Tallinna Nõmme Gümnaasium Liisa Sildmaa Toitumishäired Uurimistöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Toitumishäired Kuu ja aasta Lehekülgede arv Mai 2012 17 Referaat
Psüühilised toitumishäired Põhilised toitumishäired 1. Ortoreksia 2. Pika 3. Buliimia 4. Anoreksia Ortoreksia Ortoreksia ülehinnatakse tervisliku toitumise tähtsust Kr.k orthos korrektne, õige orexis - isu Kes? Keskealine Keskmisest jõukam Labiilse psüühikaga Elus valesid otsuseid kahetsev Põhjused Vääramatu usk õige söömisega haigusi ennetada Arst palub tervislikult käituda Tunnused Tarbitav toit peab olema ökoloogiliselt absoluutselt puhas Kvaliteet peab olema dokumenteeritud Toit peab olema kasvanud elukoha läheduses
Toitumishäired Referaat Pärnu 2010 TOITUMISHÄIRED Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Toitumishäired on tänapäeval laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule toitumishäirele. Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed.
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Toitumishäired Referaat aines VL.0336 Inimese toitumisõpetus Juhendaja: Piret Raudsepp Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Anoreksia (anorexia nervosa).............................................................................. 4 1.1Olemus...................................................................................................
Negatiivne kehakuvand ja madal enesehinnang Pidevad meeleolumuutused või depressioon Nõrkus ja väsimus Perest ja sõpradest eemaldumine, üha süvenev isoleeritus ja enesesse tõmbumine Buliimia ravi Eesmärkideks on söömiskäitumise normaliseerimine ja tervisliku kehakaalu saavutamine Võimalusel füüsiliste kahjustuste parandamine, krooniliste organkahjustuste tekke vältimine ja antud haigusest tingitud psüühiliste sümptomite leevendamine. Ortoreksia ehk orthorexia nervosa Ortoreksia ehk orthorexia nervosa on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides, mis võib lõppeda alatoitumise ja isegi surmaga. Selle toitumishäire all kannatavad põhiliselt keskklassi inimesed ning haritud 30-ndates aastates noored. Tavaliselt on ortorektik veendunud, et kõik teised toituvad äärmiselt valesti ja väärivad halvakspanu. Ortoreksia sümptomid Inimene veedab rohkem kui kolm tundi päevas
Haiguse olemus ja esinemine Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine. Anoreksia tähendab kreeka keeles toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja
Toitumishäired Elge Spelman Kadi Hinrikus Mis see on? • Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. • Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed. Kuidas haigestutakse? • Harilikult algab kõik dieedipidamisest. On mure ja näib, et kergem on sellega toime tulla olles veidi saledam. Mõnda aega vähem süüa tundub olevat lihtne ja tavaliselt nii see ongi. Kuid vahel juhtub, et see mis algul oli vaid tee probleemi
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Toitumishäired Referaat Meiliin Soome 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Toitumishäired lk 4 3. Haigestumine toitumishäiretesse lk 5 4. Kehakaalu vähendamine lk 6 5. Mehhanism lk 7 6. Psüühika muutused lk 8 7. Anoreksia lk 9-11 8. Buliimia lk 12-13 9. Kokkuvõte lk 14 10. Kasutatud kirjandus lk 15 Sissejuhatus
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista
pdf 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki 2. Söö regulaarselt 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu 4. Söö vähemalt portsjonit puu-ja köögivilju päevas 5. Söö rohkem kala 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks II 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid 7. Söö vähem suhkrut 8. Söö vähem soola 9. Joo piisavalt vett 10. Ära liialda alkoholiga Toitumishäired Anoreksia Buliimia Ortoreksia Binge Anoreksia Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Anoreksia II
Tere lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja . Täna räägin ma kõhna keha kultusest ehk siis sellest kuidas ja mis moel püütakse kõhnuda , nende tagajärgedest ja ka sellest mis annab survet nälgimisele , ühesõnaga räägin ma toitumishäiretest . Sageli haigestuvad toitumishäiretesse murdeealised tüdrukud ja noored naised , nimelt on toitumishäired just rohkem naiste haigusena saanud tuntuks . Kuid paraku järjest sagedamini on toitumishäired puberteedieas poistel ning noortel meestel .Ning ei ole välistatud seda , et toitumishäirete all ei kannataks algklassiõpilasi ega ka vanureid . Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Kust saab alguse enese näljutamine ? Kohe kindlasti saab enesenäljutamine alguse kuulsustest kes samuti ennast näljutavad . Fännid kes on oma kuulsuse fännid püüavad järgida oma kuulsust .
