I-periood ius fas (ilmalikud normid) (jumalikud normid) II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse Bona fides (heausksus) Ius naturale (looduslik.e
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14
kinnistatud talupoeg. Koloonil oli õigus vara soetamiseks, lepingute sõlmimiseks, pärandamiseks, kuid tema liikumisvabadus ja elukoha valimise õigus olid piiratud. Ärajooksnud koloon tuuakse vägisi oma maatükile tagasi. Maaomanik oli vastutav kolooni poolt riigi kasuks minevate normide täitmise eest. Juriidilised isikud 1. Ager publicus Rooma riigimaad, mille haldus toimus avaliku õiguse (ius publicum) alusel. 2. Aerarium riigikassa, mille kõrvale tekkis fiscus (imperaatori kassa). 3. Municipium linnakogukond, mis oli tekkinud varem sõltumatu riigi ühendamisel Roomaga nii, et nad said teatavad kodakondsuse õigused ja jäid majanduslikult iseseisvaks. 4. Erakorporatsioonid nt. religioossed koondised ja professionaalsed liidud. 5. Asutused nt. kiriklikud asutused.
2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in manu- mehe võimu all (naine) 23. in mancipio- omandis; võlaomandis 24. adoptio- lapsendamine; 25
Responsae – juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta Quaestiones - küsimused Disputationes – arutelud Epistulae – juristide omavaheliste küsimuste arutamine Sententiae – seisukohad Opiniones – arvamused Digesta seu Pandectae – tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust, sinna on koondatud väljavõtted vanemate juristide töödest Novellae – Justinianuse kodifikatsiooni neljas osa Gloss /kr. k./ - märkused teksti juures, äärtel või ridade vahel Delictum publicum /Delicta publica/ - kuriteod, mis puudutavad vahetult kogu ühiskonna huve Delictum privatum /Delicta privata/ - kuriteod üksikisiku vastu Actor - hageja Reus - kostja Actio /-nes/ - hagi In iure – kohtus, preetori ees In iudicio – kohtus, kohtuniku ees Iudex - kohtunik Iudex unus – üks kohtunik Arbiter – vahemees, kolmas isik Legis actio – vormelid ja toimingud, mis sooritati hageja, kostja ja magistraadi poolt in iure menetluses Sacramentum – poolte vahelise kokkuleppe summa
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
vaestele, tekib riik ja riigi võimu kannavad võimukamad ja jõukamad inimesed. Augustus Octavianus võtab endale esimese kodaniku tiitli -> ametinimetusega princeps ehk ainujuht - printsipaadi aeg; 27 ekr - 284 pkr kehtivad paljud demokraatlikud elemendid - dominaadi aeg; 284 pkr - 565 pkr kristlik rooma, Ius (nimisõna) -> juris (omadussõna) juris prudentia (õiguse tarkus) tio hääldub cio iuris privatum ja ius publicum (era- ja avalik õigus) sisaldab järgnevaid juriidilisi elemente: - perekond - omand - lepingud - pärimine ius civile ja ius quiritium (rooma kodanike õigus ja rooma kodakondsus) quiris (roomlaste nimetus enda kohta) praetor (rooma ametiisik -> kohtuprotsesside ettevalmistamine ja üleandmine kohtusse, mõnikord lasus ka kohustus õigust luua, rakendada) res (asi) persona (isiklik, personaalne) Roomast sai maailmariik
servitutes praediorum rusticorum – külade maatükkide servituudid 13. Delicta privata - privaatsed süüteod delicta publica - avalikud süüteod 14. Dos adventicia - võõras kaasavara dos profecticia – tütrele isapoolt määratud kaasavara panis farreus - okasnisu jahust leib 15. Patria potestas – isamaa jõud, võim 16. Ius honorarum – kõrgete amenikude õigus ius praetorium - preetori õigus ius aedilicium - ediiliõigus 17. Ius publicum – avalik õigus ius privatum - eraõigus 18. ius naturale – looduslik õigus ius Romanum - Rõõmaõigus 19. Ius in rem – asjaõiguslik õigus ius in re aliena – võõras .... õigus ius nudum - paljas või tühi õigus 20. Ius civile - tsiviilõigus ius civile Flavianum – Flavius'e tsiviilõigus 21. Ius Aelianum – Aelius'e õigus ius Papirianum - Papiriuse õigus codex Gregorianus - Gregoriuse koodeks
