teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist, mõlemad pooled määravad omale esindajad. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Mõlemaltel pooltel on õigus kaasata eksperte läbirääkimistele. Ekspertide kutsumisega seotud
Taotlus ja kinnitus, et ei esine teenistusse asumise välistatavaid asjaolusid Elulookirjeldus Tunnistus, diplom Isikut tõendav dokument AMETIKOHALE NIMETAMINE Toimub ametiasutuse juhi poolt haldusaktiga - käskkiri, korraldus TÖÖLEPINGUT EI KOOSTATA! Ametnik annab ametivande Ametijuhend TÖÖKORRALDUSE REEGLID: Tööaja algus ja lõpp, enne riigipühi töötamine Puhkeajad Palga maksmise korraldus Töö- ja teenistusalaste korralduste andmise kord Töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised Puhkepäevadel asutuses viibimise kord Teenistusest puudumisest teavitamise kord Üldised käitumisreeglid töökohal MÕISTED – vaba aeg- kokkuleppel tööandjaga (aeg tööajast), vaba aeg on tasustatav valveaeg – peab tööandjale igahetk kättesaadav olema
tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine – sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist, mõlemad pooled määravad omale esindajad. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Mõlemaltel pooltel on õigus kaasata eksperte läbirääkimistele. Ekspertide kutsumisega seotud kulud
Tööjõud- Pakutavad teadmised ja oskused töö tegemiseks Tööturg- turg, ühed otsivad inimest kes tööd teeks ja teised töötajat Tööpuudus- Tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus- Pakutavaid töökohti on rohkem kui töö tegijaid Tööandja- Tööjõu otsija Töövõtja- Tööotsija Juriidiline isik- Tööandja(firma, ettevõte) Füüsiline isik- Töövõtja ehk üksikisik Tööleping- Sätestab töötingimused, palga suuruse, töö- ja puhkeajad ning muu sellega seonduva Töölepingu lõpetamine- Vabatahtlik või sunniviisiline töölt lahkumine Töövaidluskomisjon- Tegeleb töövaidluste kohtuvälise lahendamisega Tööinspektsioon- Riigiasutus, mis tegeleb tööalaste probleemidega Töötu- Tööealine- ja võimeline inimene, kes ei tee tööd Tööhõivepoliitika- Aitab tööotsijaid Tööhõiveamet- Viib töö otsijad ja töötaja otsijad kokku
(4-kuulises arvestusperioodis) - kui see ei kahjusta tervist ega tekita üleväsimust - ei kahjusta töötaja olukorda - TA peab selle kohta eraldi arevestust ja esitab selle nõudmisel TI-le ja töötajaid esindavale organisatsioonile. PUHKEAEG · töötaja on vabastatud tööülesannete täitmisest · töötaja võib seda kasutada oma äranägemisel 1.Tööpäevasisesed puhkeajad · vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks. pikema kui 6-tunnise töötamise korral peab olema 30-min. tööpäevasisene vaheaeg. Seda ei arvata tööaja hulka. Kui töötaja ei saa seoses töö iseloomuga konkreetset vaheaega, peab tööandja võimaldama tal puhata ja einestada tööajal ning sellisel juhul loetakse see aeg tööaja hulka. 2. Igapäevane puhkeaeg TLS § 51 mõttes, mis peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul kestma järjest vähemalt 11 tundi. Järelikult saab töötaja
puhkeaega. iganädalane puhkeaeg TLS § 52 mõttes, mis eeldatavalt on laupäeval ja pühapäeval; kestab seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; kestab summeeritud tööajaarvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. rasedate ja rinnaga toitvate töötajate täiendavad puhkeajad sätestatakse TTOS §ga 10 järgmiselt: rasedale vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks arvatakse tööaja hulka; last rinnaga toitvale emale lisavaheajad rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Iga kolme tunni järel kestusega mitte alla 30 minuti kord. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt 1 tund.
puhkeaega. iganädalane puhkeaeg TLS § 52 mõttes, mis eeldatavalt on laupäeval ja pühapäeval; kestab seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; kestab summeeritud tööajaarvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. rasedate ja rinnaga toitvate töötajate täiendavad puhkeajad sätestatakse TTOS §ga 10 järgmiselt: rasedale vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks arvatakse tööaja hulka; last rinnaga toitvale emale lisavaheajad rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Iga kolme tunni järel kestusega mitte alla 30 minuti kord. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt 1 tund.
transpordi, logistiliste süsteemide, turvalisuse jpm tagamise võimaluste kohta praeguses olukorras, ning võimalike muutuste korral. (Tootmine- nähtus või protsess? 10.11.2014) Eelfaasi kaks põhilist tegevust toote valmimiseks 1. Ressursside planeerimine vajalik planeerida tootmisressursside (seadmed, inimesed) optimaalne kasutus, arvestades iga ressursirühma spetsiifilisi parameetreid (tööaeg, efektiivsus, hooldus- ja puhkeajad jms) Ressursside planeerimise etapid: Ressursside loetelu loomine Ressursside tüüpide ja ühikute vajalikkus ja olemasolu Ajakulu määramine Ülesanneteks aja ja töömahu ühtlustamine 2. Materjalide planeerimine -- On vajalik materjalikulude väljaselgitamiseks. Materjalide planeerimine eelised : Vähendab materjalide liigse varuga seotud kulusid ja puuduvate koostisosade muretsemiseks kuluvat aega
Tööandja peab võimaldama töötajale iga 6 tunni töötamise järel vähemalt 30 minutit puhkamiseks ja einestamiseks. Juhul, kui töötaja töötab 8 tundi päevas, peab ta saama 30 minutit vaheaega, mis teeb tööpäeva kestuseks 8,5 tundi. (Kui palju tuleb töötajale võimaldada puhkeaega?) Tööpäevasisest vaheaega ei tohi segamini ajada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel antavate puhkeaegadega. Tööaja sisse tuleb arvestada puhkeajad suure füüsilise või vaimse koormuse, pikaajalise sundasendi või monotoonse töö korral. Puhkepause reguleerivad ka määrused. (Kui palju tuleb töötajale võimaldada puhkeaega?) Praktikas näeme palju olukordi, mil Töölepingu seaduse punkte ei järgita ja tihti ei saada neist ka aru. Kasutatud kirjandus 1. Hanson, U. (2011). Töölepingu seadus ja selle ellurakendamise probleemid Kasutamise kuupäev: 14.11.2017. https://www.just.ee/sites/www.just
Ametikohale asumiseks vajalikud dokumendid: Taotlus ja kinnitus, et ei esine teenistusse asumis välistavaid asjaolusid Elulookirjeldus Tunnistus, diplom Isikut tõendav dokument Ametikohale nimetamine: Toimub ametiasutuse juhi poolt haldusaktiga käskkiri, korraldus TÖÖLEPINGUT EI KOOSTATA Ametnik annab ametivande Ametijuhend Töökorralduse reeglid: Tööaja algus ja lõpp, enne riigipühi töötamine Puhkeajad Palga maksmise korraldus Töö- ja teenistusalaste korralduste andmise kord Töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised Puhkepäevadel asutuses viibimise kord Teenistusest puudumisest teavitamise kord Üldised käitumisreeglid töökohal Ametniku teenistussuhte lõppemine Vabastamine ametniku soovil: Taotlus ametniku algatusel esitada vähemalt 30 kalendripäeva ette.
Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Töösisekorras peavad olema: 1) tööaeg 2) puhkeajad 3) palga maksmise aeg ja koht 4) tööalaste korralduste andmine (kes/kus/kuna) 5) üldised tuleohutuseeskirjad 6) üldised käitumisreeglid töökohal 7) töökohal viibimine pärast tööaega 8) puhkepäevad 4. töölepingu pooled ja nende kohustuse töösuhtes Vastastikused kohustused: 1) täita lepingu tingimusi 2) täita töösisekorraeeskirja ja kõiki teisi eeskirju, mis ettevõttes on (töötervishoid, tuleohutus, tö
ning tööülesanded (pikemalt lisas) töötegemise (geogr.) asukoht, palgatingimused, tööajanorm, puhkused, lõpetamise etteteatamise tähtaeg. Katseaeg: mõlema poole katsetamiseks, tähtaeg 4 kuud, avaliku teenistujatel max. 6 kuud, tuleb fikseerida töölepingus, võib pikendada 4 kuuni, katseagea ei kohaldata alaealistele ja invaliididele. Töö sisekord: üldised käitumisreeglid töösuhetes ja kohal, dokumendiks töö sisekorraeeskiri: tööaja algus ja lõpp, puhkeajad, palga maksmise aeg ja koht, tööalaste korralduste andmise kord, töökaitse ja tuleohutuse kohased nõuded, kas tohib viibida hiljem töökohas, väikesed puhkepausid on tööaeg, lõunapaus on isiklik aeg. 1.koostab tööandja ja esitab töötjatele 2. töötajal õigus teha muudatudi (ei pruugi arvestada) 3.saadetakse tööinspektsioonile ülevaatamiseks Töölähetus e komandeering: päevaraha, sõiduraha, ööbimisraha pluss palk. Max 30 päeva
10% juurde. 15 aastat 15% ja rohkemaks ei tõuse summa. Magistrikraad annab 10% ja doktorikraad annab 20% lisapalka. Lisatasu saab ka võõrkeevaldamise eest, kui tal läheb neid vaja. Töötasu diferentseerimine - selle korral max 50% ametipalgast. Puhkust on ette nähtud ametnikele 35 kalendripäeva. 4. aasta eest saab juba 1 päeva puhkusele juurde ja kuni 10 päeva max juurde teenitud aastate eest. Puhkusepreemia ajal makstakse ka talle 1 kuu palga järgi. Tööaja algus ja lõpp, puhkeajad, asutuses viibimise kord töövälisel ajal. Palgamaksmise korraldus, teenistusalaste korralduste andmise kord. Töölt puudumisest teavitamise kord. Üldised tuleohutuse ja töökaitse eeskirjad. Üldised viisakusreeglid töökohal. Tööjuhend saadetakse tööinspektsioonile ja sealt tuleb tagasi pärast kontrollimist ja hakkab kehtima. Ametnike ergutus: hinnaline kingitus - rahaline preemia..kõrgemale astmepalgale üleviimine. Ametnike distliplinaarvastutus: kui ametnik teeb vigu
temaatika. Loodus pakub matkamiseks palju erinevaid võimalusi, kuid looduses liikumise aluseks on eeskätt looduse tundmine ning loodusseaduste järgimine. Sobiva temaatika valikul peab matkajuht arvestama matkarühma liikmete arengutasemega. (Talvoja et al. 2005) Matkajuht peab väga hästi teadma matka marsuuti. Ta peab koostama täpse ajakava, millal teatud punkti jõutakse, teadma, kui kaua võtab aega ,,giiditöö", planeerima ajaliselt ja asukohati puhkeajad, organiseerima optimaalses kohas toitlustamise. Marsuut peab olema võimalikult huvitav, teadmisi pakkuv, emotsionaalne, vaheldusrikas ning ea-ja võimetekohane. (Talvoja et al. 2005) Matku võib läbi viia erinevaid radu pidi: 1. Matkarajad on tavaliselt spetsiaalselt selleks rajatud ning neid mööda peab ka liikuma. Rajalt kõrvalekaldumine võib kahjustada taimestikku või võib viia ebameeldivasse olukorda (künkad, püünised jne). 2