Vitamiinid kuuluvad elutähtsate mikro toitainete hulka. Nende päevane vajadus on väga väike, seda väljendatakse milligrammides.Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise oht, küll aga vitamiini preparaatide liialdamisel. Vitamiini kaod on suured toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine, aedvilja keeduvee kasutamatta jätmine ja muud valed toiduvalmistamise viisid vähendavad vitamiinide sisaldus. Millised on levinumad toitumishäired? Anoreksia: · Anorektik teeb kõik, et saavutada ja säilitada kehakaal, mis on madalam, kui tema vanuse ja pikkuse puhul normaalne. · Anorektik muretseb pidevalt toitumise pärast ja kaalulangetamine on talle kinnisideeks. · Anorektikud võivad teha palju trenni, et kulutada toidust saadud energiat
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool ANOREKSIA JA BULIIMIA Bioloogia referaat Autor: Kai Reigo 2008 Anoreksia Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel
........................... 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia................................................................................................................ 16 4.4 Buliimia................................................................................................................... 16 4.5 Binge....................................................................................................................... 16 4.6 Ortoreksia................................................................................................
8) Kahvatu nägu 8) Väldib toiduaineid, mis sisaldavad kaloreid või 9) Kergesti külmetumine rasva 9) Häirest hoolimata head õpitulemused saavutusvajaduse tõttu (Anoreksia, www.kinnisidee.wordpress.com) 16 Buliimia algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal (kilokalorit). Vähese kehalise koormusega 19-30-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile
Vajadus välja arvutada kõigi toitude kalorisisaldus. Vajadus valmistada toitu teiste jaoks. Vajadus enda kaalumiseks mingil kindlal kellaajal või kindlates tingimustes. Vajadus kehaliste harjutuste sooritamiseks pärast sööki. Vajadus pidavalt liikuda, suutmatus paigal istuda Toidu, toidu piltide, retseptide ja toitu puudutavate artiklite kogumine. Anoreksia Anoreksia on tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriididel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksiat põdevad inimesed on enda suhtes väga nõudlikud, ülitundliku mõttelaadiga, tihti kinnisideedega. Levinud 13-20aastaste naiste seas. Enamasti on need inimesed tegelikult normaalsed ja saleda kehaehitusega inimesed
valmistada toitu poolfabrikaatidest, kuna need on tihti nii soolased kui ka rasvased. (Õhtusöök...) 7 2. Ebatervisliku toitumise tagajärjed 2.1 Psühholoogilised Toitumishäired on haigused, mille keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Toitumishäired on levinud noorte seas. Häirete peamiseks põhjustajaks on meedia, mis loob pildi ideaalsest kehast, mille saavutamise soov algatab toitumishäire tekke. (Toitumishäired...) Anoreksia on haigus, mida põdev inimene kutsub tahtlikult esile ja/või soodustab oma kehakaalu langust. Haiguse peamiseks sümptomiks on enda kehakaalu nälgides langetamine, kuna anorektik peab ise ennast ülekaaluliseks. Anoreksia esineb sageli inimestel, kelle elukutse
