Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühhoanalüütiline, psühhodünaamiline teooria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
freud, psühholoog, psühholoogia, ülimina, psühhoanalüüs, emotsioon, häbi, eitamine, iseendale, teooriaid, teadvustamata, psühhiaatri, terapeut, patsient, tunnet, tegusid, viletsus, tungid, kartus, lennata, libiido, sport, sündides, askeetlus, hakkamine, viskamine, lükkamine, tühistamine, olukordades, psühhodünaamiline, peituvad, varasePsühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 ............................................................................................................................................
Kraepelin, 1856-1926), kas andekus on pärilk (Sir F. Galton, 1822-1911) 20. SAJAND PSÜHHOLOOGIAS - tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid: 1) psühhodünaamiline käsitlus 2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt
Sinu Kool SIGMUND FREUD Referaat Sinu Nimi 11. klass 2015 Elulugu Sigmund Freud oli Austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina)
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui
harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Oma uurimistöödes kasutas teadlane sisevaatluse meetodit e. introspektsiooni. PSÜHHOLOOGIA MEETODID KIRJELDAVAD KORRELATIIVSED EKSPERIMENT Kirjeldavad: 1) juhtumi analüüs 2)vaatlus (mingi nähtuse sihipärane jälgimine)
Sigmund Freud Referaat Juhendaja Õpetaja Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta;
Kehaseisundid, nagu näiteks sügelemine või valu, põhjustavad ajuseisundeid (-sündmusi, -protsesse), mis omakorda põhjustavad kehalisi liigutusi, näiteks sügamist või oigamist. Meie vaimuseisundid põhjustavad ajuseisundeid, mis panevad meie kehad liikuma ja seega mõjutavad põhjuslikult füüsilist maailma. Kõigil inimestel eeldatakse olevat hing ning laias laastus saab teoorijaid jagada dualistlikeks (paar) ja monistlikeks (ainus). Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et (vähemalt inimesel) on nii keha kui ka hing/vaim, monistlikke aga veendumus, et on kas ainult keha või hing/vaim. • Solipsism –positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisungitega (olen olemas vaid mina kui mõtlev objekt ja välismaailm on üksnes minu teadvuses). • Psühhoanalüüs, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud, psüühikasiseste jõudude poolt
Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria TALLINNA TEENINDUSKOOL Rühm 011MT SIGMUND FREUD PSÜHHOANALÜÜSI TEOORIA Lõputöö Juhendaja: Tallinn 2011 Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Sisejuhatus Ma valisin seda teemat, kuna mulle oli huvitav otsida temast infot ja saada rohkem teada tema teooriadest. Sigmund Freud oli üks tuntuim maailma psühhiaator, kes oli psühhoanalüüsi meetodi rajaja. Kõige tuntuim teooria oli: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Sellest ma proovin rääkida omas töös põhjalikumalt.
· sugutung (elutung) Eros . Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi. Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, mis on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele: 1. Oraalne 2. Anaalne 3. Falloslik Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse Oidipuse kompleksi. Elektra kompleks. Absolutiseeris sarnasusprintsiipi. RAVIMEETOD. Psühhoterapeutiline suund. Neuroosiga haiged ei oska oma libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm tingitud libiido blokeerimisest Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel: Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab süü-või häbitundega Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1
ei arvestata. Statistiline fenomen. Tuleb välja ainult suurte koguste juures. Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus. 2. Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei või veel kindel olla, kas see ka tõsi on. Inimesed võivad selle ka välja mõelda (fantaasia).
Psühhoanalüütiline teooria Elisabeth Sau 12c Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid
Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus. 2 2. Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei või veel kindel olla, kas see ka tõsi on. Inimesed võivad selle ka välja mõelda (fantaasia).
2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholoogia, arengupsühholoogia. 4.Psühholoogia meetodid. Kirjeldavad meetodid: ·juhtumi analüüs ·vaatlus ·küsitlus-suuline, kirjalik ·test- isiksuse, võimete Orrelatiivse uurimise meetodid:
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit.
olukorrale, mitte millegi kindla järgi. Seega pole inimese käitumist võimalik ette ennustada. 20. sajandil ei edenenud psüholoogia, sest isiksusepsühholoogia keskendus pigem inimestevahelistele erinevustele. Nii on aga eirnevuste kaudu asju raskem seletada kui ühisosa kaudu. Neli suurt suunda ja lähenemist isiksusele: · psühhodünaamiline (vanim koolkond) · humanistlik · isiksuse joonte teooriad · kognitiivne-käitumuslik FREUD Psühhoanalüüsi looja, psühhodünaamilises koolkonnas. Tal on olnud palju järgijaid. Sündis Böömimaal, kuid kolis ja elas elu lõpuni Viinis. Inimeses on olemas alateadlikud jõud, mis suunavad ta käitumist, ja on tekitatud/tekkinud varases lapsepõlves tänu erinevatele suhetele/käitumistele. Lapsepõlvekogemused on määravad selles osas, kelleks me kunagi saame. Lapsepõlve-põhimõte on psühhodünaamilise koolkonna üks tähtis osa. Tal oli täiskasvanuna rongisõidufoobia
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (Sigismund Schlomo Freud) (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli pärit Austria juutide perekonnast. Psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapiaon laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. ELUKÄIK Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.
Psühhoteraapia aluseks on tundeülekanne,mis tähendab et patsient kannab terapeudile üle oma pos.ja neg.tunded.Psühhoteraapiaid on erin.liike:individuaalne teraapia-ühel pool on terapeut ja teisel pool patsient;grupiteraapia-ühesuhuse probleemiga patsiendid;lühiajaline-ühe äkilise probleemi lahendamine N:leinateraapia; pikaajaline-teraapia mis võib kesta väga kaua; psühholoogilise suuna järgi:psühhoanalüüs-Sigmund Freud:inimese sees 3 inimest-superego- ülimina,ego-teadlik mina,id-alateadvus.Alateadvus ilmutab ennast:vabade assotsiatsioonide meetodil,unenägude analüüs,omad kompleksid.Raviks psühhoanalüüs.Teraapiad:Kriisiteraapia: Kriisiks nim.järsku toimuvat neg.tähendusega sündmust inimese elus N:surm,õnnetus.Eesmärk:et inimene lepiks olukorraga,üks rolli mudel kaob siis teised peavad selle ära jagama,järgmiste kriisidega toime tulek
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad
ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. 4. PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. UURIMISMEETODID: 1) vabade assotsiatsioonide meetod (patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli). 2) unenägude analüüs. ESINDAJAID: Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Jung. ISIKSUSE STRUKTUUR FREUD'I JÄRGI: 1)miski e ID e alateadvus (teadvustamata ala, millest inimene igapäevaselt aimu ei saa: mälestused, hirmud, tungid. Kasutab naudingu printsiipi ja ,,MA TAHAN") -> 2)mina e EGO (suhtleb välismaailmaga, tead torgib ID . saab mõjutusi nii id'lt, kui ka superegolt. Mõtleb, otsustab, tunnetab) -> 3) ülimina e SUPEREGO (reeglid, normid, kohustused, süütunne. ,,MA PEAN"). 5
Somatotoonik Somatotonia soma (kr. keha) - mesomorf (r= .82) seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik Cerebrotonia cerebrum (ld. aju) - ektomorf (r= .83) privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikkus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Psühhodünaamiline paradigma Sigmund Freud (1856-1939) Klassikaline psühhoanalüüs Freud, S. (1913 ing/1899 saksa) The Interpretation of Dreams. Freud, S. (1914 ing/1901 saksa) The Psychopathology of Everyday life. Freud, S. (1917) A General Introduction to Psycho-analysis. Olulised ideed: 1. Alateadavus - käitumine ja alateadvus 2. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus 3. Isiksuse struktuur - teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt 4
Somatotoonik Somatotonia soma (kr. keha) - mesomorf (r= .82) seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik Cerebrotonia cerebrum (ld. aju) - ektomorf (r= .83) privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikkus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Psühhodünaamiline paradigma Sigmund Freud (1856-1939) Klassikaline psühhoanalüüs Freud, S. (1913 ing/1899 saksa) The Interpretation of Dreams. Freud, S. (1914 ing/1901 saksa) The Psychopathology of Everyday life. Freud, S. (1917) A General Introduction to Psycho-analysis. Olulised ideed: 1. Alateadavus - käitumine ja alateadvus 2. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus 3. Isiksuse struktuur - teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt 4
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru.
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad:
Psühholoogia · Psühholoogia o Rahvapsühholoogia Igal inimesel olemas, elu jooksul omandatud o Filosoofiline psühholoogia Antiikaajal olid kõik teadused filosoofia osad Hingeline käsitlus Mis on hing? Kas hing on surematu? Kust tulevad mõtted? Pythagaras · Tegeles geomeetriaga · Aravas, et hing on harmoonia ja täiuslikkus · Arvas, et vaimuhaigust ja purjus olekut saab ravida muusikaga Platon
Kas mingid välised tunnused on isiksuseomadused või mitte. Tihti võivad sellised omadused, mis ei ole isiksuseomadused, kaudselt ikkagi mingit suhtumist, käitumist, olemist mõjutada. 2. PILET PSÜHHOANALÜÜS Esimene isiksusepsühholoogia koolkond. See on kõige laiemalt tuntud ka psühholoogiaväliselt. See on mõjutanud hästi palju 20. sajandi kultuuri, kirjandust, kunsti, humanitaarset maailmapilti. Sigmund Freud on psühhoanalüüsi looja. Lisaks Freudile on selles koolkonnas veel hulgaliselt tema õpilasi näiteks Jung, Adler. Midagi on kõigis nende inimeste teooriates erinevat, kuid samas peab olema ka midagi sarnast, sest muidu nad ei kuuluks ühte koolkonda. Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud. Alateadlikud jõud on
1. Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad) Looja- Sigmund freud Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit
annaabi.ee 