õiguse see, et seda prooviti teha alati rahvale arusaadavamaks ning kättesaadavamaks nii nagu see toimib ka 21. sajandi Euroopas. XII tahvli seaduste punktid olid alus õiguslikule seosele ning ühiskonna stabiliseeritusele ja korrigeeritusele. Seaduses sätestatu oli riigi sunnijõuga tagatud õigus. Tekkis mõiste seaduse ülimuslikkusest ning subjektide vahelistest juriidilistest suhetest, kas siis eraõiguslikest ( ius privatum) või siis avalik-õiguslikest ( ius publicum). Kasutatud kirjandus 1. Hattenhauer, H. Euroopa õiguse ajalugu. Juura. 2007 2. Ilus, E. Rooma Eraõiguse alused. Penikoorem. 2005 3. 12 tahvli seadused. Arvutivõrgus:[http://www.historyguide.org/ancient/12tables.html] 4. Corpus Iuris Civilis Introduction. Arvutivõrgus: [http://calvinistinternational.com/2013/03/13/an-introduction-to-the-corpus-iuris-civilis/]
IX tahvli karistusõiguslik sisu ei ole endast otseseseid jälgi jätnud. Siin olevat sisaldunud eesõiguste (privilegia) keeld, samuti karistus riigireetmise eest. Tõenäoliselt seisis siin ka oluline õiguslik põhimõte, et kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. X tahvel sätestas matustega seotud õigusküsimusi ning sealt on näha, kui oluline oli roomlasele ja tema suguvõsale esivanemate kultus. Seega IX - X tahvel - ius publicum ja ius sacrum. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi, patriitside tagasipöördumist traditsiooni juurde, seega reformi reformimist. XI tahvel sätestas aga ka abiellumisega seonduvat, nagu näiteks, et plebeide ja patriitside vaheline abielu on keelatud ja armees teenivad sõdurid ei tohtinud enne abielluda kui armees on käidud. Olgugi, et XII tahvlit olid jaotatud tahvlitesse, puudus neil täielik süsteem meie
a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud. 37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus 38. Quirites-üksikisikud 39. Cives- üksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks 43. Municipium- linnakogukond 44. Ficus- imperaatori kassa Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk 1. Patriarhaalne ühiskond- Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud alluvad ja orjad. 2. Paterfamilia- perekonna pea 3. Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega. 4
pandud protsess???)) o Tavaõigus, seadused jm Versus o Ius honorarium · Vormivabad tehingud(nt emptio- venditio) · Bona fides argumendina · Preetori ediktid · Formulaarprotsessi loomine(andis pooltele formula, kus pani kirja probleemi olemuse(õigusliku vaidluse)) II o ius publicum · riigiõigus(kuuluvad pandektilise süsteemi 4 osa??????????) · karistusõigus · finantsõigus · sakraalõigus(religioooni puudutav õigus) versus o ius privatum o eraõigus, st tsiviilõigus(kisamas mõttes) tinglikult võib tänapäeval paigutada ka kaubandusõiguse, mis oli osa asjaõigusest/võlaõigusest tollel ajal ROOMA PEREKONNAÕIGUS PEREKOND 1
Kolk. Kaheteistkümne tahvli seadus. – Muinasaja seadusekogumike antoloogia (A. Annus jt). Varrak 2001. pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks (terve fragmendi tekst on pärit ühe kindla juristi ühest raamatust, millele fragmendi alguses viidatakse. Tänapäevases mõttes on sisuliselt tegemist tsitaadiga) ja fragmendid on hiljem jaotatud paragrahvideks. Nt : D. 1.1.1.2.Ulpianus libro I Institutionum: Huius studii duae sunt positiones, publicum et privatum. Publicum ius est quod ad statum rei Romanae spectat, privatum quod ad singulorum utilitatem pertinet. (Ulpianus Institutsioonide esimeses raamatus: Õiguse õppimisel on kaks lähtekohta, avalik ja eraõigus. Avalik õigus on see, mis reguleerib Rooma riigis kehtivat korda, eraõigus see, mis arvestab üksikisiku kasu [s.t huve].) 3) Codex Iustinianus (Koodeksi esimene versioon koostati aastal 529, uus redaktsioon anti välja 534, viitamisel kasutatakse lühendeid C. või Cod