kokku leppida ka töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguritega ja kellel on lühendatud tööaeg. Kompenseeritakse - kas vaba aeg samas mahus või - lisatasu mitte vähem kui 50 % tunnipalgamäärast (see peab olema eraldi kokku lepitud) Keskmiselt 48 h 7-päevase vahemiku kohta 4-kuulises arvestusperioodis. Ainult kokkuleppel töötajaga 52 h. PUHKEAEG Riina Vään 6 Tööpäevasisesed puhkeajad a) vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks pikema kui 6 tunnilise töötamise korral peab olema vähemalt 30 minutit b) vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks, vastavalt arsti otsusele (arvestada ka arstile mineku ja tuleku aega) säilit. keskmine töötasu c) vaheaeg lapse toitmiseks naisele, kes toidab alla poolteiseaasta vanust last- iga 3 t järel 30 min (kui on mitmikud 1 tund) Säilit. keskmine töötasu ja see läheb tööaja hulka
Nt Eestis, Bulgaarias, Ungaris, Lätis, Leedus, Kreekas, Maltal, Poolas, Rumeenias, Sloveenias 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas; Prantsusmaal 35 tundi nädalas ehk 7 tundi päevas. 35. Millised on tööaja korralduse erinõuded? · Tööpäeva kestuse piirang (mitte üle 12 tunni, erisusena võib teatud töödel olla tööpäeva pikkuseks 24 tundi) · Tööpäevasisesed vaheajad (puhkepausid ja nende kestus sõltuvalt töö iseloomust) · Tööpäevadevahelised puhkeajad (kahe tööpäeva vaheline minimaalne vaba aeg vähemalt 11-12 tundi) · Iganädalane puhkeaeg (nädalas olevad järjestikused puhkepäevad ehk 2 päeva või 36 tundi) · Ületunnitöö piirang · Öötöö piirang · Valveaeg · Puhkus ja selle liigid (põhipuhkus, vanemapuhkused) 36. Millised on tööaja arvestuse liigid? 1) Päevaviisiline arvestus (töötaja töötab 5-päevase töönädalaga talle kehtestatud ööpäevase tööaja piires, nt E-R 8 tundi päevas kell 9
(7) 1517-aastast töötajat, kes ei ole koolikohustuslik, võib tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori loal loomingulise töötajana kultuuri-, spordi- või reklaamitegevuse alal tööle rakendada ööajal kuni kella 23.00-ni või osalemisel etendusasutuste loomingulises tegevuses ööajal kuni kella 24.00-ni tingimusel, et nimetatud töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös. 18. Puhkeajad (v.a. puhkused) (1)Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti. (2) Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks kestab 30 minutist kuni 1 tunnini. (21) Katkematu tööprotsessi korral, kui töö toimub kolmes vahetuses, võib täisealisele töötajale puhkamiseks ja einetamiseks ettenähtud vaheaja kestus olla 20 minutit.
Kas sobib tervisele, isikuomadused, teistega sobivus. Katseaja pikkus võib olla maksimaalselt 4 kuud. Kui alguses määratakse katseajaks 2 kuud, siis seda saab pikendada, kuid mitte nii, et üle 4 kuu kokku tuleks. Katseaja lõppedes lepingut üle ei tule sõlmida. Töösisekord Kehtestatakse igas asutuses, kus on vähemalt 5 töötajat. Riigiasutuses on see alati kohustuslik. See on kehtestatud antud töökohas ja kõigile kohustuslik täita. Töösisekorras peavad olema: 1) tööaeg 2) puhkeajad 3) palga maksmise aeg ja koht 4) tööalaste korralduste andmine (kes/kus/kuna) 5) üldised tuleohutuseeskirjad 6) üldised käitumisreeglid töökohal 7) töökohal viibimine pärast tööaega 8) puhkepäevad Sisekorraeeskirja koostab tööandja ja peab kohustuslikus korras andma tutvumiseks töötajatele. 1 nädal on neil aega teha parandusettepanekuid, kuid tööandja ei ole kohustatud neid arvesse võtma. Peale seda läheb dokument tööinspektsiooni, kus uuritakse selle kooskõlastust
