Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puidu õpetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuivatamine, liist, liistud, otsad, tisleri, krgus, levalt, kauguselt, luna, katta, materjaliga, infrapuna, vedelikes, kondentsTALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante......................................................................................................... 7 3
.........................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22 Lisa 2: Õõnestellis...................................................................................................................................22 3 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE 1.1. Niiskuse mõju puidule
konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks puit just nüüd siit pidi ära pehkima. Selleks peavad olema ehitusalased teadmised. Järgnevalt tulebki juttu puidu seenhaigustest, mädanemisest ja nende reaktsioonide ärahoidmisest ning puidu kuivatamisest. 2 PUIDU KUIVATAMINE Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päikese, sademete ja maapinna niiskuse eest. Niiskus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hallitamisele ja mädanemisele. Vältige niiskuse ülekandumist puitmaterjalile teistest materjalidest, näiteks betoonist. NB! See puudutab ka kestvuspuitu. Soovitatav on virnastada vahelippidega. Tarneplaani koostamisel püütakse
16. Milliste meetoditega on võimalik puitu kuivatada? Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis 80...100C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et eraldunud veeauru eemaldada.Puidu saavutatav niiskus 5...10%. Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat-või võrkelektroodi vahele, millest läbi juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. 8 17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest
mõnevõrra tamme. · kuivab vähe kokku,peaaegu ei lõhene. · ilusa tekstuuri sileda pinna ja hea liimitavuse tõttu hinnatakse seda mööblitööstuses linnusilma vahtraks. · peale selle leiab kasutust masinaehituses,tööriistade valmistamiseks. · eluiga 200 parim raie aeg 60 -80 aastat. · mahukaal a.kuivalt 0.65 toorelt 0,70 o.94 Iseseisev töö Ümarsae ja höövelmaterjalid Ül-leida mitmesugustest teabeallikatest lisamaterjael antud põhi tisleri eriala alal kasutatavatest puitmaterjalidest ning õppima tunba kvaltiteet,tootmist ja tootmisel kasutatavaid ristlõikeid ning ristlõikemõõtmeid.hindamine toimub 5 palli süsteemil,töö mitte esitamisel 1 maht 5-15 lehte esitada referaadina hiljemalt 7 nov. ümarmaterjalid ümarmaterjalid liigitakse otstarbe järgi: 1. ümarmaterjali saetööstuse jaoks 2. ümarmaterjalid vineeri ja tikutööstuse jaoks 3. ümarmaterjalid paberi ja keemiatööstuse jaoks 4
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega)
juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või
PUIDU KAITSMINE SÜTTIMISE VASTU Puidu süttimistemperatuur on 280° C. Konstruktiivsed võtted • Puit eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttiva materjaliga • Isoleerimine (krohvimine) Antipüreenid – süttimist tõkestavad immutusained • Ammoniumfosfaat • Boor ja boorhape Tulekaitsevõõbad ja –värvid • Vesiklaas + täitematerjal • Võõbad savi, lubja kloorkaltsiumi baasil PUIDU KUIVATAMINE Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab tasakaaluniiskuseni – niiskussisalduseni, mille juures auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus Puidu kuivatamise viisid on: • Õhkkuivatamine • Kamberkuivatamine • Elektriline kuivatamine EHITUSMATERJALID 15
soojust, kasvavad sinavus- ja hallitusseened kiiresti. Selle tagajärjel muutub puidu loomulik värv ning langeb hind. Okaspuidule, kuusele ja eriti männile tekib kergesti sinavuskahjustusi. Sinavusseened kasvavad puidu pinnal tekitades musti, siniseid ja pruune laike. Kuidas takistada saematerjali riknemist? Üks võimalus vältida saematerjali riknemist on kõrvaldada seente kasvuks ja paljunemiseks vajalikud tingimused. Kuna tavaline kaitsemeetod, saematerjali kuivatamine, ei taga alati piisavat kaitset, tuleb kasutada saematerjali keemilist töötlemist. SINESTO vastab kaasaja nõuetele. SINESTO kaitselahuse valmistamine ja kasutamine on lihtne. SINESTO jääb puidu pindmisse kihti moodustades efektiivse kaitsekihi kuni järgnevate töötlusteni. Õigesti kasutatuna on SINESTO ohutu nii esmasele puidutöötlejale kui ka hilisematele ümbertöötlejatele ning kasutajatele. Muude heade omaduste kõrval laguneb SINESTO looduses kergesti.
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest...................................................................................................................4 1.4. Kokkuvõtteks.............................
· ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid, · kõige odavam kuivatusviis. Õhkkuivatamise puudused: · pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20...40p), · kuivamine sõltub aastaajast, · niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%, · suured puiduvarud seisavad (majanduslikult kahjulik). Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis 80...1000C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et eraldunud veeauru eemaldada. Kamberkuivatamise eelised: · kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhkkuivatamine(5...10p), · puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5...10%), · kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. Kamberkuivatamise puudused: · kuivati on küllalt kallis ehitis, · kütuse kulu on üsna suur. Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit
1)Õhkkuivatamine-mtrjl laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peaks asuma maapinnast 250-400mm kõrgusel. Lastakse seista kuni puit on õhukuiv(15-20%). Eelised: odavaim viis; ei vaja tehnilisi seadmeid. Puudused: pikk kuivamise aeg(keskmise paksusega lauad 20-40p.); kuivamine sõltub aastaajast; niiskuse sisaldust ei saa viia alla 15%; puiduvarud seisavad, ei saa mtrjli kasutada. 2)Kamberkuivatamine-spetsiaalses ruumis 80-100 kraadi juures. Eelised: kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhukuivatamine(5-10p.); puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni(tavaliselt 5-10%); kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. Puudused: küllalt kallis kuivati; üsna suur kütuse kulu. 3)Elektriline kuivamine-puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Kuivamine toimub väga ühtlaselt, pragunemise oht on väike. Kestab 10-12 tundi
). Hüdrolüüsitööstus- mikrobioloogiline puidu ümertöötlemine. Põhitoodanguks piiritus, sünteetiline kautshuk, söödapärm, furfurool, tugev süsihape (kuiv jää) jt. Puidu mehhaaniline töötlemise tulemuste arvestus: I Pooltoodete tootmisgrupp. Metsast väljaveetav puit tüvestena, palkidena, propsidena töödeldakse ümber: 1. Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast.Peamine töötlemise viis - saagimine, freesimine, kuivatamine. 2. Puitmajade detaile töötlev tööstus. Töötlemisviisiks saagimine, freesimine, kuivatamine. Toodang - pruss ja kilpelemendid. 3. Kihilise liimitud puidu tootmine - spoon, vineer, vineerplaat, kihiline puitplastik, vineertorud, tislerikilbid, liimitud toorikud. Töötlemisviisiks ringkoorimine (spoonitreimine), kuivatamine, liimimine. 4. Puitkiud ja puitlaastplaatide tootmine. Töötlemisviisiks puidu peenendamine, kuivatamine, pressimine. II. Puidust esemeid väljastav tootmisgrupp
säilinud kadakas ja kampripuu. Siis saab kasutda ka määramistunnusena. kahjustavate tegurite nagu vesi, kemikaalid, tulivõi putukad, eest. Peamine Maltspuidus põhjustavd lõhna seened ja pisikud. Vaigulõhn männdidel. puidukaitse- puidu õge hooldus. Puidu hooldus peab algama metsas. Korralik Magusa lõhnaga palisander. Aromaatne kadakal. Lõhnata kuuse kõpspyuit. kuivatamine kaitseb puitu kõige enam seenkahjustuste eest. Suurem Värvus Puduliikide värvuste skaala ulatub kollakasvalgest kuni pruuni või vastubidavus kui teistel puidul(resitentsus). Puitu võib kaitsta, seda rikkuvate punakani. Mat ja lülipuidu vahel selge erinevus mõnedel. Õhu ja päikese või hävitavate organismide eest, konstruktiivse ja keemilise puidukaitse toimel paljud tumenevad nt mänd. Lepp muutub oranziks. Ka immutatud meetoditega
eetrlike õlisid. Kasel on aga suur ja haaval väike tihedus. Lepp kaotab kiirelt värvust. Heledad puud meil kask, haab - tumedad tamm, jugapuu. Koor- puukooreks loetakse harilikult kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab tavaliselt puu kogu mahust u 10 %. Kasekoor on valge nahkjas, sitke toht, mis koosneb mitmest õhukesest kihist, mille vahed on täidetud õhuga. Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest, pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga. Vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega.
Okaspuu südamiku niiskusesisaldus on 35 %, pindmiste kihtide niiskusesisaldus võib olla 70...250 %. Vastavalt ümbritseva keskkonna niiskusele puit kas kuivab või võtab niiskust juurde. Puidu niiskus muutub vastavalt aastaajale ja selle omaduse säilitab puit alatiseks. Puidu pinna töötlemine vaid aeglustab niiskuse muutumist. Puidu kuivamisega kaasneb mõõtmete muutus. Kõige rohkem muutuvad puittoodete mõõtmed niiskuse muutumisel aastarõngastega ristsuunas. 3.3. Puidu kuivatamine Saetud puidu kasutamise tõhustamiseks teda kuivatatakse. Kuivatamisega saavutatakse: · puidu parem säilivus · puidu paremad mehaanilised omadused · puidu soojusjuhtivuse vähenemine · puidu pinna hõlpsam töödeldavus. Puidu kuivatamiseks kasutatakse loomulikku ja tehiskuivatamist. Loomulikuks kuivatamiseks ladustatakse saetud puit katusega kaetud varju alla võimalikult tuulisele paigale. Tuul ja soojus eemaldavad aja jooksul puidust liigse niiskuse
· kõige odavam kuivatusviis. · Õhkkuivatamise puudused: · pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20...40p), · kuivamine sõltub aastaajast, · niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%, · suured puiduvarud seisavad (majanduslikult kahjulik). · Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis 80...1000C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et eraldunud veeauru eemaldada. · Kamberkuivatamise eelised: 05.05.2014 · kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhkkuivatamine(5...10p), · puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5...10%), · kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. · Kamberkuivatamise puudused: · kuivati on küllalt kallis ehitis, · kütuse kulu on üsna suur. · Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool.
.........................................................................................................13 2.2.3. Spoonilindi (riba) pikkuse arvutan valemiga :.............................................................13 2.2.4. Paku mahu arvutan valemiga:......................................................................................14 2.2.5. Spooni väljatuleku arvutan valemiga:..........................................................................15 2.3. Spooni kuivatamine............................................................................................................ 16 2.4. Spoonilindi tükeldamine.....................................................................................................18 5. Spooni sorteerimine............................................................................................................... 19
.........................................................................................................13 2.2.3. Spoonilindi (riba) pikkuse arvutan valemiga :.............................................................13 2.2.4. Paku mahu arvutan valemiga:......................................................................................14 2.2.5. Spooni väljatuleku arvutan valemiga:..........................................................................15 2.3. Spooni kuivatamine............................................................................................................ 16 2.4. Spoonilindi tükeldamine.....................................................................................................18 5. Spooni sorteerimine............................................................................................................... 19
mõttelist joont, mis ühendab katuse kõrgeimast kohast 80 cm kõrgusel asuva punkti räästa püsttasandis katuse koha 80 cm kõrgusel asuva punkti. Joonis. Kui katus on süttivast materjalist, siis peab olema 1,20 ja korstnas peab olema sädeme püüdja sõel, mis on suurusega 1 cm Lamekatusel peab olema korstna kaugus äärest 1 m. Korsten ei tohi olla kandev konstruktsioon. Korstna külge ei tohi midagi kinnitada. Ainult piksevarrast. Korstent ei tohi katta põleva materjaliga tapeet või puit. Korstnal peab olema tähistus vastavalt standardile. P.1.2 Ahju soojasalvestust mõjutavad tegurid. Ahju võime salvestada kütmise ajal endasse teatud hulk soojust ja see anda mingi aja jooksul hoonesse tagasi. Mida pikema aja jooksul see toimub seda parem on ahju soojasalvestus. Mis mõjutab seda? 1.Ahju õige konstruktsioon. See on kõige olulisem. 2.Ahju mass Ukse pidavus, siibrite pidavus, tahmaluukide pidavus. Hoone enda soojapidavus. P1
nahkkingi ei tohi hoida kilekotis Tekstiilide puhastamine Tekstiilidele tehtavad eeltööd I Sorteerimine kiud (vill, puuvill, linane, sünteetiline kiud, jne) 19 värvus (tumedad, heledad) määrdumisaste (puhtamad, tugevalt määrdunud) valmistustehnika (pitsid, kudumid, jne) II Sorteerimine pesemine keemiline puhastus valgendamine kuivatamine triikimine Hooldusmärgid Pesemismärgid Harilik pesuprogramm märgitud koos maksimumtemperatuuriga (30°, 40°, 50°, 60°, 70° & 95°) Õrnpesu märgitud koos maksimumtemperatuuridega Eriti õrna pesu programm märgitud koos maksimumtemperatuuriga Ainult käsipesu 30°C - 40°C. Tuleb olla ettevaatlik
liigid on katteliist- ja kaaslaudis. Kaaslaudis tehakse tavaliselt saetud laudadest, paigaldades lauad vaheliti teineteise peale. Katteliistlaudisel paigaldatakse kitsas liist kõrvutiolevate lau- dade vahe peale. Enne kaas- laudade paika panemist värvige alumised lauad (või vähemalt alusvärvige) või kasutage töös- tuslikult alusvärvitud puitmater- jali.
Paberi valmistamine koosnes järgmistest tehnoloogilistest etappidest: 1. tooraine varumine ja purustamine 2. kiudude määndamine 3. keetmine või aurutamine 4. loputamine vees 5. valgendamine 6. tampimine 7. paberimassi tegemine 8. lehe formeerimine sõelal 9. pressimine 10. kuivatamine Paberi koostis on tema tootmise ajaloo jooksul oluliselt muutunud ning need muutused mõjutavad märkimisväärselt paberi vananemist. Sõltuvalt kasutatud toorainest ning valmistatavast paberisordist on paberi tehnoloogiline protsess olnud oluliste erinevustega. Idamaades valmistatud paber erineb tunduvalt Euroopa päritoluga paberist. Selliseid pabereid kasutatakse tänapäeval paberi konserveerimisel.
Parameetrid AVC 1800 "Raute" Noa pikkus, mm 1800 Noa käigu kõrgus, mm Noa suurim käikude arv minutis 1200 (20 l/s) Etteande konveieri suurim kiirus, m/min 60 Väljuva konveieri suurim kiirus, m/min 150 . Valin kuivatamiseks lint (võrk) kuivati ,,Raute", tehniliste andmetega: Kuivatite arv on võrdne spooni treipinkide arvuga 2.4. Spooni kuivatamine. Spooni kuivatamiseks vajaliku kuivati margi ja selle tehnilised andmed on toodud alljärgnevas tabelis Näitajad Raute Korruste arv 5 Sektsioonide arv 17 Sellest: Kuivatamiseks 15 Jahutamiseks 2 Sektsiooni pikkus,m 1,98 Tööosa pikkus kambril,m Kuivatamiseks 29,70 Jahutamiseks 2,52
