Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intelligentsus, operatsioonide, motoorne, akommodatsioon, kohanemisvõime, aktuaalne, lahendama, animism, elustamine, pärilikkus, assimilatsioon, egotsentrism, toimetulek, fenotüüp, tajuda, situatsioonides, mõtlemisvõime, genotüüp, intelligentsuskvoot, kognitiivne, piageti, arenguteooria, staadiumis, kristalliseerunud, kõneareng, fantaasia Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon
soovivad oma lapsele parimat. Tavaliselt saavutavad autoriteetsete vanemate lapsed oma ea kohta optimaalse autonoomiavõime ehk sobiliku või soodsaima isesesvusvõime. Autoriteetne vanem suudab enamasti mõista, kui palju vastutust on laps suuteline kandma ja kust alates ei tohi last omapead jätta. (Krull 2000: 151) 4. Eriksoni arenguastmed: On seisukohal, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng
Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern
tööstusühiskondades · Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng · Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. · Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele · Formaalsete operatsioonide staadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Lev Võgotski (1896-1934) - kognitiivse arengu käsitlus · Kuidas sotsiaalsed vahendid väljenduvad indiviidi psüühikas
Areng on tegelikkuses ühteaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine. Läbiv küsimus arengupsühholoogias: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus (kumma roll on suurem?). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes
3. Operatsioonid- kõrgema taseme skeemid. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese nullib.Operatsioonid on pööratavad (NT liitmine ja lahutamie) 4. Funktsioonid: a. Organisatsioon- b. Adaptatsioon- kohanemine c. Assimilatsioon- Suuresti selle abil toimub areng. Algul on assimilatsioon ja akommodatsioon eristumata, eristuvad kahe aasta jooksul. Väliste keskkonna elementide integreerumine kognitiivsesse struktuuri. Keskkonna muutmine enda huvide järgi (NT oksast saab mõõk, kivist saab auto) d. Akommodatsioon- Suuresti selle abil toimub areng. Algul on assimilatsioon ja akommodatsioon eristumata, eristuvad kahe aasta jooksul. Kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3
algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad) motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine) kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega) Arengu periodiseerimine: autorid käsitlevad seda erinevalt ja seetõttu tuleb teadusliku töö
Instinkt- Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid. Mida kõrgem arengutase, seda rohkem on arenenud õppimisvõime (kesknärvisüsteemi ja peaaju areng). Närvisüsteemi ülesehitus Somaatiline Vegetatiivne(autonoomne) Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Psüühika toimub suures osas tänu suuraju koorele Piklikaju 8
3. Suguküpsuse saavutamisest kuni paljunemisvõimelisuse saavutamiseni (sh. sotsiaalsed kohustused, mitte vaid bioloogilised) 4. Paljunemisvõime kadumisest surmani Ontogeneesi kategoriseerimine põhineb bioloogilistel etappidel. Areng ja selle tempo on erinev. Arengufaktorid: biloogilised tegurid, keskkondlikud tegurid, sihipärane sekkumine kasvatusse, enesearendamine. Arengu alatüübid: füüsiline areng ehk erinevate kehastruktuuride küpsemine (kaal, mõõdud jms) motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6
Seega igasugune teadus, mis pretendeerib nende protsesside uurimisele peab sisaldama endas nende struktuuride ja protsesside mõistmist. Carles Robert Darwin (1809-1882) 1859 “On The Origin of Species” raamat Tähtis mõista, et eelnevad ideed evolutsioonist olid juba olemas (Lamarkism jt.) Evolutsiooni põhiprintsiibid (Darwin 1859) Variatiivsus - populatsiooni sees on indiviidid erinevad Pärilikkus – teatud hulk omadusi kandub üle vanematelt lastele Võitlus – toimub populatsiooni sees ressursside pärast Looduslik valik – piiratud ressurssidele toimub looduslik valik Kohanemine – ellu jääb see isend, kes on kõige paremini kohanenud Teooria täiustumine Geneetika “isa“ –– Gregor Johann Mendel (1822- 1884) – geneetika põhiterminid: Genotüüp, fenotüüp, dominantne geen, retsessiivne geen jne.