on see faas, mis iseenesest üle läheb. Söömishäired on aga sellised seisundid, kus toitu ja söömist kasutatakse teadlikult muuks otstarbeks kui toiduvajaduse rahuldamiseks. Sel juhul on toit vahend, mille abil välditakse teadvustamata psühholoogilisi probleeme. Toit muutub mõtete keskseks huviobjektiks ja sellega seotud rituaalid pakuvad psüühikale turvatunnet. Toitumishäired on tänapäeval noorte seas laialdaselt levinud, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule toitumishäirele. On olemas 4 tüüpi söömishäireid: anoreksia, buliimia, ülesöömishäire ja ortoreksia. Ortoreksia puhul pöörab inimene kõrgendatud tähelepanu toidu tervislikkusele ning läheb sellega üle piiri
Buliimia Tiina Linna (21.02.2008) M-07, Pärnumaa Kutsehariduskeskus Iseseisev töö . , Buliimia Buliimia (bulimia nervosa) on sündroom ,mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidupaksuks tegevat mõju kaotada oksendamise ,lahtistite söömise, või muul moel.Buliimia on tänapäeva moodsa ühiskonna epideemiaÜhiskonnas levinud arvamuse kohaselt on paksus haiguse ja inetuse, kõhnus aga tervise, edu ja ilu sümbol. Seetõttu kasvab hirmuäratava
See lause kõlab väga karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene lonkab, pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö, ta on ju nii kõhna. Mitmeid haigusi, häireid saab parandada või leevendada, võimalik, et need inimesed sellega ka tegelevad. Keegi ei soovi olla nö imelik või pahatahtlik, selleks on kindlasti mõjuv põhjus. Kuna psüühikahäireid on palju, valisin endale päevakohasemad välja skisofreenia, anoreksia ja buliimia. Soovin nende kohta rohkem teada saada. Väga head materjali minu jaoks sisaldas raamat Allik J.jt., Psühholoogia gümnaasiumile 2002. 1 PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM Arvukad näited meditsiini valdkonnast kinnitavad, et kui inimese närvisüsteem eriti aju saab vigastada on selle parandamatuks tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on liigutused, mälu või mõtlemine
Suuraju poolkerade pinnal on hallolluse kiht – seda nimetatakse suuraju kooreks, see on kõrgeim närvisüsteemi osa. Mälu on seotud suuraju poolkerade koorega, mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu olemuseks on võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. 2) Anoreksia (anorexia nervosa) on väga tõsine psüühikahaigus, mille põhiolemuseks närviline isutus; sellega kaasnevad tõsised tervisehäired üle kogu organismi; Buliimia (bulimia nervosa) on eluohtlik söömishäire; liigitatakse nagu anoreksiagi psüühikahäirete alla; iseloomulik on nälgimise vaheldumine kontrollimatute söömissööstudega. Buliimik võib süüa palju kõrge kalorsusega toitu! Ortoreksia
näljasena kiiresti ja liiga palju, mis viib selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini, mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus, miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse. Kui insuliini on vähe või üldse pole, tõuseb glükoosisisaldus veres. Veres on "toitu", kuid rakk nälgib, sest rakukest ei lase glükoosi läbi. Sellist seisundit nim. diabeediks ehk suhkruhaiguseks Liigset suhkrut hakkavad verest välja pesema neerud (inimesel janu, uriini palju ja analüüsil suhkur uriinis). Seda seisundit nim.glükosuuriaks.