Väga palju kehtib sellest veel tänapäevalgi. Samuti on abikaasade varaõigussuhete aluseks olev varalahususe printsiip täiesti moodne, rakendatav veel praeguselgi ajal. ROOMA ÕIGUS JA ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED Vanimal ajal mängib kõigi rahvuste õiguses suurt osa religioosne element (k.a Roomas) ius - ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. fas- jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla. ius publicum- avalik õigus ius privatum- eraõigus Avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. See on nn materiaalne ehk huvide teooria era-ja avaliku õiguse vaheteoks, kus avaliku õiguse sisuks on üldhuvi ja eraõiguse sisuks üksiku huvid. Rooma õigus on pärandanud meile peamiselt täiuslikuma eraõiguse süsteemi, kuhu kuuluvad perekond, omand, lepingud, pärimine. Avalik õigus oli tol ajal ilmselt vähem arenenud.
ühtviisi arusaadavad kõigile.8 Kuna XII tahvli seadus ei ole säilinud, siis arvatakse, et kogumiku sisu võiks olla järgmine: I-II tahvel - sätted, mis on seotud tsiviilprotsessiga, III tahvel - reeglid korratu võlgniku vastu, IV tahvel - sätted isavõimu kohta, V-VI tahvel- eestkoste, pärimise ja omandi kohta, VII-VIII tahvel- obligatsiooniõiguslike suhete kohta, 5 IX- X tahvel- ius publicum (avalik õigus) ja ius sacrum (püha õigus), XI-XII tahvel- erinevad lisasätted 9 ____________________ 6 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 29-30 7 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 31 8 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 32-33 9 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 33 See õiguseallikas oli ülimalt tähtis Rooma õiguse edasises arengus ning roomlased ise hindavad seda õigusallikat väga kõrgelt. Rooma ajaloolane T
12.tahvli seadus- Vana-Rooma vanim seadustekogu; legendi järgi koostatud plebeide nõudel 450.eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Leges XII tabularum: I-II tahvel tsiviilprotsessi sätted, III tahvel reeglid (korratu) võlgniku vastu, IV tahvel- sätted isavõimu kohta (patria potestas), V-VI tahvel- eestkoste,pärimine,omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio), VII-VIII tahvel- obligatsiooniõiguslikud suhted, IX-X tahvel- ius publicum ja matustega seotud, XI-XII tahvel-mitmed lisasätted. Gaiuse institutsioonid 451-450 eKr Teosed: Ad legem XII tabularum, Res Cottidiane sive (verba) aurea, Institutiones 4raamatut (commentarius) Tsiviilõiguses –institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus, 2.asjadega seotud õigssuhted 3.hagid-õiguste kaitse Justianuse koodeks- Justianus 482-565 Valitses 527-565 Corpus Iuris Civilis 527-533 pkr ühine pealkiri 1583(Gothofredus)
Formaalsed, pidulikud tehingud Vormivabad tehingud 2. Ius civile vs ius honorarium Range, formaalne õigus (nt Bona fides argumendina mancipatio, legis actiones) Preetori ediktid Tavaõigus, seadused jm Formulaarprotsessi loomine Vormivabad tehingud (nt emptio- venditio) 3. Ius publicum vs ius privatum Riigiõigus (Kauabandusõigus) Karistusõigus Finantsõigus Eraõigus Sakraalõigus Isikul on: 1. Õigusvõime - omada õigusi ja kohustusi 2. Teovõime - teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma õigusvõime- caput Õigusvõimet oli võimalik kaotada: capitis deminutio
ainult laenulepingut, mis tähendab eelkõige majandusliku käive vähest arengut. 1.2.1 Allika liigendus struktuur XII tahvli seaduste sisukorda arvatakse olevat järgmisena: I-II tahvel käsitlevad tsiviilprotsessi puutuvaid sätteid, III tahvel reeglid korratu võlgniku vastu, IV tahvel sätted isavõimu kohta, V-VI tahvel eestkoste, pärimine ja omand, VII-VIII tahvel obligatsiooniõiguslikud suhted, IX X tahvel ius publicum ja ius sacrum, XI XII tahvel mitmesugused lisasätted. XII tahvli seadused ja neis peituvad sätted kujutavad endast Rooma tavaõigust. 1.2.1.1 Allika liigendus eeldatatav XII tahvli sisu põhjalikumalt I tahvel käsitles eelkõige kohtukohustust. Kui keegi kutsus kellegi kohtusse, siis pidi ta minema, vastupidisel juhul kui ei läinud, võis kutsuda tunnistajad. Kui pooled leppisid asjas kokku, siis preetor