41. Mis iseloomustab iga kognitiivse arengu staadiumi? Sensomotoorne staadium(sünnihetkest teise eluaastani) Sünnist teise eluaastani saavad lapsed kogemusi ümbritseva maailma kohta eelkõige aistingute ja motoorsete tegevuste kaudu. Operatsiooni-eelne staadium(2 - 7 eluaasta) Mõtlemine toimub keele abil ja muutub tänu sellele keerulisemaks. Skeemid on sõnalised, kuid puudub võime loogiliselt mõelda Konkreetsete operatsioonide staadium(alg- ja põhikooliiga, 7 - 12 a) Arenevad skeemid, mis lubavad kasutada rohkem loogikal baseeruvaid mõtlemisviise. Fomaalsete operatsioonide staadium(põhikooli-, gümnaasiumi- ja täiskasvanuiga) Selles staadiumis suudab inimene mõelda abstraktselt, hüpoteetiliselt, teha reeglite põhjal üldistusi, püstitada hüpoteese ja neid kontrollida. 42. Mis on keel ja mis on kõne? Eristatakse mõisteid keel ja kõne. Keelt defineeritaksegi kui tähendust omavat märgisüsteemi.
Ta arvab, et keskkond ja laps mõjutavad teineteist vastakuti. Organismi ei saa keskkonnast eraldi vaadelda. Ka kultuuriajalugu mõjutab meid. Konkreetne kultuur on oma ajaloo produkt ja keskkonna kujundaja, mis vormib laste käitumist ning ühtlasi ka kultuuri tulevikku. Lähima arengu tsoon- Võgotski keskne idee, mida ta ise enim kirjeldas. Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline saavutama üksinda ja mida täiskasvanute või eakaaslaste grupi abil. - Esimene ja aktuaalne väljakujunenud tase on see, millal ta on võimeline iseseisvalt töötama. - Potentsiaalne tase, millel ta vajab õpetamist. Lähima arengu tsoon on see, kus laps väiksemagi juhendamisega omandab uued teadmised. Ta ütleb, et alati peab lapsele leidma midagi sellist, mis on lapsele natuke raskem. Õppimine toimub läbi lähima arengu tsooni. Lapsel on sisemine motivatsioon ja huvi teha asju, millega ta päris ise veel hakkama ei saa aga abistamisel tuleb toime
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik – suhe loodusega, eksistentsiaalne – oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 – 70 Mõõdukas 35/40 – 50/55 Raske 20/25 – 35/40 Väga raske – alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu – erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid – põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks põhjuseks on võib olla majanduslik staatus. Kultuuri erinevus – kui palju on võimalik testida inimese emakeeles. Arthur Jensen – 1969 ilmunu essee – afro-ameeriklased on halvemate tulemustega pärimuse pärast, mõjureid võib aga olla mitmeid ja sellist üldistust ei saa teha IQ uuringud Eestis:
matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik suhe loodusega, eksistentsiaalne oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 70 Mõõdukas 35/40 50/55 Raske 20/25 35/40 Väga raske alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks põhjuseks on võib olla majanduslik staatus. Kultuuri erinevus kui palju on võimalik testida inimese emakeeles. Arthur Jensen 1969 ilmunu essee afro-ameeriklased on halvemate tulemustega pärimuse pärast, mõjureid võib aga olla mitmeid ja sellist üldistust ei saa teha IQ uuringud Eestis:
vahel. Lapsevanemad või õpetajad võivad last arenemisel aidata. Siis võib juhtuda, et mingil arenguetapil formaalselt võrdseteks hinnatud vilumuste ja oskustega lastest areneb üks teisest kaugemale (see, kelle lähima arengu tsoon on avaram), kuid teise areng pidurdub. Just vanemad ja õpetajad on need, kelle vahendusel esialgu väline, suhtluses ja juhendamistes esitatu muutub ajapikku psüühikasiseseks võtete ja operatsioonide pagasiks, mille abil lahendatakse ülesanded iseseisvalt ja teadlikult. Lev Võgotski, Aleksei Leontjevi ja Aleksander Luria tegevusteoorias oli nurgakiviks käitumise praktiline ja kultuuriline vaimse arengu määramisel ja määratlemisel, siis Sigmund Freudi teoorias käsitleti isiksuse arengu etappe sõltuvalt sellest, milline on sugutundi peamine rakendus mingil arenguetapil. Väärarengu puhul võib toimuda nn fiksatsioon mingil varasemal, hiljem ebaküpsusele viival arengustaadiumil.