Referaat Haapsalu 2015 SISUKORD: Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.SÖÖMISHÄIRED...................................................................................................................4 1.1 Anorexia nervosa...............................................................................................................4 1.2 Bulimia nervosa.................................................................................................................5 1.3 Söömishäirete epidemioloogia ja riskitegurid....................................................................5 2. SÖÖMISHÄIRETE RAVI......................................................................................................6
A. Liigne ärevus ja muretsemine mis puudutab paljusid toiminguid ja sündmusi peaaegu iga päev kahe kuu jooksul B. Isikul on raske oma muretsemist kontrollida C. Ärevuse ja muretsemisega kaasneb järgmisest kuuest sümptomist vähemalt 3 - Rahutus või pinge - Väsimus - Keskendumisraskused - Ärrituvus - Lihaspinge - Unehäired D. Ärevus või muretsemise põhjus ei ole seotud mingi muu I telje häirega nt ärevus paanikahoo pärast, paksuks mineku korral anoreksia, raske haiguse pärast hüpohondria E. Ärevus, mure või füüsilised sümptomid põhjustavad kliiniliselt olulisi raskusi sotsiaalsetes, tööalastes või muus tähtsas tegevusvaldkonnas F. Häire ei ole tingitud keemilise aine otsesest füsioloogilisest toimest või kehalisest haigusest ega kaasne ainult meeleoluhäirega, psühhootilise häirega või pervasiivse arenguhäirega Generaliseerunud ärevushäire - muretsemishäire
eluaastat - Raske kuluga - Halb toimetulek Depressioon - Esinemissagedus kasvab vanusega; 18. eluaastaks 20% - Kui pereliikmete hulgas siis tõuseb risk 3x Ärevushäired - Iga kolmas nooruk täidab ärevushäire kriteeriumid - Enamik foobiad - Kõik ärevushäired on sagedasemad tüdrukute seas Ärevhushäirete ravi lastel ja noorukitel - Elustiili ja keskkonna muutused - Psühhoteraapia - Farmakoteraapia Söömishäired - Anoreksia sageneva tendentsiga poiste ja tüdrukute osas - Tavaline algusaeg on keskmine noorukiiga - Buliimia sagedased kui anoreksia, eriti norte naiste seas Isiksusehäired - Üldiselt ei diagnoosita enne 16. eluaastat Vaimne alaareng Psüühika arengu üldine pidurdumine - Arenguperioodi vältel avalduv võimete ja oskuste formeerumise puudulikkus - Intellekti madalam tase Jaguneb: kerge, mõõdukas, raske ja sügav. Autism - Poistel 4,5 korda sagedasem
..................................................................9 2.2. Haigused...................................................................................................................................9 2.2.1. Ülekaalu probleem.................................................................................................................9 2.2.2. Toitumisallergia...................................................................................................................10 2.2.3 Anoreksia..............................................................................................................................10 2.2.4. Buliimia...............................................................................................................................12 2.2.5. Disbakterioos.......................................................................................................................12 2.2.6. Alimentaarne düstroofia......................................................
· Apelsinid, kooreta 51 · Pirnid 48 · Maasikad 46 · Õunad 44 · Keedetud lillkapsas 30 · Valge peakapsas 28 Ärge unustage õiget toitumist · Kehakaalu aitavad langetada 1kg kuus o Igal nädalal 2 õlut vähem 1600kcal o Igal nädalal 1 sokolaad vähem 2000kcal o Igal nädalal 200g vorsti vähem - 1600kcal o Igal nädalal 1 l Cocat vähem 2200 kcal ------------------- 7400 kcal Toitumishäired spordis · Toitumishäireid esineb sportlastel enam kui mittesportlastel, kuid põhjused on seni ebaselged · Enam esineb tantsijad, võimlejad, iluuisutamine, maadlus, ballett · Levinumad on o Anorexia nervosa o Buliimia Kuidas tunda ära toitumishäirega sportlast? · Raske on eristada kõhnumise eesmärgiga ja toitumishäirega sportlast · Toitumishäirega sportlane o Räägib sageli oma suurest kehakaalust, esitab teistele küsimusi oma