Nõusolek on soovitatav fikseerida kirjalikult. Õhtusel ajal töötamine tööaeg on 18.00 22.00 Öisel ajal töötamine ehk öötöö tööaeg on 22.00 06.00 See on keelatud: 1)alaealistel 2)rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Seda tohivad teha enda nõusolekul: 1)isikud kes kasvatavad kuni 12 aasta vanust last 2)isik kes kasvatab puudega last 3)isikut kes hooldab täielikult töövõimetut isikut. Nõusolek on soovitatav fikseerida kirjalikult. 16. Puhkeajad, liigid, lühike ülevaade. Puhkeaeg tööpäeva jaotab kaheks 1 puhkeaeg, mida üldiselt nimetatakse lõunavaheaeg, seda on õigus võtta siis kui on töötatud 4 tundi. Lõunavaheaja kestus on 30 minutit kuni 1 tund. Lõunavaheaeg on töötaja isiklik aeg ja ta võib teha selle ajaga, mida ta ise soovib. Lühikesed puhkepausid, need lähevad tööaja sisse. Otsustab tööandja, kas neid üldse anda ja kui pikaks ajaks anda. Igapäevane puhkeaeg e tööpäevade vaheline puhkeaeg
Nõusolek on soovitatav fikseerida kirjalikult. Õhtusel ajal töötamine tööaeg on 18.00 22.00 Öisel ajal töötamine ehk öötöö tööaeg on 22.00 06.00 See on keelatud: 1)alaealistel 2)rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Seda tohivad teha enda nõusolekul: 1)isikud kes kasvatavad kuni 12 aasta vanust last 2)isik kes kasvatab puudega last 3)isikut kes hooldab täielikult töövõimetut isikut. Nõusolek on soovitatav fikseerida kirjalikult. 16. Puhkeajad, liigid, lühike ülevaade. Puhkeaeg tööpäeva jaotab kaheks 1 puhkeaeg, mida üldiselt nimetatakse lõunavaheaeg, seda on õigus võtta siis kui on töötatud 4 tundi. Lõunavaheaja kestus on 30 minutit kuni 1 tund. Lõunavaheaeg on töötaja isiklik aeg ja ta võib teha selle ajaga, mida ta ise soovib. Lühikesed puhkepausid, need lähevad tööaja sisse. Otsustab tööandja, kas neid üldse anda ja kui pikaks ajaks anda. Igapäevane puhkeaeg e tööpäevade vaheline puhkeaeg
kirjalikult. Õhtusel ajal töötamine – tööaeg on 18.00 – 22.00. Öisel ajal töötamine ehk öötöö – tööaeg on 22.00 – 06.00 See on keelatud: 1)alaealistel 2)rasedatele 3)isikutele, kellele see on arsti otsusega keelatud. Seda tohivad teha enda nõusolekul: 1)isikud kes kasvatavad kuni 12 aasta vanust last 2)isik kes kasvatab puudega last 3)isikut kes hooldab täielikult töövõimetut isikut. Nõusolek on soovitatav fikseerida kirjalikult. 16.Puhkeajad(v.a.puhkused), liigid, lühike ülevaade. Puhkeaeg – tööpäeva jaotab kaheks 1 puhkeaeg, mida üldiselt nimetatakse lõunavaheaeg, seda on õigus võtta siis kui on töötatud 4 tundi. Lõunavaheaja kestus on 30 minutit kuni 1 tund. Lõunavaheaeg on töötaja isiklik aeg ja ta võib teha selle ajaga, mida ta ise soovib. Lühikesed puhkepausid, need lähevad tööaja sisse. Otsustab tööandja, kas neid üldse anda ja kui pikaks ajaks anda. Siis on veel vaba aeg
teenistusaastate eest, maksimaalselt 10 päeva juurde 6) puhkusetoetus- võib maksta puhkusetoetust kuni 1 kuu palga ulatuses 7) teenistuskohustused on kirja pandud ametijuhendis. Ametijuhend on vastavalt ametikohtade nimetusele. 8) töökorralduse reeglid ehk sisekorraeeskirjad: ühtne nii ATS-ile kui ka töölepinguga töötajatele. Tööaja algus ja lõpp peab kirjas olema, samuti riigipühadel töötamine; puhkeajad k.a lõunapuhkeaeg; palga maksmise korraldus; tööalaste korralduste andmise kord; töökaitse ja tuleohutuse üldised nõuded/juhendid; puhkepäevadel või pärast tööpäeva lõppu asutuses viibimise kord; üldised käitumisreeglid töökohal; teenistusest puudumise teavitamise kord; Sisekorraeeskirjad kehtestab ametiasutuse juht 9) ergutused: 1) tänu avaldamine; 2) rahalise preemia andmine; 3) hinnalise