Referaat Välis ja sisevooderduse paigaldamine Jürgen Aasrand Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2011 Sisukord 1. Puitsisevooderdus Enne alustamist plaani tegemine Soovitused voodrilaua paigaldamiseks Kuhu tohib voodrilauda paigaldada Materjali kulu Tööriistad Ettevalmistus Alusroovitus Voodrilaua kinnitamine Lagi Seinad Pinnaviimistlus Sisevoodri standardprofiilid Muud sisevoodriprofiilid Liistud 2. Välisvooderdus Üldinfo Välisvoodrilauad Välisvoodrinäited' Detailid Ostmis-, paigaldamis- ja töötlemisjuhend Pinnaviimistlus 1. Puitsisevooderdus Enne alustamist plaani tegemine Horisontaallaudisega tundub ruum laiem ja madalam, vertikaallaudisega näib aga kõrgem ja kitsam. Poolpaneel, mis ei kata seina kogu kõrguses, annab ruumile õhulisust. Selle võib lõpetada näiteks riiuliga. Lae katmisel voodrilauaga on vaja arvestada akendest ja valgustitest
..8,5 cm reavahed, külvisügavus 2,5...3cm 5. Kasvuaegsed hooldustööd Äestamine Vahetult enne teravilja tärkamist Vagude ajamine Sügisel Pealtväetamine Kevadel, lämmastikuga 6. Koristamine Koristamine kombainiga Aeg sõltuvalt ilmaolust, augusti keskpaik või lõpp. 7. Koristusjärgne töötlemine Teravilja kuivatamine Kuivatamine niiskuseni 13...14% Teravilja jahutamine Kohe pärast kuivatamist jahutada välisõhu temperatuurini Teravilja säilitamine 10 Talinisu kasvatamise agromajanduslik analüüs 1. Tulud Kogus t, kg, l/ha Kr/ühik Kokku (kr)
mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud Eesmärgiks on saada servamata saematerjalist servatud saematerjal Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standarpikkudele Saetoorme bilanss saematerjali tootmisel % mahust (koorimata palgi puhul) Servatud saematerjal 42..46% Tehnoloogiline laast 27..32% Saepuru 10...15% Koor 20...12% Kuivamiskahanemine 4..6% Saemaerjali liigitus sõltuvalt ristlõikest : Liist – mõlemas mõõdud on alla 75mm Laud – paksus kuni 38mm, laius üle 75mm Pruss – paksus üle 38mm Saematerjali mõõtmine . Nimimõõt on materjali, detaili vms. Iseloomustav suurus Saematerjali nimimõõdud on : Paksus Laius Pikkus Saematerjali laiuse ja paksuse tegelik mõõt võib erineda nimimõõdust kahel põhjusel: Kuivamiskahanemise tõttu ( niiskuse muutumisel mõõdud muutuvad)
Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Astmete survetugevus peab olema 50N/mm2, külmakindlus sisetreppidel 15 tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Nende paksus on 30...50mm ja valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Mõõdud: laius 150...180mm, kõrgus 300...600mm ja pikkus 700...2000mm. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist.
· Mida lahjem on savi (SiO2 sisaldus suur), seda: halvemini vormitav, paremini on ta kuivatatav st. väiksemad mahu muutused kuivatamisel, vähem lisandeid vajab, madalam on vajalik põletustemperatuur. Suur tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet ja vormitavust, kuid parandab toote mahupüsivust kuivatamisel ja põletamisel. Suurema savisisalduse puhul on olukord vastupidine toimub suurem mahukahanemine, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode · Kuivatamine madalal temperatuuril · Põletamine kõrgel temperatuuril · Kuivatamisel eraldub vesi: · 1) vabavesi · 2) seejärel adsorbeeritud vesi Osakesed kleepuvad, kaasneb mahu kahanemine oht pragudeks. Toode säilitab kuju kuni veelisamiseni, mil algolukord taastub 6.2 Tulekindlus Kui sulanud aine osakaal suureneb, võib juhtuda, et massi tahkete osade skelett ei suuda taluda kogu massi raskust ja vajub kokku - savi sulab Sulamistemperatuuri tso järgi liigitatakse:
Puittünnid on koonilise, metalltünnid silindrilise kujuga. Puittünnide läbimõõt keskosas on suurem kui otstest ja neid hoiavad koos 4 6 metallvitsa. 2.2. Laeva ettevalmistamine tükklasti veoks Tööde maht lastiruumide ettevalmistamisel sõltub nii eelmise reisi kui ka järgmise reisi kaubast. Mõne kauba puhul piisab lastiruumide ettevalmistamiseks ainult eelmise kauba jääkide ja rimude eemaldamisest, teiste kaupade puhul on vajalik lastiruumide pesu ja kuivatamine. Pärast lossimise lõpetamist koristatakse lastiruumidest eelmise lasti laialipuistunud jäägid, purunenud pakendid, rimud. Kui eelmiseks lastiks oli mõni tolmav kaup nagu nt. kivisüsi, on tingimata vajalik lastiruumide hoolikas pesu voolikutest, eemaldamaks pindadele kogunenud tolmu. Samuti on lastiruumide pesu vajalik pärast roostetamist esilekutsuva lasti (sool, väetised) vedu. Pärast sellise lasti vedu on soovitatav lastiruumide pesuks võimaluse korral kasutada magedat vett
2. SERVATUD PALGID kahest küljest saetud 3. SERVAMATA LAUAD paksus 13-100mm 4. SERVATUD LAUAD neljast küljest saetud 5. PRUSSID neljast küljest saetud, paksus üle 100mm 6. LATID neljast küljest saetud, paksus alla 100mm 7. LIIPRID rööbasteedele PUIDUST POOLTOOTED valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud) 1. HÖÖVELDATUD LAUAD 2. PÕRANDALAUAD 3. VOODRILAUAD 4. PIIRLAUAD JA LIISTUD 5. SINDLID 6. KATUSELAASTUD 7. KATTEVINEER 8. RISTVINEER 9. PARKETILIISTUD 10. 11. 12. 13. 8. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine 14. Malme toodetakse kõrgahjudes, tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust ta aegajalt välja lastakse. sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. 15. Eriliigid:
alles pikemaks ajaks. Seepärast on ka kuusetüve allosas puukoore pinnal selgelt näha kuivanud okste otsi, mis tuleks eemaldada kasvavate puude laasimisega. Seega on seletatav miks kuusepuidus esineb rohkelt kinnikasvanuid ümaraid oksi (üks peamine tunnus eristada kuuske männist kui puidu liiki ei ole võimalik teiste tunnuste järgi määrata). Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toimub kevadel, sõltudes nii kliimast kui ka mullastiku tüübist. Tisleri seisukohalt on oluline, et puud kasvaks noores eas võimalikult tihedalt mis tagab hilisema sirge ja laasunud puutüve, millest valmistatakse kõrgekvaliteedilist saematerjali. _____________________________A. Roos______________________________ 2 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ 1.2. Puutüve jämenemine Puutüve jämeduskasv toimub koore all olevas juurdekasvukihis e kambiumis, vt. ptk 2.4. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juured
· Keemilised vahendid antsieptikud (pulbrikujulised, pastad, värvid, õlid) · FIRMAD : rõhu all E TURVAS Immutaine ESTOPUU · Termotöötlus tapab putukad ja seente eosed (195 230 C), vääristab puitu Firma TULIPUU, (mänd, kuusk, haab, kask) 4% saavutatakse tasakaaluniiskust. PUIDU TULEKAITSE Kaitstakse antipüreenidega (värvid jne). Ka konstruktiivne meetod. Puidu süttimistemperatuur on 280 C. PUIDU KUIVATAMINE Et saavutada tasakaaluniiskus 1. ÕHKKUIVATUS õhu käes (ei saa viia alla 15 %), pikk protsess 2. KAMBERKUIVATUS spetsiaalsetes ruumides, kõrgel temperatuuril (80 100 C), läheb energiat, protsess on kiire 3. ELEKTRILINE kõige kiirem (10 12 h), puit kuivab ühtlaselt PUIDUST EHITUSMATERJALID 1. ÜMARMATERJAL klaasitakse, puhastatakse koorest ja tükeldatakse ristsuunas.
annaabi.ee 