patroonideks ja klientideks, plebeideks ja patriitsideks, vabadeks inimesteks ja orjadeks, mis omakorda nõudis rooma õiguse pidevat täiustamist Eraõiguse üldiseloomustus Rooma õigus on pärandanud meile peamiselt täiuslikuma eraõiguse süsteemi, kuhu kuuluvad sellised suured alad, nagu perekond, omand, lepingud ja pärimine. Avalik õigus oli tol ajal ilmselt vähem arenenud. Juba vana-Rooma juristid tegid vahet avaliku õiguse (ius publicum) ja eraõiguse (ius privatum) vahel.Vanas Roomas väljendus privaatautonoomia üksikute isikute perepeade, kaubatootjate, turul olijate ja neile vastavate tsiviilisikute ja orjapidajate klassi- isikul on vaba kas kaitsma või mitte kaitsma oma õigusi, vaba esitama või mitte esitama hagi kohtusse; lepingu sisu määratakse poolte kokkuleppega-ja leping on kaitstud riigiorganite poolt ainult juhul, kui hagi on esitatud isiku poolt, kes kannatab lepingu mittetäitmise tõttu.
eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Leges XII tabularum · III tahvel tsiviilprotsessi sätted · III tahvel reeglid (korratu) võlgniku vastu (legis actio per manus iniectionem) · IV tahvel sätted isavõimu kohta (patria potestas) · VVI tahvel eestkoste, pärimine, omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio) · VIIVIII tahvel obligatsiooniõiguslikud suhted · IXX tahvel ius publicum ja matustega seotud õigusküsimused (ius sacrum) · XIXII tahvel mitmed lisasätted Gaiuse Institutsioonid 451450 eKr. Teosed: · Ad legem XII tabularum · Res cottidianae sive (verba) aurea · Institutiones 4 raamatut (commentarius). · Inst. 1.8: Omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet vel ad res vel ad actiones 17 · Tsiviilõiguses institutsiooniline süsteem: 1
1. Abschn. München: Beck, 1988. (patria potestas) · D. Tamm. Roman law and European · V-VI tahvel eestkoste, pärimine, legal history. Copenhagen: DJØF omand ja selle saamine (mancipatio Publishing, 1997. ja in iure cessio) · A. Borkowski. Textbook on Roman · VII-VIII tahvel Law. obligatsiooniõiguslikud suhted London: Blackstone Press Ltd, 1994 · IX-X tahvel ius publicum ja (2nd matustega seotud ed. 1997). õigusküsimused (ius sacrum) · XI-XII tahvel mitmed lisasätted Õigussüsteemid Gaius, Institutiones Läänelik õigustraditsioon jaguneb: · II saj keskpaik pKr · kontinentaal- või Mandri-Euroopa (161? pKr) ehk civil law õigussüsteem · angloameerika ehk common law Teosed:
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste ÕIGUS/ius ERAÕIGUS/ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel) 1) TSIVIILÕIGUS; 1) KARISTUSÕIGUS; Võlaõigus; 2) MAKSUÕIGUS; Asjaõigus; 3) MENETLUSÕIGUS; 2 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012
Gen obligationis (kohustuse) obligatium (kohutuste) Dat obligationi (kohustusel) obligatibus (kohustustel) Acc obligationem (kohustust) obligationes (kohustusi) Abl obligatione (kohustusega) obligatibus (kohustustega) Voc obligatio (kohustus) obligationes (kohustused) ADJEKTIIVID (omadussõnad) Milline? I-II adj us, a, um / - er, a ,um (m, f, n) Publicus, a , um (avalik) Ius, iuris n. ius publicum (avalik õigus) Liber, era, erum (vaba) (m, f, n) libera, liberum Populus, i m. populus liber (vaba rahvas) Persona, ae f. persona libera (vaba isik) III adj is, e (mf, n) Civilis, e (tsiviil) civile Ius, iuris n. ius civile (tsiviilõigus) Obligatio, onis f. obligatio civilis 1.singularis Fides, ei f. (V dekl) (usk, usaldus) Bonus, a, um (I-II adj) (hea) Nom fides bona (heausk) / bona fides
