Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puidu õpetus (1)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Niiske puit on �le 25% Ehituspuidu niiskus aste on 15% Puukuiv materjal peab olema 13% Tisleri kuiv on 6-10% Puuvirna k� rgus peaks olema v� hemalt 20 cm Virna laius ei tohiks olla �le 50 cm Lauavirna vahe liistud peaksid olema tollised Liistud peavad olema �ksteise all ,� levalt alla Liist peaks ��raest max 20 cm kauguselt hakkama S�sipool alati �lesse poole,siis l�heb niiskus paremini v�lja Laua otsad ei tohiks olla p� ikese poole Lauavirnad peaks olema p� hjast l�una v�i otsad katta mingi materjaliga n: eterniidiga Lauavirn peaks asetsema lagedama platsipeal Kuivatamis viisid: Kuivatada p�stijalal, juurte peal Loomulik kuivatamine , kamberkivatamine- saab tisler kuiva puidu, Kontaktkuivatamine, kuivatamine k�rgsagedus v�ljad, kuivatamine infrapuna kiirtegaes, kuivatamine vedelikes, kondents kuivatamine, vaakum kuivatamine.

Puidu õpetus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marek043 Õppematerjali autor
Puidu õpetus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
doc

Ehitusmaterjalid referaat

TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante......................................................................................................

Ehitusmaterjalid
thumbnail
22
doc

Ehitusmaterjalid

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:...........................................................................................

Ehitusmaterjalid
thumbnail
9
docx

Puit ja tema omadused

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Nimi PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12/22 Juhendaja: Tallinn 2008 Puidu omadused ja kasutamine 1 SISSEJUHATUS Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik

Informaatika
thumbnail
19
docx

Ehitusmaterjalid 1 KONSPEKT

............................................................................................................ 7 1. MIDA OSKAD VÄLJA TUUA PUIDULE POSITIIVSEKS JA NEGATIIVSEKS OMADUSEKS?..........7 11. OKSA KUJU JÄRGI SAEMATERJALI TUVASTAMINE KUUSEL JA MÄNNIL.............................7 12. MILLIST VÄRVUST SAAB LUGEDA PUIDULE OMASEKS NING EBALOOMULIKUKS VÄRVUSEKS?................................................................................................................... 7 13. PUIDU NIISKUS- STANDARDNIISKUS, RUUMIKUIV PUIT NING ÕHUKUIV PUIT?.................7 14. MILLISEID PUIDU VIGU VÕIB ESINEDA NING KUIDAS PUIDULE MÕJUVAD?......................7 15. KUIDAS KAITSTAKSE TÜÜPILISELT PUITKONSTRUKTSIOONI TULE EEST?........................8 16. MILLISTE MEETODITEGA ON VÕIMALIK PUITU KUIVATADA?...........................................8 17. LOETLE PUIDUST SAEMATERJALE JA POOLTOOTEID......................................................9 18

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
thumbnail
27
docx

kõik tõed materjalidest (tisler)

plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,kui võtta arvesse tugevust ja kaalu siis ületab kaalu: september 2008 5)hea lõike töödeldavus 6)hea liimitavus 7)hoiab hästi kruvi klambreid,naelu 8)väike soojajuhtivus sooja paisumine 9)keemiliselt ümbertöödeldav 10)mitte magneetiline 11)kuiv puit on lielektrik Negatiivsed omadused 1

Kategoriseerimata
thumbnail
59
doc

Tisleri eriala eksam

(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp) Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa..

Tisleri eriala
thumbnail
21
rtf

Referaat masinpinkidest, puuliikidest, puidumasintöötlemisest

normeeritud on ka teised esinevad rikked. Eesti keeles on sorteerimisjuhend kaardil RT 21-10750-et, soomekeelne RT-kaart on saadaval ka Internetis aadressil www.woodfocus.fi, Ammatilaiset, Ohjeet ja RT-kortit, Sahattu ja höylätty puutavara (RT 21-10626). Tabeli 1 järgi saab valida, millise sordi puitu millises kohas peaks kasutama. A1-sordi männipuit on kuuse C-sordist 4-5 korda kallim. Kasutatava puidu niiskusastme valikul tuleb arvestada kahe asjaoluga: · kogu kasutatav puit peaks olema kuivatatud kambris; ka välisõhus kuivatades võib saavutada puidu niiskuse 15...20%, aga kambris kuivatamine vähendab oluliselt hilisemate seenkahjustuste riski; · puidul on omadus imada või eritada niiskust, omandades õhu niiskusele vastava tasakaaluniiskuse, seepärast peab kasutatava puidu niiskus vastama eeldatavale tasakaaluniiskusele.

Ehitus alused
thumbnail
30
pdf

Puitmaterjalid

Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades. • Tundlikkus vee toimele – hügroskoopsus, pundumine, kuivamiskahanemine • Kahjustatav putukate, röövikute ja seenkahjurite poolt • Puidu süttivus • Suured töötlemiskaod PUIDU KOOSTIS Puit kui materjal on suure hulga rakkude kogum Puidu elementaarkoostises on peamisteks komponentideks süsinik (49,5%), vesinik (6,3%) ning hapnik (44,2%) Puidu noorte rakkude seinad koosnevad tselluloosist. Puu vananedes tekib raku seintesse ligniini, millega kaasneb rakuseina tugevnemine ja jäigastumine ehk nn. puitumine PUU TÜVE EHITUS Ehituslikuks otstarbeks kasutatakse peamiselt puu tüve Aastarõngas

Ehitusmaterjalid




Kommentaarid (1)

Alliance144 profiilipilt
Alliance144: liiga lüihidalt, ei soovita
10:34 08-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun