustavad aastarõngad korrapärased sirged. Ristlõikes- ümarpalgis moodustavad aastarõngad ringid, võib lugeda puu vanust. Kevadpuit- aastarõnga heledam sisemine osa, rakud õhukeseseinalised ja pikad, kasvuperioodi alguses rakud suured. Sügispuit- aastarõnga tumedam välimine osarakud, paksuseinalised ja lühikesed, 2...3 korda tihedamad kevadpuidust, mida suurem sügispuidu osakaal, seda vastupidavam on puit
mitmekihiliste katusekatte alumisteks kihtideks (paigaldatakse mastiksil), aga ka auruisoleermaterjalina. 13 Tõrvsideainega valmistatakse mitut liiki tõrvapappi. Et tõrvsideained vananevad kiiremini kui bituumenid, siis on ka tõrvapapid väiksema püsivusega kui ruberoid ja pergamiin. Toorpapp: Valmistatakse kaltsu-, makulatuuri- ja puidukiudude segust. On lubatud lisada ka mineraalkiudu. Toorpapp on hästi painduv ja temasse imbuva sideaine kaal ületab toorpapi kaalu pooleteist kordselt. Tõrvapapp: Saamiseks immutatakse toorpappi kivisöe- või põlevkivitõrva produktidega. Immutatud papi võib katta ka tahkema tõrva kilega ja õhelt või mõlemalt poolt üle puistata mineraalse sõmera materjaliga. Immutamiseks ja kanga katmiseks kasutatav tõrvamass ei tohi sisaldada aineid, mis lenduvad temperatuuril alla 130°C
kvaliteediga osadeks ehk toorikuteks Juurdelõikuskaart on läbimõeldud eeskiri plaatmaterjali tükeldamiseks toorikuteks . Juurdelõikuskaart peab tagama : Materjali parima ärakasutamise ja minimaalsed kaod Juurdelõikuskaardil peavad olema näidatud järgmised andmed : Plaadi mõõdud, mida selle kaardi järgi tükeldatakse Toorikute mõõdud ja tükiarvud, mida selle kaardi järgi saadakse . Puidukiudude suund materjalis (kui on olemas) Toorikute väljatuleku protsent selle kaardi jäärgi , Materjali kasuliku väljatuleku protsent Kasuliku väljatuleku protsent näitab kuipalju materjali jõuab lõpuks toote külge ja kui palju läheb jäätmetena kaotsi . Mida väikem on kasuliku väljatuleku % seda suuremad on materjalikaod ja seda suuremaks kujuneb toote lõpphind . Plaatmaterjalide puhul :
läike. 12 Vaha tuleb hoolikalt terasvilla või puuvillase riidetükiga detaili pinnale kanda ja siidiselt läikima lüüa. Pind peab olema eelnevalt korralikult siledaks lihvitud ja võimalikud vead parandatud. Enne vahatamist eemalda pinnalt rasvajäljed. Kanna peale õhuke kiht kruntlakki või šellakit, mis annab vahale püsiva aluse kuid ei takista selle imbumist puidukiudude vahele. Kui pind on kuiv lihvi õrnalt peeneteralise ränikarbiidpaberiga ja pühi tekkinud jäägid. Kasutades kangaspatja, kata pind kattuvate ringikujuliste liigutustega, hõõrudes vaha puidu sisse. 20 min pärast kata pind uue vahakihiga kasutades 000 terasvilla või lihvnailonit ja hõõru kiudude suunas. Aseta detail 24 tunniks kõrvale, et lahusti aurustuks. Kata pind 4-5 vahakihiga lastes igal kihil järgmise päevani kuivada
ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu tangensiaalsuunas, tõmme pikikiudu, paine, nihe pikikiudu. Puidu tugevus sõltub tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures. 1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus. 2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds. 3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds. 4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds. 5)Nihketugevus 5...10 N/mm rds. 11)Soojajuhtivus-sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, tema niiskusesisaldusest, tihedusest, puiduliigist ja temperatuurist. Soojajuhtivus on puidus pikikiudu suurem kui ristikiudu. 5.Puidu vead-lõhed, oksad, mädanemine 1)Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid), kuivamisest(kaardumine, pragunemine) ja puitmaterjali enda vigadest.