suurem, seega on riigi sekkumine suurem) Tsiviilõiguse alla kuulub: 1) Võlaõigus (lepingud, kahjuhüvitamine) 2) Asjaõigus (omandid, omandipiirangud) 3) Perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid) 4) Pärimisõigus (reguleerib pärimist - varaüleminekut isiku surmaga). Avalik õiguses jagunemine puudub, on erinevad harud: Karistusõigus, maksuõigus, menetlusõigus jne. Era (Ius gentum) ja avalik (Ius publicum) õigus. Teooriate alusel jaotatakse. 1) Huviteooria. Ulpianus. Huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Kõik mis puudutab üksikisiku kasu on seotud riigiga, kõik mis on seotud riigiga, on avalik õigus. Mis on huviteooria puudus? Näiteks, riik(avalik õigus) ostab (eraõigus) auto. Ministeeriumi töötaja ostab endale auto. Avaliku võimu kandja sooritab eraõigusliku tehingu.
reguleeritud hagimenetluse alusel. Surmanuhtlus (võis vältida maapakku minnes) Kodanik surmati odaga, ori tõugati alla Trapeiuse kaljult või löödi risti Elusalt matmine (naine) Põletamine (süütajad, nõiad, kirikuvargad) Kotis uputamine (parricidium) koos mao, koera ja kukega Varalised trahvid põhilised, sh konfiskeerimine Pagenduskaristused (relegatio, deportatio) Vabadusekaotus (vincula, carcer, opus publicum, ad gladium, ad bestias) Laitus (infamia), näiteks ametist tagandamine 15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis
Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal- Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2. Kontinentaal-Euroopa ehk Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteem ehk
a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud. 37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus 38. Quirites-üksikisikud 39. Cives- üksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks 43. Municipium- linnakogukond 44. Ficus- imperaatori kassa Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk 1. Patriarhaalne ühiskond- Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud alluvad ja orjad. 2. Paterfamilia- perekonna pea 3. Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega. 4
objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda: era- ehk tsiviilõiguse ning avaliku õiguse põhivaldkonnaks. Kumbki koondab endasse kindlates seostes spetsiifiliselt ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid reguleerivaid õigusharusid ning õiguse instituute. Nii era- kui ka avaliku õiguse mõiste tugineb ajalooliselt rooma õiguse süsteemile: eraõigus - jus dominum ja avalik õigus - jus publicum. Õigusharude all tuleb mõista õiguse süsteemi ning põhivaldkondade liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objekti ning õigusliku reguleerimise meetodi järgi erinevatesse rühmadesse. Õigusharu koondab õigusnorme, milledega reguleeritakse sellele harule spetsiifilise meetodiga kvalitatiivselt ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid (nt era- ehk tsiviilõigus; kriminaalõigus, riigiõigus, rahvusvaheline õigus jt)
Suurtest õigusperekondadest rääkides peetakse võrdlevas õigusteaduses silmas eelkõige 18.-20. sajandil riigi, õiguse ja õigusteaduse arengu käigus järk-järgult väljakujunenud õigussüsteeme. Õiguskorra all tuleb mõista konkreetse riigi õigussüsteemi kui tervikut. Sarnase õiguskorraga riigid kuuluvad samasse õigusperekonda. Juba rooma õiguses jagati õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: eraõiguseks ja avalikuks õiguseks õiguseks (ius privatum ja ius publicum), mida võib nimetada ka õiguse allikate horisontaalseks jaotuseks. Õiguse jagunemine era- ja avalikuks õiguseks on iseloomulik mandrieuroopalikele õigussüsteemidele, kuhu ka Eesti kuulub. Samas tuleb rõhutada, et nt üldise õiguse (common law) maades jagatakse õigus üldiseks õiguseks (common law või case law või precedent) ja õigluse õiguseks (equity law). Vajadus era- ja avaliku õiguse rangeks eristamiseks tekkis seoses uue põhikorra