· Õppepuhkust antakse korra 5a. jooksul 3 kuud. Ametnike kohustused: - ametijuhend ametikoha kirjeldus. - Sisekorraeeskiri korraldus töökohalt, kehtestamine kohustuslik. - Kehtestamine: o Eeskirjad teeb valmis ametiasutuse juht o Tuleb anda töötajatele tutvustamiseks (2nädalat). Saavad teha omapoolseid ettepanekuid. o Tuleb saata tööinspektsioonile o Peab olema eeskirjas: tööaja alus ja lõpp, puhkeajad, puhkepäevadel asutuses viibimise kord, korralduste andmise kord, palga korraldus, töökaitse ja 5 tuleohutuse üldjuhud, töölt puudumise kord, üldised, käitumisreeglid, avaliku teenistuja eetikakoodeks. · ametniku ergutamine tubli ja kauaaegse töötamise eest, tänu avaldamine käskkirjas,
EELTÖÖ Informatsioon + Informatsioon + teistele Selgitus varasemast + tegevusest Vastuvõtuks + valmistumine (aeg, tööriietus) VASTUVÕTT 1 päev Tutvumine (kui ei + ole varem kohtunud) Ettevõtte tegevuse + tutvustamine Maja tutvustamine + Lähemate + töökaaslaste tutvustamine Tähtsamate + töösuhtesse puutuvate asjade tutvustamine (tööajad, söögiajad, puhkeajad, panga maksed) Kirjalikud materjalid + Tutvumine oma + töökohaga TÖÖÕPE (2 päev) Tutvumine + Varasemate + kogemuste selgitamine Hetke olukorra + selgitamine (mida teab!) Oma töötegevusega + tutvumine Kirjalikud materjalid + Tööõpe + TÖÖÕPE (3 päev) Tööõpe jätkub + Ohutusnõuded ja + töökaitsest juhendamine Tutvumine teiste + osakondadega
tööaja hulka. Peab olema tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus. TL-s tuleks fikseerida valveaja kestus valvesse rakendamise kord lisatasu suurus ja maksmise kord Kui valves olev töötaja kutsutakse tööle, siis tööülesannete täitmisele kulunud aeg loetakse tööajaks. PUHKEAEG töötaja on vabastatud tööülesannete täitmisest töötaja võib seda kasutada oma äranägemisel 1.Tööpäevasisesed puhkeajad vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks. pikema kui 6-tunnise töötamise korral peab olema 30-min. tööpäevasisene vaheaeg. Seda ei arvata tööaja hulka. Alaealise töötaja korral pikema kui 4,5 t töötamise korral. Kui töötaja ei saa seoses töö iseloomuga konkreetset vaheaega, peab tööandja võimaldama tal puhata ja einestada tööajal ning sellisel juhul loetakse see aeg tööaja hulka.
hulka ainult see, kui kutsutakse tööle, läheb tööaja hulka ületunnitööna. TL-s tuleb fikseerida: · Valveaja kestus · Valvesse rakendamise kord · Lisatasu suurus ja maksmise kord kokkuleppe küsimus Ei saa olla valveaeg nt 2 t laupäeval ja 2 t pühapäeval T-l peab olema vähemalt 1 puhkepäev; aga saab nt 12 t pühapäeval. Puhkeaeg: · T on vabastatud tööülesannete täitmisest · T võib kasutada seda oma äranägemisel 1. Tööpäevasisesed puhkeajad: · Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks lõunavaheaeg - 30 min kuni 1 t ja antakse pärast 4 t tööd (kui 3 vahetust võib olla ka 20 min ei anna rohkem välja). Ei arvestata tööaja hulka. T võib üldjuhul lahkuda töökohalt (va kui TSK-s märge ja nt oma söökla vms). Kui tööprotsessist tingituna pole võimalik töökohalt lahkuda ettenähtud vaheajaks, siis vaheaeg einetamiseks läheb tööaja sisse (võib käia kohvinurgas või süüa töökohal).