Puudus tervikteooria (sh poliitilised ja keelelised barjäärid). Vajadus uurida: 1) künemehhanismi ja keelesüsteemis seost 2) küneloome ja taju operatsioone, nende sõltuvust keelest 3) loome ja taju sarnasusi/erinevusi, suhtlemisakti tervikuna 4) kõnemehhanismi kujunemist 5) loomet ja taju sõltuvalt kõne funktsioonidest (kellele mida ma püüan seletadak; need protsessid sõltuvad kellele räägin) 6) keelelise ja metakeeleliste operatsioonide rolli (metakeeleline op, mis me teeme keele teadvustamiseks.) nt püüan häälikute järjekorda sõnas seada, siis on vaja häälida, nt l-a-u-d, , see ongi metakeelelin operatsioon, aga ka see kui hakkame süna tabeli järgi hääldama. Kõneprotsessi, -üksuse teadvustamiseks kõik mis teeme, ongi metakeeleline operatsioon 7) mõtte ja semantika vahekorda vahetame mõtteid, mida võib nim,
Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui mul on kõik –prohvetianne, kõik teadmine, kõik tunnetamine, kogu usk, aga mul ei oleks armastust, siis olen kui kumisev vask või kõlisev kuljus. SNYDERMANi ja ROTHMANi (1987) uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimetena: 1)võime arutlustes toetuda abstraktsioonidele ( e üldistustele – näit. Intelligentsed kasutavad kõnes üldisemaid mõisteid); 2)võime lahendada probleeme (spetsialist näiteks näeb probleeme omal alal paremini läbi kui teised ja ta ei võta juba näiteks mingit tööd vastugi; 3) võime õppida. Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid.
Melooditate ära tundmne ja viisipidamine on paremas ajupoolkeras. Rütmitunnet on vasakus kahjustus on kõige halvem kahjustus! Frontaalagaras on ka isiksus (kas ärritute kergesti v poolkeras ehk hemisfääris. Palju on visuaalse 1.04 algab TS-i kokk õte. mitte). Kui tS on kahjustatud: kõne, mälu, emotsioonid. Kui on haigused selle muutsega, siis Broedmann 4 ehk primaarne motoorne korteks. isiksusemuutused, psühhoosid, amenstilised sündroomid, skisofreenua, epilepsia. (nt osad Tema tegelikult kontrollib, kas liigutused ja asjad mis tegime, kas see oli õige või tuleb asjad võivad enne epilepsiat minna suuremaks või väiksemaks. midagi muuta. (kes see kontrollib??)
teatud kindla osa-hüpotaalamuse talitlusega. Somaatiline NS Juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne koosneb pea-ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne e piirde NS on pea-ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne on meeltesse ja tajumisse puutuv, motoorne on liigutustesse või liigutamisse puutuv. 12 Vegetatiivne e autonoomne NS Sümpaatiline NS reguleerib siseelundige talitlust ja kudede ainevahetust , kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Autonoomse NS muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates reaktsioonides ja
teatud kindla osa-hüpotaalamuse –talitlusega. Somaatiline NS Juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne koosneb pea-ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne e piirde NS on pea-ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne on meeltesse ja tajumisse puutuv, motoorne on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Vegetatiivne e autonoomne NS Sümpaatiline NS reguleerib siseelundige talitlust ja kudede ainevahetust , kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. 10 Autonoomse NS muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates reaktsioonides ja
ise ei oska, et jõua). Eesmärgi mittesaavutamine, ebaõnnestumine ongi frstratsioon. Eriti hull on see siis, kui juba on midagi tehtud, nt on juba investeertidu ja ollakse eesmärgile lähedal, ja siis avaldub tõke. Omadused: impulsiivsus, f-taluvud; isikupära John Dollard: iga agressioon on frustratsiooni tagajärg. (eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena.) Frustratsiooniga kaasneb neg emotsioon, väga tüüpiline frst tagajärg on aggressioon. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioonm sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus. Frustratsioonile on kalduvamad impulsiivsed inimesed. AFEKT (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jüuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. 2 afekti mõistet: 1) Patoloogiline afekt (haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatusemi kvalifitseeritav;
Rakenduspsühholoogia püüab teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks. Suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon seoses teiste ainetega, subjektiivse maailmaga. Kasvatustöö ja ravi nt- otsesemalt nähtavad ül-d. AJALOOST Leipzig 1879 Esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium. Wilhelm Wundt. Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke. Esemete ja olendite hingestamine- animism. Tsivilisatsioon- hingeellu puutuv sai filosoofia uurimisobjektiks. Psüühilise alge seletamine- materialistlik (Demokritos- hing on materiaaalne) ja idealistlik (Platon-hing on ideaalne, tunnetus elust ideaalses maailmas). Descartes- interaktiivne dualism- vaimuelu nähtused on sõltumatud ajutegevusest, käivad kooskõlas. John Locke- teadmiste meelelise päritolu idee- vastsündinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu sisu. K.Marx ja F
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