saa talt ära võtta 341. Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused? Üldtuntud on kolm eristamise teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria. Huviteooria Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Võib ka väita, et kogu õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevat üksikute isikute erahuvidest. Subordinatsiooniteooria Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid
reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda: era- ehk tsiviilõiguse ning avaliku õiguse põhivaldkonnaks. Kumbki koondab endasse kindlates seostes spetsiifiliselt ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid reguleerivaid õigusharusid ning õiguse instituute. Nii era- kui ka avaliku õiguse mõiste tugineb ajalooliselt rooma õiguse süsteemile: eraõigus - jus dominum ja avalik õigus - jus publicum. Õigusharude all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi ning põhivaldkondade liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objekti ning õigusliku reguleerimise meetodi järgi erinevatesse rühmadesse. Õigusharu koondab õigusnorme, milledega reguleeritakse sellele harule spetsiifilise meetodiga kvalitatiivselt ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid (era- ehk tsiviilõigus; kriminaalõigus, riigiõigus, rahvusvaheline õigus jt).
sest nad ei ole mainitud normide loomiseks kõrgemaastmelise normi poolt dispositiivselt õigustatud, küll aga pretseptiivselt õigustatud või kohustatud. Järelikult peavad kõik tsiviilkoodeksi normid olema avalik-õiguslikud. Kaasajal levinud teooriatest võib nimetada kolme olulisemat: 1) huviteooria, mis lähtub õigusnormi huvisuundumisest. Selle alusel teenib avalik õigus avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Üldtuntud on Rooma juristi Ulpianuse (170- 228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s
sest nad ei ole mainitud normide loomiseks kõrgemaastmelise normi poolt dispositiivselt õigustatud, küll aga pretseptiivselt õigustatud või kohustatud. Järelikult peavad kõik tsiviilkoodeksi normid olema avalik-õiguslikud. Kaasajal levinud teooriatest võib nimetada kolme olulisemat: 1) huviteooria, mis lähtub õigusnormi huvisuundumisest. Selle alusel teenib avalik õigus avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Üldtuntud on Rooma juristi Ulpianuse (170- 228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s
Rooma õiguses kujutas delictum endast tegevust, millega väljaspool ex contractu ja quasi ex contractum rikuti kannatanu absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised õiguserikkumised jagunesid kahte suurde rühma: delicta publica ja delicta privata. Nimetatud jaotus peegeldab rooma õigustraditsioonist pärit ja kaasaja Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiski üldtunnustatud õigussüsteemi jaotamist eraõiguseks (ius privatum) ja avalikuks õiguseks (ius publicum). 1. Kohaliku omavalitsuse vastutus - Vastutuse õiguslik lähtealus - KOV üksuse õigus- ja teovõimest tuleneb tagajärjena vastutus sellele üksusele omistatava õigusvastase tegevuse või tegevusetuse eest. Vastutus kajastub deliktivõimes ja vastutusvõimes. Saksa õigusteaduses käsitatakse nt deliktivõimet ühe osana tegutsemisvõimest, kusjuures teine osa sellest moodustab teovõime kui võime teha kehtivalt tehinguid
Üldtuntud on kolm eristamise teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria. Huviteooria Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) 130 sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Võib ka väita, et kogu õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevat üksikute isikute erahuvidest. Subordinatsiooniteooria Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus
annaabi.ee 