Haigused, mis arvatakse olevat põhjustatud pärmseene vohamisest organismis: mitmesugused allergiad, Crohni taud (ehk haavandid soolestikus), Hodkini taud, psoriaas, skleroderma, reuma, sarkoidoos (autoimmuunsüsteemihaigus, sarnaneb tuberkuloosile, kuid ilma tuberkuloositekitajata), kroonilised hingamisteede haigused, skisofreenia, lihtsamad psüühika häired, näärmete häired, AIDS, myasthenia gravis, autism, leukeemia, vähk, alkoholism, narkomaania, anoreksia, buliimia, sklerosis multipleks, soolestiku põletikud, hüpoglükeemia, suhkruhaigus. Tavalisemad pärmseene sümptomid imikutel ja lastel: Ka lastel esineb pärmseen sündroomi üpris sageli, eriti kui laps saab sageli AB! Suusoor, mähkmeallergiad, ärritatud olek, allergiad ja tundlikkus eriti kemikaalide suhtes, pidevad külmetushaigused, õppimisraskused, käitumisprobleemid (nt hüperaktiivsus), keskendumisprobleemid,
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taim
Neil noortel naistel võib kujuneda arusaam, et tarbitavaid toidukoguseid võib vabalt muuta, eriti olukordades, kus piiratakse oluliselt valkude tarbimist, näiteks mahladieedid, veedieedid ning puuviljade ja taimsete teede dieedid. Kahjuks on selline tegevus tervist kahjustav ja kõige parem viis kehakaalu langetamiseks on tervislik toitumine ning aktiivne eluviis. Ohustatuim vanuserühm, kes kannatavad söömishäirete all, on noorukid. Söömishäired, . millest levinuimad on eeskätt anoreksia (anoreksia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa), ohustavad psüühilist heaolu, füüsilist tervist ning elukvaliteeti tervikuna. Anoreksia on psüühikahäire, mille puhul inimene keeldub toidust ja nälgib kaalu langetamise eesmärgil. Buliimikutel keerlevad mõtted pidevalt söömise ümber, mis viib impulsiivsete söömishoogudeni, pärast mida kutsutakse esile sundoksendamine või tarvitatakse lahtisteid (Deikina, Jõeleht, 2010)
soost, vanusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest). Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kg kaaluv inimene vajab oma energia tasakaalu säilitamiseks ööpäevas 1300 - 2100 kcal. Füüsilise koormuse puhul energia vajadus suureneb, vananedes aga väheneb. Kehakaalu langetamiseks on vajalik, et päevas saadav energiahulk oleks väiksem kulutatava energia hulgast. Näiteks süües iga päev 500 kcal ettenähtust vähem, langeb teie kehakaal 1 -3 kg kuus ning vastupidi. Kaloraazi arvestamine on üsna keeruline ülesanne ka asjatundjatele, seetottu on kõige lihtsam oma kehakaalu jälgida. Kui kehakaal on püsiv, võite olla kindel, et teie toidust saadav energia ja kulutatud energia on tasakaalus. Diabeedi puhul peab veresuhkru tasakaalu säilitamiseks kindlasti arvestama süsivesikute hulka toidus. 3 Dana Makejenko Võrdlustabel Toidupüramiid
Roojamine on valus, roe on pabulatena, potti või mähkmele võib tulla verd Kõhukinnisuse korral laps muutub enne kakamist rahutuks, kardab potti. Tihedad ja karedad roojamassid võivad vigastada päraku ümbrust ja tekivad pärakulõhed, mis teevad roojamise valulikuks. Lapse vaevuste leevendamiseks määrige päraku ümbrust vaseliiniga. Mitmepäevase kõhukinnisuse korral laps muutub isutuks, võib tekkida isegi iiveldus ja oksendamine. Kehakaal langeb. Kuidas last aidata? Lapse aitamiseks mõelge eelkõige läbi toitmine. Kõhukinnisuse parim ravi on selle ennetamine. Kõhukinnisus võib tekkida ühekülgse ja liigselt kuiva toidu söömisest. Ka liiga magus ja rammus toit võib olla põhjuseks. Valida tuleks mitmekülgne ja eale vastav toit. Lapsele tuleb anda roojamassi suurendavaid toite. Kindlasti andke iga päev putru, millele lisage kliisid jääkainete hulga suurendamiseks. Hästi sobivad müsli või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