keskkonna niiskusest (sorptsioon) · Ehitus- ja kandekonstruktsiooni puidu puhul võetakse standardniiskuseks 12%. · Kui puidu niiskus on erinev, tehakse ümberrehkendus · Puidu tihedust mõjustab oluliselt tema struktuuri tihedus, s.o rakuseinte summaarne maht. · Puidu tihedust näitab aastarõngaste asetsemine üksteise suhtes (kaugus üksteisest), 4.2 Soojusjuhtivus · Puidu soojusjuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, niiskusesisaldusest, tihedusest, puidu liigist ja temperatuurist. · Puidu niiskusesuurenemisel 1% võrra puidu soojuserijuhtivus kasvab 1,2% võrra. 4.3 Soojusmahtuvus Puid Soojusmaht · sõltuv temperatuurist ja niiskusest. Puidu u uvus, kJ/ keskmine 1,356 kJ/(kgK). niisk (kgK) us, % 4.4 Tuleohtlikkus
kuju, põhjustab puidumädanikku. · Keerdkasv (kaldkiulisus)- tekkimise põhjuste kohta ei ole päris kindlat teooriat. Arvatakse, et see tekib seoses kambriumi arengu ja noorte rakkude tekkimisega. Nähtavasti on põhiline osa rikke tekkimisel siiski geneetilistel teguritel. Samuti võivad avaldada mõju kasvukohatingimused ja puu kasvu iseärasused. Ebasoodsad mullastikutingimused (kuivus ja kivisus) suurendavad kaldkiulisust. · Salmilisus- puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb ümarmaterjalidel koore ehituses või puidu lainelises mustris, saematerjalidel ja vineeril aastaringide looklevas asetuses. Esineb kõikidel puuliikidel, sagedamini lehtpuudel, peamiselt tüükaosas. Salmilisus nõrgestab puidu tõmbe-, surve- ja paindetugevust, suurendab lõhastamistugevust. Raskendab puidu hööveldamist ja tahumist. Lainelist salmilisust iseloomustab puidukiudude enamvähem korrapärane laineline asetus
4. Muud juhud tuleb ka välja jätta, sest nende all mõeldakse juhuslikke või vähelevinud sisepingete põhjusi; 5. Puu kasvuprotsessis toimuva kiudude deformatsiooni all tuleb mõelda seda deformatsiooni, mis tekib puus läbisaagimisest tingitud toetuspinna vähenemise tõttu (pideribas surve pindalaühikule suureneb). Võime püstitada hüpoteesi, et puu langetamisel vabanevad sisepinged, mis omavad olulist osa puu langemahakkamisel, on oma olemuselt pinge alt vabanevate puidukiudude energia. 8. Mootorsaagidega langetamise tehnoloogia erineva tüvejämeduse korral, langetamise erandjuhud ja ohtlikud langetusolukorrad. Järgnevalt on näidatud, kuidas langetatakse erineva jämedusega puid: 1. Tüve läbimõõt on väiksem juhtplaadi pikkusest. Tarbetute liikumiste vältimiseks on mõistlik etteraie lõiked teha alumise saepoolega ja põhilõige pealmise saepoolega. Tuleb olla tähelepanelik vajaliku paksusega pideriba jätmisel
kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi Külmalõhed- välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüvel talvel madalate temperatuuride mõjul. Sagedamini paikneb tüve tüükaosal, sügavuti ulatub säsini. Välispinnal kaasneb lõhega puidu ja koore kasvamisest tingitud iseloomulike vallikeste ja harjade moodustamine tüvel. Salmilisus- puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb ümarmaterjalidel koore ehituses või puidu lainelises mustris, saematerjalidel ja vineeril aastaringide looklevas asetuses. Esineb kõikidel puuliikidel. Kaksiksäsi- kahe või enam säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimentidel, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Kaksiksäsile on iseloomulik tüve paikne jämenemine ja elliptiline ristlõige. Kaksiksäsi raskendab töötlemist ja suurendab jäätmete kogust 6
annaabi.ee 