Spetsialistide juhtimisel pannakse põhirõhk hooldustegevuse kavandamisele ja preventiivsete tööde korraldamisele. Selline korrashoiuorganisatsioon on huvitatud vaid kvalifitseeritud tööjõu kasutamisest. Tööjõule rajatud korrashoiumudel ja selle edukus sõltub suures osas kasutatavast tööjõust (hooldustööd tegevad töölised ja nende otsesed tööde korraldajad), selle kvaliteedist ning oskusest neid kasutada. Siin on aluseks töö- ja puhkeajad ning väljatöötatud normid. Seetõttu on korrashoiuga tegelevate ettevõtjate huvides: Kaitsta lepingutega maksimaalselt oma huve nii, et oleks võimalik järgida hooldustöölistele tagatavaid õigusaktidest tulenevaid õigusi; Analüüsida üksikuid töid ja nende korraldust eesmärgiga kujundada ratsionaalsed tööajanormid ning tööde eest tasumise põhimõtted; Töötajaskonna stabiliseerimiseks koolitada oma personali.
(40h nädalas/8h päevas) või osalise tööajaga, viimase puhul on vaja kindlasti täpsustada, mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad 7-päevase ajavahemiku peale (nt töötaja töötab 30h nädalas 6h päevas, iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev; või töötaja töötab 24h nädalas, 8h päevas, tööpäevad on esmaspäev, kolmapäev ja reede). Tööpäeva algus ja lõpp, tööpäeva sisesed vaheajad/puhkeajad s.o tööaja korraldus. Tööaja korraldus määratakse kindlaks töökorralduse reeglites, mis peavad olema üles riputatud nähtavale kohale ja neid tuleb tööletulemisel tutvustada. Töötegemise koht on töötaja jaoks olulise tähtsusega. Töötegemise koht lepitakse kokku KOV üksuse täpsusega. Teatud tööd eeldavad töötaja igapäevast ringisõitmist kas teatud Eesti piirkonnas või kogu
jms juba tundes saab pikemal matkal vältida võimalikke konfliktsituatsioone. Matk ei ole lihtsalt sõbraga lobisedes jalutamine, vaid kindlal marsruudil, etteantud tempos ja organiseeritud puhkepausidega teatud teekonna läbimine, mille jooksul saab hulgaliselt teadmisi läbitud paikade kohta. Matkajuht peab väga hästi teadma kogu matka marsruuti. Ta peab koostama täpse ajakava, millal teatud punkti jõutakse, teadma, kui kaua võtab aega "giiditöö", planeerima ajaliselt ja asukohati puhkeajad, organiseerima optimaalses kohas toitlustamise. Marsruut tuleb koostada võimalikult huvitav, teadmisi pakkuv, emotsionaalne, vaheldusrikas ning ea- ja võimetekohane. Soovituslikud näidisnormid läbiviidavateks matkadeks on toodud peatüki lõpus. IGAL MATKAL PEAB OLEMA EESMÄRK! Eesmärgi püstitamine. Eesmärgi püstitamine sõltub alati matkarühma ealistest iseärasustest. Nendest lähtuvalt on vajalik leida sobilik matkamise viis(liik) ja temaatika
sellega leppinud, et nüüd on veel võimalik vaid vaevusi ja valusid leevendada. Läheneva surma märgid halvenenud teadvusseisund (vähenenud orienteerumine, kuulmis- ja nägemisraskused), ebaregulaarne hingamine, õhupuudus; raskused röga väljaköhimisel, bradükardia või tahhükardia, hüpotermia või hüpertermia, vähenenud toidu ja vedeliku tarvitamine, jahedad, laigulised jäsemed, pikemad puhkeajad, raskem äratada, vähenenud uriinieritus. Raske haiguse diagnoosi saanud patsiendi reaktsioonid sellele: 1) Eitamine ja šokk Patsient surub maha teadmise, et ta on surmale lähedal. See uudis või oht on patsiendi jaoks nii tohutu, et seda ei suudeta teadvustada. Paljud kiirabipatsiendid leitakse sellest faasist. Väljendusviisid on erinevad: valusid enam ei tajuta või ei tunnistata, nõuandeid ei järgita, diagnoose ei võeta tõsiselt
annaabi.ee 
